V.T.i kaebus Maardu Linnavalitsuse 21.06.2016 korralduse nr 333 tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks otsustada 09.12.2015 ehitusloa taotluse alusel aadressil Aarde 19, Maardu linn asuvale kinnistule ehitusloa väljaandmise üle
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – V.T., esindaja Valeria Titova ja Katrin Kiisk Vastustaja – Maardu linn
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 21.11.2016
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. jaanuaril 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.V.T. ning Valeria Titova on aadressil Aarde 19, Maardu asuva maa omanikud. 09.12.2015 (koos hilisemate täpsustustega) esitas V.T. Maardu Linnale taotluse üksikelamule aadressil Aarde 19, Maardu linn ehitusloa saamiseks.
2.27.06.2016 saabus Tallinna Halduskohtule V.T.i kaebus Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks anda välja ehitusluba aadressil Aarde 19, Maardu linn asuvale kinnistule. Nimetatud asjas märkis kaebuse esitaja, et esitas ehitusloa taotluse 09.12.2015, mille suhtes ei ole aga seniajani vastustaja otsust vastu võtnud (haldusasi nr 3-16-1269). Kohus võttis kaebuse oma 11.07.2016 määrusega menetlusse.
3.Maardu linnavalitsus jättis oma 21.06.2016 korraldusega nr 333 rahuldamata V.T.i ja Valeria Titova 04.02.2016 esitatud ehitusloa taotluse ja keeldus ehitusloa andmisest Aarde tn 19 Maardu kinnistule üksikelamu püstitamiseks (tl 35-36).
4.05.09.2016 saabus Tallinna Halduskohtule V.T.i kaebus Maardu Linnavalitsuse 21.06.2016 korralduse nr 333 tühistamiseks, millega Maardu Linnavalitsus jättis rahuldamata kaebaja ehitusloa taotluse ja keeldus ehitusloa andmisest Aarde tn 19, Maardu kinnistule üksikelamu püstitamiseks ning Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks rahuldada kaebuse esitaja taotlus ehitusloa väljastamiseks (haldusasi nr 3-16-1757). 06.09.2016 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Sama määrusega otsustas kohus liita haldusasja nr 3-16-1757 haldusasjaga 3-16-1269. Haldusasjade ühiseks numbriks jäi 3-16-1269. Asjas toimus kohtuistung 21.11.2016.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kaebaja palub tühistada Maardu Linnavalitsuse 21.06.2016 korralduse nr 333 ja kohustada Maardu Linnavalitsust otsustada uuesti aadressil Aarde 19, Maardu linn asuvale kinnistule üksikelamule ehitusloa väljaandmise üle. Kaebuse esitaja põhjendab oma kaebust alljärgnevalt.
5.1.Kaebuse esitaja selgitab, et 09.12.2015 esitas kaebaja Maardu linnale taotluse ehitusloa andmiseks. Kuigi ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 5 sätestab, et pädev asutus annab ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates, ei olnud ehitusluba objektile Aarde 19, Maardu 10.01.2016 s.o 30 päeva möödudes pärast taotluse esitamisest väljastatud. 14.01.2016, s.o pärast seaduses sätestatud tähtaega, edastas Maardu linna linnaarengu- ja majandusosakonna peaspetsialist, Jekaterina Radik, kaebuse esitajale e-kirja, milles teavitas, et projektile on esitatud märkused ning peale puuduste kõrvaldamist tuleb esitada projekt koos kontroll-lehega Maardu linna linnaarengu- ja majandusosakonnale (tl 6). Kontroll-leht ehitusloa taotlemiseks on käesoleva kaebuse juurde lisatud (tl 7-8). Kaebaja leidis, et on puudused kõrvaldanud ning esitas Maardu linnale parandatud projekti selle kooskõlastamiseks. 15.02.2016 saatis Maardu linn teise e-kirja, milles teavitas, et «Maardu LV planeeringute ja ehitusprojektide komisjon vaatas läbi Teie poolt esitatud projekti. Projektile on esitatud märkused. Märkused on manuses. “ (tl 9– e-kiri; tl 10 - Kontroll-leht ehitusloa taotlemiseks). Võrreldes 14.01.2016 Maardu linna poolt saadetud kontroll-lehega, olid uue 15.02.2016 saadetud kontrolllehe järgi kõik puudused kõrvaldatud, välja arvatud punktid 8-10: “8. Puurkaev krundil ei ole lubatud – ei ole täidetud! 9.Tiheasustusalas biopuhasti ei ole lubatud – on olemas fekaalkanalisatsioon tänavaalas – ei ole täidetud! 10. Puuduvad kooskõlastused –kooskõlastused on vajalikud asendiplaanil, mitte geoalusel – ei ole täidetud!”
Selle peale edastas kaebaja 22.02.2016 Maardu linnale omapoolse vastuse milles selgitas, et ülaltoodud punktid nr 8 ja 9 on tema poolt juba varem täidetud ning punkti 10 täita ei saa. Kaebaja selgitas, et ehitusloa taotluses on ehitusloa taotleja asendanud puurkaevu salvkaevuga. Salvkaevu ehitamine on 27.03.2001 Maardu Linnavolikogu poolt kehtestatud detailplaneeringuga kooskõlas. Sellest tulenevalt ei saa komisjon väita, et käesolev punkt ei ole ehitusloa taotleja poolt täidetud. Ehitusloa taotluses on ehitusloa taotleja asendanud biopuhasti lekkekindla kogumismahutiga. Seega ei saa komisjon väita, et käesolev punkt ei ole ehitusloa taotleja poolt täidetud. Kaebaja selgitab, et Veeseaduse (VeeS) § 241 lg 7 kohaselt reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Seoses sellega, et Aarde piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon, hakkab ehitusloa taotleja koguma reovett lekkekindlasse kogumismahutisse, millest tulenevalt on punkt 9 tema poolt täidetud. Punkti 10 täitmine ei ole võimalik, kuna ehitusloa taotlejal puudub võimalus saada kooskõlastust firmaga, kelle tegevus on lõppenud 2016 aasta seisuga. Ametlike andmete järgi oli firma registrist kustutatud aastal 2013. Eeltoodust tulenevalt palus ehitusloa taotleja väljastada ehitusloa aadressile Aarde 19, Maardu. Ühtlasi märkis kaebaja, et juhul kui Maardu Linnavalitsus keeldub ehitusloa väljastamisest, siis palub ta väljastada haldusakt koos kaebuse esitamise tähtajaga. Kaebaja märgib, et pärast seda ei suhelnud vastustaja kaebajaga kuni aprilli lõpuni. 22.04.2016 andis vastustaja kaebajale veelkord tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks - seda kuni 20.05.2016. Oma vastuses vastustaja kirjale teatas kaebuse esitaja, et jääb oma 21.02.2016 saadetud selgituste juurde ja on endiselt seisukohal, et ta on kõik puudused kõrvaldanud. Kaebaja palus ehitusluba väljastada või anda selle kohta keelduv haldusakt. Vastustaja andis keelduva haldusakti 21.06.2016. Arvestades eeltoodud haldusmenetluse käiku leiab kaebuse esitaja, et vastustaja on õigusvastaselt venitanud haldusmenetluse läbiviimisega rikkudes sellega kaebuse esitaja seadusega kaitstud õigusi.
