Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-16-1472

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Mereplaneeringuga mh 2(27)

määratakse tuuleenergia tootmise alad (PT1–PT5 ja PT7), s.o alad, mille sees võib kaaluda tuuleenergia tootmiseks vajalike tuulikute ehitamist, kuid millest väljaspool ei ole tuulikute

3-16-1472 ehitamist planeeringuga ette nähtud. Nende minimaalne kaugus rannajoonest on 12 km, sügavuspiir on 30–35 m (aktiivse traalipüügi vahetus naabruses 30 m). Tuulikute arv, täpne asukoht ja suurus selguvad projekteerimisel, mille raames tuleb teha keskkonnamõju hindamine (KMH); -

nähakse ette täiendav kaabelühendus Hiiumaa ja Saaremaa vahel olemasolevasse kaablikoridori või selle vahetusse naabrusesse;

-

määratakse esialgsed merealuse kaabli ühendussuunad tuuleenergia tootmise alade ühendamiseks omavahel ja Hiiumaaga. Kaablite täpsed asukohad tuleb määrata projekteerimise või planeerimismenetluse käigus, millega kaasneb KMH. Kaabelühenduse loomisel teiste Läänemere maadega tuleb hinnata piiriülest mõju;

-

esitatakse loetelu uuringutest, mida kaablite kavandamisel tuleb teha: hinnata meetmeid heljumi negatiivse mõju vähendamiseks, saasteainete kontsentratsiooni, mõju veealustele mälestistele, ehitustööde aja sobivust silmas pidades mõju kaladele ja lindudele, elektromagnetvälja tekkimist ja selle mõju elustikule ja navigeerimisseadmetele. Kaabelühendusi ei või kavandada hüljeste püsielupaikadele ning rikkalike merepõhjakoosluste ja meriheina koosluste kahjustamine peab olema minimaalne;

-

esitatakse loetelu uuringutest, mida tuuleenergia tootmise alade arendamisel tuleb KMH puhul teha: hinnata heljumi tekke tõenäosust ja mõju, saasteaineid, vundamendi valikuvõimalusi, ehitustööde aja sobivust seoses mõjuga kaladele ja lindudele, oluliste kalavarude (nt kilu, räim, lest) liikumist, paiknemist ja mõjutatust, mõju nahkhiirte populatsioonile, Apollo ja Vinkovi madalike vastavust rahvusvahelise tähtsusega linnuala kriteeriumitele, mõju merepõhja kooslustele ja loodusdirektiivi elupaigatüüpidele, kumuleeruva vibratsiooni mõju, visuaalset mõju, mandrile jõudvat mürataset. Tuuleenergia tootmise alade kaupa on uuringud järgmised: PT1: vajalikud on lisauuringud linnustiku rännete kohta projekteeritava Apollo looduskaitseala piirkonnas ning välja tuleb selgitada Apollo madaliku vastavus rahvusvahelise tähtsusega linnuala kriteeriumitele; PT2: vajalik on veealuse mürataseme prognoosimine, olemaks kindel, et ei mõjutata räimede liikumist rändeteel; PT3: vajalikud on lisauuringud ohustatud sukelpardi auli elupaiga piirkonnas ning tuleb välja selgitada Vinkovi madaliku vastavus rahvusvahelise tähtsusega linnuala kriteeriumitele; samuti tuleb uurida räime rännet ja mürataseme mõju räimele; PT5: tuleb uurida räime rännet ja mürataseme mõju räimele; PT7: ala osaline kattumine räimede rändeteega vajab täpsemaid uuringuid, mille tulemuste alusel saab teha järeldusi, kui suures mahus ja kuhu on võimalik tuulikuid rajada, nii et ei tekiks ohtu räimede poolt rändetee kasutamise jätkusuutlikkusele; samuti tuleb teha täiendavad uuringud nahkhiirte ning linnustiku ja lindude rändeteede täpsustamiseks;

-

nähakse ette põhimõte, et kaabelühenduste või tuuleenergia tootmise alade kattumisel looduskaitseobjektidega tuleb lähtuda looduskaitselistest eesmärkidest, kuid sel juhul tuleb hinnata ka tekkivat sotsiaalmajanduslikku mõju ja tagada tasakaalustatud areng.

3(27)

