Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1696
Haldusasi
OÜ Osilia Takso kaebus tühistada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 18. juuni 2020. a otsus nr 6.11/20/4948-1 ja 14. augusti 2020. a vaideotsus nr 1.15.1/20/6621 ning kohustada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust otsustama uuesti OÜ Osilia Takso taotluse nr EU58148 haldusmenetluse uuendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. veebruari 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – OÜ Osilia Takso, esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa Vastustaja – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, esindaja Terje Kleemann
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Osilia Takso apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Osilia Takso apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 11. veebruari 2021. a otsuse haldusasjas nr 3-20-1696 resolutsioon muutmata, kuid asendada halduskohtu otsuse põhjendused ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 12. juulil 2021 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-20-1696 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Osilia Takso esitas 11.05.2020 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) taotluse nr EU58148 väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29.04.2020 määruse nr 13 „COVID19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus“ (määrus nr 13) alusel toetuse saamiseks.
2.EAS tunnistas 25.05.2020 otsusega taotleja nõuetele mittevastavaks ja jättis taotluse rahuldamata, sest taotleja ei vasta määruse nr 13 § 8 lg 2 p 1 („ taotleja ei olnud raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a“) nõudele, kuna tema omakapital oli väiksem kui pool osakapitalist, mistõttu oli ta raskustes olev ettevõtja.
3.OÜ Osilia Takso esitas 16.06.2020 EAS-le taotluse haldusmenetluse uuendamiseks ja taotluse nr EU58148 uuesti läbivaatamiseks. OÜ Osilia Takso vaatas pärast EAS 25.05.2020 otsust üle enda bilansi ja kasumiaruande ning tegi otsused, mille kohaselt ületab omakapital 31.12.2019 seisuga vähemalt pool osa- või aktsiakapitalist. Osakapitali muutmiseks tegi osanike koosolek otsuse, millega osanik loobus ettevõttele antud laenude sissenõudmisest.
4.EAS jättis 18.06.2020 otsusega nr 6.1-1/20/4948-1 OÜ Osilia Takso taotluse haldusmenetluse uuendamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks rahuldamata. EAS asus seisukohale, et hilisemad tegevused ei saa mõjutada varasemat olukorda.
5.Kaebaja esitas 14.07.2020 vaide EAS 18.06.2020 otsuse nr 6.1-1/20/4948-1 kehtetuks tunnistamiseks. EAS jättis 14.08.2020 vaideotsusega nr 1.1-5.1/20/6621 Osilia Takso OÜ vaide rahuldamata.
6.OÜ Osilia Takso esitas 10.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada EAS 18.06.2020 otsus nr 6.1-1/20/4948-1 ja 14.08.2020 vaideotsus nr 1.1 5.1/20/6621 ning kohustada EAS-i otsustama uuesti kaebaja toetusetaotluse menetluse uuendamine. Toetusetaotluse läbivaatamisel tuli hinnata ettevõtte seisu 31.12.2019 seisuga. EAS lähtus 25.05.2020 otsuse tegemisel selle hetke andmetest ning kaebaja majanduslikust olukorrast. EAS 25.05.2020 otsus on õiguspärane. Kontrollitud andmed on aga tagasiulatuvalt muutunud. Seega on alus otsuse muutmiseks, et viia praegune faktiline olukord vastavusse õigusliku olukorraga. Tänaste andmete kohaselt vastab kaebaja 31.12.2019 seisuga määruses nr 13 kehtestatud nõuetele. Kaebaja ei ole pahatahtlikult üritanud andmetega manipuleerida. Kaebaja tuleb hinnata 31.12.2019 seisuga raskustes mitte olevaks ettevõtteks. Taotluste esitamise tähtaeg oli vaide esitamise ajaks lõppenud. Kui kaebajal oleks praegu võimalus esitada täpselt sama taotlus uute kehtivate andmetega, peaks EAS tegema otsuse, mille kohaselt ei ole kaebaja 31.12.2019 seisuga raskustes olev ettevõte. Samaaegselt kehtiks 2(6)
