Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
LISA
NÕUDED ASULAREOVEELE
A.
Kogumissüsteemid (
6
)
Kogumissüsteemide puhul arvestatakse reovee puhastamise nõudeid.
Kogumissüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel lähtutakse parimatest tehnilistest teadmistest, vältides liigseid kulusid ja võttes eelkõige arvesse järgmist:
— asulareovee hulk ja omadused,
— lekete vältimine,
— suublate reostumise piiramine valinguvee otselaske tõttu.
B.
Asulareovee juhtimine puhastitest suublatesse (6)
1. Reoveepuhasteid projekteeritakse ja ehitatakse ümber nii, et neisse sisenevast reoveest ja puhastatud heitveest on võimalik võtta enne selle juhtimist suublatesse representatiivseid proove.
2. Asulareoveepuhastitest väljuv vesi, mida puhastatakse vastavalt artiklitele 4 ja 5, vastab tabelis 1 esitatud nõuetele.
3. Peale selle vastab asulareoveepuhastitest väljuv vesi, mida juhitakse II lisa punkti A alapunktis a määratletud eutrofeeruvatele tundlikele aladele, käesoleva lisa tabelis 2 esitatud nõuetele.
4. Vajaduse korral kohaldatakse tabelis 1 ja/või 2 esitatud nõuetest rangemaid nõudeid, et tagada suublate vastavus mis tahes muu asjakohase direktiivi sätetele.
5. Asulareovee väljajuhtimiskohad valitakse nii, et heitvee kahju suublale oleks võimalikult väike.
C.
Tööstusreovesi
Kogumissüsteemidesse ja asulareoveepuhastitesse sisenevat tööstusreovett tuleb nõuetekohaselt eelnevalt puhastada, et:
— kaitsta kogumissüsteemide ja reoveepuhastite töötajate tervist,
— vältida kogumissüsteemide, reoveepuhastite ja nendega seotud seadmete kahjustamist,
— tagada, et tööstusreovesi ei häiri reoveepuhasti tööd ega reoveesetete töötlemist,
— tagada, et reoveepuhastitest väljuv vesi ei kahjusta keskkonda ega suublaid nii, et need ei vasta enam ühenduse teistele direktiividele,
— tagada, et reoveesetteid on võimalik kõrvaldada keskkonnaohutult.
D.
Järelevalve ja selle tulemuste hindamise võrdlusmeetodid
1.
Liikmesriigid tagavad, et järelevalvet tehakse viisil, mis vastab vähemalt järgmistele nõuetele.
Kasutada tohib ka muid kui lõigetes 2, 3 ja 4 kirjeldatud meetodeid, kui suudetakse tõestada, et nende meetoditega saadakse nimetatud lõigetes kirjeldatud meetoditega võrdväärsed tulemused.
Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu teabe kohaldatava meetodi kohta. Kui komisjon leiab, et lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimused ei ole täidetud, esitab ta nõukogule asjakohase ettepaneku.
2.
Käesolevas direktiivis reoveepuhastitest väljajuhitud heitvee kohta sätestatud nõuete täidetuse kontrollimiseks võetakse puhasti väljalasu ja vajaduse korral ka sisselasu täpselt kindlaksmääratud kohast vooluhulgaga proportsionaalseid või iga 24 tunni järel ajapõhiseid proove.
Proovide lagunemise vältimiseks nende võtmise ja analüüsimise vahel peetakse kinni headest rahvusvahelistest laboritavadest.
3.
Proovide minimaalne arv aastas määratakse kindlaks reoveepuhasti võimsuse põhjal ning proove tuleb võtta aasta jooksul korrapäraste ajavahemike tagant:
— puhastusjaamad inimekvivalendiga 2 000 kuni 9 999:
esimesel aastal 12 proovi,
igal järgmisel aastal neli proovi, kui suudetakse tõestada, et esimese aasta heitvesi vastab direktiivi nõuetele; kui üks proov neljast ei vasta kehtivatele piirmääradele, tuleb järgneval aastal võtta 12 proovi.
— puhastusjaamad inimekvivalendiga 10 000 kuni 49 999:
12 proovi.
— puhastusjaamad inimekvivalendiga 50 000 või rohkem:
24 proovi.
4.
Puhastatud heitvesi loetakse asjakohastele nõuetele vastavaks, kui veeproovi iga parameeter vastab vastavale väärtusele järgmiselt:
a) tabelis 1 ja artikli 2 lõikes 7 määratletud parameetrite kohta on tabelis 3 esitatud selliste proovide maksimumarv, mille puhul on lubatud, et nende kohta kehtivad nõuded väljendatuna kontsentratsioonidena ja/või vähendusprotsentidena ei ole täidetud;
b) tabelis 1 kontsentratsioonidena väljendatud parameetrite puhul ei tohi tavapärastel töötingimustel võetud proovide parameetrid erineda kehtivatest väärtustest rohkem kui 100 % võrra. Hõljuvainete üldkontsentratsiooni puhul on lubatud kõrvalekalded kuni 150 %;
c) tabelis 2 esitatud parameetrite puhul peab kõikide proovide iga parameetri aasta keskmine vastama asjakohastele määradele.