3-16-1472 Planeeringu eesmärkide saavutamiseks kirjeldatakse seletuskirjas kolme planeerimisprotsessi algusest muutumatuna püsinud stsenaariumit kolme võtmeteguri kaudu: 1) kalandus ja turism, tuuleparke ei ehitata, 2) kalandus, turism ja tuulepargid, sh tuulepargialad on rannikust vähemalt 12 km kaugusel, 3) tuulepargid, sh tuulepargialad on rannikust vähemalt 4 km kaugusel. Seletuskirjas kinnitatakse, et planeeringu koostamise käigus on leitud tegevustele või objektidele sobivaimad asukohad. Valituks osutus teine stsenaarium. Samas mööndakse, et ei ole võimalik määrata merekaablite täpset asukohta, sest see sõltub tuuleenergia tootmise alade elluviidavusest, tuulegeneraatorite arvust, paigutusest ja kujust, tuulikute tehnilistest parameetritest jms. Aladel PT1 ja PT3 on planeeringu koostamise ajal kasutada vastukäiva sisuga linnustiku-uuringud, mistõttu ei ole võimalik otsustada alade sobivuse või mittesobivuse üle. Alles pärast lindude loendusi ning Apollo ja Vinkovi madalike vastavuse hindamist rahvusvahelise tähtsusega linnuala kriteeriumitele saab otsustada, millised on alade arendamisvõimalused. Ka ala PT7 osas saab alles pärast räimede rändetee uuringuid ja nahkhiireuuringuid teha järelduse, kas, kui suures mahus ja kuhu on PT7 alal võimalik tuulikuid ehitada. Kui alal PT2 tehtud uuringud näitavad, et veealusel müral on oluline mõju räimede liikumisele rändeteel, tuleb PT2 alast loobuda. Samuti märgitakse seletuskirjas, et planeeringu koostamisel järgiti olulise ruumilise mõjuga objekti (ORMO) asukoha valiku põhimõtteid. Kuigi planeering kehtestatakse üksnes merealal esitatud piirides, vaadeldi ala laiemalt, hõlmates ka planeeringuala piirist väljapoole jäävat mereala ja maismaal olevat ala koos planeeringulahendust mõjutavate seoste ja objektidega.

3-16-1472 arvestamise kohta. Mereplaneeringus puuduvad planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused (s.o miks valiti teine stsenaarium). Haldusakti põhimotiivid peavad sisalduma haldusaktis, mitte eraldi dokumendis. 4) Mereplaneeringu eesmärk on järgmine: Hiiumaa merealade ressursside väärtustamine, säilitamine ja jätkusuutlik kasutamine Hiiumaa huvides, tagamaks Hiiumaa tasakaalustatud areng. Planeeringulahendus ei ole sellega kooskõlas. Hiiumaa ümber on kavandatud ebaproportsionaalselt suures mahus tuuleparke (Eesti jaoks liiga suur võimsus), tuulikuvaba vaadet tulevikus enam ei ole. Tuuleenergia tootmine ekspordiks on vastuolus üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ (seega ka PlanS v.r § 6 lg 2 pga 6). Mereplaneering ei arvesta Hiiumaa arengustrateegia 2020+ põhimõtetega (saare looduslik ja kultuuriline eripära). Viieteistkümnest lahendatavast teemast keskendub planeering sisuliselt vaid kahele: tuuleparkidele ja vesiviljelusele. 5) Merekaablite ühendussuundade näitamine ja nende asukohtade määramata jätmine on vastuolus PlanS v.r § 7 lg 3 pga 10. Tuuleenergia tootmise alade planeerimisega samal ajal tuleb kindlaks määrata ka neid omavahel ning neid mandriga ühendavad elektriliinid. Vastustajal on merekaablite asukoha määramiseks vajalik teave (hoonestusloa taotlus, Tallinna Tehnikaülikooli uuring). Asukoha määramine on vajalik meresõiduohutuse seaduse § 45 lg 8 täitmiseks, keskkonnamõju hindamiseks ning selleks, et hinnata tuuleparkide rajamise ja põhivõrguga ühendamise mõju maismaale. Seadus ei näe ette, et merekaablite vms jaoks on vaja koostada veel mõni planeering. 6) Mereplaneeringu koostamisel ei ole järgitud ORMO ning riiklikult tähtsa ehitise asukohavalikule ettenähtud nõudeid. Planeeringus määratud tuuleenergia tootmise alade puhul ei ole tegelikkuses kaalutud erinevaid võimalikke asukohti. 7) Mereplaneering on vastuolus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS v.r, s.o kuni 30. juunini 2015 (k.a) kehtinud redaktsioon) § 45 lgtega 3 ja 4. Vastustaja ei ole käsitlenud korralduses Natura 2000 teemat ega väljendanud selles osas mingit seisukohta. Tuuleenergia tootmise alasid kavandatakse mh Apollo madalale, mille kaitse alla võtmise menetlus on pooleli. Planeeringus ei ole välja toodud ühtegi kaalukat sotsiaalset või majanduslikku põhjendust, mis õigustaks looduskeskkonnale kahjuliku mõju tekitamist. Planeeringus ei ole kehtestatud kohustust hüvitusmeetmete rakendamiseks. 8) Mereplaneering on vastuolus keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §s 10 sätestatud vältimispõhimõttega. 9) Mereplaneeringus ei ole arvestatud kaitseministri 26. juuni 2015. a määrusega nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ (kaitseministri määrus), sest planeeringust ei nähtu riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndeid. 10) Mereplaneeringu koostamise käigus ei ole arvestatud piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioon) tulenevat kohustust hinnata piiriülest keskkonnamõju (eelkõige lindude rände aspektist). 5(27)

3-16-1472 11) Mereplaneeringu koostamisel on jäetud arvestamata Hiiumaa enamuse elanike soov (2009. a petitsioon üle 8000 allkirjaga), et Hiiumaa rannikule tuuleparke ei rajataks. 12) Arvestamata on jäetud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi koostatud Loode-Eesti rannikumerre kavandatavate tuuleparkide KMH aruandega, millest nähtuvalt võivad tuulikud ja merekaablid hakata oluliselt kitsendama laevade liikumist püügikohale ja tagasi. Merekaabel võib mõjuda häirivalt angerjatele. 13) Planeerides energeetikat ja elektrivarustust, ei ole vastustaja arvestanud põhivõrguettevõtja AS Elering asjakohaseid uuringuid. 14) Vastustaja ei ole kaalunud mereplaneeringu kehtestamata jätmist ja teise planeeringulahenduse valimist, mis ei näeks ette Hiiumaale tuuleparkide rajamist. Kogu menetlus on kallutatud Nelja Energia AS huvides. Korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud erinevaid huve, sh Hiiumaa elanike huve säilitada olemasolev elu- ja looduskeskkond.

