Baltic Hotel Group OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 15.07.2020 otsuse nr 1.1-5.1/20/6386 ja 25.08.2020 vaideotsuse tühistamisnõudes ühes kohustamiskaebusega asja uuesti otsustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Baltic Hotel Group OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Asso Prii Vastustaja — Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volitatud esindaja Terje Kleeman
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 15.07.2020 otsus nr 1.1-5.1/20/6386 ja 25.08.2020 vaideotsus.
3.Kohustada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust Baltic Hotel Group OÜ poolt 12.05.2020 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama.
4.Mõista Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt Baltic Hotel Group OÜ kasuks menetluskuludena välja kokku 2400 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.04.2021. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Baltic Hotel Group OÜ (BHG) esitas 12.05.2020 Ettevõtluse Arendamise SA-le (EAS) taotluse registreerimisnumbriga EU57842 väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29.04.2020.a
3-20-1732 määruse nr 12 „Turismisektori ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus” (määrus nr 12) alusel toetuse saamiseks.
2.15.07.2020 tegi EAS otsuse, millega luges kaebaja nõuetele mittevastavaks ning jättis taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas EAS-ile 24.07.2020 vaide. EAS jättis 25.08.2020 otsusega vaide rahuldamata.
4.15.09.2020 saabus halduskohtusse BHG kaebus, milles kaebaja taotleb EAS 15.07.2020 otsuse tühistamist ning EAS-i kohustamist taotlust uuesti läbi vaatama.
5.Tallinna Halduskohus võttis 16.09.2020 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks EAS-i.
6.EAS esitas 15.10.2020 vastuse kaebusele, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. Kaebaja esitas vastuseisukoha 04.01.2021.
7.11.01.2021 määrusega määras Tallinna Halduskohus asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse, teatas kohtuotsuse teatavaks tegemise aja ning andis võimalike täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks aega kuni 15.02.2021.
8.EAS esitas täiendava seisukoha 11.02.2021.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
9.Kaebaja leiab, et taotluse rahuldamata jätmine ei ole olnud põhjendatud. EAS-i käsitlus määruse § 9 lg 1 osas on olnud ebaõige.
10.Määruse selle sätte kohaselt ei tohi taotleja olla raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) artikli 2 punkti 18 mõistes 31. detsembri 2019. a seisuga. EAS on leidnud, et vastavalt Euroopa Komisjoni käsitlusele hinnatakse raskustes olevaid ettevõtjaid kontsernipõhiselt. Kaebajaga samasse kontserni kuulub sõsarettevõte GBG Oil OÜ, mis omab 100% AS Minicredit (registrikood: 11551909) aktsiatest. AS Minicredit on pankrotis. Seega on kaebaja EAS hinnangul käsitletav raskuses oleva ettevõtjana määruse nr 12 § 9 lg 1 kohaselt.
11.Kaebaja EAS-i seisukohaga ei nõustu.
11.1.EAS ei ole mingil viisil selgitanud, millisest õiguslikust alusest tuleneb väidetav Euroopa Komisjoni käsitlus, mille kohaselt hinnatakse raskustes ettevõtjaid kontsernipõhiselt ning isegi, kui see nii on, siis kuidas tingib sõsarettevõtte poolt omatava äriühingu pankrotis olek kaebaja raskustes oleku. Ka vaideotsuses on EAS jäänud umbmääraseks, viidates üksnes, Euroopa Komisjoni veebilehel üldise grupierandi määruse korduma kippuvate küsimuste rubriigis (https://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/practical_guide_gber_en.pdf) toodud selgitustele.
11.2.Viidatud lingi all on inglise keelne dokument General Block Exemption Regulation (GBER) Frequently Asked Questions. Dokumendi I peatüki 5. punktis (Chapter I p 5) on väljendatud: „Vastavalt kohtupraktikale määratletakse ettevõtjana ühtset majandusüksust, mis allub ühisele kontrollile. Seetõttu, kuni grupp tegutseb ühtse majandusüksusena, käsitletakse seda ühe ettevõttena ning kõikide grupi liikmete majanduslikku olukorda võetakse arvesse toetuste andmisel GBER alusel“ (In accordance with the case law, an undertaking is defined as a single economic entity having a common source of control. Therefore, as long as the group acts as a 2(10)
3-20-1732 single economic unit, it shall be considered as one undertaking and the economic situation of all the legal persons part of the group shall be considered when granting aid under the GBER).
