Määrust (EL) nr 651/2014 muudetakse järgmiselt.
1)
Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
a)
lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
i)
punktid k ja l asendatakse järgmisega:
„k)
spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi;
l)
kohalikule taristule antav abi;“;
ii)
lisatakse alapunktid m ja n:
„m)
piirkondlikele lennujaamadele antav abi;
n)
sadamatele antav abi.“;
b)
lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise abi suhtes:
a)
kalandus- ja vesiviljelussektoris antav abi, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1379/2013 (*1), välja arvatud koolitusabi, VKEdele rahastamisele juurdepääsuks antav abi, teadus- ja arendustegevuse valdkonnas antav abi, VKEdele innovatsiooniks antav abi, ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate jaoks antav abi ning äärepoolseimates piirkondades antav investeeringuteks ettenähtud abi ja regionaalse tegevusabi kavad;
b)
põllumajandustoodete esmatootmise sektorile antav abi, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades antav investeeringuteks ettenähtud abi, regionaalse tegevusabi kavad, VKEdele nõustamiseks antav abi, riskifinantseerimisabi, teadus- ja arendustegevuseks antav abi, VKEdele innovatsiooniks antav abi, keskkonnaabi, koolitusabi ning ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate jaoks antav abi;
c)
põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris antav abi järgmistel juhtudel:
i)
kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule viidud toodete hinna või koguse alusel,
ii)
kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele;
d)
konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antav abi vastavalt nõukogu otsusele nr 2010/787/EL (*2);
e)
regionaalabi liigid, millele on osutatud artiklis 13.
(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1)."
(*2) Nõukogu 10. detsembri 2010. aasta otsus 2010/787/EL konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta (ELT L 336, 21.12.2010, lk 24).“;"
c)
lõiget 4 muudetakse järgmiselt:
i)
punkt a asendatakse järgmisega:
„a)
abikavad, milles ei ole sõnaselgelt välistatud üksikabi väljamaksmine ettevõtjale, kellele komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on abikavaga, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju;“;
ii)
punkt c asendatakse järgmisega:
„c)
abi raskustes olevale ettevõtjale, välja arvatud abikavad, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju, idufirmade abikavad ning regionaalse tegevusabi kavad, kui nende kavade alusel ei kohelda raskustes olevaid ettevõtjaid teistest ettevõtjatest soodsamalt.“
2)
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
a)
punkt 39 asendatakse järgmisega:
„39) „tegevuskasum“– erinevus diskonteeritud tulude ja diskonteeritud tegevuskulude vahel investeeringu majandusliku eluea jooksul, kui see vahe on positiivne. Tegevuskulud hõlmavad näiteks personalikulusid, materjale, lepingulisi teenuseid, sidet, energiat, hooldust, renti, haldust, kuid ei hõlma amortisatsioonitasusid ega rahastamiskulusid, kui need on hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga. Diskonteeritud tulude ja diskonteeritud tegevuskulude puhul on asjakohase diskontomäära kasutamise korral mõistlik kasum lubatud;“;
b)
punkt 42 asendatakse järgmisega:
„42) „regionaalne tegevusabi“– abi ettevõtja jooksvate kulude vähendamiseks. See hõlmab niisuguseid kulukategooriaid nagu personalikulud, materjalid, tellitud teenused, side, energia, hooldus, rent, haldus, kuid ei hõlma amortisatsioonitasusid ega rahastamiskulusid, kui neid on investeeringuteks ettenähtud abi andmisel käsitatud abikõlblike kuludena;“;
c)
punkt 48 asendatakse järgmisega:
„48) „hõredalt asustatud piirkonnad“– NUTS 2 piirkonnad rahvastikutihedusega alla 8 elaniku ruutkilomeetri kohta või NUTS 3 piirkonnad rahvastikutihedusega alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta või piirkonnad, mida komisjon on sellisena tunnustanud abi andmise ajal kehtivas regionaalabi kaarti käsitlevas üksikotsuses;“;
d)
lisatakse punkt 48a:
„48a) „väga hõredalt asustatud piirkonnad“– NUTS 2 piirkonnad rahvastikutihedusega alla 8 elaniku ruutkilomeetri kohta või piirkonnad, mida komisjon on sellisena tunnustanud abi andmise ajal kehtivas regionaalabi kaarti käsitlevas üksikotsuses;“;
