Direktiiv 2014/89

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik, et edendada merealade majanduse kestlikku kasvu, merealade kestlikku arengut ning mereressursside kestlikku kasutamist. 2. Kõnealune raamistik aitab liikmesriikidel kehtestada liidu integreeritud merenduspoliitika raames mereruumi planeeringud ning neid rakendada, et aidata kaasa artiklis 5 sätestatud eesmärkidele, võttes arvesse maismaa ja mere koostoimet ja tõhustatud piiriülest koostööd kooskõlas UNCLOSi asjaomaste sätetega.

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriikide merealade suhtes, ilma et see piiraks teiste liidu õigusaktide kohaldamist. Seda ei kohaldata liikmesriikide linnade ja maapiirkondade planeerimise alla kuuluvate rannikuvete või nende osade suhtes, tingimusel et see on mereruumi planeeringutes ära toodud. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata tegevuse suhtes, mille ainuke eesmärk on tagada riigikaitse või riigi julgeolek. 3. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide pädevust mereala piires välja töötada ja kindlaks määrata oma mereruumi planeeringute ulatust ja kohaldamisala. Käesolevat direktiivi ei kohaldata linnade ja maapiirkondade planeerimise suhtes. 4. Käesolev direktiiv ei mõjuta merealade suhtes kohaldatavaid liikmesriikide suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni, mis tulenevad asjaomasest rahvusvahelisest õigusest, eelkõige UNCLOSist. Eelkõige ei mõjuta käesoleva direktiivi kohaldamine merepiiride mahamärkimist ja kindlaksmääramist liikmesriikide poolt kooskõlas UNCLOSi asjaomaste sätetega.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „integreeritud merenduspoliitika” (IMP)– liidu poliitika, mille eesmärk on edendada kooskõlastatud ja ühtset otsuste vastuvõtmist, et maksimeerida liikmesriikide ja eelkõige liidu rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade, samuti merendusvaldkondade kestlikku arengut, majanduskasvu ning sotsiaalset ühtekuuluvust sidusa merepoliitika ja asjakohase rahvusvahelise koostöö abil; 2) „mereruumi planeerimine”– protsess, mille abil asjaomased liikmesriigi ametiasutused analüüsivad ja korraldavad merealadel inimtegevust ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide saavutmiseks; 3) „merepiirkond”– direktiivi 2008/56/EÜ artiklis 4 määratletud merepiirkond; 4) „mereala”– direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punkti 1 alapunktis a määratletud veed, merepõhi ja aluspinnas ning direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 7 määratletud veed ning nende merepõhi ja aluspinnas.

1. Liikmesriigid kehtestavad mereruumi planeerimise ja rakendavad seda. 2. Seda tehes võtavad liikmesriigid arvesse maismaa ja mere koostoimet. 3. Tehtav planeering või tehtavad planeeringud kavandatakse ja koostatakse vastavalt liikmesriikide määratud institutsioonilistele ja korraldamistasanditele. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide pädevust välja töötada ja kindlaks määrata asjaomase planeeringu või asjaomaste planeeringute vorm ja sisu. 4. Mereruumi planeerimise eesmärk on aidata kaasa artiklis 5 loetletud eesmärkidele ning täita artiklites 6 ja 8 sätestatud nõudeid. 5. Mereruumi planeerimise kehtestamisel võtavad liikmesriigid asjakohaselt arvesse merepiirkondade eripära, asjakohaseid praeguseid ja tulevasi tegevusi ja kasutusviise ning nende mõju keskkonnale ja loodusvaradele, samuti maismaa ja mere koostoimet. 6. Liikmesriigid võivad planeerimisse hõlmata või selle aluseks võtta olemasolevaid riiklikke poliitikasuundi, eeskirju või mehhanisme, mis on kehtestatud või kehtestatakse enne käesoleva direktiivi jõustumist, tingimusel et need on kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega.

1. Mereruumi planeerimise kehtestamisel ja rakendamisel võtavad liikmesriigid arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi aspekte, et toetada merendussektori kasvu ja kestlikku arengut, kohaldavad ökosüsteemipõhist käsitust ning edendavad sobivate tegevuste ja kasutusviiside kooseksisteerimist. 2. Mereruumi planeeringutega püüavad liikmesriigid toetada mereliste energeetikasektorite, meretranspordi ning kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikku arengut ning kaitsta, säilitada ja parandada keskkonda, sealhulgas suurendada selle vastupanuvõimet kliimamuutuse mõjudele. Lisaks võivad liikmesriigid püüda saavutada ka muid eesmärke, nagu näiteks säästva turismi edendamine ja toorainete säästev ammutamine. 3. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide pädevust määrata kindlaks, kuidas kajastatakse eri eesmärke nende mereruumi planeeringus või planeeringutes ja milline tähtsus neile omistatakse.

1. Liikmesriigid kehtestavad artiklis 5 loetletud eesmärkidele kaasaaitamiseks menetlusetapid, võttes arvesse asjakohaseid tegevusi ja kasutusviise merealadel. 2. Seejuures liikmesriigid: a) võtavad arvesse maismaa ja mere koostoimet; b) võtavad arvesse ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte, samuti ohutusküsimusi; c) püüavad edendada mereruumi planeerimise ja selle käigus koostatud planeeringu või planeeringute ning muude protsesside (näiteks rannikualade tervikmajandamise või sellega võrdväärsete ametlike või mitteametlike tegevuste) vahelist sidusust; d) tagavad huvigruppide kaasamise kooskõlas artikliga 9; e) korraldavad parimate kättesaadavate andmete kasutamise kooskõlas artikliga 10; f) tagavad liikmesriikidevahelise piiriülese koostöö kooskõlas artikliga 11; g) edendavad koostööd kolmandate riikidega kooskõlas artikliga 12. 3. Liikmesriigid vaatavad mereruumi planeeringud läbi vastavalt sellele, nagu nad otsustavad, kuid vähemalt kord kümne aasta jooksul.