11.3.Esiteks ei ole tegemist õiguslikku alust sisaldava dokumendiga. Teiseks ka ei tulene EAS-i poolt viidatud dokumendist EAS-i väidetut, s.o seda, et kui üks kontserni liige on raskustes, siis toetust anda ei saa. Viidatud dokumendist järeldub hoopis, et toetuse abikõlbulikkuse määratlemisel hinnatakse ja võetakse arvesse kõikide grupi liikmete majanduslikku olukorda.
11.4.EAS ei ole ilmselgelt sellist analüüsi teostanud ning sellise analüüsi tulemuseks ei saaks ka olla järeldus, et kaebaja ning tema emaettevõtja (OÜ GBG Holding) koos teiste tütarettevõtetega (GBG Oil OÜ, OÜ Primedor, Baltic Group Investments OÜ, GBGrupp Holding OÜ) on raskustes äriühingud. Piisab vaid vaadata nimetatud äriühingute poolt esitatud majandusaasta aruandeid ja teha päring kinnistusraamatusse, et veenduda, et need äriühingud on tugevalt kapitaliseeritud, sh kuulub neile hulgaliselt väga suure väärtusega kinnisvara, sh terveid hooneid Tallinna vanalinnas. Koos taotlusega EAS-ile esitatud kontserni konsolideeritud bilansi (kaebuse lisa 7) kohaselt oli kontserni omakapital 31.12.2019 seisuga kokku 22 535 291 eurot. Kontserni bilansi esitamise kohustuse mõtteks saabki loogiliselt olla vajadus kontrollida kogu kontserni majanduslikku seisu ning välistada ettevõtete toetamine, kes ise või kontsern, kuhu nad kuuluvad, ei oleks olnud seisuga 31.12.2019 raskustes. Selliseid asjaolusid aga EAS analüüsinud ega arvestanud ei ole.
12.15.10.2020. a vastuses kaebusele on vastustaja selgitanud, et kaebaja on määruse § 9 p 1 mõttes raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 alapunkti c alusel. Kaebaja vastustaja seisukohaga ei nõustu ja põhjendab seda järgmiselt.
12.1.Üldise grupierandi määruse artikkel 2 punkt 18 alapunkti c kohaselt on ettevõtja „raskustes olev ettevõtja“ kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele.
12.2.Antud juhul ei esine ühtegi üldise grupierandi määruse artikkel 2 punkt 18 alapunkt c kohaldamise eelduseks olevaid asjaolu, st: esiteks - kaebaja suhtes ei ole võlausaldajate soovil algatatud 31.12.2019. a seisuga maksejõuetusmenetlust (pankrotimenetlust); teiseks – kaebaja ei vasta 31.12.2019. a seisuga siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumitele. Ka kontserni suhtes, kuhu kaebaja ÄS § 6 järgi kuulub, ei ole 31.12.2019. a seisuga algatatud võlausaldajate soovil maksejõuetusmenetlust ning kontsern ei vasta 31.12.2019. a seisuga siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumitele. Vastupidist ei ole otsuse tegemisel tuvastanud ka vastustaja.
13.Raskustes oleva ettevõtja hindamine ei ole kontsernipõhine, vaid majandusüksuse põhine. Vastustaja on ebaõigesti hinnanud kaebaja raskustes olevaks ettevõtjaks üksnes seetõttu, et kaebaja sõsarettevõtja tütarettevõtja AS MiniCredit (pankrotis) suhtes oli 31.12.2019. a seisuga kuulutatud välja pankrot.
13.1.Ei määruse § 9 lg 1 ega üldise grupierandi määruse artikkel 2 punkt 18 (sealhulgas alapunkt c) lähtu kontserni mõistest. Nii määruse § 9 lg 1 kui ka üldise grupierandi määruse artikkel 2 punkt 18 alapunkti c sõnastuse kohaselt on ilmne, et peetakse silmas ettevõtjat, mitte kontserni. Vastustaja lähtub aga ettevõtja määratlemisel ÄS § 6 toodud kontserni mõistest. Ettevõtja määruse § 9 lg 1 tähenduses ei pruugi asjaoludest tulenevalt olla samatähenduslik ÄS § 6 sätestatud kontserni mõistega. Samuti ei tulene ühestki vastustaja poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendist, et ettevõtja üldise grupierandi määruse artikkel 2 punkt 18 alapunkt c tähenduses on raskustes ettevõtja, kui kontserni kuuluva kasvõi ühe äriühingu suhtes on välja kuulutatud pankrot. Küll tuleneb viidatud lahenditest põhimõte, et kui erinevad füüsilised ja juriidilised isikud moodustavad ühe majandusüksuse, tuleb neid riigiabi mõttes kohelda ühe ettevõttena ja see põhimõte kohaldub ka kontsernile, mille osaks olevate erinevate äriühingute puhul tuleb 3(10)
3-20-1732 kaalutlusõigust teostades kindlaks teha kas tegemist on ühe majandusüksusega või juriidiliselt ja rahanduslikult iseseivate majandusüksustega.