e)
punkt 55 asendatakse järgmisega:
„55) „tegevusabi saamiseks kõlblikud piirkonnad“– aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimad piirkonnad, hõredalt asustatud piirkonnad või väga hõredalt asustatud piirkonnad;“;
f)
lisatakse punkt 61a:
„61a) „ümberpaigutamine“– sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest EMP lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte). Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad;“;
g)
punkti 143 järele lisatakse järgmised pealkirjad ja punktid 144–165:
„Mõisted piirkondlikele lennujaamadele antava abi puhul
144) „lennujaamataristu“– taristu ja seadmed, mis võimaldavad lennujaamal osutada lennuettevõtjatele ning mitmesugustele teenuseosutajatele lennujaamateenuseid, sh lennurajad, terminalid, perroonid, ruleerimisteed, maapealse teeninduse keskne taristu ning mis tahes muud otseselt lennujaamateenuseid toetavad seadmed, v.a selline taristu ja seadmed, mis on esmajoones vajalikud lennundusvälise tegevuse jaoks;
145) „lennuettevõtja“– lennuettevõtja, kellel on liikmesriigi või Euroopa ühise lennunduspiirkonna liikme poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt välja antud kehtiv lennutegevusluba (*3);
146) „lennujaam“– üksus või üksuste rühm, kelle majandustegevus hõlmab lennujaamateenuste osutamist lennuettevõtjatele;
147) „lennujaamateenused“– teenused, mida osutab lennujaam või tema tütarettevõtja, et tagada õhusõidukite teenindamine alates maandumisest kuni startimiseni ning reisijate ja veoste teenindamine, et võimaldada lennuettevõtjatel osutada õhutransporditeenuseid, sealhulgas maapealne teenindus ja maapealse teeninduse keskse taristu pakkumine;
148) „keskmine reisijate arv aastas“– arv, mis määratakse kindlaks abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahe majandusaasta saabuvate ja lahkuvate reisijate arvu alusel;
149) „maapealse teeninduse keskne taristu“– taristu, mida tavaliselt käitab lennujaama käitaja ja mida võivad kasutada selles lennujaamas tasu eest tegutsevad maapealse teeninduse pakkujad, välja arvatud seadmed, mida omavad või käitavad maapealse teeninduse pakkujad;
150) „kiirrong“– rong, mis suudab saavutada kiiruse üle 200 km/h;
151) „maapealne teenindus“– teenused, mida lennujaamades osutatakse lennujaama kasutajatele, nagu on kirjeldatud nõukogu direktiivi 96/67/EÜ (*4) lisas;
152) „lennundusväline tegevus“– lennuettevõtjatele ja teistele lennujaama kasutajatele suunatud muud äriteenused, sealhulgas reisijatele, ekspediitoritele või teistele teenuseosutajatele suunatud kõrvalteenused, kontorite ja kaupluste rentimine, autoparklad ja hotellid;
153) „piirkondlik lennujaam“– lennujaam, mille keskmine reisijate arv aastas on kuni kolm miljonit reisijat;
Mõisted sadamatele antava abi puhul
154) „sadam“– maismaa- ja veeala, mille taristu ja seadmed võimaldavad laevade vastuvõtmist, laadimist ja lossimist, kauba ladustamist, vastuvõtmist ja väljasaatmist, samuti reisijate, meeskonna ja teiste isikute pardaleminekut ja mahatulekut, ning muu sadamas asuv transpordiettevõtjatele vajalik taristu;
155) „meresadam“– sadam peamiselt merelaevade vastuvõtmiseks;
156) „siseveesadam“– muu sadam kui meresadam siseveelaevade vastuvõtmiseks;
157) „sadamataristu“– taristu ja seadmed, mis võimaldavad osutada veoga seotud sadamateenuseid, nt laevade sildumiseks kasutatavad kaikohad, kaiseinad, ujuvad sadamakaid ja pontoonid loodete aladel, sadamabasseinid, tagasitäide ja maaparandus, alternatiivkütuse taristu ning laevaheitmete ja lastijäätmete kogumise taristu;
158) „sadama pealisehitised“– maapealsed rajatised (nt hoiustamiseks), püsivalt paigaldatud seadmed (nt laod ja terminalihooned) ning mobiilsed seadmed (nt kraanad), mis asuvad sadamas ja mis on ette nähtud transpordiga seotud sadamateenuste osutamiseks;
159) „juurdepääsutaristu“– igasugune taristu, mis on vajalik selleks, et tagada sadamate kasutajatele juurdepääs ja sissepääs maismaalt, merelt või jõgedelt, või sadamas asuv taristu, eelkõige juurdepääsuteed, raudteejuurdepääsuteed, juurdepääsukanalid ja lüüsid;
160) „süvendus“– sette eemaldamine sadamasse viiva või sadamas oleva veetee põhjast;