3-16-1472 2) Maakonnaplaneering on strateegiline dokument, mille ülesanne on määrata kindlaks planeeringuala arengu põhimõtted ja suundumused. See tähendab, et mereplaneeringus ei ole lõplikult otsustatud tuulikute arv, suurus ega nende paiknemine, samuti tuulikute tööks vajalike kaablite asukoht. Mereplaneeringu abstraktsuse astet arvestades ei saa seda pidada õigusvastaseks. Planeeringu aluseks olevas KSH aruandes on selgelt viidatud, et võimalike tuuleenergia tootmise alade projekteerimise käigus tuleb KMH teha iga rajatava tuulikupargi osas eraldi. Samuti on mereplaneeringu seletuskirjas ja KSH aruandes loetelu nõuetest, mida vastava KMH korral tuleb arvestada. Teha tuleb ka KSH aruandes nimetatud lisauuringud, nt Natura hindamine, uuringud linnustiku rännete kohta tuuleparkide piirkonnas jne. Seega saab tuulepargid rajada alles siis, kui on teada, kuhu täpselt, kui palju ja millistele parameetritele (kõrgus, võimsus jne) vastavaid tuulikuid ehitatakse, ning sellest lähtudes on keskkonnamõjud hinnatud ja kaalutud. Need järgnevad kaalutlusotsused on kohtulikult kontrollitavad. 3) Tuuleenergia kui taastuvenergia arendamine Hiiumaa rannikuvetes järgib üleriigilistes ja regionaalsetes arengudokumentides fikseeritud põhimõtteid. Asjaolu, et kõik tuuleenergia arendusalad ei kattu üldplaneeringus toodutega (arendusala PT7), ei ole vastuolus üleriigilise planeeringuga. Üleriigiline planeering näeb ette vajaduse suurendada taastuvenergia osakaalu ja seda just tuuleenergia arvelt. Tuuleenergia tootmine ekspordiks ei ole vastuolus üleriigilise planeeringu eesmärkidega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. a direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta kehtestab üksnes miinimumstandardi (25% lõpptarbimisest peaks olema taastuvenergia). Energiamajanduse arengukava seab eesmärgiks, et aastal 2030 moodustaks taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine 50% sisemaisest elektri lõpptarbimisest. Seega on tuuleenergia arendamine kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese eesmärgiga suurendada järk-järgult taastuvenergia osakaalu elektritarbimises. 4) Mereplaneeringu kehtestamine oli Hiiu maavanema pädevuses (PlanS v.r § 7 lg 2 p 3 ja § 10 lg 3, veeseaduse (VeeS) § 5 lg 1 pd 1 ja 2, Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2012. a korraldus). 1. juulil 2015 jõustunud EHTS §s 41 sätestatud piirang ei kohaldu. 5) Mereplaneering on nõuetekohaselt kooskõlastatud. Emmaste valla ja Käina valla kooskõlastamisest keeldumisel toodud vastuväiteid on kohasel viisil menetletud ja nendega mittearvestamist piisavalt põhjendatud. Planeeringul on Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi kooskõlastus ning Rahandusministeeriumi heakskiit. 6) Keskkonnaamet märkis, et praegu teadaolevate asjaolude alusel ei ole ette näha otsest mereplaneeringu piiriülest mõju, kuid planeeringus käsitletavatel mereala kasutusviisidel (merepargid ja tehniline taristu) võib olla piiriülene mõju. Seda arvestades teavitas Keskkonnaministeerium mereplaneeringu algatamisest ja võimalikest edaspidistest konsultatsioonidest Soome ja Rootsi vastavaid ametiasutusi. Espoo konventsioonist tulenev kohustus piiriülese keskkonnamõju hindamiseks on sätestatud ka KeHJS v.r §s 46, mille lg 1 p 1 kohaselt on piiriülene KSH vajalik juhul, kui planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju teise riigi keskkonnale. Kaebajad ei ole näidanud, milles praegu selline piiriülene mõju seisneb. Espoo konventsiooni lisas I loetletud tegevuste hulgas, mis võivad eelduslikult esile kutsuda olulist kahjulikku piiriülest mõju, ei ole nimetatud tuuleparke. 7(27)