14.Kaebaja ei moodusta ei emaettevõtjaga OÜ GBG Holding ega emaettevõtja tütarettevõtjaga GBG Oil OÜ ega tema tütarettevõtjaga AS-ga MiniCredit (pankrotis) ühtset majandusüksust
14.1.Määruse § 2 lg 1 järgi on määruse alusel antava toetuse eesmärk ühekordse tagastamatu abi andmine turismisektori ettevõtjatele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks. Määruse § 4 lg 1 p 1 sätestab, et määruse tähenduses loetakse turismiettevõtjaks majutusettevõtjat, toitlustusettevõtjat, reisiettevõtjat, turismiatraktsiooni ja turismiteenuse pakkujat. Määruse § 4 lg 1 p 2 tähenduses on majutusettevõtja 1. veebruari 2020 seisuga äriregistris registreeritud äriühing, mis pakub 9protsendilise käibemaksumääraga maksustatud teenuseid ning on registreeritud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) koodiga I551, I552, I553 või Q86905. Määruse § 8 lg 2 kohaselt võib üks turismiettevõtja määruse § 6 nimetatud toetustest saada ühe toetuse.
14.2.Eeltoodust tulenevalt tuleb otsustamaks, kas kaebaja moodustab emaettevõtjaga OÜ GBG Holding ja emaettevõtja tütarettevõtjaga AS MiniCredit (pankrotis) ühtse majandusüksuse ja/või moodustab kaebaja ühtse majandusüksuse kogu emaettevõtja OÜ GBG Holding kontserniga, lähtuda määruse alusel antava riigiabi eesmärgist – toetada turismiettevõtjaid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenevate kriisikahjude osalise hüvitamisega. Eeltoodust tulenevalt saaks ühtseks majandusüksuseks määruse alusel antava riigiabi tähenduses olla üksnes ühte kontserni kuuluvad juriidilised isikud, kes on määruse § 4 lg 1 p 1 mõttes turismiettevõtjad, et vältida olukorda, kus ühte kontserni kuuluvad iseseisvad juriidilistest isikutest turismiettevõtjad saaksid kõik taotleda määruse § 6 sätestatud erinevaid toetusi.
14.3.AS MiniCredit (pankrotis) ei ole turismiettevõtja, ka kõik ülejäänud OÜ GBG Holding kontserni kuuluvad tütarettevõtjad ei ole turismiettevõtjad ega saa moodustada määruse alusel antava riigiabi tähenduses majandusüksust, mida määruse § 9 p 1 järgi käsitada ühtse ettevõttena. Kõik OÜ GBG Holding tütarettevõtjad on finantsiliselt iseseisvad ega vastuta mistahes moel üksteise kohustuste eest. Kaebaja emaettevõtja OÜ GBG Holding tegevus kaebaja osanikuna ei lähe kaugemale nn lihtsa investori kapitalipaigutusest ning kaebaja ja OÜ GBG Holding ei ole käsitatavad ühtse majandusüksusena, kuna emaettevõtja ei ole turismiettevõtja ning kaebaja ja emaettevõtja on finantsiliselt sõltumatud. Lisaks ei kattu ei OÜ GBG Holding ega kaebaja juhtorganite liikmed, samuti ei kattu kaebaja ja AS MiniCredit (pankrotis) juhtorganite liikmed, samuti ei ole kaebaja mistahes ajahetkel olnud AS MiniCredit (pankrotis) osanik ja vastupidi.
15.AS-i Minicredit pankrotis olek ei saa mõjutada kaebajat mitte mingil viisil.
