Sunly Wind OÜ kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 27.03.2023 otsuse nr 1-7/23-079 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Sunly Wind OÜ, esindaja vandeadvokaat Britta Retel Vastustaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, esindaja Maiga Liiv Kaasatud haldusorgan Vabariigi Valitsus, esindaja Ivar Siska
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.03.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tarbijakaitse ja apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Tehnilise
Järelevalve
Ameti
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.03.2024 otsus ja teha uus otsus, millega jätta Sunly Wind OÜ kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
13.04.2026
3-23-749 Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sunly Wind OÜ esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 18.04.2022 taotluse anda Hiiu maakonnaga piirnevale merealale (edaspidi: Hiiumaa merealale) hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga SW1. Taotluse kohaselt koosneb kavandatav tuuleelektrijaam 33 elektrituulikust koguvõimsusega kuni 396 MW.
2.TTJA jättis 27.03.2023 otsusega nr 1-7/23-079 taotluse rahuldamata ja hoonestusloa menetluse algatamata. Alates 07.05.2022 on hoonestusloa menetlus sätestatud ehitusseaduses (EhS), kuid kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 251 lg-ga 1 tuleb Sunly Wind OÜ 18.04.2022 taotlus lahendada selle esitamise ajal kehtinud veeseaduse redaktsiooni (VeeS v.r) alusel. Taotlus jääb VeeS v.r § 221 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel rahuldamata. Taotluses märgitud tuuleelektrijaamad paikneksid Hiiumaa merealal, mille maakonnaplaneering on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 11/2016/114. Riigikohus tühistas 08.08.2018 otsusega nr 3-16-1472 kõnealuse planeeringu tuuleenergia tootmise alade osas. Pärast seda ei ole riik algatanud ega kehtestanud ühtegi planeeringut, mis käsitleks küsimust, millistel Hiiumaa merealadel saab arendada tuulest elektrienergia tootmist. Seega puudub seal tuuleenergia tootmise alade osas kehtiv planeering ja tegemata on ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Seetõttu ei ole teada, kas Hiiumaa merealale tuulepargi püstitamine on üldse võimalik. Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu (REP) eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks mh energeetika valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. 33 elektrituulikust koosneval ja 82 km2 suurusel alal laiuval tuulepargil on PlanS § 6 p 13 kohaselt oluline ruumiline mõju ning selle asukoha valiku ja toimimise vastu on eelduslikult suur riiklik huvi. Tuuleparki kavandatakse, lähtudes kogu Eesti riigi vajadusest suurendada taastuvenergeetika osakaalu ja varustada riiki taastuvelektriga, mistõttu on sellel maakonnaülesed huvid. Lisaks kavandatakse tuuleparki avalikku veekogusse. Sunly Wind OÜ kavandatava meretuulepargi vastu on seetõttu suur riiklik ja avalik huvi ning tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitisega. PlanS § 27 lg 2 kohaselt tuleb REP koostada muu hulgas riigi territooriumi või selle osa kohta tuuleelektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 400 MW püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lg-s 1 nimetatud tingimustele. Vastavalt PlanS § 27 lg-le 3 koostatakse Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral REP PlanS § 27 lg-s 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab PlanS § 27 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kavandatava tuulepargi 2(9)
3-23-749 nimivõimsus on 396 MW. Kuna ruumilist mõju ei avalda keskkonnale nimivõimsus, vaid elektrituulikud, siis ei oma sisuliselt tähtsust, kas 33 tuulikut moodustavad kogumina tuulepargi nimivõimsusega 396 MW või 400 MW. PlanS § 27 lg 4 kohaselt on REP-i koostamine merealal mh tuuleelektrijaama puhul kohustuslik juhul, kui vastaval merealal puudub nimetatud ehitise asukohta käsitlev kehtestatud üleriigilise planeeringu teemaplaneering ning ei ole asutud selle koostamisele. Mitmed riigiasutused on pidanud taotluse kohta antud arvamustes vajalikuks REP-i või mõne muu asjakohase planeeringu algatamist. TTJA nõustub sellega. Hiiumaa merealale on võimalik taotleda hoonestusluba, kui riik on merealale planeerinud tuuleenergia tootmise alad. Kuna praegu puudub üleriigilise planeeringu teemaplaneering, on REP-i koostamine kohustuslik. Sunly Wind OÜ kavandatavatele ehitistele ei ole võimalik väljastada ehitusluba, kuna ehitis ja ehitamine peab vastama planeeringule, mida ei ole Hiiumaa merealale tuuleparkide osas kehtestatud (vt EhS § 12 lg 2 ja § 44 p 1). Kuna Hiiumaa merealal on planeering tuuleenergeetika osa tühistatud KSH-i puuduste tõttu, siis on vastuseta küsimus, kas alale on üldse võimalik tuuleparke püstitada. Hoonestusloa menetlust ei ole alust algatada, sest hoonestusloa andmine on VeeS v.r § 221 lg 1 järgi ilmselgelt võimatu olukorras, kus kavandatava ehitise püstitamiseks on vajalik koostada REP (VeeS v.r § 221 lg 2 p 3). PlanS § 27 lg 7 ja § 28 lg 1 alusel võib Sunly Wind OÜ-l taotleda pädevalt ministeeriumilt Vabariigi Valitsusele REP-i algatamise ettepaneku tegemist. TTJA-l ei ole võimalik taotleda REP-i algatamist arendaja eest. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ elluviimise tegevuskava p-s 1 on märkus, et Hiiumaa merealal algatatakse planeering, lahendamaks tuuleenergeetika teemat. Edasiste otsuste aluseks olev ruumianalüüs on juba tehtud.