3-16-1472 7) Mereplaneeringu kehtestamisel on järgitud kaalutlusreegleid ja põhjendamiskohustust. Planeerimismenetlusele on omane avar diskretsioon. Kohus ei saa hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust ega võtta seisukohta küsimuses, kas tuuleenergia tootmise alasid on liiga palju ja parkide koguvõimsus liiga suur. 8) PlanS v.r-st ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kohustust mereplaneeringus merekaablite kajastamiseks. Kaabli täpne asukoht sõltub tuuleenergia tootmise alade elluviidavusest, tuulegeneraatorite arvust, paigutusest ja kujust, tuulikute tehnilistest parameetritest jms. Merekaablite rajamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus (sellele on viidatud ka KSH aruandes) ning vastavad planeerimisotsused on eraldi vaidlustatavad. Küsimus, kas Hiiumaa pinnal hakkaksid kõrgepingeliinid kulgema õhus või maa all, ei ole vaidlusaluse mereplaneeringuga otsustatav küsimus. Kohus ei saa võtta seisukohta, et mereplaneering on õigusvastane võimaliku tulevikus rajatava õhukõrgepingeliini tõttu. Mereplaneeringust nähtub, et tuuleenergia kasutamine mh Hiiumaa varustuskindluse parandamiseks on olnud Hiiumaa elanike soov. Seetõttu tuleb ka ühenduse loomist ja uusi liine taluda. 9) Nii vastustaja kui ka Rahandusministeerium on planeeringumenetluses põhjalikult vastanud väitele ORMO regulatsiooni arvestamise kohta. Vastustaja ja ministeeriumi järeldused ja põhjendused on õiged. 10) KeHJS v.r § 45 lg 2 regulatsioon ei tähenda seda, et planeeringuga ei tohiks kaasneda mistahes negatiivseid mõjusid Natura alale, vaid seda, et kehtestatav planeering ei tohi ohustada Natura alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Mistahes kahjuliku mõju ilmnemise võimalus ei välista planeeringu kehtestamist. Mereplaneering tuleks tühistada, kui olemasoleva info põhjal oleks selge, et kavandatav tegevus ei tagaks Natura alade terviklikkust ega nende kaitse-eesmärki. Praegusel juhul ei anna KSH aruanne selliseks järelduseks alust. Samuti ei nähtu, et KSH aruande koostamisel oleks eiratud Natura hindamise juhendmaterjale või põhimõtteid. Looduskeskkonna ja Natura 2000 alade kaitse eesmärgiga on kooskõlas just see, et mõju Natura 2000 aladele hinnatakse järgmistes etappides tervikliku informatsiooni olemasolul. Kuna KSH aruandes ei tuvastatud, et planeeringu elluviimisega kaasneks konkreetne ja ettenähtav ebasoodne mõju Natura 2000 aladele, ei olnud planeeringu kehtestamiseks vaja taotleda Vabariigi Valitsuse nõusolekut. 11) KeÜS §s 10 sätestatud vältimispõhimõttest ei tulene keeldu tegeleda mistahes keskkonda mõjutava tegevusega. Keskkonnakaitselisi nõudeid on peetud silmas vajalikul määral. 12) Mereplaneeringus ja KSH aruandes on vajalikku tähelepanu pööratud võimalikule Apollo madaliku kaitse alla võtmisele. Kuna tegemist on planeeritava kaitsealaga, ei kehti veel sellel looduskaitseseadusest lähtuvad piirangud ja keelud. Vastavalt looduskaitseala moodustamise menetluse kulgemisele, täiendavatele uuringutele ja looduskaitseala moodustamisel kehtestatavale kaitsekorrale selgub Apollo madalikule tuulepargi rajamise võimalikkus ning ulatus. 13) Põhjendamatu on etteheide seoses riigikaitseliste ehitiste piiranguvöönditega. Mereplaneeringuga planeeritavad alad ei ole ehitiste hulgas, mille piiranguvööndi ulatus määrusega kehtestatakse ja mis peaks kajastuma võimaluse korral mereplaneeringus. 8(27)

3-16-1472 Kaitseministeerium on osalenud planeerimismenetluses. Isegi kui riigikaitseliste ehitiste piiranguvöönditega arvestamata jätmine vastaks tõele, ei nähtu, kuidas see rikuks kaebajate õigusi. 14) Õiguslik ja sotsiaalne olukord on vahepeal muutunud, mistõttu ei ole korrektne tugineda 2009. aastal petitsiooni esitamise käigus kogutud allkirjadele, demonstreerimaks üldsuse vastuseisu planeeringule. Petitsioon oli ajendatud konkreetsest projektist (AS Raunisaar plaan rajada Hiiumaale 500 MW koguvõimsusega tuuleelektrijaam), mitte mereplaneeringu menetlusest. Hiiumaa elanikud on saanud mereplaneeringu menetluses osaleda ning välja pakutud lahenduse kohaselt asuksid tuuleenergia tootmise alad vähemalt 12 km kaugusel Hiiumaa rannikust. Planeeringu seletuskirjas on ette nähtud kompensatsioonimehhanismide väljatöötamise kohustus kohalike elanike hüvanguks. 15) KSH aruandes on viidatud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi koostatud KMH aruandele. Mereplaneeringu menetluses on tehtud eraldi KSH ning sätestatud KMH kohustus tulevikus edasistes etappides. 16) Ei ole aru saada, kuidas oleks vastustaja pidanud arvestama AS Elering uuringutega ja mida neile tuginevalt mereplaneeringus muutma.