3-20-1696 EAS 25.05.2020 otsus ja tekiks kaks vastuolus olevat kehtivat otsust. Pärast haldusmenetluse lõppemist õiguspäraselt tagasiulatuvalt andmete muutumise korral on kehtiva faktilise olukorra ja otsuste kooskõlla viimiseks võimalik üksnes haldusmenetluse uuendamine ning tehtud otsuse muutmine. Kaebaja majandusaasta lõppes 30.06.2020 ja selle ajani võisid aruannetes kajastatud andmed muutuda. Kaebaja vaatas pärast EAS 25.05.2020 otsust üle enda bilansi ja kasumiaruande ning tegi otsused, mille kohaselt ületab omakapital 31.12.2019 seisuga vähemalt pool osakapitalist. Selleks tegi osanike koosolek otsuse, millega osanik loobus ettevõttele antud laenude sissenõudmisest. Osanike koosoleku otsus muudab tagasiulatuvalt 31.12.2019 seisuga kasumiaruannet ja bilanssi. Tegemist on uue tõendiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 2 tähenduses. Kõigile taotlejatele olid teada toetuse saamiseks kehtestatud nõuded ning neil on majandusaasta lõppedes võimalik teha kaebajaga samasuguseid otsuseid. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et kaebaja oleks pidanud muutma enda jooksva majandusaasta bilanssi tagasiulatuvalt enne EAS-lt toetuse taotlemist. Tähtsust ei oma see, mis alusel kaebaja majanduslik olukord muutus. Kuna tõendid tekkisid pärast haldusmenetluse lõppu, on tegemist tõenditega, mis ei olnud kaebajale haldusmenetluse ajal teada. Seda sõltumata sellest, kas sellised tõendid said ilmneda juba vaidlusaluse haldusmenetluse ajal.
EAS palus jätta kaebuse rahuldamata.
Muudetud bilanss ja kasumiaruanne ei olnud uued tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Haldusmenetluse uuendamist tingiva uue tõendi all tuleb mõista haldusmenetluse esmast otsust mõjutada võivat tõendit. Selliseid tõendeid ei ole esitatud. Esmane otsus oli õiguspärane ja seda on jaatanud ka kaebaja. See, et muudetud bilansi alusel ei ole kaebaja enam raskustes ettevõtja, ei mõjuta kaebaja taotluse kohta tehtud otsust. Tegemist ei ole uute tõenditega, vaid otsuse tegemise järel muudetud andmetega. Äriühingu bilanss on ettevõtja enda kontrolli all, mistõttu ei ole mõeldav, et tegemist oleks tõendiga, mis ei olnud kaebajale haldusmenetluse ajal teada. Kaebajale olid ette teada määruse nr 13 tingimused. Kaebaja majandusaasta lõppemine 30.06.2020 ei ole tähtis, sest ettevõtte bilanssi saab koostada vabalt valitud ajal. Kaebaja teadis, et aluseks on 31.12.2019 seis ning tal oli võimalik enne taotluse esitamist loobuda omanikulaenu nõudest. Kaebajale oli ette nähtav, et kui ta bilanss ei vasta 31.12.2019 üldise grupierandi määruse artikli 2 p 18 nõuetele, siis ei ole tal võimalik toetust saada. Kuna on tuvastatud, et puudub alus menetluse uuendamiseks, ei pidanud EAS taotluse rahuldamata jätmist rohkem põhjendama. Kuna tegemist oli piiratud eelarvevahendite jagamisega suurele hulgale taotlejatele, sõltus taotluse edukus taotluse õigeaegsest esitamisest. Määruses nr 13 oli taotlejale ja taotlusele kehtestatud kindlad nõuded, määrus oli kõigile kättesaadav enne taotlusvooru avamist. Ettevõtja hoolsuskohustusest lähtuvalt oli kõigil taotlejatel võrdselt võimalik tagada enda vastavus määruse tingimustele enne taotluse esitamist. Seejuures on kaebaja taotlusvormil kinnitanud enda teadlikkust kõikidest määruses sätestatud toetuse andmise tingimustest. Menetluse uuendamine oleks läinud vastuollu võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna kaebajal oleks olnud oluliselt rohkem aega enda määruse tingimustega vastavusse viimiseks võrreldes teiste taotlejatega, kes tutvusid toetusmeetme tingimustega ning viisid end vastavusse, mistõttu esitasid taotluse mõnevõrra hiljem ning seetõttu võisid jääda toetusest ilma. EAS-le ei ole teada fakte, kus taotlejad oleksid oma majandusandmetega manipuleerinud. Kui hiljem selgub, et toetuse saamiseks on esitatud valeandmeid, on EAS-l alus tagasinõudeks. 3(6)