5.
Kontrollitava vee kvaliteedi ülemääraseid väärtusi arvesse ei võeta, kui nad on tingitud ebaharilikest olukordadest nagu tugev vihmasadu.
Tabel 1: Nõuded asulareoveepuhastitest väljuvale veele, mille suhtes kohaldatakse direktiivi artikleid 4 ja 5. Kehtivad kontsentratsiooni või vähendusprotsendi kohta esitatud väärtused.
Parameetrid
Kontsentratsioon
Väikseim vähendusprotsent (1)
Mõõtmise võrdlusmeetod
Biokeemiline hapnikutarve viie ööpäeva jooksul (BHT5) 20 °C juures ilma nitrifikatsioonita (2)
25 mg/l O2
70–90
40 artikli 4 lõike 2 alusel
Homogeniseeritud, filtreerimata ja dekanteerimata proov. Lahustunud hapniku määramine enne ja pärast viiepäevast inkubatsiooni temperatuuril 20 °C ± 1 °C täielikus pimeduses. Nitrifikatsiooniinhibiitori lisamine
Keemiline hapnikutarve (KHT)
125 mg/l O2
75
Homogeniseeritud, filtreerimata ja dekanteerimata proov. Kaaliumdikromaat
Hõljuvaineid kokku
35 mg/l (3)
35 artikli 4 lõike 2 alusel (ie üle 10 000)
60 artikli 4 lõike 2 alusel (ie 2 000–10 000)
90 (3)
90 artikli 4 lõike 2 alusel (ie üle 10 000)
70 artikli 4 lõike 2 alusel (ie 2 000–10 000)
— Representatiivse proovi väljafiltreerimine 0,45 μm tiheda membraanfiltri abil. Kuivatamine 105 °C juures ja kaalumine
— Representatiivse proovi tsentrifuugimine (vähemalt 5 min keskmise kiirendusega vähemalt 2 800 kuni 3 200 g), kuivatamine 105 °C juures ja kaalumine
(1) Vähenemine sissetuleva vee suhtes.
(2) Selle parameetri tohib asendada teisega, näiteks orgaanilise süsiniku üldsisaldusega või üldhapnikutarbega (ÜHT), kui suudetakse tõestada, et BHT5 ja asendusparameetri vahel on seos.
(3) See nõue ei ole kohustuslik.
Biotiikidest välja juhitavat vett analüüsitakse filtreeritud proovide abil; kõikide hõljuvainete kontsentratsioon ei tohi siiski filtreerimata vees olla suurem kui 150 mg/l.
▼M1
Tabel 2: Nõuded heitveele, mis juhitakse asulareovee puhastitest tundlikele aladele, mis vastavad II lisa punkti A alapunkti a kriteeriumidele ja kus esineb eutrofeerumist. Olenevalt kohapealsest olukorrast võib kohaldada üksnes üht või mõlemat parameetrit. Kehtivad kontsentratsiooni või vähendusprotsendi kohta esitatud väärtused.
Parameetrid
Kontsentratsioon
Väikseim vähendusprotsent (1)
Mõõtmise võrdlusmeetod
Üldfosfor
2 mg/l (ie 10 000-100 000)
80
Molekulaarabsorptsiooni spektrofotomeetria
1 mg/l (ie üle 100 000)
Üldlämmastik (2)
15 mg/l (ie 10 000-100 000) (3)
70-80
Molekulaarabsorptsiooni spektrofotomeetria
10 mg/l (ie üle 100 000) (3)
(1) Vähenemine sissetuleva vee suhtes.
(2) Üldlämmastik on Kjeldahli lämmastiku (orgaaniline ja ammooniumlämmastik), nitraatide ja nitritite summa.
(3) Need kontsentratsioonid on I lisa D jaotise punkti 4 alapunktis c osutatud aasta keskmised. Lämmastiku kohta kehtivate nõuete täitmist tohib siiski kontrollida keskmiste päevaväärtuste abil, kui kooskõlas I lisa D jaotise punktiga 1 tõestatakse, et nii saavutatakse sama kaitstuse tase. Sel juhul ei tohi kõikide proovide päeva keskmine olla üle 20 mg/l Nüld, kui bioreaktoris oleva vee temperatuur on vähemalt 12 °C. Temperatuurinõude võib piirkonnas valitsevate ilmastikutingimustega arvestamiseks asendada tööaja piiranguga.