15.1.AS-i Minicredit äriregistri väljavõttest (kaebuse lisa 8) nähtuvalt kuulutati AS Minicredit pankrot välja Harju Maakohtu 05.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11518. AS Minicredit omaniku, Qulamo OÜ (pankrotis) (registrikood: 12516306) pankrotihaldur avaldas 24.04.2018 Ametlikes Teadaannetes enampakkumise teate (kaebuse lisa 9) AS MiniCredit (pankrotis) aktsiate müügi kohta. Enampakkumise võitis OÜ Escado Grupp OÜ, kes oli samuti kaebaja sõsarettevõte. Kuna Escado Grupp OÜ ei saanud avada väärtpaberikontot, siis esitas Escado Grupp OÜ juhatuse liige pankrotihaldurile avalduse enampakkumise tulemuse realiseerimisõiguse ülekandmiseks GBG Oil OÜ-le. Sellega omandas GBG Oil OÜ enampakkumise tulemusel AS Minicredit (pankrotis) aktsiad. Aktsiate soetamise eesmärk oli puhtalt spekulatiivne investeering – pankrotihaldur tegeles pankrotis oleva äriühingu varade tagasivõitmise ning jaotamisega. Eksisteeris võimalus, et pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamise järgselt jääb üle jaotamata vara, mille omanik (GBG Oil OÜ) endale saaks ja see tulu ületaks aktsiate eest makstud hinda. Pankrotis oleva äriühingu omandamine ei too kaasa mitte mingeid finantsilisi kohustusi ega riske tema aktsiaid omavale äriühingule (GBG Oil OÜ) ega 4(10)
3-20-1732 selle emaettevõttele (OÜ GBG Holding), rääkimata sõsarettevõttest (kaebaja). Aktsiate näol on tegemist lihtsalt ühe äriühingu bilansis oleva varaga, mitte kohustusega.
15.2.Läbi aktsiate omandamise kuulub Minicredit AS (pankrotis) küll tehniliselt kaebajaga samasse omandigruppi, kuid sisuliselt ei ole ta käsitletav sama majandusüksuse liikmena. Pankrotis äriühingu tegevuse üle omab kontrolli ainult pankrotihaldur ning mitte keegi teine, sh pankrotis äriühingu aktsiate omanik, ei saa pankrotis äriühingut majandustegevuseks kasutada. Pankrotis äriühing ei saa mitte mingil viisil osaleda endaga samasse gruppi kuuluvate äriühingutega sama majandusliku eesmärgi teenimises. Vastustaja seisukohad
16.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
16.1.Taotluse mitterahuldamise põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja ei vastanud määruse nr 12 § 9 punktis 1 nimetatud nõudele, kuna oli EAS-i hinnangul 31.12.2019. a seisuga raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes alapunkti c mõistes.
16.2.Määruse nr 12 alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (edaspidi COVID-19 raamistik) osa 3. ja selle alusel välja antud riigiabi loa alusel. Euroopa Komisjon on andnud riigiabi loa nr SA.57014 (sisaldab kaheksat meedet, määrus nr 12 on märgitud riigiabi loas meetme nr 4 all) 1 ning selle muudatuse SA.570234. Nii COVID-19 raamistiku punkti 22 alapunktis c kui ka riigiabi loa nr SA.57014 punktis 42 on sätestatud, et abi ei tohi anda ettevõtjale, kes oli raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõttes 31.12.2019 seisuga. Seega on antud tingimuse näol tegemist riigiabi tingimusega, mis on kehtestatud Euroopa Komisjoni poolt ning mida abi andja peab järgima.
16.3.Üldise grupierandi määruse artikli 2 punkt 18 alapunkt c sätestab, et ettevõtja on raskustes, kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele.
17.Kaebaja kuulub AS-iga MiniCredit ühte kontserni ning kaebaja kontsern on käsitletav ühe ettevõtjana riigiabi reeglite mõttes.
17.1.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS MiniCredit oli 31.12.2019 seisuga pankrotis. Samuti puudub vaidlus selles, et AS MiniCredit on kaebaja emaettevõtjale OÜ GBG Holding 100% osalusega kuuluva tütarettevõtja GBG Oil OÜ-le 100% osalusega kuuluv äriühing.
17.2.Ettevõtja kontsernipõhine käsitlus tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, mida on märgitud ka vaideotsuses viidatud üldise grupierandi määruse koduma kippuvate küsimuste dokumendis. Kohtupraktika kohaselt on ettevõtja määratletud kui üks majandusüksus, millel on ühine kontrolliallikas. Seega seni, kuni kontsern tegutseb ühe majandusüksusena, käsitatakse seda ühe ettevõtjana ning üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel võetakse arvesse kontserni kõigi juriidiliste isikute majanduslikku olukorda. Vastasel juhul võib raskustes olev ettevõtja mööda minna raskustes olevatele ettevõtjatele antavast üldise grupierandi määrusest, asutades lihtsalt 100%-lise tütarettevõtja ja kandes oma kohustused üle sellele ettevõtjale.