3.Sunly Wind OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada TTJA 27.03.2023 otsus ning kohustada TTJA-d algatama kaebaja 18.04.2022 taotluse alusel hoonestusloa menetlus või alternatiivselt taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja soovib arendada meretuuleparki Hiiumaa merealal. Sellel alal ei kehti ning ei ole ka menetluses planeeringuid, mis reguleeriks tuuleenergeetika projektide arendamist. Riigikohus tühistas 08.08.2018 otsusega nr 3-16-1472 Hiiumaa mereala maakonnaplaneeringu tuuleenergia tootmise alade osas ning riik ei ole seni astunud samme neil aladel uue tuuleenergia tootmist käsitleva planeeringu kehtestamiseks. Hiiumaa mereala ei ole hõlmatud üleriigilise mereala planeeringuga, mille Vabariigi Valitsus kehtestas 12.05.2022 korraldusega nr 1461. Kaebaja taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatamata jätmise peamine põhjus on vastustaja ebaõige seisukoht, nagu oleks kavandatava tuulepargi püstitamiseks vaja koostada REP. Tegelikult ei ole REP-i koostamine kohustuslik, sest kavandatava tuulepargi võimsus jääb alla 400 MW (PlanS § 27 lg-s 2 sätestatud eeldus) ning Vabariigi Valitsus kui pädev asutus ei ole tuvastanud, et SW1 tuulepargi toimimise vastu esineb suur riiklik huvi (PlanS § 27 lg-s 1 sätestatud eeldus). Samuti ei ole Vabariigi Valitsus teinud PlanS § 27 lg 3 nimetatud põhjendatud otsust REP-i koostamise kohta. TTJA-l ja teistel ametiasutustel, kelle arvamusele on TTJA 27.03.2023 otsuse tegemisel tuginenud, puudub pädevus otsustada REP-i algatamise vajaduse üle, sest selline pädevus on üksnes Vabariigi Valitsusel. TTJA on vaidlustatud otsuses asunud lahendama Vabariigi Valitsuse pädevusse kuuluvat küsimust. TTJA seisukoht REP-i kohustuslikkusest on vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2021 otsusega nr 3-201602, mille kohaselt on taotletud SW1 alale alla 400 MW võimsusega tuulepargi rajamine 3(9)
3-23-749 lubatav hoonestusloa alusel. TTJA on otsuse tegemisel ületanud kaalutlusõiguse piire ning lähtunud asjakohatutest kaalutlustest (nt väide ehitusloa andmise võimatuse kohta).