161) „alternatiivkütuse taristu“– püsivalt paigaldatud, mobiilne või avamere sadamataristu, mis võimaldab sadamal varustada laevu sellise energiaga nagu elektrienergia, vesinik, direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktis i määratletud biokütused, sünteetilised ja parafiinkütused, maagaas, sealhulgas biometaan, gaasilises olekus (surumaagaas) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas) ning veeldatud naftagaas, mis vähemalt osaliselt asendavad fossiilseid naftaallikaid transpordi energiaga varustamisel ja mis aitavad kaasa transpordi CO2-heite vähendamisele ja transpordisektori keskkonnanäitajate parandamisele;
162) „laevad“– ujuvrajatised, iseliikuvad või mitte, ühe või mitme veeväljasurvet tekitava kerega;
163) „merelaevad“– laevad, mis ei liikle üksnes või peamiselt siseveeteedel või kaitstud vetes või nendega vahetult piirnevates vetes;
164) „siseveelaevad“– üksnes või peamiselt siseveeteedel või kaitstud vetes või nendega vahetult piirnevates vetes sõitmiseks kavandatud laevad;
165) „laevaheitmete ja lastijäätmete kogumise taristu“– paiksed, ankurdatud või liikuvad sadamaseadmed, millega saab vastu võtta laevaheitmeid või lastijäätmeid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/59/EÜ (*5).
(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3)."
(*4) Nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36)."
(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81).“
"
3)
Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
a)
punkt z asendatakse järgmisega:
„z)
kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi: 150 miljonit eurot projekti kohta; kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav tegevusabi: 75 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;“;
b)
alapunkt bb asendatakse järgmisega:
„bb)
spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi: 30 miljonit eurot või kulud, mis kokku ületavad 100 miljonit eurot projekti kohta; sporditaristule antav tegevusabi: 2 miljonit eurot taristu kohta aastas;“;
c)
lisatakse alapunktid dd, ee ja ff:
„dd)
abi piirkondlikele lennujaamadele: abi osakaal ja abisummad on sätestatud artiklis 56a;
ee)
meresadamatele antav abi: abikõlblikud kulud on 130 miljonit eurot projekti kohta (või 150 miljonit eurot Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 (*6) artiklis 47 osutatud põhivõrgukoridori tööplaaniga hõlmatud ühe meresadama investeerimisprojekti kohta); süvendamise puhul määratletakse projektina kõik ühe kalendriaasta jooksul tehtud süvendamistööd;
ff)
siseveesadamatele antav abi: abikõlblikud kulud on 40 miljonit eurot projekti kohta (või 50 miljonit eurot määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 47 osutatud põhivõrgukoridori tööplaaniga hõlmatud ühe siseveesadama investeerimisprojekti kohta); süvendamise puhul määratletakse projektina kõik ühe kalendriaasta jookusul tehtud süvendamistööd.
(*6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).“
"
4)
Artikli 5 lõikele 2 lisatakse punkt k:
„k)
abi materiaalse vara turuväärtusest madalama määraga müügi või rentimise näol, kui vara väärtus on kindlaks määratud kas enne tehingut tehtud sõltumatu eksperdihindamise alusel või vastavalt avalikult kättesaadavatele ning korrapäraselt ajakohastatud üldtunnustatud kriteeriumidele.“
5)
Artikli 6 lõiget 5 muudetakse järgmiselt:
a)
punkt a asendatakse järgmisega:
„a)
regionaalne tegevusabi ja regionaalne linnaarendusabi, kui artiklites 15 ja 16 sätestatud asjakohased tingimused on täidetud;“;
b)
punkt d asendatakse järgmisega:
„d)
abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks ja abi ebasoodsas olukorras olevate töötajate abistamisega kaasnevate kulude hüvitamiseks, kui artiklites 34 ja 35 sätestatud asjakohased tingimused on täidetud.“
6)
Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:
a)
lõikele 1 lisatakse järgmine lause:
„Abikõlblike kulude summa võib arvutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 (*7) sätestatud lihtsustatud kulude kohaldamisega, tingimusel et tehingut rahastatakse vähemalt osaliselt liidu vahenditest, mis lubab neid lihtsustatud kuluvõimalusi kasutada, ja et abikõlblike kulude kategooria on erandit käsitleva sätte kohaselt abikõlblik.