5.2.Kaebuse esitaja on seisukohal, et Maardu Linnavalitsuse 21.06.2016 korraldus nr 333 on õigusvastane ja tuleb tühistada ja põhjendab seda järgmiselt:
5.2.1.Kaebuse esitaja leiab, et 15 aastat tagasi kehtestatud detailplaneeringut ei ole võimalik tänast olukorda arvestades täita, kuna selle lahendus ei vasta aastatega muutunud olukorrale ning on vähetõenäoline, et detailplaneeringut õnnestub muutmata kujul realiseerida. Sellest tulenevalt tuleb lähtuda 05.08.2015 väljastatud projekteerimistingimustest, mis ei sätesta veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendust. Kuna veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus ei ole projekteerimistingimustes väljendatud, siis lähtus kaebuse esitaja muudest seadusega tagatud võimalustest veevarustuse ja kanalisatsiooni paigaldamiseks. Juhul kui Aarde piirkonnas puudub ühisveevärk ja –kanalisatsioon, siis peab vastustaja võimaldama oma elanikele muid võimalusi vee ja kanalisatsiooni kasutamiseks, millest tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et ehitusloa taotluses välja toodud lahendused on vastuvõetavad ning ei ole aluseks ehitusloa andmata jätmiseks.
Lisaks viitab kaebaja asjaolule, et Aarde piirkonnas on küll tegutsev veevärk ning kanalisatsioon, mis kuulub ettevõttele Aarde Investeerimine AN OÜ, kuid selle tegevus ei allu ühelegi õigusaktile, samuti ei ole see Konkurentsiameti, Keskkonnaameti ning Terviseameti järelevalve all. Seoses sellega, et Aarde piirkonnas ei ole ametlikku ühisveevärki ja –kanalisatsiooni, ei saa vastustaja ehitusloa andmisel arvestada olemasolevaid veevärgi- ja kanalisatsioonirajatisi, kuna vaidlusaluses piirkonnas on see puudulik. Samuti ei teki kaebuse esitajal nende trassidega liitumiskohustust ning see on kaebuse esitaja vaba valik, kas kasutada Aarde Investeerimine AN OÜ teenust või mitte. Vastusaja, teades, et Aarde Investeerimine AN OÜ-le kuuluvate veetrassidega liitumistasu on ebamõistlikult kõrge, s.o 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot, kohustab kaebuse esitajat nendega liituma, rikkudes sellega ÜVVKS § 6 lg 1, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogu määratud vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Aarde Investeerimine AN OÜ ei ole ametlik vee-ettevõtja ÜVVKS mõistes, millest tulenevalt tal puudub õigus koguda liitumistasusid Maardu küla Aarde elurajooni veevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujatelt.
5.2.2.Kaebaja märgib veel, et puurkaevu nr PK21564 vee kvaliteet ei vasta 02.01.2003 vastu võetud sotsiaalministri joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuete määrusele.
5.2.3.Vastustaja toob välja, et keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu nr PK21564 andmete kohaselt peab puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus olema 50 meetrit (vt VeeS § 28 lg 1 ja § 281 lg 5). Vaidlusaluse puurkaevu ala kattub osaliselt eraisikutele kuuluva maaga. Hetkel on tekkinud olukord, kus puurkaevu nr PK21564 sanitaarkaitseala suhtes esitatavad nõuded ei ole täidetud, mis seab ilmselgelt kahtluse alla ka vee kvaliteedi. Vastustaja ei ole millegagi tõendanud, et vaidlusaluse puurkaevu sanitaarkaitseala on 30 meetrit 50 meetri asemel (tl 51-53).
5.3.Kaebaja on seisukohal, et hetkel on tegemist vastustaja subjektiivse hinnangu andmisega, kuna kaebaja ei ole kunagi väitnud, et detailplaneering ei oma siduvat jõudu kaebaja suhtes. Kaebaja leidis ja on endiselt seisukohal, et vaidlusalune detailplaneering ei ole vastustaja kehtestatud moel realiseeritav.
5.4.Kaebaja leiab, et tema kaebusest on tuletatav, et ei ole võimalik täita seda detailplaneeringu osa, mis käsitleb veevarustuse ja –kanalisatsiooni, kuna Aarde III piirkonnas puudub ametlik ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning Aarde III hetkel tegutseva puurkaevu veekvaliteet ei vasta nõuetele.