4.TTJA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti põhjenduste juurde.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.03.2024 otsusega kaebuse ning tühistas TTJA 27.03.2023 otsuse, kohustas TTJA-d lahendama kaebaja 18.04.2022 taotlus uuesti ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ning mõistis TTJA-lt kaebaja menetluskulude katteks välja 7332,32 eurot. Asja lahendus sõltub sellest, kas kaebaja taotletud tuuleelektrijaamade rajamiseks peab olema eelnevalt kehtestatud planeering, mis lubab hoonestusloa taotluses märgitud aladel tuuleenergeetikat arendada. Pärast Riigikohtu 08.08.2018 otsust nr 3-16-1472 ei ole maakonnaplaneeringus tuuleenergia tootmise alasid kindlaks määratud ning kehtestatud ei ole ka ühtki muud planeeringut, mis seda küsimust puudutaks. Samuti ei ole Vabariigi Valitsus otsustanud, et koostada tuleks REP. Kaebajal on õigus, et REP-i koostamine ei olnud kohustuslik, mistõttu ei saanud vastustaja sellele viidates hoonestusloa menetluse algatamisest VeeS v.r § 221 lg 2 p 3 alusel keelduda. Taotluses oli märgitud tuuleelektrijaama maksimaalseks nimivõimsuseks 396 MW. Seega ei ole PlanS § 27 lg-s 2 sätestatud tingimus (400 MW) täidetud. Kuna puudub Vabariigi Valitsuse otsus REP-i algatamise kohta, ei ole täidetud ka PlanS § 27 lg-s 3 sätestatud tingimus. Seega PlanS § 27 lg 4 kohaselt ei olnud REP-i koostamine kohustuslik. Sellist kohustust ei tulene ka muudest õigusaktidest. Samal seisukohal oli Tallinna Ringkonnakohus 20.12.2021 otsuses nr 3-20-1602. Halduskohus nõustub ringkonnakohtu seisukohtadega. Vaidlustatud haldusakti kõik põhjendused lähtuvad eeldusest, et REP-i koostamine on kohustuslik. Kuna see eeldus on vale, on ekslikud ka muud vaidlustatud haldusakti põhjendused. Kui planeeringu, sh REP-i koostamine ei ole kohustuslik, siis ei saaks ka ehitusloa andmisest keelduda viitega planeeringu puudumisele. Seetõttu ei ole hoonestusloa menetlus nimetatud põhjusel perspektiivitu ning menetluse algatamisest ei saanud keelduda ka VeeS v.r § 221 lg 1 alusel. Pealegi ei ole nimetatud sättes viidatud ehitusloa, vaid hoonestusloa andmise võimatusele. VeeS v.r § 221 lg 1 alusel ei saanud taotluse rahuldamisest keelduda ka viitega suurele riiklikule või rahvusvahelisele huvile. Selline huvi pidanuks olema väljendatud Vabariigi Valitsuse otsuses REP-i koostamise kohta (PlanS § 27 lg 3), kuid sellist otsust ei ole tehtud. TTJA ei saa põhjendada suurt avalikku huvi teiste ametiasutuste arvamusega, sest neil puudub pädevus otsustada REP-i vajalikkuse üle. Vaidlustatud haldusakt tuleb tühistada, kuid asjaoludest tulenevalt ei saa kohustada vastustajat algatama hoonestusloa menetlust, vaid üksnes kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja õiguste kaitseks määrab kohus selleks omal algatusel tähtaja (HKMS § 246 lg 1). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.TTJA palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 07.03.2024 otsus ja teha uus otsus, millega jätta Sunly Wind OÜ kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohus kohaldas vääralt VeeS v.r § 221 lg-t 1 ja lg 2 p-i 3. VeeS v.r § 221 lg 2 p 3 kohaldamise eeldus ei ole REP-i kohustuslikkus, vaid selle vajalikkus. Need ei ole kattuvad mõisted. VeeS v.r § 221 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud. Hiiumaa merealal on kehtestatud maakonnaplaneering. Kuigi see planeering on tuuleenergia tootmise alade osas tühistatud, ei 4(9)