3-20-1696 Õigustatud on kohelda ebavõrdselt isikuid, kes vastasid taotlemiseks esitatud nõuetele taotluse menetlemise ajal, ning isikuid, kes viisid ennast vastavusse pärast menetluse lõppemist. Kui kaebus rahuldada ja toetustaotluse menetlus uuendada, ei ole selle menetluse läbiviimisel perspektiivi, kuna toetusmeetme eelarvevahendid on ammendunud.
8.Tallinna Halduskohtu 11.02.2021 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kuigi kaebajal oli õigus ka pärast EAS 25.05.2020 otsust teha otsuseid, millega muuta tagasiulatuvalt enda osakapitali 31.12.2019 seisuga, ei tähenda see, et EAS oleks pidanud haldusmenetluse uuendama. HMS § 44 lg 1 p 2 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Kaebajale pidi teada olema tema majanduslik seis ning see, kelle ees tal on rahalised kohustused. Seega pidi kaebaja teadma, kas tal on võimalik ennast toetuse tingimustega osakapitali muutmise teel kooskõlla viia või mitte. Kaebaja kinnitusel vaatas ta alles pärast EAS 25.05.2020 otsust enda bilansi ja kasumiaruande üle ning tegi sellest tulenevalt otsused enda osakapitali muutmiseks, kuid ta ei ole tuginenud asjaolule, et see ei olnud võimalik enne 11.05.2020 taotluse esitamist. Seetõttu ei ole kaebaja võimalus viia oma omakapital tagasiulatuvalt määruse nr 13 alusel toetuse saamiste tingimustega kooskõlla uus oluline tõend HMS § 44 lg 1 p 2 mõttes. Tegemist on hilinenult enda andmete muutmisega. Haldusmenetluse uuendamiseks ei saa anda alust toimingud, milleks kaebajal olid kõik võimalused ja teadmised ka enne taotluse esitamist. Seejuures ei ole tähtis, et kaebajal oli võimalik 31.12.2019 osakapitali muutvaid otsuseid teha kuni tema majandusaasta lõpuni 30.06.2020. Ettevõtja selline õigus ei ole seotud määruse nr 13 alusel toetuse taotlemisega. Määruse nr 13 § 3 lg 2 kohaselt otsustatakse piiratud rahalise mahuga ettevõtluse toetusmeetmete puhul toetuse saamine tingimustele vastavate taotluste laekumise järjekorras. Seega on määruse nr 13 alusel toetuse taotlemisel oluline võimalikult kiiresti pärast taotluste vastuvõtmise alustamist nõuetele vastav taotlus esitada. Seejuures on taotleja enda vastutus enne toetuse taotlemist tutvuda tingimustega, millele peab toetuse saamiseks vastama, ning teha kindlaks, et need on täidetud. Kohtu hinnangul ei oleks määruse nr 13 alusel toetuse andmise menetluse olemusega kooskõlas võimalus ka pärast menetluse lõppu astuda samme, et ennast toetuse andmise tingimustega vastavusse viia.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.OÜ Osilia Takso apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 11.02.2021 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Tähtsust ei oma, et EAS 25.05.2020 otsus oli andmise ajal õiguspärane ja vastas sel ajal teada olnud faktidele. Halduskohtu seisukohti aktsepteerides ei olegi HMS § 44 lg 1 alusel võimalik haldusmenetlust uuendada, kui haldusmenetlus on lõppenud akti andmise ajal õiguspärase haldusaktiga. Kaebajal oli võimalik teha 31.12.2019 seisuga osakapitali muutvaid otsuseid oma majandusaasta lõppemiseni 30.06.2020 ja sellised otsused muudavad õiguspäraselt ja kehtivalt faktilist olukorda tagasiulatuvalt. Seetõttu on neil asjaoludel toetuse andmise otsustamisel tähtsus. Kaebaja ei ole praeguste andmete kohaselt 31.12.20219 seisuga raskustes olev ettevõte. HMS kohaselt ei sõltu menetluse uuendamine sellest, kas selle tulemusena muutub menetluse lõpptulemus või mitte.