3-16-1472 õigesti ega rikkunud kohtumenetluse norme. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ega korranud neid. 3) Mereplaneeringu kehtestamine oli maavanema pädevuses. 4) Halduskohtu järeldused seoses KSH aruande heakskiidu ning Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi kooskõlastustega, samuti Vabariigi Valitsuse nõusoleku mittevajalikkusega on õiged. PlanS v.r § 17 lg 4 mõttes tuleb planeering lugeda kooskõlastatuks kohalike omavalitsuste poolt. Rahandusministeeriumi heakskiit on mereplaneeringul olemas. Mereplaneeringut ei pidanud uuesti Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks esitama. 5) Mereplaneeringus ei otsustatud veel tuuleparkide püstitamist, suurust ega paiknemist ning seetõttu ei kaasne mereplaneeringu kehtestamisega keskkonna pöördumatu kahjustamise ohtu. Vajalikud täpsemad uuringud tuleb alles koostada ning mereplaneering annabki aluse edasiste uuringute tegemiseks, sätestades kohustusliku nõude teha mereplaneeringuga määratud võimalike tuuleenergia tootmise alade projekteerimisel KMH. Seetõttu ei ole põhjendatud väide, et hoonestusloa menetluses ei pruugi enam KMH-d toimuda. KMH on vajalik ka vee erikasutusloa menetluses. Kui edasistes menetlustes tehtavate põhjalikumate uuringute tulemusel selgub, et mõni tuulepark kahjustab keskkonda ülemääraselt, ei ole seda võimalik rajada. Samuti ei ole tuulepargi rajamine võimalik kaitsealale. 6) Espoo konventsioon hõlmab ka tuuleenergiarajatisi. Etteheited piiriülese koostöö tegemata jätmise kohta ei ole siiski põhjendatud, kuna mereplaneeringuga ei kavandata ühtegi konkreetset tuuleparki, vaid määratakse potentsiaalsed tuuleenergia tootmise alad. 7) Ilmselgeid kaalumisvigu ei ole mereplaneeringu kehtestamisel tehtud. Maakonnaplaneering koostatakse riiklike huvide ja kohaliku omavalitsuse üleste huvide väljendamiseks, mitte erahuvist lähtudes. Samas peab riiklikes huvides koostatud planeering arvestama ka kohalikke huve ja vajadusi. Vaidlusaluse mereplaneeringu kehtestamisel on arvestatud nii riiklikke kui ka kohalikke huve ning väide, et Hiiumaa elanike ja kohalikke huve pole üldse kaalumisel arvestatud, ei ole põhjendatud. Asjaolust, et 2009. aastal andsid tuhanded inimesed Hiiumaale ja rannikumerre suurte tuuleparkide rajamise vastasele petitsioonile allkirja, ei saa teha järeldust, et enamik Hiiumaa elanikke on meretuuleparkide vastu ka aastaid hiljem ja olukorras, kus neid ei ole lubatud rajada rannikule lähemale kui 12 km.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10(27)

3-16-1472 2) teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada nende kaebused ja tühistada Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a korraldus; 3) kui Riigikohus ei pea võimalikuks teha ise uut otsust, saata haldusasi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebustest ning vastusest vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadele nähtub järgnev. 1) Kohtud on vääralt kohaldanud materiaalõigust (nõukogu 2. aprilli 1979. a direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepet, Euroopa Liidu toimimise lepingut, Espoo konventsiooni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. a direktiivi 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik, PlanS-i v.r ja u.r, KeHJS-i, üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“) ning oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme (ebapiisavalt täitnud uurimiskohustust seoses 2009. a petitsiooni analüüsiga; teostanud kaalutlusõigust vastustaja eest, leides, et tuuleenergia arendamine on olulisem Hiiumaa elanike tahtest, ja määratledes tuuleenergia arendamise ülekaaluka avaliku huvina; jätnud arvestamata kaebajate väidete ja tõenditega seda põhjendamata; eksinud põhimõtte vastu, et haldusakti õiguspärasust hinnatakse haldusakti andmise aja seisuga). 2) Kohtud on asunud väärale seisukohale, et mereplaneering on abstraktne dokument, st ei ole veel teada, kuhu täpselt, kui palju ja millistele parameetritele vastavaid (kõrgus, võimsus jms) tuulikuid ehitatakse. Ka on kohtud ekslikult asunud seisukohale, et kõiki asjakohaseid mõjusid on võimalik hinnata tulevikus, kui on tehtud täiendavaid uuringuid. Esiteks, mereplaneeringu kehtestamisega tekib õiguslik alus tuuleparkide rajamiseks mereplaneeringus määratud tuuleenergia tootmise aladele. Kui planeering on kehtestatud, ei pea järgmiste menetluste läbiviijad enam kaaluma, kas tuuleenergia tootmise aladele tohib tuuleparke rajada. Seega tuleb mereplaneeringu kehtestamisel välistada tuuleenergia tootmise alade määramine aladele, kus tuuleenergia tootmine on tulenevalt selle kahjulikust mõjust loodusaladele ja esmatähtsatele elupaikadele välistatud. Kuna mereplaneering on tuuleparkide ehitusprojekti koostamise alus, peab see sisaldama ehitusprojekti koostamiseks vajalikke andmeid. Nii tulnuks juba mereplaneeringu kehtestamisel arvestada kavandatava Apollo kaitsealaga ning Vinkovi meremadalal asuvate rahvusvahelise tähtsusega rändlindude pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ning rändepeatuspaikadega. Paralleelselt toimub vee erikasutusloa menetlus, mistõttu on tuulikute ja merekaablite asukohad teada ja nendega oleks saanud mereplaneeringu koostamisel arvestada. Vastustajal tulnuks teha piiriülest koostööd. Teiseks, uuringute tegemisest loobumine mereplaneeringu menetluse käigus on vastuolus KSH ja Natura 2000 hindamise reeglitega, ettevaatuspõhimõttega ning üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ põhimõtetega, mille järgi uuringutele tuginedes leitakse maakonnaplaneeringutes meretuuleparkidele sobivad alad (sh PT7 ei ole üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ määratletud tuuleenergia arendamiseks sobiva alana). Merekaablite asukohti määramata ning rändlindude, kalade ja nahkhiirte rändeteede kohta täpsemat teavet omamata ei olnud võimalik KSH-d nõuetekohaselt teha ja tuuleparkide rajamiseks sobivaid asukohti määrata. Uuringute tegemise 11(27)