5.5.Kaebaja selgitab, et krundi ostmisel, teatati talle, et piirkonnas on olemas ametlik ühisveevärk ja –kanalisatsioon. Pärast kinnistu ostmist selgus, et Aarde III piirkonnas tegutsev veevärk ja kanalisatsioon ei allu ühelegi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni tegevust reguleerivale õigusaktile, millest tulenevalt asus kaebaja seisukohale, et liitumistasu tasumine nõutud suuruses on ebamõistlikult kõrge, eriti siis, kui vee kvaliteet ei vasta normidele. Siinkohal soovib kaebaja viidata Konkurentsiameti 15.10.2013 vastusele Aarde III krundi omaniku pöördumisele, kus Konkurentsiamet jõudis järeldusele, et “OÜ-l Aarde Investeerimine AN puudub õigus koguda liitumistasusid Maardu küla Aarde elurajooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujatelt, kuivõrd ÜVVKS § 6 lg 1 kohaselt on selleks õigus vaid kohaliku omavalitsuse poolt määratud veeettevõtjal. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada oma haldusterritooriumil veevarustust ja kanalisatsiooni. Seega Maardu küla Aarde elurajooni kinnistute Ridva tn 1 ja Ridva tn 3 vee ja reovee varustamise küsimustes palume pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ehk Jõelähtme Vallavalitsuse poole.” (tl 49 pöördel-50). Tutvudes Konkurentsiameti eelpool viidud vastuse viimase lausega ning
analoogiat kasutades, otsustas kaebaja tekkinud probleemi lahendamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes käesoleval juhul oli vastustaja.
5.6.Kuna praegune veetrasside omanik ei ole registreeritud veekäitlejana, siis vee tootmisel, varumisel, töötlemisel ja müümisel seab ta ohtu vee ostjate tervise.
5.7.Kaebaja on esitanud menetluskulude hüvitamise taotluse summas 855 eurot (tl 79), kuid ei ole lisanud sellele peale varasemalt esitatud riigilõivude (30 eurot) tasumist tõendavaid dokumente.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
6.1.Vastustaja selgitab esmalt, et Maardu Linnavolikogu kehtestas oma 27.03.2001 otsusega nr 98 Aarde III kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering), mis kehtib sh Aarde 19 kinnistu suhtes. Samuti on väljastatud projekteerimistingimused üksikelamule ehitusprojekti koostamiseks. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja jätab tähelepanuta, et kehtiv haldusakt, sh kehtestatud detailplaneering on täitmiseks kohustuslik igaühele (HMS § 60 lg 2 ja PlanS § 3 lg 2). Kaebuse esitaja arvamus, et planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse aluseks, mille kehtivusaja on seadusandja kaudselt defineeritud viie aasta möödumisega, on eksitav. Planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lg 1 punkti 1 järgi võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistada, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Ka siseministeeriumi selgituste kohaselt ei kaota ükski detailplaneering automaatselt kehtivust viie aasta möödumisel (http://planeerimine.ee/kkk/dpkehtivus-viis-aastat/). Vastustaja soovib pöörata kohtu tähelepanu asjaolule, et Aarde III kinnistu detailplaneeringut on asutud ellu viima (on väljastatud ehitusload elamute ja vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamiseks, väljastatud kasutuslubade alusel on võetud kasutusele elamud, samuti vee- ja kanalisatsioonitrassid) ja detailplaneering on põhiosas juba ellu viidud (nt vee- ja kanalisatsioonitrasside, teede, tänavavalgustuse ning elamute väljaehitamise osas) ning järelikult puudub õiguslik alus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja toob välja, et sisutühi on kaebuse esitaja väide, et enam ei ole võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia. Kuna kaebuse esitaja ei ole selgitanud, milliseid detailplaneeringu tingimusi ei ole võimalik ellu viia ja millistel alustel selline arvamus põhineb, siis ei ole vastustajal võimalik ka vastata ülalnimetatud etteheitele. Vastustaja toob välja, et kaebuse esitaja väidab, et projekteerimistingimustes ei ole selgesõnaliselt väljendatud veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendust. Vastustaja leiab, et kaebaja selline väide ei ole tegelikkusega kooskõlas. Projekteerimistingimustes on sätestatud, et kinnistu ehitusõigus on määratud Aarde III detailplaneeringuga. Vastavalt EhS § 27 lg 4 täpsustatakse projekteerimistingimustega vajadusel hoone või olulise rajatise andmeid. Kuna detailplaneeringus on detailselt sätestatud veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus, ei ole vaja seda täiendavalt sätestada projekteerimistingimustes. Kaebajatele väljastatud projekteerimistingimustes on selgesõnaline viide Aarde III detailplaneeringule, millele esitatav ehitusprojekt peab vastama. Vastustaja rõhutab, et ehitusloa väljastamisel peab kohalik omavalitsus lähtuma riiklikest ja kohalikest õigusaktidest ning kehtestatud detailplaneeringust. Vastustaja viitab EhS § 12 lg 1 ja lg 2 § 14 lg 1 p 3 regulatsioonile. Vastavalt Maardu Linnavolikogu 27.03.2001 otsusega nr 98 kehtestatud detailplaneeringule lahendatakse veevarustus projekteeritavast puurkaevust Maardu
mõisa tee juures, paigaldades veetrassi piki projekteeritavaid tänavaid. Vastavalt detailplaneeringule on salvkaev ette nähtud kastmisvee tarbeks, mitte joogivee tarbeks. Detailplaneeringu alusel on Aarde elamupiirkonnas välja ehitatud veevärgisüsteem (07.10.2008 kasutusluba nr 5845 ja 17.11.2008 kasutusluba nr 147/2007), mis varustab veega Aarde rajooni elanikke ja võimaldab varustada veega ka Aarde 19 kinnistut. Ehitusprojektis on aga joogivee ammutamine ette nähtud salvkaevust, mis ei ole detailplaneeringu ega projekteerimistingimustega kooskõlas. Vastustaja toob välja, et reovee eemaldamiseks on detailplaneeringuga ette nähtud ehitada isevoolukollektorid piki tänavaid ning pumbamaja abil suunata fekaalveed Peterburi tee kollektorisse. Detailplaneeringu alusel on Aarde elamupiirkonnas välja ehitatud kanalisatsioonisüsteem ja Aarde elamupiirkonna kinnistute reovee ärajuhtimine toimub tegutseva kanalisatsioonisüsteemi (07.10.2008 kasutusluba nr 5847) kaudu, mis võimaldab eemaldada reovett ka Aarde 19 kinnistult. Ehitusprojektis on aga kinnistu kanalisatsiooni eemaldamine projekteeritud lokaalse kogumismahuti baasil, mis ei ole detailplaneeringu ega projekteerimistingimustega kooskõlas. Vastustaja märgib, et on tuvastanud, et kavandatav Aarde 19 üksikelamu ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja ehitisele ning ehitamisele esitatavatele nõuetele ning esitatud ehitusprojekt ei vasta kehtestatud nõuetele. Vastustaja on andnud kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning teinud kaebuse esitajale korduvalt ettepanekuid viia ehitusprojekt kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega. Kuna kaebuse esitaja ei viinud ehitusprojekti õigusaktidega kooskõlla, oli vastustaja sunnitud tegema keelduva otsuse. Vastustaja on seisukohal, et kohalikul omavalitsusel puudub õiguslik alus detailplaneeringus, projekteerimistingimustes ja õigusaktides sätestatud nõuetega vastuolus oleva ehitusloa väljastamiseks. Vastustaja on seisukohal, et ehitusloa andmisest keeldumine on põhjendatud ja seaduslik.