(*7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).“;"
b)
lõikes 3 asendatakse esimene lause järgmisega:
„Tulevikus maksmisele kuuluva abi, sh mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise hetke väärtuseni.“;
c)
lõige 4 jäetakse välja.
7)
Artiklisse 8 lisatakse lõige 7:
„7. Erandina lõigetest 1–6 võetakse artikli 15 lõike 4 kohasest äärepoolseimates piirkondades antava regionaalse tegevusabi ülemmäärast kinnipidamise kindlaksmääramisel arvesse üksnes äärepoolseimates piirkondades antavat regionaalset tegevusabi, mida antakse käesoleva määruse alusel.“
8)
Artikkel 12 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 12
Järelevalve
1. Selleks et komisjon saaks kontrollida abi, mis käesoleva määruse alusel ei kuulu teavitamiskohustuse alla, säilitavad liikmesriigid või Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi puhul liikmesriik, kus asub korraldusasutus, üksikasjalikud andmed koos teabe ja vajalike lisadokumentidega, tõestamaks, et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud. Selliseid dokumente säilitatakse kümme aastat alates kuupäevast, mil sihtotstarbeline üksikabi anti või mil anti abikava kohaselt viimane abi.
2. Kavade puhul, mille raames antakse maksualast abi automaatselt, näiteks abisaajate deklaratsioonide alusel ning mille puhul ei toimu eelkontrolli, et kõik kokkusobivuse tingimused on iga abisaaja puhul täidetud, kontrollib liikmesriik regulaarselt vähemalt tagantjärele ja valimi põhjal, et kõik kokkusobivuse tingimused on täidetud, ja teeb vajalikud järeldused. Liikmesriigid säilitavad kontrollide üksikasjalikke protokolle vähemalt kümme aastat alates kontrolli toimumise kuupäevast.
3. Komisjon võib nõuda igalt liikmesriigilt kogu teavet ja kõiki tõendavaid dokumente, mida komisjon peab käesoleva määruse kohaldamise järelevalve jaoks vajalikuks, sealhulgas lõigetes 1 ja 2 nimetatud teavet. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile taotletud teabe ja tõendavad dokumendid 20 tööpäeva jooksul või võimaliku taotluses kindlaksmääratud pikema tähtaja jooksul.“
9)
Artikkel 13 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 13
Regionaalabi ulatus
Käesolevat jagu ei kohaldata järgmise abi suhtes:
a)
abi, millega toetatakse terasesektori, söesektori, laevaehitussektori või sünteeskiusektori tegevust;
b)
abi transpordisektorile ja sellega seotud taristule ning abi energiatootmisele, -jaotusele ja -taristule, välja arvatud investeeringuteks ettenähtud abi äärepoolseimates piirkondades ja regionaalse tegevusabi kavad;
c)
regionaalabi selliste kavade vormis, mis on suunatud piiratud arvule konkreetsetele majandussektoritele; kavasid, millega soodustatakse turismindust, lairibataristut või põllumajandustoodete töötlemist ja turustamist, ei peeta konkreetsele majandussektorile suunatuks;
d)
regionaalne tegevusabi ettevõtjatele, kelle põhitegevus kuulub NACE Rev. 2 K jao „Finants- ja kindlustustegevus“ alla, või ettevõtjatele, kes täidavad kontsernisiseseid ülesandeid ja kelle põhitegevus kuulub NACE Rev. 2 klassi 70.10 „Peakontorite tegevus“ või 70.22 „Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine.““
10)
Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:
a)
lõike 6 teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:
„Ettevõtte varade omandamise korral artikli 2 punkti 49 või 51 tähenduses tuleb arvesse võtta üksnes ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ostetud vara soetamise kulusid.“;
b)
lõikes 7 asendatakse esimene lause järgmisega:
„Suurettevõtjatele tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral peavad abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme majandusaasta jooksul.“;
c)
lisatakse järgmised lõiked 16 ja 17:
„16. Abisaaja kinnitab, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel algne investeering, ning ta võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud.