3-23-749 saa väita, et vaidlusalusel alal planeering puudub. Kehtivas maakonnaplaneeringus puuduvad asjakohased tingimused tuuleenergia arendamise eesmärgil hoonestusloa menetlemiseks. Seega tuleb lähtuda avaliku õiguse põhimõttest, et kõik, mis pole lubatud, on keelatud ning hoonestusluba ei oleks võimalik õiguspäraselt väljastada. Ka VeeS v.r § 223 lg 1 p-st 3 tulenevalt on hoonestusloa andmisel oluline tagada kooskõla kehtiva planeeringuga. Enne uue planeeringu kehtestamist ja KSH-d pole selge, kas Hiiumaa merealal saab üldse tuulikuid püstitada. Mereala planeerimise kohustus mh taastuvenergeetika kavandamiseks tuleneb ka Euroopa Liidu õigusest (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/89/EL, art-d 4–6 ja 8). Eesti on kehtestanud tähtaegselt (hiljemalt 31.03.2021) kolm planeeringut, mis hõlmavad kogu Eesti mereala. Asjaolu, et tuuleenergeetika oli esialgu kavandatud ka Hiiumaa mereala maakonnaplaneeringus, kinnitab selgelt Eesti riigi tahet luua Hiiumaa merealal terviklik ruumilahendus, sh planeerida tuuleenergia tootmiseks sobivad alad. Riigikohtu 18.08.2018 otsuse nr 3-16-1472 tulemusel peab riik selle ala tuuleenergeetika osas uuesti planeerima. Ringkonnakohtu vastupidine seisukoht haldusasjas nr 3-20-1602 on vastuolus Riigikohtu seisukohtadega haldusasjades nr 3-16-1472 ja nr 3-21-2682. Vastustaja tegi vaidlustatud haldusaktis õigesti kindlaks REP-i koostamise vajaduse. Riik on oma tegevusega (sh strateegiliste dokumentide koostamisel) järjepidevalt väljendanud huvi ja vajadust, et tuuleenergeetika arendamine Hiiumaa merealal toimuks planeeringuga. Sellise huvi väljendamine ei piirdu üksnes PlanS § 27 lg-s 3 nimetatud Vabariigi Valitsuse otsusega REP-i koostamise kohta, nagu leidis halduskohus. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et hoonestusloa menetluse algatamine ei ole perspektiivitu, kuna ehitusluba on võimalik väljastada ka hoonestusloa alusel. Hoonestusluba on oma olemuselt asjaõiguslik instrument, millega antakse riigile kuuluva avaliku veekogu osa arendaja kasutusse ja seatakse koormamise (kasutamise) tingimused, mis võivad olla kitsamad kui planeeringus ettenähtud ehitustingimused. VeeS § 23 lg 2 järgi kuuluvad avalikud veekogud riigile ega ole tsiviilkäibes. VeeS v.r ega EhS ei näe ette hoonestusõigust ehitusprojekti koostamise ehk ehitusõiguse alusena. PlanS-i kohaselt on merealale tuulepargi rajamisel ehitusõiguse aluseks üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneering või REP. Vajadust REP-i järele ei välista asjaolu, et praegu ei ole Hiiumaa mereala planeerimiseks ühtki planeeringut algatatud. Riigil on REP-i algatamise huvi olemas. Kaebajal on samuti võimalik esitada REP-i algatamise taotlus. Vastustajale kaebaja taotluse uueks lahendamiseks tähtaja määramine on üllatuslik. Menetlusnormid ei võimalda lahendada taotlust ühe kuu jooksul.
7.Sunly Wind OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, rõhutades järgmist. VeeS v.r § 221 lg 2 p 3 alusel saab hoonestusloa menetluse algatamisest keelduda vaid siis, kui REP on vajalik ehk nõutav PlanS § 27 lg-te 1–4 järgi. TTJA üritab apellatsioonkaebuses laiendada „vajalikkuse“ mõistet väljapoole seadust. TTJA ei tuginenud vaidlustatud haldusaktis sellisele tõlgendusele. Haldusaktile ei saa tagantjärele lisada uusi põhjendusi. Siinses asjas ei ole REP-i koostamine nõutav, sest tuuleelektrijaama SW1 võimsus (kuni 396 MW) jääb alla PlanS § 27 lg-s 2 sätestatud lävendi (400 MW) ning puudub ka Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsus REP-i algatamiseks (PlanS § 27 lg 3). Puudub hoonestusloa andmise ilmselge võimatus VeeS v.r § 221 lg 1 tähenduses. TTJA viitas ehitusloa andmise väidetavale võimatusele, kuid viidatud säte nõuab hoonestusloa andmise ilmselget võimatust. EhS-st ei tulene kohustust, et iga ehitise aluseks peab olema planeering. Ehitusloa saab anda mh hoonestusloa alusel, nagu leidis ka ringkonnakohus haldusasjas nr 35(9)