6.2.Vastustaja selgitab, et kuigi ehitusloa väljastamise üle otsustamisel ei saa kohalik omavalitsus aluseks võtta vee kvaliteeti, liitumistasu suurust või puurkaevu sanitaarkaitseala, peab vastustaja otstarbekaks vastata ka kaebuse esitaja ülejäänud etteheidetele.
6.2.1.Vastustaja toob välja, et vastavalt Aarde Investeerimine AN OÜ 19.02.2016 vastusele (vt vastuse kaebusele kohtuasjas nr 3-16-128 lisa 4) pöördus kaebuse esitaja vee- ja kanalisatsioonitrasside omaniku poole liitumistasu teada saamiseks enne ja pärast kinnistu ostmist ja järelikult oli teadlik liitumistasu suurusest juba enne kinnistu ostmist. Kui omandatakse kinnistu ilma vee- ja kanalisatsiooni liitumiseta, siis sellise krundi müügihind on odavam, võrreldes selliste kruntidega, mille hind sisaldab kommunikatsioonidega liitumise kulusid.
6.2.2.Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja viitab mitmekordselt sellele, et tema arvamusel puurkaevu nr PK21564 vesi ei vasta joogivee nõuetele. Samas kavatseb võtta kaebuse esitaja joogivee salvkaevust, mille vesi on oluliselt halvema kvaliteediga kui puurkaevu nr PK21564 vesi ja ei sobi joogivee võtmiseks.
6.2.3.Detailplaneerimine on ühiskondlik kokkuleppe, millega antakse seaduslik alus hoonete ja rajatiste ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, kommunikatsioonide lahenduste leidmiseks jne. Kehtiva detailplaneeringu puhul on õiguspärane ootus, et ehitusõigus realiseeritakse vastavalt detailplaneeringule. Aarde III kinnistu detailplaneering on kehtestatud Maardu Linnavolikogu otsusega 27.03.2001. Kaebuse esitaja oli teadlik detailplaneeringu sisust enne kinnistu omandamist. Vastavalt detailplaneeringule lahendatakse veevarustus puurkaevust
Maardu mõisa tee juures; reovee eemaldamiseks on detailplaneeringuga ette nähtud ehitada isevoolukollektorid piki tänavaid ning pumbamaja abil suunata fekaalveed Peterburi tee kollektorisse. Aarde elamupiirkonnas on kommunikatsioonid välja ehitatud vastavalt detailplaneeringule ning toimivad alates 2008.a. Aarde elamupiirkonna kinnistute veega varustamine ning kinnistute reovee ärajuhtimine toimub tegutseva veevärgi- ja kanalisatsiooni kaudu.
6.3.Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et detailplaneering on juba realiseeritud vastustaja kehtestatud viisil. Vastavalt kehtestatud detailplaneeringule on Aarde elamurajoonis välja ehitatud ja kasutusele võetud vee- ja kanalisatsioonitrassid, teed, tänavavalgustus, elamud jne ning neile objektidele on väljastatud kasutusload, mida pole vaidlustatud.
6.4.Vastustaja viitab, et Riigikohus on oma otsuses selgitanud, et „alates 1. novembrist 2010 kehtiva ÜVVKS § 7 lg 5 kohaselt, kui isik ei ole määratud vee-ettevõtjaks ÜVVKS-is sätestatud korras, kuid tema tegevus vastab selle paragrahvi lõikes 1 sätestatule ning tema omandis või valduses olev veevärk või kanalisatsioon vastab ÜVVKS § 2 lg-s 1 nimetatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni määratlusele, kohalduvad selle isiku suhtes ÜVVKS-is vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. ÜVVKS § 2 lg 1 kohaselt on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Asjaolu, et Viimsi valla määratud vee-ettevõtjaks oli kolmas isik, ei tähenda, et kostja suhtes ÜVVKS § 7 lg 5 praegusel juhul ei kohalduks, kuna asja materjalidest nähtub, et kolmas isik ei ole Kelvingi külas ehitanud välja ning tema valduses ei ole ÜVK-d, mille kaudu kostjale teenust osutada“ (Riigikohtu 17.12.2014 otsus nr 3-2-1-131-14, p. 20). Juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et trasside valdaja nõutud liitumistasu suurus ei ole põhjendatud, on tal õigus pöörduda tsiviilkohtu poole liitumistasu suuruse kindlaksmääramiseks (Riigikohtu 17.12.2014 otsus nr 3-2-1-131-14, p. 19).
6.5.Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja viitab korduvalt sellele, et tema arvates ei vasta puurkaevu nr PK21564 vesi joogivee nõuetele. Samas kaebuse esitaja kavatseb võtta joogivett kaevust, mis asub samas piirkonnas. Vastavalt Keskkonnalahendused OÜ hinnangule on Aarde puurkaevust sügavama kaevu puhul reaalne oht lubatust kõrgema kloriidide kontsentratsiooni saavutamiseks. Kloriidide eemaldamine joogiveest on kulukas, ning ilma puhastamata võib kloriidide liigne sisaldus joogivees ohustada tervist, mistõttu ei ole soovitatav rajada piirkonnas puurkaevusid sügavamale kui 135 meetrit. Aarde puurkaevust madalamate Kambrium-Vendi puurkaevude puhul on sarnaselt Aarde puurkaevule lubatust kõrgem üldraua kontsentratsioon. Raua eemaldamine joogiveest ei ole väga kulukas ja samuti pole üldraua kõrgem kontsentratsioon otseselt ohtlik tervisele. Samuti on märgata madalamates puurkaevudes (nii nagu ka Aarde puurkaevus) lubatust kõrgemat ammooniumi sisaldust. Ammooniumi mõnevõrra lubatust kõrgem kontsentratsioon tervisele otsest ohtu ei kujuta (tl 57-59p).