3-16-1472 kohustuse panemine arendajale ei ole korrektne, kuna KMH tehtaks arendaja tellimusel, kellel on suurem võimalus uuringute tulemusi mõjutada. 3) Mereplaneering on õigusvastane ka järgmistel põhjustel: mereplaneeringu kehtestamisel tuli arvestada Hiiumaa elanike heaolu ja vastuseisu meretuuleparkide rajamisele rannikumerre ning seda sõltumata asjaolust, millal seda arvamust väljendati; mereplaneeringul ei ole Keskkonnaameti, Emmaste valla ega Käina valla kooskõlastust; järgitud ei ole PlanS v.r § 292 ORMO asukohavaliku nõudeid; kaalutlusõigust on vääralt teostatud, omistades arendaja erahuvile ebaproportsionaalselt suure kaalu väärtusliku elu- ja looduskeskkonna arvelt; arvestatud ei ole vältimispõhimõttega. 4) Kassatsioonkaebusele vastuse esitamine asja läbivaatamise staadiumis ei ole kooskõlas halduskohtumenetluse seadustikuga (HKMS). Vastustaja uued väited, asjaolud ja põhjendused tuleb jätta tähelepanuta. Samuti tuleb jätta tähelepanuta kolmanda isiku seisukoht, kuna see esitati hilinemisega.

3-16-1472 kahjulikust mõjust Natura alade kaitse-eesmärkidele. Natura 2000 alade kaitse-eesmärgiga on kooskõlas just selline olukord, kus mõju hinnatakse tervikliku teabe olemasolul. Planeering arvestab Apollo meremadaliku (kaitseala moodustamine on algatatud) ja Vinkovi meremadaliku (4. mail 2018 keeldus Keskkonnaministeerium kaitse alla võtmise menetluse algatamisest) kaitsega. Keskkonnamõju hinnatakse edasistes hoonestus-, vee erikasutus-, ehitus- ja kasutusloa menetlustes. 7) Mereplaneeringus ei pidanud kajastama merekaableid, kuna kaablite täpsed asukohad selguvad edaspidi. Seetõttu ei saanud hinnata ka kaablite mõju. 8) Mereplaneering on kooskõlas ORMO regulatsiooniga.

3-16-1472

8) Mereplaneering on kooskõlas pädevus- ja menetlusnormidega. 9) Mereplaneeringu tühistamine võib kaasa tuua Euroopa Komisjoni algatatava rikkumismenetluse Eesti Vabariigi suhtes. Samuti kahjustaks see Nelja Energia AS õigustatud huve.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

3-16-1472 esitamise õigust ei saa tuletada ka õiguskindluse põhimõttest ega PlanS v.r ja PlanS u.r maakonnaplaneeringu sätete, sh maakonnaplaneeringu ülesannete võrdlusest. Mereplaneering ei olnud PlanS u.r jõustumise hetkeks veel kehtestatud (st kaebeõigus ei olnud tekkinud) ning füüsilistel isikutel puudub selles asjas ka materiaalõiguslik positsioon, mille kaitseks õiguskindluse põhimõtet kohaldada.