3-23-749 20-1602. Apellatsioonimenetluses asus vastustaja hoonestusloa andmise ilmselget võimatust põhjendama uue asjaoluga, et esineb vastuolu Hiiumaa merealal kehtestatud maakonnaplaneeringuga, mis ei näe ette tuuleenergia arendamise tingimusega. See seisukoht on väär, nagu leidis ka ringkonnakohus haldusasjas nr 3-20-1602. Selles planeeringus on tuuleenergia alad tühistatud ja planeering on selles osas algusest peale kehtetu. Seega puudub vastuolu planeeringuga, s.o VeeS v.r § 223 lg 1 p-s 3 nimetatud keeldumise alus. Planeeringu puudumine ega selle algatamine tulevikus ei välista hoonestusloa menetluse algatamist. VeeS § 221 lg 2 p 2 ja lg 3 kohaselt ei ole planeeringu algatamine hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alus, kui taotleja nõustub tähtajalise hoonestusloaga. Riik on andnud mõista, et ei kavatse Hiiumaa mereala uuesti planeerida. PlanS ei nõua merealal tuuleparkide rajamiseks alati planeeringut. KSH puudumine ei ole VeeS v.r § 221 kohaselt hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise aluseks. KSH on mõeldud strateegilistele planeerimisdokumentidele. Kuna siinsel juhul ei ole REP-i koostamise kohustust, siis ei saa nõuda ka KSH-d. Hoonestusloa menetluses on kohustuslik teha KMH, mis võimaldab hinnata kõiki vajalikke mõjusid. Varasemad KSH puudused saab heastada KMH käigus. Kohtu määratud tähtaeg taotluse uueks lahendamiseks oli põhjendatud ega olnud üllatuslik. Tähtaja järgimiseks ei ole õiguslikke takistusi.
8.Ringkonnakohus kaasas arvamuse andmiseks menetlusse Vabariigi Valitsuse, kes toetab TTJA apellatsioonkaebust ja palub see rahuldada. Hiiumaa mereala planeerimine on tuuleenergeetika kavandamiseks vajalik ning selleks sobiv planeerimisinstrument on REP, mille raames on kohustuslik teha KSH. Planeeringus lepitakse kokku mereala ruumilise arengu põhimõtetes ja tingimustes ning alles seejärel on võimalik liikuda edasi järgmistesse etappidesse, siinsel juhul hoonestusloa menetlemise juurde. Selline järjestus võimaldab kavandada ruumilisi arenguid terviklikult ja teadlikult, arvestades mh kavandatavate tegevuste koosmõju. Kaebajal puudub õigustatud ootus kasutada riigile kuuluvat avalikku veekogu kui piiratud ressurssi tuuleelektrijaama rajamiseks ilma riigi nõusolekuta. Riik on selgelt väljendanud soovi koostada Hiiumaa merealal kõigepealt REP.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.TTJA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 07.03.2024 otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab Sunly Wind OÜ kaebuse rahuldamata.
10.Kaebaja esitas TTJA-le 18.04.2022 taotluse anda Hiiumaa merealale hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga SW1. Vastustaja jättis 27.03.2023 otsusega taotluse rahuldamata ja hoonestusloa menetluse algatamata, viidates VeeS v.r § 221 lg-le 1 ja lg 2 p-le 3. Apellatsioonkaebuses on vastustaja täiendavalt viidanud VeeS v.r § 223 lg 1 p-le 3.
11.VeeS v.r § 221 lg 1 alusel keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu, ning VeeS v.r § 221 lg 2 p 3 kohaselt ka juhul, kui kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada REP. VeeS v.r § 223 lg 1 p 3 järgi keeldub pädev asutus hoonestusloa andmisest, kui taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga.
12.Ringkonnakohus leiab, et hoonestusloa andmisest ei saanud õiguspäraselt keelduda VeeS v.r § 223 lg 1 p 3 alusel (koostoimes VeeS v.r § 221 lg-ga 1). Riigikohus tühistas 08.08.2018 6(9)
3-23-749 otsusega nr 3-16-1472 Hiiumaa mereala maakonnaplaneeringu tuuleenergia tootmise alade osas. See tähendab, et maakonnaplaneering on selles küsimuses algusest peale kehtetu. Pole vaidlust, et riik ei ole pärast Riigikohtu 08.08.2018 otsust algatanud ega kehtestanud ühtegi planeeringut, mis käsitleks küsimust, millistel Hiiumaa merealadel saab arendada tuulest elektrienergia tootmist. Seega ei saa taotletava hoonestusloa tingimused olla vastuolus kehtiva planeeringuga. Sarnasel seisukohal oli ringkonnakohus 22.12.2021 otsuses nr 3-20-1601 (p 21). Maakonnaplaneeringu kehtetusele tuuleenergia tootmise alade osas on tuginenud ka TTJA 27.03.2023 otsuse p-des 27 ja 39. Vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud arutluskäik, mille kohaselt hoonestusloa taotlusega hõlmatud alal kehtib jätkuvalt Hiiumaa mereala maakonnaplaneering, mis keelab hoonestusloa andmise, ei põhine seadusel.
