lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
EL õigus·32026R0464

Määrus 2026/464

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/464, 24. veebruar 2026, millega muudetakse määrust (EL) 2024/1348 seoses liidu tasandil turvaliste päritoluriikide loetelu kehtestamisega

Vastu võetud 24.02.20262 artiklit5 Eesti kohtulahendit viitabEUR-Lex

Tekst artiklite kaupa

Artikkel 1

Määrust (EL) 2024/1348 muudetakse järgmiselt. 1) Artikli 60 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Vastavalt artiklis 63 sätestatud tingimustele on komisjonil õigus artikli 74 kohaselt võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad kolmanda riigi liidu tasandil turvalise kolmanda riigina käsitamise täielikku või osalist peatamist.“ 2) Artikli 61 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kolmandaid riike võidakse käesoleva määruse kohaselt käsitada turvaliste päritoluriikidena üksnes siis, kui õigusliku olukorra, õiguse demokraatlikus süsteemis kohaldamise ja üldiste poliitiliste olude põhjal on võimalik tõendada, et riigis ei toimu tagakiusamist määruse (EL) 2024/1347 artikli 9 tähenduses ning puudub kõnealuse määruse artiklis 15 määratletud tõsise kahju kannatamise reaalne oht.“ 3) Artiklit 62 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kolmandat riiki võib käsitada liidu tasandil turvalise päritoluriigina vastavalt artiklis 61 ja käesolevas artiklis sätestatud tingimustele.“ ; b) lõike 1 järele lisatakse järgmised lõiked: „1a. Käesoleva määruse II lisas loetletud kolmandaid riike käsitatakse liidu tasandil turvaliste päritoluriikidena. 1b. Kolmandat riiki, millele on antud liidu kandidaatriigi staatus, käsitatakse liidu tasandil samuti turvalise päritoluriigina, välja arvatud juhul, kui esineb vähemalt üks järgmine asjaolu: a) tsiviilisiku elu või isikupuutumatust ähvardab kõnealuses kolmandas riigis toimuva rahvusvahelise või riigisisese relvastatud konflikti tõttu tõsine oht kogeda juhuslikku vägivalda; b) kõnealuse kolmanda riigi tegevuse tõttu, mis mõjutab põhiõigusi ja -vabadusi ning on asjakohane kolmanda riigi käsitamisel turvalise päritoluriigina, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 61, on vastu võetud piiravad meetmed ELi toimimise lepingu viienda osa IV jaotise tähenduses; c) menetleva ametiasutuse selliste otsuste osakaal, millega antakse rahvusvaheline kaitse kõnealusest kolmandast riigist pärit taotlejatele – kas selle kodanikele või kodakondsuseta isikutele, kes on selle riigi endised alalised elanikud –, on viimaste kättesaadavate üleliiduliste keskmiste Eurostati andmete kohaselt suurem kui 20 % menetleva ametiasutuse poolt asjaomase kolmanda riigi kohta tehtud otsuste koguarvust. Kui esineb mõni käesoleva lõigu punktides a–c osutatud asjaolu või seda enam ei esine, teavitab komisjon sellest viivitamata liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Käesoleva lõike punkti a puhul peab komisjon enne liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi teavitamist saama nõukogu eelneva heakskiidu.“ ; c) lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Vastavalt artiklis 63 sätestatud tingimustele on komisjonil õigus artikli 74 kohaselt võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad kolmanda riigi liidu tasandil turvalise päritoluriigina käsitamise täielikku või osalist peatamist.