17. Kalandus- ja vesiviljelussektoris ei ole lubatud anda abi ettevõtjatele, kes on toime pannud vähemalt ühe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (*8) artikli 10 lõike 1 punktides a–d või artikli 10 lõikes 3 nimetatud rikkumise, ega nimetatud määruse artiklis 11 osutatud tegevuseks.
(*8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014, 15. mai 2014, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).“
"
11)
Artikkel 15 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 15
Regionaalne tegevusabi
1. Regionaalse tegevusabi kavad äärepoolseimates piirkondades, hõredalt asustatud piirkondades ja väga hõredalt asustatud piirkondades on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja need vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõikega 3 ette nähtud teavitamiskohustusest, kui käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused on täidetud.
2. Hõredalt asustatud piirkondades kompenseeritakse regionaalse tegevusabi kavadega tegevusabi saamiseks kõlblikes piirkondades toodetud kaupade transpordi lisakulud ning sellistes piirkondades täiendavalt töödeldavate kaupade transpordi lisakulud järgmistel tingimustel:
a)
abi on eelnevalt objektiivselt kindlaks määratav kindlaksmääratud summa või tonn/kilomeetri suhte või muu asjakohase ühiku alusel;
b)
selliste transpordi lisakulude arvutamisel lähtutakse kaupade teekonnast asjaomase liikmesriigi piires transpordivahendiga, millega kaasnevad abisaaja jaoks kõige väiksemad kulud.
Abi osakaal ei tohi ületada 100 % käesolevas lõikes kindlaks määratud transpordi lisakuludest.
3. Väga hõredalt asustatud piirkondades hoiavad regionaalse tegevusabi kavad ära elanikkonna vähenemise või aitavad seda piirata järgmistel tingimustel:
a)
abisaajate majandustegevus toimub asjaomases piirkonnas;
b)
iga-aastane abisumma abisaaja kohta tegevusabi kavade raames ei ületa 20 % abisaaja poolt aastas asjaomases piirkonnas kantud tööjõukuludest.
4. Äärepoolseimates piirkondades kompenseeritakse regionaalse tegevusabi kavadega lisategevuskulud, mis tekivad nendes piirkondades aluslepingu artiklis 349 osutatud ühe või mitme püsiva ebasoodsa tingimuse otsesel mõjul, kui abisaajate majandustegevus toimub äärepoolseimas piirkonnas, tingimusel et iga-aastane abisumma abisaaja kohta käesoleva määruse kohaselt rakendatavate kõigi tegevusabi kavade raames ei ületa järgmisi protsendimäärasid:
a)
35 % abisaaja poolt aastas asjaomases äärepoolseimas piirkonnas loodud kogulisandväärtusest;
b)
40 % abisaaja poolt aastas asjaomases äärepoolseimas piirkonnas kantud tööjõukuludest;
c)
30 % abisaaja realiseeritud aastakäibest asjaomases äärepoolseimas piirkonnas.“
12)
Artikli 21 lõiget 16 muudetakse järgmiselt:
a)
sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„Riskifinantseerimismeede, millega antakse garantiisid või laene abikõlblikule ettevõtjale või tehakse abikõlblikkusse ettevõttesse võlana struktureeritud kvaasiomakapitali investeeringud, peab vastama järgmistele tingimustele:“;
b)
punkt b asendatakse järgmisega:
„b)
võlgade ja võlana struktureeritud kvaasiomakapitali investeeringute puhul võetakse lõike 9 kohase maksimaalse investeerimissumma arvutamisel arvesse instrumendi nominaalsummat.“
13)
Artikli 22 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Abikõlblikud on börsil noteerimata väikeettevõtjad viie aasta jooksul alates nende registreerimisest, kui ettevõtja täidab järgmised tingimused:
a)
ta ei ole teise ettevõtja tegevust üle võtnud;
b)
ta ei ole veel kasumit jaotanud;
c)
ta ei ole moodustatud ühinemise teel.