6.6.Kuigi kohaliku omavalitsuse üksus ei saa ehitusloa väljastamisel arvestada sanitaarkaitseala ulatust ja seda, kas trasside omanik on joogivee käitleja või mitte, peab vastustaja otstarbekaks vastata kaebuse esitaja ülejäänud etteheidetele.
6.7.Kaebuse esitaja väidab, et trasside omanik ei ole registreeritud ametlikuks veekäitlejaks. Vastustaja soovib pöörata tähelepanu, et riiklikku järelevalvet VeeS §-des 131 ja 132 esitatud nõuete täitmise üle teostab Terviseamet ning vastustajal puudub pädevus teostada riiklikku järelevalvet ülalnimetatud küsimuses.
6.8.Puurkaevu nr 21564 sanitaarkaitseala on 30 m. VeeS § 28 lg 4 p 2 alusel saab määrata sanitaarkaitseala 30 m Keskkonnaameti (varem Keskkonnaministeeriumi) nõusolekul. Keskkonnaministeerium nõustus puurkaevu nr 21564 sanitaarkaitseala vähendamisega 30 meetrini (tl 76).
6.9.Kooskõlas KOKS § 6 lg 1 on vastustaja korraldanud Aarde elamispiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Aarde elamispiirkonnas on kommunikatsioonid välja ehitatud vastavalt detailplaneeringule ning toimivad alates 2008.a. Aarde elamupiirkonna kinnistute veega varustamine ning kinnistute reovee ärajuhtimine toimub tegutseva veevärgi- ja kanalisatsiooni kaudu ning kaebuse esitajal on reaalne võimalus liituda veevärgi- ja kanalisatsiooniga.
6.10.Vastustaja palub jätta kohtukulud kaebaja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab pärast kõigi menetluse käigus kogutud seisukohtade ja tõendite uurimist ja kaalumist, et Maardu Linnavalitsuse 21.06.2016 korraldus nr 333 on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. Sellest tulenevalt ei kuulu rahuldamisele ka kohustamiskaebus. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
7.1.Maardu Linnavalitsuse 21.06.2015 korraldusega nr 333 jättis vastustaja rahuldamata kaebaja ja Valeria Titova 04.02.2016 esitatud ehitusloa taotluse ja keeldus ehitusloa andmisest Aarde tn 19 Maardu kinnistule üksikelamu püstitamiseks. Korralduse põhjenduste kohaselt ei vasta ehitusloa taotluse aluseks olev ehitusprojekt detailplaneeringule (joogivee võtt ei ole ettenähtud salvkaevust ning reovee ära juhtimine peab toimuma kanalisatsiooni kaudu) ja projekteerimistingimustele (ei ole lahendatud ühendused veeja kanalisatsiooniga vastavalt võrkude valdajatelt taotletud ning nende poolt välja antud tehnilistele tingimustele, ei ole lisatud kausta vee- ja kanalisatsioonivärgi valdaja tehnilised tingimused; ei ole lisatud projektile veetarnija kooskõlastust; ei ole lisatud projektile tänavakanalisatsiooni-torustike omanike kooskõlastust). (tl 35-36)
7.2.Kohus leiab, et vaidlust ei ole, et ÜVK trasside omanik on OÜ Aarde Investeerimine AN, kes asja lahendamise hetkel ei tegutse küll enam vee-ettevõtjana ja on selle ülesande koos trasside valdusega andnud üle selleks loodud mittetulundusühingule.
7.3.Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul kuulub vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse hindamisel rakendamisele esmajärjekorras Ehitusseaduse § 42. Vastavalt EhS § 42 lg 1 antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tuvastamist leidnud, et vastustaja oli kaebaja ehitusloa taotluse lahendamisel õigusvastases viivituses. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja esitas esmase taotluse vastustajale 09.12.2015. Kuigi kohtule ei ole vastavat taotlust esitatud, nähtub eeltoodud asjaolu Aarde 19 kontroll-leht ehitusloa taotlemiseks pealdisest (tl 10 ja haldusmenetluse toimikust). Seega tuli vastustajal taotlus lähtudes eelpool viidatud EhS § 42 lg 5 lahendada hiljemalt 08.01.2016. Vastustaja on teinud kaebajale esimese puuduste kõrvaldamise kirja 14.01.2014 so 6 päeva peale seaduses sätestatud tähtaega. Seega oli vastustaja taotluse
lahendamisel 6 päeva jooksul õigusvastases viivituses. Ehitusloa taotluse vastaval vormil esitas kaebaja seejärel vastustajale 04.02.2016 (vt haldusmenetluse toimik). Samas leiab kohus, et nimetatud 14.01.2016 kirjast alates kuni 21.06.2016 korralduse nr 333 andmiseni ei olnud vastustaja õigusvastases viivituses, kuivõrd kaebaja taotlust menetleti ning kaebajale oli korduvalt määratud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, millele vaatamata kaebaja taotluse puudusi ei kõrvaldanud. Viimane kord andis vastustaja kaebajale vastava tähtaja oma 22.04.2016 kirjaga nr 7-2.12/908-1, milles anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 20.05.2016. 21.06.2016 jättis vastustaja kaebaja taotluse rahuldamata – so 30 päeva jooksul arvates viimase puuduste kõrvaldamise tähtaja saabumisest.