17.3.Samuti on ettevõtja kontsernipõhine käsitlus välja toodud „Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses“, mille punkt 11 sätestab: mitut eraldiseisvat juriidilist isikut võidakse riigiabieeskirjade kohaldamise eesmärgil lugeda üht
Avaldatud https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_57014 5(10)
3-20-1732 majandusüksust moodustavaks. Sel juhul peetakse seda majandusüksust asjaomaseks ettevõtjaks. Euroopa Kohus arvestab enamusosaluse olemasolu ning muid asjaomaseid funktsionaalseid, majanduslikke ja orgaanilisi sidemeid. Nimetatud punkti all on viidatud ka mitmele Euroopa Kohtu lahendile.
17.4.Raskustes hindamise kontsernipõhist käsitlust on Euroopa Komisjon korduvalt toonitanud oma vastustes liikmesriikide küsimustele, mis on avaldatud e-State Aid Wiki portaalis, mille vahendusel saavad liikmesriigid küsida Euroopa Komisjoni tõlgendusi riigiabi õigusaktide kohaldamise kohta.
17.5.Äriseadustiku § 168 sätestab osaühingu osanike pädevuse ning § 298 aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevuse, milleks on muu hulgas nõukogu ja juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine, põhikirja muutmine. Seega annab osa/aktsia omamine ulatusliku pädevuse äriühingu majandustegevuse juhtimiseks ning olukorras, kus äriühing kuulub 100% ühele omanikule, on tal ainuõigus äriühingu juhtimisega seotud otsuste tegemisel. Kui äriühingud on seotud 100%lise osalusega, siis ei saa see olla üksnes investori kapitalipaigutus, kuna ainuosanikuks olemine eeldab ka aktiivset sekkumist tütarettevõtja tegevusse (juhatuse liikme määramine, tagasikutsumine, majandusaasta aruande kinnitamine jms).
17.6.Eeltoodust lähtuvalt ei saa 100%-lise osaluse puhul rääkida autonoomsetest ettevõtjatest, vaid 100% osaluste kaudu on kontserni näol tegemist ühe ettevõtjaga riigiabi eeskirjade mõttes, mistõttu tuleb raskuste hindamisel arvesse võtta kõiki enamusosalusega seotud ettevõtjate andmeid. Kuna kaebaja on AS-iga MiniCredit seotud 100%-liste osaluste kaudu, kuulub kaebaja AS-iga MiniCredit ühte kontserni ning on käsitletav ühe ettevõtjana riigiabi reeglite mõttes.
17.7.Kuna kaebaja kontsern moodustub enamusosaluste kaudu seotud äriühingutest, kus ühel äriühingul (emaettevõtja) on teise äriühingu (tütarettevõtja) üle valitsev mõju, siis sellise kontrollosaluse olemasolul on tegemist ühtse majandusüksusega.
18.Raskustes oleva ettevõtja määratlemisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni poolt sätestatud tingimustest
18.1.Riigiabi ühisturuga kokkusobivuse hindamisel on ainupädevus Euroopa Komisjonil vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 108. Euroopa Komisjon loeb abi ühisturuga kokkusobivaks ning annab riigiabi loaga aktsepti abimeetme rakendamiseks tingimusel, et abi andmisel järgitakse täpselt riigiabi loas toodud tingimusi. Liikmesriigil on kohustus abi andmisel järgida etteantud reegleid, vastasel juhul oleks tegemist ebaseadusliku riigiabi andmisega.
18.2.Nii COVID-19 raamistik kui ka riigiabi luba viitavad raskustes olemise hindamisel üldise grupierandi määruse raskustes oleva ettevõtja mõistele. Üldise grupierandi määruse artikli 2 punkt 18 sätestab viis tingimust (alapunktid a-e), mille korral loetakse ettevõtja raskustes olevaks. Liikmesriik peab järgima täpselt Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud õigusakte ning ei tohi sätteid tõlgendada laiendavalt. Seega olukorras, kus kaebaja raskuste hindamisel selgus, et kontserni üks ettevõtja on pankrotis, mis vastab üldise grupierandi artikli 2 punkt 18 alapunktile c, ei olnud EAS-il võimalik toetustaotlust rahuldada, kuna see oleks läinud vastuollu riigiabi loa tingimusega.
18.3.Eeltoodust lähtuvalt ei olnud EAS-il kaebaja taotlust menetledes võimalik iseseisvalt analüüsida kontserni majanduslikku olukorda (ning ühe kontserni ettevõtja pankrotis olemise mõju kontsernile), vaid panrotimenetluse näol oli täidetud üldise grupierandi määruse üks raskustes olemise tingimus, mistõttu ei olnud võimalik kaebajale toetust anda. Seega on sisuliselt EAS-i kaalutlusõigus redutseeritud nullini ning piisab üksnes fakti esinemisest, et taotleja ei vastaks toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Samuti ei ole oluline, mil moel pankrotis olev ettevõtja kontserni tekkis (kas ettevõtja oli kontserni liige enne pankroti minemist või omandati 6(10)
3-20-1732 pankrotis olev ettevõtja), piisab üksnes kontserni liikme pankrotis olemise faktist, et oleks täidetud raskustes oleva ettevõtja tingimus.