▼B
Tabel 3
Aastas võetavate proovide arv
Nende proovide maksimumarv, mis ei vasta nõuetele
4–7
1
8–16
2
17–28
3
29–40
4
41–53
5
54–67
6
68–81
7
82–95
8
96–110
9
111–125
10
126–140
11
141–155
12
156–171
13
172–187
14
188–203
15
204–219
16
220–235
17
236–251
18
252–268
19
269–284
20
285–300
21
301–317
22
318–334
23
335–350
24
351–365
25
II LISA
TUNDLIKE JA VÄHEM TUNDLIKE ALADE MÄÄRAMISE KRITEERIUMID
A.
Tundlikud alad
Veekogu tuleb määrata tundlikuks alaks, kui ta kuulub ühte järgmistest rühmadest:
a) looduslikud mageveejärved, muud mageveekogud, suudmealad ja rannikuveed, mis on eutrofeerunud või võivad lähitulevikus eutrofeeruda, kui kaitsemeetmeid ei võeta.
Otsustades, milliseid toitaineid tuleb heitvee täiendava puhastamise teel vähendada, võib võtta arvesse järgmisi tegureid:
i) järved ja järvedeni/veehoidlateni/kinniste lahtedeni viivad kesise veevahetusega ojad, kus võib esineda toitainete akumuleerumist. Nendel aladel tuleks kõrvaldada ka fosfor, välja arvatud juhul, kui suudetakse tõestada, et see ei avalda veekogu eutrofeerumisele mingit mõju. Suurte linnastute heitvete puhul võib kaaluda ka lämmastiku kõrvaldamist;
ii) kesise veevahetusega või palju toitaineid vastuvõtvad suudmealad, lahed ja muud rannikuveed. Väikelinnastute heitveed ei ole nendele aladele harilikult probleemiks, kuid suurlinnastute heitvetest tuleks eemaldada fosfor ja/või lämmastik, välja arvatud juhul kui suudetakse tõestada, et see ei avalda eutrofeerumisele mingit mõju;
b) joogivee võtmiseks mõeldud mage pinnavesi, mis võib sisaldada nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivis 75/440/EMÜ (liikmesriikides joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee nõutava kvaliteedi kohta) (
7
) sätestatud nitraadikontsentratsioonist rohkem nitraate, kui meetmeid ei võeta;
c) alad, kus nõukogu direktiivide täitmiseks on vaja põhjalikumat puhastust, kui on ette nähtud käesoleva direktiivi artikliga 4.
B.
Vähem tundlikud alad
Mereveekogu või -ala võib määrata vähem tundlikuks alaks, kui sellesse juhitav heitvesi ei kahjusta keskkonda selle ala morfoloogia, hüdroloogia või seal valitsevate hüdrauliliste tingimuste tõttu.
Vähem tundlikke alasid kindlaks määrates arvestavad liikmesriigid ohuga, et nendele aladele juhitud heitvesi võib kanduda piirnevatele aladele, kus see võib keskkonda kahjustada. Liikmesriigid tunnustavad väljaspool nende siseriiklikku jurisdiktsiooni asuvate tundlike alade olemasolu.
Vähem tundlike alade kindlaksmääramisel võetakse arvesse järgmisi tegureid:
avatud lahed, suudmealad ja muud rannikuveed, kus on hea veevahetus ja ei esine eutrofeerumist või hapnikukadu või mille suhtes peetakse ebatõenäoliseks, et neis tekib neisse juhitud asulareovee tõttu eutrofeerumine või hapnikukadu.
III LISA
TÖÖSTUSSEKTORID
1. Piimatöötlus
2. Puu- ja köögiviljatoodete tootmine
3. Karastusjookide tootmine ja villimine
4. Kartulitöötlus
5. Lihatööstus
6. Õlletehased
7. Alkoholi ja alkohoolsete jookide tootmine
8. Loomatoidu tootmine taimsetest saadustest
9. Želatiini ja liimi tootmine toornahkadest ja luudest
10. Linnasetehased
11. Kalatööstus
(
1
) EÜT C 1, 4.1.1990, lk 20 ja
EÜT C 287, 15.11.1990, lk 11.
(
2
) EÜT C 260, 15.10.1990, lk 185.
(
3
) EÜT C 168, 10.7.1990, lk 36.
(
4
) EÜT C 209, 9.8.1988, lk 3.
(
5
) EÜT L 158, 23.6.1990, lk 56.
(
6
) Kuna ei ole võimalik ehitada kogumissüsteeme ja reoveepuhasteid, mis oleksid võimelised töötlema kogu reovett ka erakordselt tugevate sademetega olukordades, võtavad liikmesriigid vastu otsuse meetmete kohta, millega piirata vee reostumist valinguvee otselaske tõttu. Need meetmed võivad põhineda lahjendusastmetel või võrdlusel kuivailmavooluhulgaga või näha ette lubatava ülevoolude arvu aastas.
(
7
) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 26, muudetud direktiiviga 79/869/EMÜ (EÜT L 271, 29.10.1979, lk 44).