Abikõlblike ettevõtjate puhul, kes registreerimisele ei kuulu, võib viieaastast abikõlblikkuse perioodi hakata lugema hetkest, kui ettevõtja kas alustab oma majandustegevust või on kohustatud maksma oma majandustegevuselt maksu.
Erandina esimese lõigu punktist c loetakse käesoleva artikli kohaselt abikõlblike ettevõtjate ühinemisel moodustatud ettevõtjad ka abikõlblikuks kuni viie aasta jooksul alates kõige vanema ühineva ettevõtja registreerimisest.“
14)
Artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Abi, mida antakse teadus- ja arendustegevuse projektidele, sh projektid, mis on programmi „Horisont 2020“ kohase VKEde jaoks mõeldud rahastamisvahendi alusel saanud kvaliteedimärgise, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.“
15)
Artikli 31 lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:
„b)
koolitajate ja koolitatavate tegevuskulud, mis on otseselt seotud koolitusprojektiga, näiteks reisikulud, majutuskulud, projektiga otseselt seotud materjalide ja tarvikute kulud, töövahendite ja seadmete amortisatsioonikulud selles ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes projekti jaoks;“.
16)
Artiklile 52 lisatakse lõige 2a:
„2a. Alternatiivina abikõlblike kulude kindlaksmääramisele, nagu see on sätestatud lõikes 2, võib ühele projektile antava abi ülemmäära kehtestada konkursi teel, nagu on sätestatud lõikes 4.“
17)
Artiklit 53 muudetakse järgmiselt:
a)
lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:
„a)
muuseumid, arhiivid, raamatukogud, kunsti- ja kultuurikeskused, teatrid, kinod, ooperiteatrid, kontserdisaalid, muud elava esituse organisatsioonid, filmipärandiga tegelevad asutused ja muud sarnased kultuuritaristud, -organisatsioonid ja -asutused;“;
b)
lõige 8 asendatakse järgmisega:
„8. Kuni kahe miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla 80 % abikõlblikest kuludest alternatiivina lõigetes 6 ja 7 osutatud meetodi kohaldamisele.“;
c)
lõike 9 esimene lause asendatakse järgmisega:
„Lõike 2 punktis f määratletud tegevuse puhul ei tohi maksimaalne abisumma ületada ei vahet abikõlblike kulude ja projekti diskonteeritud tulude vahel ega 70 % abikõlblikest kuludest.“
18)
Artikli 54 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Kummalgi juhul ei tohi maksimaalsed kulutused, mille suhtes kohaldatakse kohustuslikke territoriaalseid kulutusi, mingil juhul ületada 80 % üldisest tootmiseelarvest.
Selleks et projektid oleksid abikõlblikud, võib liikmesriik nõuda ka minimaalset tootmistegevuse taset asjaomasel territooriumil, kuid see tase ei tohi ületa 50 % üldisest tootmiseelarvest.“
19)
Artikli 55 lõige 12 asendatakse järgmisega:
„12. Kuni kahe miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla 80 % abikõlblikest kuludest alternatiivina lõigetes 10 ja 11 osutatud meetodi kohaldamisele.“
20)
Artikli 56 järele lisatakse 14. ja 15. jagu:
„
14. JAGU
Piirkondlikele lennujaamadele antav abi
Artikkel 56a
Piirkondlikele lennujaamadele antav abi
1. Lennujaamadele antav investeeringuteks ettenähtud abi peab olema aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 3–14 ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Lennujaamadele antav tegevusabi peab olema aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 3, 4, 10 ja 15–18 ning I peatükis sätestatud tingimused.
3. Lennujaam on avatud kõigile potentsiaalsetele kasutajatele. Läbilaskevõime füüsiliste piirangute korral tuleb eraldis teha asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.
4. Abi ei anta olemasoleva lennujaama ümberpaigutamiseks või uue reisilennujaama rajamiseks, sealhulgas olemasoleva lennuvälja ümberehitamiseks reisilennujaamaks.
5. Asjaomane investeering ei tohi ületada määra, mis vastab eeldatavale liiklussagedusele keskpikas perioodis, võttes aluseks mõistlikud liiklusprognoosid.
6. Investeeringuteks ettenähtud abi ei anta lennujaamale, mis asub 100 kilomeetri või 60-minutise auto-, bussi-, rongi- või kiirrongisõidu kaugusel lennujaamast, kust toimuvad regulaarlennud määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 2 lõike 16 tähenduses.
7. Lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata lennujaamadele, mille keskmine reisijate arv aastas abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal on kuni 200 000 reisijat, tingimusel et investeeringuteks ettenähtud abi tulemusel ei ületa lennujaama keskmine eeldatav reisijate arv aastas abi andmisele järgneval kahel majandusaastal 200 000 reisijat. Sellistele lennujaamadele antav investeeringuteks ettenähtud abi on kooskõlas kas lõikega 11 või lõigetega 13 ja 14.
8. Lõiget 6 ei kohaldata, kui investeeringuteks ettenähtud abi antaks lennujaamale, mis asub 100 kilomeetri kaugusel olemasolevatest lennujaamadest, kust toimuvad regulaarlennud määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 2 punkti 16 tähenduses, tingimusel et marsruut, mis tuleb läbida nende olemasolevate lennujaamade ja abi saava lennujaama vahel eeldab kas laevasõitu, mis kestab vähemalt 90 minutit, või lendu.
9. Investeeringuteks ettenähtud abi ei anta lennujaamale, mille iga-aastane keskmine reisijate arv abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal ületab kolm miljonit reisijat. Investeeringuteks ettenähtud abi tulemusel ei või lennujaama keskmine eeldatav reisijate arv aastas abi andmise aastale järgneval kahel majandusaastal suureneda üle kolme miljoni reisija.
10. Abi ei anta lennujaamadele, mille keskmine kaubaveomaht aastas on abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal üle 200 000 tonni. Abi tulemusel ei või lennujaama keskmine eeldatav kaubaveomaht aastas ületada abi andmise aastale järgneval kahel majandusaastal 200 000 tonni.
11. Investeeringuteks ettenähtud abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb rahastamiskõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu.
12. Abikõlblikud kulud on lennujaama taristusse tehtud investeeringutega seotud kulud, sh planeerimiskulud.
13. Investeeringuteks ettenähtud abi summa ei tohi ületada:
a)
50 % sellise lennujaama abikõlblikest kuludest, mille keskmine reisijate arv aastas on abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal üks kuni kolm miljonit reisijat;
b)
75 % sellise lennujaama abikõlblikest kuludest, mille keskmine reisijate arv aastas abi andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal on kuni üks miljonit reisijat.
14. Lõikes 13 sätestatud abi ülemmäära võib äärealadel asuvate lennujaamade puhul suurendada 20 protsendipunkti võrra.
15. Tegevusabi ei anta lennujaamadele, mille keskmine reisijate arv aastas on abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal üle 200 000 reisija.
16. Tegevusabi summa ei tohi ületada asjaomasel perioodil tegevuskahjumit ja mõistlikku kasumit. Abi antakse kas eelnevalt kindlaks määratud perioodiliste osamaksetena, mida abi andmise ajavahemikul ei suurendata, või kindlakstehtud tegevuskahjumi alusel tagantjärele kindlaks määratud summadena.
17. Tegevusabi ei anta mis tahes kalendriaastal, mil keskmine reisijate arv aastas on üle 200 000 reisija.
18. Tegevusabi andmine ei sõltu sellest, kas lennujaama käitaja sõlmib konkreetsete lennuettevõtjatega lepingud, milles käsitletakse lennujaamatasusid, turundustasusid või kõnealuses lennujaamas tegutsevate lennuettevõtjate tegevusega seotud muid finantsaspekte.
15. JAGU
Sadamatele antav abi
Artikkel 56b
Meresadamatele antav abi
1. Meresadamatele antav abi peab olema aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abikõlblikud on järgmised kulud, sealhulgas planeerimiskulud:
a)
investeeringud sadama taristu ehitamisse, asendamisse või ajakohastamisse;
b)
investeeringud juurdepääsutaristu ehitamisse, asendamisse või ajakohastamisse;
c)
süvendamine.
3. Kulud, mis on seotud muu kui transporditegevusega (sealhulgas sadamas tegutsevate tööstusliku tootmise rajatiste, kontoriruumide ja kauplustega) ning pealisehitistega, ei ole abikõlblikud.
4. Abisumma ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu või süvendamise tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb rahastamiskõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu.