18.4.Kaebaja ajab segi riigiabi nõuded (sh raskustes mitteolemise tingimus) ja toetusmeetme nõuded (milliste valdkondade ettevõtjaid toetatakse), neid tuleb vaadata eraldiseisvana. Raskustes mitteolemise nõue tuleneb riigiabi reeglitest ning selle kontrollimisel tuleb lähtuda üldise grupierandi määruses sätestatud tingimustest. Ettevõtja raskustes olemise hindamisel on määravaks ühe majandusüksuse määratlus, mille puhul ei oma tähtsust ettevõtjate tegevusvaldkond, vaid emaettevõtja valitsev mõju tütarettevõtja üle.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19.Vaadanud läbi poolte seisukohad ning esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb rahuldada. Põhjendan seda järgmiselt.
20.Kaebaja taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et EAS leidis vaidlustatud otsuses, et kaebaja ei vasta väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29.04.2020.a määruse nr 12 „Turismisektori ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus” § 9 punktis 1 sätestatud nõuetele. Määruse § 9 lg 1 kohaselt ei tohi taotleja olla raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (nn üldise grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes 31.12.2019 seisuga. EAS leidis, kaebaja on käsitletav raskustes oleva ettevõtjana üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 alapunkt c)2 mõistes, sest kaebajaga samasse kontserni kuulub sõsarettevõte GBG Oil OÜ, mis omab 100% AS Minicredit (pankrotis) aktsiatest. Seega on kaebaja EAS hinnangul käsitletav raskuses oleva ettevõtjana, sest kuulub samasse kontserni äriühinguga, mis on pankrotis.
21.Määrusega nr 12 antav toetus on käsitletav riigiabina, mida vastavalt EL-i reeglitele on lubatud anda kahel viisil – kas on olemas Euroopa Komisjoni vastav luba (ELTL art 108 lg 3) või on olemas riigiabi andmist lubav määrus (eespool viidatud üldise grupierandi määrus nr 651/2014) (vt ka konkurentsiseaduse § 30 lg 1). Määrusega nr 12 antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 21.04.2020 riigiabi loa nr SA.57014 (2020/N) (2020/C 158/01)3 alusel, mis on omakorda antud Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (2020/C 91 I/01)4 (COVID-19 raamistik) alusel. Komisjoni loa alusel antav riigiabi ei pea seega vastama üldise grupierandi määruse tingimustele, sest riigiabi antakse teisel alusel ja eesmärgil. Külla aga kuulub üldise grupierandi määrus kohaldamisele juhul, kui sellele on viidatud, ja osas, millele on viidatud.
22.Määruses nr 12 viidatakse üldise grupierandi määrusele just raskustes ettevõtja määratlemisel (§ 9 lg 1). Samasuguse viite teeb ka COVID-19 raamistik (p 22 alapunkt c) ja Euroopa Komisjoni luba (p 15). Üldise grupierandi määruse artikkel 2 punkt 18 alapunkti c kohaselt on ettevõtja „raskustes olev ettevõtja“ kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele.
23.EAS leiab, kaebaja on käsitletav raskustes oleva ettevõtjana ülalviidatud õigusaktide mõistes, sest kaebajaga samasse kontserni kuulub sõsarettevõte GBG Oil OÜ, mis omab 100% AS Minicredit (pankrotis) aktsiatest. Raskustes olevaid ettevõtjaid tuleb hinnata kontsernipõhiselt
Artikli 2 punkti 18 konkreetsele alapunktile ei ole otsuses viidatud, kuid EAS on kohtule esitatud seisukohtades seda täpsustanud. 3 Kättesaadav https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ%3AJOC_2020_158_R_0001&qid=1609234798748 ja https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases1/202017/285592_2149989_52_2.pdf. 4 Kättesaadav https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02020XC0320%2803%2920200629&qid=1609235330349.
7(10)
3-20-1732 ning seega tuleb ka kaebajat lugeda raskustes olevaks ettevõtjaks, sest kaebaja kuulub samasse kontserni äriühinguga, mille suhtes on välja kuulutatud pankrot.