13.Vastustaja jättis hoonestusloa menetluse õiguspäraselt algatamata VeeS v.r § 221 lg 2 p 3 alusel
14., s.o REP-i koostamise vajaduse tõttu.
19.PlanS § 27 lg 1 kohaselt on REP-i eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks mh energeetika valdkonnas või eespool nimetatud huvi väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. PlanS
20.§ 27 lg 2 järgi tuleb REP koostada riigi territooriumi või selle osa kohta mh tuuleelektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 400 MW ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lg-s 1 nimetatud tingimustele. PlanS § 27 lg 3 sätestab, et Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral koostatakse REP ka PlanS § 27 lg-s 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele. PlanS § 27 lg 4 kohaselt on REP-i koostamine merealal PlanS § 27 lg-tes 2 ja 3 nimetatud ehitisele kohustuslik juhul, kui vastaval merealal puudub nimetatud ehitise asukohta käsitlev kehtestatud üleriigilise planeeringu teemaplaneering ning ei ole asutud selle koostamisele.
21.Kaebaja 18.04.2022 taotluses märgitud tuuleelektrijaama elektriline nimivõimsus on 396 MW, s.o see jääb PlanS § 27 lg-s 2 sätestatud lävendist allapoole. Seega ei ole REP-i koostamine kohustuslik PlanS § 27 lg 2 alusel. Vabariigi Valitsus ei ole teinud ka PlanS § 27 lg 3 alusel otsust Hiiumaa merealal REP-i koostamise kohta. Samas on vastustaja vaidlustatud haldusaktis põhjendanud REP-i koostamise vajadust PlanS § 27 lg-te 1 ja 3 alusel. Selles osas erinevad praeguse vaidluse asjaolud haldusasja nr 3-20-1601 asjaoludest. Lisaks tuleb siinse asja lahendamisel arvestada pärast ringkonnakohtu 20.12.2021 otsust nr 3-20-1601 lisandunud kohtupraktikaga. Riigikohtu 22.03.2024 otsusest nr 3-21-2682 (p-d 12 ja 14) saab järeldada, et REP-i koostamise vajadust võib TTJA oma pädevusse kuuluvate otsustuste tegemisel põhjendada ja kohus neid põhjendusi hinnata ka olukorras, kus Vabariigi Valitsuses ei ole PlanS § 27 lg 3 alusel otsustanud REP-i koostamist. Seega ei ületanud TTJA oma pädevust, kui hindas kaebaja 18.04.2022 taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatamist otsustades mh REP-i koostamise vajalikkust PlanS § 27 lg-te 1, 3 ja 4 alusel. Tegemist ei ole PlanS § 27 lg 3 alusel tehtud formaalse otsusega REP-i kohta, vaid vaidlustatud haldusakti põhjendustega. Kui TTJA põhjendused REP-i koostamise vajalikkuse kohta on asjakohased ja piisavad ning nende põhjal saab pidada REP-i koostamise algatamist tõenäoliseks, on võimalik hoonestusloa menetluse algatamisest keelduda VeeS v.r § 121 lg 2 p 3 alusel.
22.Kaebaja taotluse kohaselt koosneb kavandatav tuuleelektrijaam 33 elektrituulikust koguvõimsusega kuni 396 MW ning koormatava ala suurus on 82,3 km 2 (hõlmab nelja 7(9)
3-23-749 väiksemat ala vastavalt taotluses toodud koordinaatidele). Sellele lisandub tuuleparki maismaaga ühendavate kaablite koormatav ala.