5. Lõike 2 punktis a osutatud abi osakaal investeeringu kohta ei tohi ületada:
a)
100 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud projekti kohta on kokku kuni 20 miljonit eurot;
b)
80 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud projekti kohta on kokku üle 20 miljoni euro ja kuni 50 miljonit eurot;
c)
60 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud projekti kohta on kokku üle 50 miljoni euro ja kuni artikli 4 lõike 1 punktis ee sätestatud summa.
Abi osakaal ei tohi ületada 100 % lõike 2 punktis b ja lõike 2 punktis c kindlaks määratud abikõlblikest kuludest ning jääb artikli 4 lõike 1 punktis ee sätestatud summa piiresse.
6. Lõike 5 esimese lõigu punktides b ja c sätestatud abi osakaalu võib suurendada 10 protsendipunkti võrra selliste investeeringute puhul, mis tehakse abi saavates piirkondades, mis vastavad aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis a nimetatud tingimustele, ja 5 protsendipunkti võrra selliste investeeringute puhul, mis tehakse abi saavates piirkondades, mis vastavad aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis c nimetatud tingimustele.
7. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule toetatud sadamataristu ehitamiseks, ajakohastamiseks, käitamiseks või rentimiseks antakse avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ning tingimusteta.
8. Toetatud sadamataristu tehakse kättesaadavaks huvitatud kasutajatele võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel turutingimustel.
9. Kuni viie miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla 80 % abikõlblikest kuludest alternatiivina lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud meetodi kohaldamisele.
Artikkel 56c
Siseveesadamatele antav abi
1. Siseveesadamatele antav abi peab olema aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abikõlblikud on järgmised kulud, sealhulgas planeerimiskulud:
a)
investeeringud sadama taristu ehitamisse, asendamisse või ajakohastamisse;
b)
investeeringud juurdepääsutaristu ehitamisse, asendamisse või ajakohastamisse;
c)
süvendamine.
3. Kulud, mis on seotud muu kui transporditegevusega (sealhulgas sadamas tegutsevate tööstusliku tootmise rajatiste, kontoriruumide ja kauplustega) ning pealisehitistega, ei ole abikõlblikud.
4. Abisumma ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu või süvendamise tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb rahastamiskõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu.
5. Abi osakaal ei ületa 100 % abikõlblikest kuludest ja jääb artikli 4 lõike 1 punktis ff sätestatud summa piiresse.
6. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule toetatud sadamataristu ehitamiseks, ajakohastamiseks, käitamiseks või rentimiseks antakse avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ning tingimusteta.
7. Toetatud sadamataristu tehakse kättesaadavaks huvitatud kasutajatele võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel turutingimustel.
8. Kuni kahe miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla 80 % abikõlblikest kuludest alternatiivina lõigetes 4 ja 5 osutatud meetodi kohaldamisele.“
21)
Artiklit 58 muudetakse järgmiselt:
a)
lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Käesolevat määrust, välja arvatud selle artiklit 9, kohaldatakse ka enne selle määruse vastavate sätete jõustumist antud üksikabi suhtes, kui abi vastab kõigile käesolevas määruses sätestatud tingimustele.“;
b)
lisatakse lõige 3a:
„3a. Mis tahes üksikabi, mida antakse ajavahemikus 1. juulist 2014 kuni 9. juulini 2017 kooskõlas käesoleva määruse sätetega, nagu neid kohaldatakse abi andmise ajal, on siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest. Mis tahes üksikabi, mida antakse enne 1. juulit 2014 kooskõlas käesoleva määruse sätetega, v.a artikkel 9, nagu neid kohaldatakse kas enne või pärast 10. juulit 2017, on siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest.“;
c)
lisatakse lõige 5:
„5. Kui käesolevat määrust muudetakse, on mis tahes abikava, mis on teavitamiskohustusest vabastatud käesoleva määruse kohaselt, nagu seda kohaldatakse abikava jõustumise ajal, teavitamiskohustusest endiselt vabastatud kuni kuue kuu pikkuse üleminekuaja jooksul.“
22)
II lisa II osa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.
23)
III isa muudetakse järgmiselt:
a)
joonealune märkus 2 asendatakse järgmisega:
„(2)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).“;
b)
joonealuse märkuse 3 esimene lause asendatakse järgmisega:
„Brutotoetusekvivalent või käesoleva määruse artikli 16, 21, 22 või 39 kohaste meetmete puhul investeeringu summa.“