24.Kaebaja seevastu leiab, et raskustes oleva ettevõtja hindamine ei ole mitte kontserni- vaid majandusüksuse põhine. Kaebaja enda osas ei esine ühtegi üldise grupierandi määruse artikkel 2 punkt 18 alapunkt c kohaldamise eelduseks olevat asjaolu. Kaebaja ei moodusta ei oma emaettevõtjaga (OÜ GBG Holding), emaettevõtja tütarettevõtjaga (GBG Oil OÜ ) ega viimase tütarettevõtjaga (AS MiniCredit (pankrotis)) ühtset majandusüksust.
25.Nõustun siinkohal kaebajaga, et raskustes oleva ettevõtja hindamisel ei saa lähtuda üksnes kontsernipõhisest (kontserni mõiste on toodud äriseadustiku §-s 6) hindamisest vaid läbi tuleb viia kohane analüüs, mis mh hõlmab majandusüksuse põhist hindamist.
26.Üldise grupierandi määrus ei anna üheselt vastust küsimusele, milliseid ettevõtjaid tuleb selles kontekstis käsitleda ühise ettevõtjana ning millisel juhul tuleb ettevõtjaid käsitleda kui eraldiseisvaid ettevõtjaid. Seega tuleb käesoleval juhul lähtuda EL ja Euroopa Kohtu poolt väljatöötatud riigiabi printsiipidest. Euroopa Komisjoni teatis5 riigiabi mõiste kohta ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses annab sisulised suunised, kuidas mõista riigiabi mõistet EL õiguses. Riigiabi mõiste teatise p 11 selgitab, et ,,mitut eraldiseisvat juriidilist isikut võidakse riigiabieeskirjade kohaldamise eesmärgil lugeda üht majandusüksust moodustavaks. Sel juhul peetakse seda majandusüksust asjaomaseks ettevõtjaks. Euroopa Kohus arvestab enamusosaluse olemasolu ning muid asjaomaseid funktsionaalseid, majanduslikke ja orgaanilisi sidemeid’’.
27.Ülalviidatud teatisele on viidanud nii kaebaja kui vastustaja, kuid menetlusosalised tõlgendavad teatises toodut erinevalt. Minu hinnangul ei toeta teatise p 11 sõnastus vastustaja lähenemist, mille kohaselt tuleks määruse nr 12 § 9 p-i 1 ja üldise grupierandi määruse artikkel 2 punkt 18 alapunkti c tähenduses raskuses olevaks ettevõtjaks lugeda iga ettevõtja, kes kuulub ühte kontserni, mille ühe liikme suhtes on välja kuulutatud pankrot. Pigem tuleneb teatise p-st 11, et lisaks osalustele tuleb arvestada ka muid asjaolusid, nagu orgaaniliste ja funktsionaalsete sidemete olemasolu, nt juhatuste liikmete samasust, faktilist sekkumist äriühingu juhtimisse ja majandusliku seotust. Sellist lähenemist toetab ka asjakohane Euroopa Kohtu praktika:
27.1.Asjas nr C-480/09 P (AceaElectrabel Produzione SpA vs komisjon ) tehtud otsuse p-s 52 on Euroopa Kohus selgitanud, et „Esiteks võib märku anda kontrolli, algatuste tegemise ja rahalise toetuse ülesannete täitmise võimalusest, mis läheb kaugemale lihtsast investori kapitalipaigutusest, ja teiseks illustreerida orgaaniliste ja funktsionaalsete sidemete olemasolu sellise üksuse vahel, millele kuulub teatud äriühingus kontrollosalus, ja selle kontrollitava äriühingu vahel, muu hulgas asjaolu, et kõnealuse üksuse juhatuse ja kontrollorgani liikmed nimetatakse kontrollitava äriühingu võrdväärsetesse organitesse.“6
27.2.Lahendis C-222/04 (Ministero dell ́Economia e delle Finanze vs Cassa di Risparmio di Firenze SpA jt) on Euroopa Kohus nii maksuvabastuse kui riigiabi kontekstis hinnanud, millisel juhul tuleb lugeda eraldiseisvad juriidilisi isikuid üheks ettevõtjaks. Otsuse p-s 112 leidis kohus, et äriühingus kontrollosalust omavat üksust, kes tegelikult ka seda äriühingut kontrollib, tuleb käsitleda kontrollitava ettevõtja majandustegevuses osalevana. Sama asja p-s 118 selgitas Euroopa Kohus lisaks: „Et põhikohtuasja kostjat saaks võimaluse korral „ettevõtjaks" lugeda,
3-20-1732 peab siseriiklik kohus hindama, kas see kostja omas nii kontrollosalust pangandusäriühingus kui ka kasutas seda kontrolli tõhusalt, sekkudes otseselt või kaudselt selle äriühingu juhtimisse.“7