4(6)
3-20-1696 Lubatav ei ole kohelda ebavõrdselt 31.12.2019 seisuga majanduslikult võrdses olukorras olevaid isikuid, kui osa neist manipuleerisid enda majandusaasta andmetega enne taotluse esitamist teadlikult ja teiste bilanss muutus kehtivalt tagasiulatuvalt pärast haldusmenetluse lõppemist. Ebaõige on vastustaja loodud ettekujutus, et kaebaja saab enda bilanssi muuta vastavalt vajadusele suvalisel ajal. Äriühingul on õigus muuta omakapitali tagasiulatuvalt üksnes siis, kui tagasiulatuva seisuga ettevõtte tegelik majanduslik seis sellele vastas. Praegusel juhul on kaebaja teinud seadusega ettenähtud tähtaja jooksul õiguspärased ärilised otsused, mis muutsid kaebaja faktilist olukorda jäädavalt 31.12.2019 seisuga.
10.EAS palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. 25.05.2020 otsus oli õiguspärane. Seda ei muuda õigusvastaseks hiljem ettevõtja poolt andmete muutmine (HMS § 54). Kaebaja bilanss on tema enda loodav ja esitatav ning pidi olema kaebajale taotluse esitamise ajal teada. Otsuse tegemise järgselt ühe tõendusdokumendi muutmist ei saa käsitada uue tõendina HMS § 44 lg 1 p 2 mõttes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.HMS § 44 lg 1 p 2 näeb ette, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada.
12.Menetluse uuendamise eeldusena ei ole nõutud, et algne haldusakt, mille andmise menetlust uuendada soovitakse, peab olema olnud selle andmise ajal õigusvastane. Uuendamist saab nõuda ka sellise menetluse puhul, kus algne haldusakt oli selle andmise ajal õiguspärane. Sellise olukorraga võib olla tegemist nii kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti puhul või ka juhul, kui muutunud faktiliste asjaolude valguses tuleks haldusakt anda teise sisuga. Haldusaktist tuleneb menetlusosalistele üldjuhul õiguspärane ootus lõppenud haldusmenetluse tulemuse kehtima jäämise suhtes. Selline ootus piirab haldusmenetluse kergekäelist uuendamist. Haldusmenetluse uuendamise piirangud ei ole vajalikud vaid juhul, kui haldusakt on mõne isiku jaoks soodustav. Toetuse andmise puhul tuleb silmas pidada, et igasugune toetuse andmine sekkub ettevõtlusvabadusse, luues faktilisi konkurentsieeliseid toetuse saajatele võrreldes nende ettevõtjatega, kes toetust ei saa. Seetõttu teenib usaldus toetuse mitteandmise kohta antud haldusakti kehtima jäämise suhtes kaebaja konkurentide huve.