7.4.Kohus leiab vastustajaga nõustudes, et vaidlustatud korralduse aluseks oleva taotluse ehitusprojekt ei vasta käesoleval juhul detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele, millest tulenevalt oli ehitusloa andmisest keeldumine ja vigade kõrvaldamiseks tähtaegade andmine õiguspärane. Nimelt on käesolevas asjas tõendamist leidnud, et kaebajale kuuluva kinnistu Aarde 19, Maardu suhtes kehtib 27.03.2001 Maardu Linnavolikogu otsusega nr 98 kehtestatud Aarde III kinnistu detailplaneering. Nimetatud detailplaneeringu alapunktis „Insenervarustus ja kommunikatsioonid“ on veevarustuse osas märgitud järgmist: „Veevarustus – projekteeritavast puurkaevust Maardu mõisa tee juures, paigaldades veetrassi piki projekteeritava „Aarde II“ ja „Aarde IV“ tänava. Vett tarnitakse tarbijale aastaringselt. Hoonete kanalisatsioon on ette nähtud kruntidele paigaldatud maa-alustesse kahekambrilistesse mahutitesse järelviimisega spetsautotranspordiga. Perspektiivis on ette nähtud ehitada isevoolukollektorid pidi tänavaid ning pumbamaja abil suunata fekaalveed Peterburi tee kollektorisse. /.../ Kastmevesi saadakse salvkaevudest.“ (tl 61 p). Seega ei ole detailplaneeringuga kaebaja kinnistule ette nähtud salvkaevu joogivee võtmiseks, vaid salvkaev on ette nähtud ainult kastmisvee võtmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja väide ehitusloa taotluse detailplaneeringuga kooskõlla viimisest haldusmenetluses vale. Kohus märgib täiendavalt selgituseks, et planeeringu puhul tuleb lähtuda selle kõigist materjalidest arvestades neid koosmõjus. Antud juhul nähtubki detailplaneeringu seletuskirjast ja joonisest, et krundile on lubatud rajada küll salvkaev kastmevee võtmiseks, kuid see ei tähenda seda, et vastava kaevu põhjal oleks lubatud lahendada ka krundile ehitatava eramu joogivee küsimus. Hoone veevarustus tuleb detailplaneeringu kohaselt lahendada puurkaevust Maardu mõisa tee juures mööda vastavat trassi. Samuti ei näe detailplaneering ega projekteerimistingimused ette kinnistule lekkekindla kogumismahutiga biopuhasti rajamist arvestades, et käesolevaks ajaks on välja ehitatud kanalisatsioonitorustik (isevoolukollektorid) (tl 16 p ja 61 p ).
7.5.Kohus leiab eelmises punktist toodust, et tuvastatud on, et kaebaja poolt esitatud ehitusloa taotlus ja projekt detailplaneeringu vee- ja kanalisatsioonilahenduse nõuetele ei vasta. Vastav asjaolu nähtub üheselt haldusmenetluse toimikust „Üksikelamu ehituse projekt. Töö nr R 2015-8 Harjumaa, Maardu linn, Aarde tn 19 Omanik Valeria Titova ja V.T.“ lk 5/7 punktist 7 ja selle alapunktidest 7.1 ja 7.2, kus on märgitud mh, et kinnistu veevarustus lahendatakse salvkaevu baasil, mis lahendatakse eraldi projektiga. Kinnistu kanaliseerimine lahendatakse kogumismahuti baasil.
7.6.Kohus ei nõustu kaebajaga, et detailplaneeringust ei tule käesoleval ajal enam lähtuda, kuna selle kehtestamisest on möödunud üle viie aasta ning see ei vasta aja möödudes muutunud
majanduslikele ja sotsiaalsetele hinnangutele. Õige on küll kaebaja viide, et detailplaneeringule, mille kehtestamisest on möödunud üle viie aasta, võib taotleda selle täpsustamiseks (muutmiseks) projekteerimistingimusi (vt EhS § 27 lg 1 p 1), kuid see ei tähenda seda, et detailplaneering enam ei kehtiks. Haldusakt kehtib lähtudes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul ei ole kaebaja tõendanud, et saabunud oleks mõni eelpool nimetatud tingimustest, mis oleks kaasa toonud detailplaneeringu kehtivuse lõppemise. Kohus märgib, et kui kaebaja on seisukohal, et planeering on niivõrd vananenud, et sellest enam lähtuda ei saa, siis on tal võimalik taotleda uue detailplaneeringu algatamist kasvõi ainult enda krundi osas. Kaebaja ei ole seda teinud, vaid on ka ise soovinud kehtivat detailplaneeringut vähemalt osaliselt jätkuvalt ellu viia taotledes selle täpsustamiseks ka vastavad projekteerimistingimused. Samuti on kaebaja väited detailplaneeringu mittekehtivusest loogiliselt võttes vastuolus kaebaja enda sooviga rajada kehtiva detailplaneeringu alusel endale elamu.
7.6.Vaidlust ei ole, et Maardu Linnavalitsus on oma 05.08.2015 korraldusega nr 343 kaebajale väljastanud projekteerimistingimused üksikelamu ehitamiseks (vt tl 9-10), kuid need üksnes täpsustavad detailplaneeringut ega muuda seda kehtetuks, eriti veel osas, mida projekteerimistingimused ei sisalda. Projekteerimistingimustes ei ole muudetud detailplaneeringus veevarustuse ja kanalisatsiooni kohta sätestatut ja selle üle sisulist vaidlust ei ole. Järelikult kehtib veevarustuse ja kanalisatsiooni osas detailplaneering muutmata kujul ning kaebaja vastupidised väited ei ole õiged ega põhjendatud ning ei tugine seadusel.
7.7.Kohus leiab kokkuvõtvalt, et vastustaja on oma korralduses põhjendatult tuginenud kehtivale detailplaneeringule, mis ei näe ette kaebaja kinnistule salvkaevu rajamist joogivee võtmiseks ning lokaalse kanalisatsiooni rajamist, kuivõrd välja on ehitatud detailplaneeringus märgitud kanalisatsioonitrass ning jätnud sellest tulenevalt õiguspäraselt kaebaja taotluse ehitusloa väljastamiseks rahuldamata.
8.Kohus nõustub kaebajaga selles, et ta ei pidanud kooskõlastama oma ehitusprojekti projekteerimistingimustes ette nähtud Aarde Investeerimise OÜ-ga.