“ 4) Artikkel 63 asendatakse järgmisega: „Artikkel 63 Kolmandate riikide liidu tasandil turvalise kolmanda riigina või turvalise päritoluriigina käsitamise peatamine ja lõpetamine 1. Olukorra olulise muutumise korral kolmandas riigis, mida liidu tasandil käsitatakse turvalise kolmanda riigina või turvalise päritoluriigina, koostab komisjon põhjendatud hinnangu selle kohta, kas asjaomane riik vastab artiklis 59 või 61 sätestatud tingimustele, ja kui komisjon leiab, et need tingimused ei ole enam täielikult või osaliselt täidetud, kohaldatakse järgmisi sätteid: a) kui artiklis 59 või 61 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud kolmanda riigi territooriumi konkreetsete osade või kolmandas riigis selgelt tuvastatavate isikute kategooriate puhul, võtab komisjon artikli 74 kohaselt vastu delegeeritud õigusakti, et asjaomase kolmanda riigi käsitamine liidu tasandil turvalise kolmanda riigina või turvalise päritoluriigina kõnealuse kolmanda riigi territooriumi osade või isikute kategooriate puhul kuueks kuuks osaliselt peatada; b) kui artiklis 59 või 61 sätestatud tingimused ei ole kolmanda riigi kui terviku puhul enam täidetud, võtab komisjon artikli 74 kohaselt vastu delegeeritud õigusakti, millega peatatakse kuueks kuuks täielikult kõnealuse kolmanda riigi käsitamine liidu tasandil turvalise kolmanda riigina või turvalise päritoluriigina. 2. Komisjon jälgib pidevalt olukorda lõikes 1 osutatud kolmandas riigis, võttes muu hulgas arvesse liikmesriikidelt ja varjupaigaametilt saadavat teavet seoses olukorra edasise muutumisega kõnealuses kolmandas riigis. 3. Kui komisjon on lõike 1 punkti a või b kohaselt vastu võtnud delegeeritud õigusakti, millega peatatakse liidu tasandil kolmanda riigi käsitamine turvalise kolmanda riigina või turvalise päritoluriigina asjaomase kolmanda riigi kogu territooriumi või selle konkreetsete osade või kõigi või selgelt tuvastatavate isikute kategooriate puhul, esitab ta kolme kuu jooksul pärast selle delegeeritud õigusakti vastuvõtmist seadusandliku tavamenetluse kohaselt ettepaneku, et: a) muuta kõnealuse kolmanda riigi käsitamist turvalise kolmanda riigina või turvalise päritoluriigina liidu tasandil, et näha ette erandid lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga hõlmatud territooriumi konkreetsetele osadele või selgelt tuvastatavate isikute kategooriatele, või b) lõpetada kõnealuse kolmanda riigi käsitamine turvalise kolmanda riigina või turvalise päritoluriigina liidu tasandil. 4. Kui komisjon ei ole esitanud lõikes 3 osutatud ettepanekut kolme kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist, kaotab delegeeritud õigusakt kehtivuse. Kui komisjon esitab kõnealuse ettepaneku kolme kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist, on tal õigus põhjendatud hinnangu alusel pikendada kõnealuse delegeeritud õigusakti kehtivust kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks, mida võib veel ühe korra pikendada. 5. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kaotab kolmanda riigi turvalise kolmanda riigina või turvalise päritoluriigina käsitamise täielik või osaline peatamine liidu tasandil kehtivuse, kui komisjoni esitatud ettepanekut lõpetada kolmanda riigi käsitamine turvalise kolmanda riigina või turvalise päritoluriigina liidu tasandil või seda muuta ei võeta vastu 15 kuu jooksul alates sellest, kui komisjon ettepaneku esitas.“ 5) Artikli 64 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega: „2. Kui kolmanda riigi käsitamine turvalise kolmanda riigina või turvalise päritoluriigina liidu tasandil on täielikult või osaliselt peatatud artikli 63 lõike 1 punkti a või b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga, ei käsita liikmesriigid seda riiki turvalise kolmanda riigina ega turvalise päritoluriigina liikmesriigi tasandil. 