13.Viidatud sättest ei tulene nõuet, et uus tõend peab olema eksisteerinud haldusakti andmise ajal. Kaebaja ei saanud vaidlusaluseid tõendeid (muutunud kasumiaruanne ja muutunud bilanss) esitada varem, sest neid varem ei eksisteerinud. Kasumiaruannet ja bilanssi muudeti pärast 25.05.2020 otsuse tegemist ning tegemist on uute tõenditega HMS § 44 lg 1 p 2 tähenduses.
14.Sellised tõendid, mis õigustavad selle sätte alusel haldusmenetluse uuendamist, peavad tõendama faktilisi asjaolusid, mis on (algse) haldusakti andmisel tähtsad. Mistahes tõend haldusmenetluse uuendamist ei õigusta. Kaebaja esitatud tõendid tõendavad bilansi ja kasumiaruande muutmist, kuid seda pärast toetusetaotluse läbivaatamist. Uued tõendid ei kinnita, et EAS-le teada olevad kaebaja kasumiaruanne ja bilanss oleksid olnud 25.05.2020 ekslikud ja faktiline olukord teistsugune. Kasumiaruande ja bilansi muutmine kaebaja poolt olid küll võimalikud, nagu kaebaja õigesti selgitas, kuid nende tagasiulatuv muutmine ei tähenda, et need oleksid tegelikkuses eksisteerinud toetuse andmise üle otsustamise ajal sellisena, nagu 5(6)
3-20-1696 kaebaja need menetluse uuendamise taotlusele lisas. Ärilised otsused, mis mõjutasid kaebaja majanduslikku seisu, tehti 25.05.2020 otsuse järel ja kaebaja muutus raskustes olevast ettevõtjast toetuse maksmise tingimustele vastavaks alles nende äriliste otsuste tegemisega.
15.Kasumiaruanne ega bilanss ei ole õigustloova tähendusega, st normatiivsed dokumendid. Nende puhul ei saa rääkida kehtivusest. Faktiline olukord nende muutmise tagajärjel tagasiulatuvalt ei muutunud. Seetõttu, kuigi bilansi ja kasumiaruande muutmise järel ei oleks vastustaja saanud toetuse maksmisest määruse nr 13 § 8 lg 2 p 1 alusel keelduda, jättis vastustaja haldusmenetluse õigesti uuendamata. Kaebaja ei saanud määruse nr 13 § 7 lg-st 2 tulenevalt esitada ka uut toetusetaotlust, mistõttu ei saa vastustajale ette heita 16.06.2020 taotluse ebaõiget tõlgendamist.
16.Kuna menetluse uuendamise taotluse rahuldamise eeldused ei olnud täidetud, ei hinda ringkonnakohus toetuse maksmise õiguslike aluste piisavust ja määruse nr 13 andmise aluseks olnud volitusnormi põhiseaduspärasust.
17.Väited põhjendamatust ebavõrdsest kohtlemisest ei ole õiged. Põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega oleks tegemist juhul, kui isikute ebavõrdseks kohtlemiseks ei oleks mõistlikku põhjust või ebavõrdset kohtlemist õigustav huvi ei oleks piisavalt kaalukas. Toetuse maksmise eelduste kontrollimine peab toimuma toetuse maksmise ajal ja faktilised asjaolud, sh ettevõtja raskustes olek, tuleb tuvastada sellekohase otsuse tegemise aja seisuga. Raamatupidamisdokumentide, bilansi ja kasumiaruande muutmise arvestamine toetusetaotluse kohta antud haldusakti muutmisel kahjustaks toetuse andmise otsuse kohta antud haldusaktist tekkivat usaldust ega võimaldaks toetuse maksmiseks kavandatud avalike rahaliste vahendite jaotamist piisavalt kiiresti ja tõhusalt.
18.Seetõttu tuleb kaebaja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused tuleb asendada ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
19.HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta apellandi kanda. EAS ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu neid kaebajalt välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud apellatsioonimenetluses koosnesid riigilõivust 15 eurot ja esindajatasust 379 eurot (käibemaksuta).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.