15(27)

3-16-1472

III

KSH läbiviimine

3-16-1472 ja 60; C671/16, Inter-Environnement Bruxelles jt, p 65; C160/17, Thybaut jt, p 64). Kui KMH puhul on üldjuhul keskseks küsimuseks, kuidas konkreetset arendustegevust teoks teha (vt KeHJS v.r § 2 lg 1), siis KSH eesmärk on mõjutada arendustegevuse alternatiivide valikut otsustusprotsessi varases staadiumis, kui on veel võimalik analüüsida erinevaid alternatiive ja seeläbi mõjutada strateegilisi valikuid (C671/16, Inter-Environnement Bruxelles jt, p 63; C160/17, Thybaut jt, p 62). Ka dokumendi abstraktne olemus ei vabasta KSH direktiivi nõuetele vastava KSH tegemise kohustusest, kui dokument on kava või programm direktiivi mõttes (vt normatiivakti näitel C290/15, D’Oultremont jt, p 52; C671/16, Inter-Environnement Bruxelles jt, p 60). Seejuures on oluline takistada KSH direktiivist tulenevatest kohustustest kõrvalehoidmise võimalike strateegiate kasutamist, mis võivad väljenduda meetmete osadeks jagamises, vähendades nii KSH direktiivi kasulikku mõju (C290/15, D’Oultremont jt, p 48; C671/16, Inter-Environnement Bruxelles jt, p 55; C160/17, Thybaut jt, p 55).

3-16-1472 seadusest või vaidlusalusest mereplaneeringust tulenevalt KMH tegemine kohustuslik. KSH läbiviimise kohustus nendes loamenetlustes puudub.

3-16-1472 tuuleenergia tootmise alade asukoht, suurim lubatav aluspindala, tuulikute kõrgus, võimsus, töötamise aeg jne. Väär on ka eeldada, et hinnatav planeeringulahendus peab juba KSH algstaadiumis olema lõplikult selge ning et KSH peaks piirduma vaid juba lõpliku ja selge lahenduse hindamisega. Hindamine peaks võimaluste paljususe korral andma soovitusi parima lahenduse valimiseks ning hinnatav planeeringulahendus peabki arenema käsikäes KSH menetluse käigus täienevate teadmistega. KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise staadiumis aga pidid hinnatav stsenaarium ja selle alternatiivid olema selginenud sellisel määral, et oleks olnud võimalik otsustada tuuleenergia tootmise põhimõttelise lubatavuse üle väljavalitud aladel. Eelnev ei tähenda, et KSH peab detailideni välja selgitama kõik tingimused, mida maakonnaplaneeringu edasisel elluviimisel tuleb arvestada. Ka kõiki parameetreid, millest lähtudes KSH raames erinevaid variatsioone hinnatakse, ei ole tarvis planeeringuga siduvalt kehtestada, kui nende üle on hiljem kohasem otsustada loamenetlustes. Küll võib osutuda vajalikuks arvestada nende lähteparameetritega hilisemates loamenetlustes. Kuidagi ei saa maakonnaplaneeringu abstraktne iseloom aga õigustada planeeringuala olemasoleva keskkonnaseisundi uurimata jätmist.

3-16-1472 leevendusmeetmed (kasutada võimalikult väikest elektromagnetvälja genereerivaid kaableid ning matta kaablid põhjasetetesse). (Lkd 97, 100–101.) Tuuleenergia tootmise alade arendamise mõjude hindamisel tehakse KSH aruandes mitme teema all (nt elupaigad, põhjaelustik, veekvaliteet, tuule kahanemise mõju hoovustele, lainetusele ja segunemisele) viide sellele, et mõju tuleb hinnata edaspidi KMH raames, kui on selge täpsem tuuleparkide asukoht, suurus, kasutatav tehnoloogia, sh vundamendi liik jne (lkd 107–108). Lisaks on toodud rida uuringuid, mis tuleks teha sõltumata eeltoodust. Nii on linnustiku rännete lisauuringud vajalikud kõigil tuuleenergia tootmise aladel, kasutades selleks asjakohast loendusmetoodikat. Seda põhjusel, et kõik alad jäävad täielikult või osaliselt suurele Ida-Atlandi lindude rändeteele. Eraldi rõhutatakse lisauuringute peatükis põhja- ja pelaagilise elustiku ning lindude leviku ja arvukuse andmete ökosüsteemse kompleksanalüüsi vajalikkust, et teha kindlaks tuuleparkide aladele jäävate lindude toitumisalade olulisus ning võrrelda seda ülejäänud Eesti rannikuvetega. Esile on toodud alad PT1 ja PT3, kus on vaja lisauuringud linnustiku rännete kohta, selgitamaks välja Apollo ja Vinkovi madalike vastavus rahvusvahelise tähtsusega linnuala kriteeriumitele. Sellest lähtudes on võimalik otsustada alade sobivus tuuleenergia tootmiseks või vajadus vähendada alade pindala. Aladel PT2, PT3 ja PT5 on vajalik veealuse mürataseme prognoosimine, et olla kindel, et tuuleenergia tootmise alad ei mõjuta räimede liikumist rändeteel. Kui räimede rännet võidakse oluliselt mõjutada, siis tuleb aladest PT2, PT3 ja PT5 loobuda. Uuringuid vajavad ka PT7 ala osaline kattumine räimede rändeteega ning PT1 kattumine räime ja lesta kudealadega. Uuringu tulemuste alusel saab teha järeldusi, kui suures mahus ja kuhu on PT1 ja PT7 alal võimalik tuulikuid rajada. PT7 arendamisel tuleb teha nahkhiireuuringud, millest lähtudes saab otsustada tuuleenergia tootmise võimalikkus seal. (Lkd 109, 113–118, 232–233, 238– 239.) Kirjeldatud linnustiku, kalade ja nahkhiirte uuringute puhul on tegu geograafiliselt ja mõjult laiaulatuslike kumulatiivsete mõjude hindamist eeldavate uuringutega. Suures osas on nende esemeks olemasolev keskkond, mille uurimist ei saa takistada planeeringulahenduse abstraktsus. Selliste uuringute tegemine on KSH, mitte üksikute üksnes piiratud alal asuvate tuuleparkide KMH ülesanne. Viimase vaatlusobjekt piirdub eeskätt konkreetse(te) ehitis(t)ega ja toimub pärast strateegilise valiku tegemist ehk KSH direktiivi art 5 lg 2 seisukohast liiga hilja. Kõnealune teave tuleks välja selgitada võimalikult varases arendustegevuse staadiumis KSH käigus. Isegi kui hilisemates loamenetlustes on võimalik keskkonnakaalutlustele tuginedes keelduda loa andmisest, ei õigusta see mereplaneeringu kehtestamist tegevuse eelisarendamiseks, mille puhul pole teada, kas seda põhimõtteliselt üldse teha tohib. Seega tulnuks kirjeldatud teave välja selgitada mereplaneeringu KSH raames ning uuringute tulemusena väljaselgitatav keskkonnateave integreerida mereplaneeringu lahendusse.