1. Maismaa ja mere koostoime arvessevõtmiseks vastavalt artikli 4 lõikele 2 juhul, kui see ei ole mereruumi planeerimise enda osa, võivad liikmesriigid kasutada muid ametlikke ja mitteametlikke menetlusi, näiteks rannikualade tervikmajandamist. Tulemusi kajastavad liikmesriigid oma mereruumi planeeringutes. 2. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 3 kohaldamist, püüavad liikmesriigid suurendada mereruumi planeerimise abil mereruumi planeeringu või planeeringute sidusust teiste asjaomase menetlustega.

1. Artiklis 5 sätestatud eesmärkidele kaasaaitamiseks koostavad liikmesriigid mereruumi planeerimise kehtestamisel ja rakendamisel mereruumi planeeringud, milles määratletakse asjaomaste käimasolevate ja tulevaste mereliste tegevuste ja kasutusviiside ajaline ja ruumiline jaotus. 2. Seda tehes võtavad liikmesriigid kooskõlas artikli 2 lõikega 3 arvesse tegevuste ja kasutusviiside asjakohast koostoimet. Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, võivad võimalikud tegevused, kasutusviisid ja huvid hõlmata järgmist: — vesiviljeluspiirkonnad; — kalapüügipiirkonnad; — nafta, gaasi ja muude energiaressursside, maavarade ja täitematerjalide uurimise, kasutamise ja kaevandamise ning taastuvenergia tootmise rajatised ja infrastruktuurid; — mereteed ja liiklusvood; — sõjaväeõppuste piirkonnad; — loodus- ja liikide kaitsealad ja kaitsealused piirkonnad; — toorme ammutamise alad; — teadusuuringud; — veealuste kaablite ja torujuhtmete trassid; — turism; — veealune kultuuripärand.

1. Liikmesriigid võtavad mereruumi planeeringute väljatöötamise varajases etapis kasutusele vahendid avalikkuse kaasamiseks, teavitades kõiki huvitatud huvigruppe ning konsulteerides asjaomaste huvigruppide, asutuste ja avalikkusega kooskõlas liidu õigusaktide asjaomaste sätetega. 2. Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et asjaomastel huvigruppidel ja asutustel ning asjaomasel avalikkusel on juurdepääs lõplikele plaanidele.

1. Liikmesriigid korraldavad mereruumi planeerimise jaoks parimate kättesaadavate andmete kasutamise ja otsustavad, kuidas korraldada teabevahetust. 2. Lõikes 1 osutatud andmed võivad muu hulgas hõlmata järgmist: a) keskkonna, sotsiaalsfääri ja majandusega seotud andmed, mis on kogutud artiklis 8 osutatud tegevusega seotud liidu õigusaktide kohaselt; b) füüsikalised andmed merealade kohta. 3. Lõike 1 rakendamisel kasutavad liikmesriigid asjaomaseid vahendeid, sealhulgas neid, mis on juba kättesaadavad IMP ja muude asjaomaste, näiteks direktiivis 2007/2/EÜ nimetatud liidu poliitikavaldkondade raames.

1. Merepiiri omavad liikmesriigid teevad planeerimis- ja majandamisprotsessi osana koostööd, et tagada mereruumi planeeringute ühtsus ja kooskõla kogu asjaomases merepiirkonnas. Sellises koostöös võetakse eelkõige arvesse riikidevahelisi küsimusi. 2. Lõikes 1 osutatud koostööd tehakse: a) sellistes olemasolevates piirkondlike ametiasutuste koostööstruktuurides nagu piirkondlikud merekonventsioonid ja/või b) liikmesriikide pädevate asutuste võrgustike või struktuuride kaudu ja/või c) muul lõikes 1 esitatud nõuetele vastaval viisil, näiteks merevalgla strateegiate raames.

Liikmesriigid püüavad võimalust mööda ning rahvusvahelist õigust ja konventsioone järgides teha asjaomastes merepiirkondades mereruumi planeerides koostööd asjaomaste kolmandate riikidega, näiteks kasutades olemasolevaid rahvusvahelisi foorumeid või institutsioonide piirkondlikku koostööd.

1. Liikmesriigid määravad pädeva asutuse või asutused, kes vastutab/vastutavad käesoleva direktiivi rakendamise eest. 2. Liikmesriigid esitavad komisjonile kõnealuste pädevate asutuste nimekirja koos käesoleva direktiivi lisas loetletud teabega. 3. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist muudatustest, mis on tehtud lõike 1 kohaselt esitatud andmetes, kuue kuu jooksul pärast nende muudatuste jõustumist.

1. Liikmesriigid saadavad mereruumi planeeringute ja kõigi nende ajakohastatud versioonide koopiad koos käesoleva direktiivi täitmist selgitavate asjaomaste materjalidega komisjonile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele kolme kuu jooksul pärast nende avaldamist. 2. Komisjon esitab hiljemalt üks aasta pärast mereruumi planeeringute kehtestamise tähtaega ning seejärel iga nelja aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab käesoleva direktiivi rakendamise kokkuvõtet.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18. septembriks 2016. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Artikli 13 lõikes 1 osutatud ametiasutus või ametiasutused määratakse hiljemalt 18. septembriks 2016. 3. Artiklis 4 osutatud mereruumi planeeringud kehtestatakse nii kiiresti kui võimalik ning hiljemalt 31. märtsiks 2021. 4. Käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamise kohustus ei kehti merepiirita liikmesriikide suhtes.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.