Kohtuistungil selgus, et hetkel OÜ Aarde Investeerimine AN ei tegutse küll enam vee-ettevõtjana ja vastavad võrgud on teenuse osutamiseks oma kasutusse saanud teine juriidiline isik. Kohus on seisukohal, et vastustaja märkis istungil õigesti, et 22.04.2016 puuduste kõrvaldamise kirjas ei olnud ta otseselt viidanud, et tehnovõrkude (sealhulgas vee ja kanalisatsioonivõrkude osas) tuleb asjad kooskõlastada nende valdajatega. Kaebaja ei väida, et ta oleks palunud valdaja kindlakstegemiseks täiendavat aega või selgitust vastustajalt. Nähtuvalt kaebusest soovis kaebaja teistsugust lahendust ja ei otsinudki haldusmenetluse käigus võrkude valdajat. Seega valis kaebaja ise teadlikult vastustaja poolt esitatud nõuete eiramise tee ja ei täitnud vastustaja detailplaneeringul põhinevaid nõudmisi.
Kohus nõustub siinkohal siiski kaebajaga ja leiab, et ehitusloa taotluse esitamisel vastava kooskõlastuse nõudmine vee-ettevõtjalt ei olnud antud juhul õiguspärane. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
ÜVVKS § 7 lg 5 sätestab, et kui isik ei ole määratud vee-ettevõtjaks käesolevas seaduses sätestatud korras, kuid tema tegevus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ning tema omandis või valduses olev veevärk või kanalisatsioon vastab käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määratlusele, kohalduvad selle isiku suhtes käesolevas seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. ÜVVKS § 2 lg 1 sätestab, et ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et OÜ-le Aarde Investeerimine AN kuulub Maardu mõisa tee juures asuv puurkaev. Samuti kuuluvad talle vee- ja kanalisatsioonitrassid ning ta ning tänasel päeval tema käest trassid kasutada saanud mittetulundusühing varustab vee- ja kanalisatsiooniga Maardu Linnavolikogu 27.03.2001 otsusega nr 98 kehtestatud detailplaneeringu alal asuvaid kinnistuid. Kui palju elanikke ta teenindab ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud, kuivõrd see ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ka tähtsust. Kohus märgib, et selleks, et saada lõplikku selgust, kas OÜ Aarde Investeerimine AN või täna vastavat teenust osutav mittetulundusühing on vee-ettevõtja ÜVVKS tähenduses või mitte, tuleks kaebajal esitada vastav hagi maakohtule. Õige on see, et ehitusprojekti kohaselt peab olema lahendatud ehitise vee- ja kanalisatsiooni küsimus vastavalt detailplaneeringule ja vajalikud ühendused tehnovõrkudega tuleb lahendada võrkude valdajatelt taotletud ja nende poolt välja antud tehnilistele tingimustele, kuid see ei tähenda veel seda, et vastustaja saaks seada ehitusloa väljastamise tingimuseks vastava OÜ Aarde Investeerimine AN kooskõlastuse saamise. Vastav nõue ei vasta ehitusseadusele. Nimelt tuleneb EhS § 42 lg 7 et pädev asutus esitab ehitusloa eelnõu vajaduse korral: 1) kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega; 2) arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Viidatud normist tuleneb esiteks vastustajale kohustus ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks esitamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega või arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve ehitis või ehitamine võib puudutada. Antud juhul tuleb arvestada sellega, et ehitusseadusest ega ÜVVKS-st ei tulene kohustust kooskõlastada üksikelamu projekti vee-ettevõtjaga ega tänavakanalisatsiooni-torustike omanikuga. Seega on vastustajal üksnes õigus küsida OÜ Aarde Investeerimine AN arvamust seoses kaebaja ehitusloa taotlusega. Samuti ei ole lähtudes EhS § 44 sellise isiku arvamus ehitusloa andmisest keeldumise aluseks. Seega on vaidlustatud korralduses nr 333 märgitu, et kaebajal tuleb lisada projektile tänavakanalisatsiooni-torustike omanike kooskõlastus õigusvastane ega tugine seadusel. Kohus leiab käesolevat asja lahendades, et kuigi kaebaja ei ole projekteerimistingimusi vaidlustanud, on ka projekteerimistingimused on vastava nõude osas õigusvastased ning arvestades kõiki asjaolusid soovitab kohus vastustajal kaaluda nende selles osas muutmist omal algatusel või kaebaja taotluse alusel. Kohus on siinkohal arvamusel, et vastustaja eesmärgiks ei saa olla mitte kaebaja takistamine elamu ehitamisel oma kinnistule, vaid asjas õiguspärase ja mõistliku lahenduse leidmine selliselt, et kõikide osapoolte huvid saaks rahuldatud järgides seaduse nõudeid.
9.Kaebaja on tõstatanud ka küsimuse, kas eelpool välja toodud vastustaja poolsed nõudmised on õiguspärased arvestades, et OÜ Aarde Investeerimine AN ei ole ametlik vee-ettevõtja, tema pakutud vee kvaliteet ei vasta kaebaja arvates nõuetele ning liitumistasu mida OÜ Aarde Investeerimine AN nõuab trassidega liitumise eest on liialt kõrge. Kohus leiab, et kõik kaebaja poolt eelpool nimetatud väited, mis puudutavad liitumistasu ja vee kvaliteeti väljuvad käesoleva vaidluse raamidest (esemest). Kohus lahendab konkreetset õiguslikku vaidlust ehk kontrollib käesoleval juhul korralduse nr 333, mille sisuks on ehitusloa väljastamisest keeldumine, õiguspärasust. Kohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu poolt välja kujundatud kohtupraktikast, saab kaebaja, kui ta ei nõustu liitumistasu suuruse ja tingimustega, need vaidlustada maakohtus. Mis puudutab vee erikasutusloa omamist, siis nimetatud küsimuses teostab järelevalvet Keskkonnainspektsioon. Joogivee kvaliteedi osas teostab järelevalvet Terviseamet.