23.Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt on kavandataval tuulepargil oluline ruumiline mõju PlanS § 6 p 13 tähenduses ning selle asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Tegemist on tootmisüksusega, mis täisvõimsusel toimides kataks suure osa Eesti elektritarbimisest ja võimaldaks Eestil oluliselt suurendada taastuvenergia osakaalu, kuid teisalt tooks kaasa ka vajaduse uute põhivõrguvõimsuste järele. 1 TTJA ei näinud ruumilise ja keskkonnamõju puhul põhimõttelist erinevust, kas tuuleelektrijaama elektriline nimivõimsus on 396 MW või 400 MW. Seetõttu pidas vastustaja REP-i koostamist oluliseks mh põhjusel, et selle raames oleks kohustuslik teha KSH ja sellele tuginev kaalutletud asukoha eelvalik, mis Riigikohtu 08.08.2018 otsuse nr 3-16-1472 kohaselt oli Hiiumaa mereala maakonnaplaneeringus lahendatud puudulikult. TTJA tõi Riigikohtu 08.08.2018 otsusele viidates välja, et KSH eesmärk on mõjutada arendustegevuse alternatiivide valikut otsustusprotsessi varajases staadiumis, kuid hoonestusloa menetluses tehtava KMH puhul oleks keskseks küsimuseks eeskätt see, kuidas konkreetset arendustegevust teoks teha. Sellisel seisukohal olid haldusmenetluses ka Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium 2 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (vt 27.03.2023 otsuse p-d 10, 12, 18, 30, 34). Maaeluministeerium3 tõi täiendavalt välja, et kavandatav tuulepargi ala kattub osaliselt traalpüügi alaga, mistõttu mereala parimaks kooskasutuseks on vaja algatada REP tuulepargile parima asukoha leidmiseks (vt 27.03.2023 otsuse p 7). Politsei- ja Piirivalveamet märkis REP-i koostamise vajadusele viidates, et Hiiumaast loodesse ja läände jääb rahvusvaheline laevatee, mida mööda liiguvad erinevate riikide tsiviil-, sõja- ja riigihaldusülesandeid täitvad laevad ning REP-i koostamata on riigil keerulisem planeerida oma võimekuste arendamist (nt mereseire, merereostuste avastamine ja likvideerimine; vt 27.03.2023 otsuse p 12).
24.Ringkonnakohus leiab, et TTJA 27.03.2023 on otsuses riigi strateegilistele dokumentidele ja haldusmenetluses arvamust avaldanud riigiasutuste seisukohtadele tuginedes asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud REP-i koostamise vajadust PlanS § 27 lg-te 1 ja 3 alusel. PlanS § 6 p 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Kavandatava tuulepargi oluline ruumiline mõju väljendub mh suures veeala vajaduses ja mõjus teistele merekasutusviisidele. Suur riiklik huvi kõnealuse tuulepargi asukoha valiku ja toimimise vastu väljendub mh selles, et tegemist on avalikku veekogusse kavandatava suure tootmisvõimsusega (sh PlanS § 27 lg-s 2 nimetatud elektrilise nimivõimsusega võrreldava) tuulepargiga, mille mõju ei piirdu ühe maakonnaga. Seetõttu on kavandataval tuulepargil ühelt poolt tähtsus riigi kliima- ja taastuvenergia eesmärkide saavutamisel ning teisalt ka oluline keskkonnamõju. Seetõttu on selle asukoha läbikaalutud ja õiguspäraseks valikuks (sh looduskeskkonnale ja muudele avalikele huvidele kaasnevate mõjude hindamiseks) vaja teha KSH, mis on REP-i puhul kohustuslik.
25.Kuna ainuüksi eespool toodud põhjusel on hoonestusloa menetluse algatamata jätmine õiguspärane, tuginedes VeeS v.r § 221 lg 2 p-le 3, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata, 1
Vt täpsemalt 27.03.2023 otsuse p-s 28 viidatud AB Artes Terrae OÜ töö nr 2208MT1 „Ruumiline eelanalüüs Hiiu merealal tuuleenergeetika alade planeerimiseks. Lõpparuanne“, Tartu 2022. Leitav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-07/Hiiu%20merealal%20tuulikute %20planeerimine.%20L%C3%B5pparuanne%20%282022%29.pdf 2
Praegu Kliimaministeerium.
3
Praegu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
8(9)
3-23-749 kas taotluse rahuldamisest võis keelduda ka muudel vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendustel. Vastustaja põhiargument oli vajadus koostada REP. Muud argumendid olid ilmselgelt kõrvalised ning neile antav hinnang ei mõjutaks asja lahendust.
26.Ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, kuid teised menetlusosalised ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Seega jäävad menetluskulud haldus- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11).
27.Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda otsus juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid tundlikke andmeid, siis tuleb otsus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 alusel avaldada tervikuna. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.