28.Ka on Euroopa Komisjon üldise grupierandi määruse osas korduma kippuvatele küsimustele vastamisel leidnud, et kohtupraktika kohaselt on ettevõtja määratletud kui üks majandusüksus, millel on ühine kontrolliallikas (common source of control). Komisjon selgitas, et seni, kuni kontsern tegutseb ühe majandusüksusena (acts as a single economic unit), käsitatakse seda ühe ettevõtjana, kui antakse ÜGEM alusel riigiabi.8
29.Seega tuleks määruse nr 12 § 9 p-s 1 ja üldise grupierandi määruse artikkel 2 punkti 18 alapunktis c toodud ettevõtja mõiste piiritlemisel siiski lähtuda sellest, kas osaluste kaudu ühte kontserni kuuluvatel ettevõtjatel on ühtne kontrolliallikas ja kas ettevõtjad tegutsevad ühe majandusüksusena, arvestades asjaomaseid funktsionaalseid, majanduslikke (tegutsemine samal tegevusalal, ühise majandusliku tulemi nimel) ja ka orgaanilisi sidemeid (nt enamusosalus ja samad juhatuse liikmed). Käesoleval juhul ei ole EAS selliste asjaolude hindamiseks asjakohast analüüsi läbi viinud, mistõttu tuleb vaidlustatud otsust pidada õigusvastaseks ja kaebus tuleb tühistamisnõude osas rahuldada. Samuti tuleb kaebus rahuldada kohustamisnõude osas, kuivõrd asjaomase analüüsi läbiviimine on eelkõige vastustaja kohustus ning kohus ei asu siinkohal analüüsi teostama vastustaja eest. Seega tuleb EAS-i kohustada kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama, mh tuleb EAS-il taotluse läbivaatamisel hinnata, kas kaebajat ja tema kontserniliikmeid saab ülalviidatud juhiste kohaselt käsitleda ühise ettevõtjana ning kas lõppjäreldustes saab seega kaebajat lugeda raskuses olevaks ettevõtjaks üldise grupierandi määruse kontekstis.
30.Viitan täiendavalt, et komisjoni poolt üldise grupierandi määruse kohta avaldatud korduma kippuvate küsimuste vastusest nähtuvalt on ettevõtja piiritlemine vajalik, et vältida olukorda, kus ettevõte saab minna mööda keelust anda abi raskustes olevatele ettevõtetele, asutades lihtsalt 100%-lise tütarettevõtte ja kandes oma kohustused üle sellele ettevõttele.9 Sarnast tõlgendusviisi on kasutanud toetuste kontekstis ka Riigikohus lahendis 3-3-1-80-06 märkides p-s 15, et „Võttes aluseks eespool selgitatut, et struktuuritoetuse saamisel ühe taotleja kohta seatud ülempiiri eesmärgiks on vältida toetuse kontsentreerumist üksikutele ettevõtjatele/toetusesaajatele ja viimastel liigse riigiabi tõttu ulatusliku konkurentsieelise tekkimist, on konkurentsiõigusest lähtumine ettevõtja mõiste sisustamisel põhjendatud.“ Kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel tuleb EAS-il muuhulgas hinnata ka seda, kas käesoleval juhul võib esineda ülalkirjeldatud olukorda. Menetluskulud
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt välja mõista (HKMS § 109 lg 6).
32.Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav.
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/practical_guide_gber_en.pdf, küsimus nr 5, lk 5.
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/practical_guide_gber_en.pdf, küsimus nr 5, lk 5.
9(10)
3-20-1732
33.Kaebaja on esitanud menetluskulude dokumendid millest nähtub, et kaebaja menetluskulud, koosnevad riigilõivust 15 eurot ja õigusabikulust 2385 eurot (koos käibemaksuga), kokku 2400 eurot. Asja juurde on esitatud arve, millest nähtub, et õigusabi on kaebajale osutatud 13 h ja 15 min ulatuses, sisaldades kaebuse koostamist, vastustaja vastuse analüüsi ja täiendavate seisukohtade koostamist kohtule. Asja sisu ja mahtu arvestades saab kulusid õigusabiteenusele viidatud ulatuses pidada mõistlikuks ning need tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Samuti kuulub vastustajalt väljamõistmisele kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Kokku on vastustajalt väljamõistetavate menetluskulude suurus seega 2400 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.