10.Kohus peab vajalikuks pooltele selgitada, et asjaolu, kas kaebaja on liitunud vee- ja kanalisatsioonitrassiga on pigem kasutusloa andmise küsimus, kuivõrd kasutusloa andmiseks peab olema võimalik ehitist kasutada kasutusotstarbe kohaselt. Kui ehitist ei ole võimalik sihipäraselt kasutada seetõttu, et ei ole liitumist vee- ja kanalisatsioonitrassiga toimunud, siis kasutusluba ehitisele ka väljastada ei saa. Seega on hetkel tegemist olukorraga, kus kaebaja peaks esiteks taotlema projekteerimistingimuste muutmist seoses eelpool selgitatud kooskõlastamise nõudega (samuti võib vastustaja omal algatusel antud olukorras projekteerimistingimusi muuta), seejärel esitama uue ehitusloa taotluse, mis vastab detailplaneeringule – sh vee- ja kanalisatsiooni osas ehk näha ette liitumine OÜ Aarde Investeerimine AN või mõne teise isiku poolt hallatava OÜ Aarde Investeerimine AN-le kuuluva vee- kanalisatsioonitrassiga. Seejärel tuleb vastustajal otsustada ehitusloa väljastamise üle.
11.Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et ÜVK omanik või valdaja peab ÜVVKS § 5 lg 1 järgi lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga. Kui ta seda ei tee, siis on kaebajal võimalik esitada vastav hagi maakohtule. ÜVVKS § 5 lg 2 kohaselt toimub liitumine ÜVK-ga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. ÜVVKS § 5 lg 4 annab piiratud loetelu alustest, millal liitumise taotlust ei pea rahuldama. Kui kaebaja tõendab maakohtus, et OÜ Aarde Investeerimine AN on ÜVK omanik, siis on tal tulenevalt ÜVVKS §-st 5 kohustus kaebajaga liitumisleping sõlmida (ka vastava nõude saab kaebaja maakohtule esitada). Samas tuleb arvestada ka sellega, et ÜVK omanikul või valdajal on ÜVVKS § 6 lg 1 järgi õigus võtta ÜVK-ga liitujalt põhjendatud liitumistasu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ja tingimustel. Kui OÜ Aarde Investeerimine AN või tema trasse lepingu alusel haldav muu juriidiline isik on seaduse nõuetele kohaselt vee-ettevõtja, siis tuleb vastustajal ta ka vee-ettevõtjaks määrata ning teostada kontroll liitumistasu suuruse üle. Kui kaebaja ei nõustu vastava tasu suurusega, siis on tal võimalik see vaidlustada maakohtus. Teisalt, isegi kui OÜ Aarde Investeerimine AN või tema trasse lepingu alusel kasutav muu isik ei ole ÜVVKS tähenduses vee-ettevõtja, siis saab kaebaja juhinduda järgmisest Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-164-09, kus Riigikohus selgitas et: „Kolleegiumi arvates on olmevee saamine ja reovee ärajuhtimine teenus, mille kättesaadavus peab olema üldiselt tagatud. Nii peavad nt veeseaduse § 23 lg 1 järgi kõik isikud vältima vee reostamist ja liigvähendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning vee-elustiku kahjustamist. ÜVK teenuse kättesaadavuse vajalikkust kinnitavad ka riigile kohustusi panevad Euroopa Liidu Nõukogu 3. novembri 1998. a
direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta ja Nõukogu 21. mai 1991. a direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta. Veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne. Seega on ÜVK teenuse kättesaadavuse tagamine avalik ülesanne, mille täitmise peab tagama kohalik omavalitsus. Riigikohus on ka varem leidnud, et ÜVK omaniku või valdaja näol võib olla tegemist nn loomuliku monopoliga, kelle suhtes kehtib lepingu sõlmimise sund (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 13). Kolleegium on jätkuvalt sellel seisukohal ja leiab, et ka vaidlusaluses asjas on ÜVK omanik kohustatud sõlmima hagejaga ÜVK teenuse osutamise lepingu ning seda mõistlikult vastuvõetavatel tingimustel. Tuvastades need tingimused, saab kohus ÜVK omaniku tahteavalduse lepingu sõlmimiseks asendada. Erinevust ei ole, kas ÜVK omanik on füüsiline või juriidiline isik. Olukorras, kus hageja hallatavate majade elanikel ei ole mõistlikku alternatiivi ÜVK teenuse saamiseks, ÜVK omanik või temaga seotud isikud olid juba ÜVK aluse maa omandamisel teadlikud hageja poolt ÜVK kasutamisest ning ÜVK omanik ei soovi end allutada ÜVVKS järgsele vee-ettevõtjaks määramise ja seeläbi hinna kehtestamise regulatsioonile, saab ÜVK omaniku keeldumise ÜVK teenuse osutamisest mõistlikult vastuvõetavatel tingimustel lugeda vastuolus olevaks hea usu põhimõttega, VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi tahtlikuks heade kommete vastaseks ja seega keelatud käitumiseks ning VÕS § 1043 järgi hagejale kahju tekitamiseks. Hagejal on võimalik kahju hüvitamisena nõuda temalt lepingu sõlmimist VÕS § 136 lg-le 5 tuginedes või keelata sama tulemusega kahju tekitamine VÕS § 1055 lg 1 alusel. Seejuures saab kolleegiumi arvates analoogia alusel juhinduda ka konkurentsiseaduses olulist vahendit omavale ettevõtjale kohalduvast regulatsioonist (§ 15, § 18 lg 1 p 1).“ Kuigi viidatud haldusasjas oli vaidluse all teenuse hind, siis samadele põhimõtetele tuginedes saab kaebaja vaidlustada ka liitumistasu suurust juhul kui OÜ Aarde Investeerimine AN ei ole ÜVVKS tähenduses vee-ettevõtja. (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-131-14 p 19)
12.Kohus märgib, et ÜVK trasside omaniku kooskõlastuse nõudega seotu ei too kaasa vaidlustatud korralduse nr 333 tühistamist, kuna kaebaja ehitusloa taotlus ei vasta detailplaneeringule. Küll aga juhul, kui kaebaja esitab vastustajale uue ehitusloa taotluse, tuleb vastustajal eelpool toodud asjaoludega arvestada. Samuti tuleb vastustajal omal algatusel või kaebaja taotluse alusel muuta projekteerimistingimusi ning viia need vastavusse kohtu poolt eelpool välja tooduga.
13.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.