3-16-1472 arendusaladest lähtuvad merekaabli esialgsed ühendussuunad ja üksikud maismaalt lähtuvad suunad. Seega ei ole vaidlustatud planeeringu põhjal selge merekaabli kulgemise koridor, sh kas see liigub noolte alguspunktidest sirgjoones mööda merepõhja ja viiakse lähimas punktis maismaale vm. Merekaablite täpsemate trasside määramata jätmist põhjendatakse asjaoluga, et „tuulikute paigutamine tuuleenergia tootmise alale sõltub paljudest teguritest ja on vaja teha täiendavaid uuringuid /.../ Kaabli täpne asukoht sõltub tuuleenergia arendusalade elluviidavusest, tuulegeneraatorite arvust, paigutusest ja kujust, tuulikute tehnilistest parameetritest jm.“ (lk 21) Merekaablite potentsiaalselt võimalike koridoride välja selgitamata jätmine, samuti merekaablite mõjude hindamata ja kaalumata jätmine on vastuolus kohustusega hinnata KSH käigus kumulatiivseid ja laiahaardelisi mõjusid võimalikult vara (arvestades kaablikoridoride omavahelist koostoimet kui ka koostoimet tuulikuparkide ja maismaaga) (KeHJS v.r § 40 lg 4 pd 6 ja 7; vt ka otsuse pd 22 ja 24). Seda enam, et PlanS v.r § 7 lg 3 p 10 järgi oli just maakonnaplaneeringu ülesandeks tehnovõrkude koridoride määramine. PlanS v.r § 7 lg 3 pst 10 tulenev koridori määramise kohustus ei iseenesest tähenda seda, et otsustada tuleks täpne merekaabli kulgemise asukoht. Samuti võib maakonnaplaneering jätta tehnovõrgu koridori määramata, kui määramine toimub hilisema teemaplaneeringuga (PlanS v.r § 7 lg 2 p 2). Küll aga tuleb merre tuuleenergia tootmise alade planeerimisel strateegilisest vaatenurgast hinnata ka nende alade jaoks vältimatult vajalike merekaablite mõjusid.

3-16-1472

Nn Natura hindamine

22(27)

3-16-1472

3-16-1472 inimtegevus (kaablite paigaldamine, alajaama ehitamine), mis on linde häiriv faktor. Kaabelühenduse opereerimise perioodil võib toimuda teatav linnustiku häirimine, kui toimub alajaama külastamine ja/või kaabli parandustööd vmt. Kuna vähesel määral muudetakse ka merepõhja elustikku, võib see mõjutada bentosetoidulisi linde.“ Kokkuvõtlikult asutakse seisukohale, et kavandatavate tegevuste kohta andmete puudumise tõttu (pindala, mõjuala, tööde maht, kasutatav tehnika jne) ei ole KSH raames võimalik teha Natura hindamist ega anda lõpphinnangut selle kohta, milline mõju täpselt Natura võrgustiku aladele ja kaitstavatele elupaigatüüpidele ning kaitstavate liikide elupaikadele avaldub. Edaspidistes etappides tuleb teha nn Natura hindamine mh ka tuuleenergia tootmise alade PT1–PT5 ja PT7 arendamisel ning tuulepargi ja mandri vaheliste kaabelühenduste loomisel. (KSH aruande lkd 95, 176, 214-217, 239241)

3-16-1472 ole mingisugust põhjendatud kahtlust sellise mõju puudumises. (C441/17, komisjon vs. Poola, pd 115121 ja seal viidatud praktika.)

Piiriülene koostöö

25(27)

3-16-1472

IV

3-16-1472 jätmine oli vastuolus KeHJS v.r §ga 45 ning piiriülese KSH algatamata jätmine KeHJS v.r §ga 46. Järelevalvet KSH üle oleks pidanud tegema Keskkonnaministeerium, mitte Keskkonnaamet.

(allkirjastatud digitaalselt)

27(27)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.