3. Kui seadusandliku tavamenetluse kohaselt on kolmanda riigi käsitamine turvalise kolmanda riigina või turvalise päritoluriigina liidu tasandil lõpetatud või seda on muudetud, võib liikmesriik teavitada komisjoni, et ta leiab asjaomase riigi olukorras toimunud muutustest tulenevalt, et see riik vastab taas artikli 59 lõikes 1 või artiklis 61 sätestatud tingimustele. Teates tuleb esitada põhjendatud hinnang selle kohta, et kolmas riik vastab artikli 59 lõikes 1 või artiklis 61 sätestatud tingimustele, sealhulgas selgitus konkreetsete muutuste kohta kolmanda riigi olukorras, mille tulemusena riik taas nimetatud tingimustele vastab. Kohaldataval juhul täpsustab liikmesriik oma teates, milliste kolmanda riigi territooriumi konkreetsete osade või selgelt tuvastatavate isikute kategooriate suhtes tema hinnang kehtib. Pärast teate saamist palub komisjon varjupaigaametil esitada talle teavet ja koostada analüüs kolmandas riigis valitseva olukorra kohta. Kui liikmesriigi teatatud kolmandat riiki ei käsitata enam turvalise kolmanda riigina või turvalise päritoluriigina liidu tasandil artikli 63 lõike 3 punkti b kohaselt, võib teavitav liikmesriik käsitada asjaomast kolmandat riiki liikmesriigi tasandil turvalise kolmanda riigina või turvalise päritoluriigina ainult tingimusel, et komisjon ei esita sellele vastuväiteid. Komisjoni vastuväidete esitamise õigus on piiratud kahe aastaga alates kuupäevast, mil lõpetati kõnealuse kolmanda riigi käsitamine turvalise kolmanda riigina või turvalise päritoluriigina liidu tasandil. Komisjon esitab kõik vastuväited kolme kuu jooksul pärast liikmesriigi iga teate saamist ja pärast kolmandas riigis valitseva olukorra igakülgset läbivaatamist, võttes arvesse artikli 59 lõikes 1 ja artiklis 61 sätestatud tingimusi. Kui komisjon leiab, et artikli 59 lõikes 1 või artiklis 61 sätestatud tingimused on käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt saadud teates käsitletud kolmanda riigi kogu territooriumi või selle konkreetsete osade või kõigi või selgelt tuvastatavate isikute kategooriate puhul taas täidetud, võib ta seadusandliku tavamenetluse kohaselt esitada ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et käsitada asjaomast kolmandat riiki turvalise kolmanda riigina või turvalise päritoluriigina liidu tasandil selle kolmanda riigi kogu territooriumi või konkreetsete osade puhul, millega seoses, või kõigi või selgelt tuvastatavate selliste isikute kategooriate puhul, kellega seoses kõnealused tingimused on täidetud.“ 6) Artikli 78 lõikes 2 asendatakse sõna „lisas“ sõnadega „I lisas“. 7) Artiklit 79 muudetakse järgmiselt: a) lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik: „Käesoleva määruse artikli 59 lõiget 2, artikli 61 lõiget 2 ja artikli 61 lõike 5 punkti b kohaldatakse alates 27. veebruarist 2026 mõiste „turvaline päritoluriik“ kohaldamise osas vastavalt direktiivi 2013/32/EL artiklitele 36 ja 37 ning mõiste „turvaline kolmas riik“ kohaldamise osas vastavalt direktiivi 2013/32/EL artiklile 38.“ ; b) lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik: „Liikmesriik võib kohaldada enne 12. juunit 2026 direktiivi 2013/32/EL artikli 31 lõike 8 kohase kiirendatud läbivaatamismenetluse või direktiivi 2013/32/EL artikli 43 kohaselt piiril või transiiditsoonis läbiviidava menetluse alusena käesoleva määruse artikli 42 lõike 1 punkti j ja artikli 42 lõike 3 punkti e, kui liikmesriik on asjaomased sätted üle võtnud ja rakendanud kõnealustes artiklites sätestatud erimenetlusi riigi tasandil enne 27. veebruari 2026.“ ; c) lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Liikmesriikide puhul, kelle jaoks direktiiv 2013/32/EL ei ole siduv, käsitatakse käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 esitatud viiteid sellele direktiivile viidetena direktiivile 2005/85/EÜ.“ 8) Ainus lisa nummerdatakse ümber I lisaks. 9) Käesoleva määruse lisas esitatud tekst lisatakse määrusesse (EL) 2024/1348 II lisana.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Eesti kohtulahendid
3-26-2737/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 04.09.20263-26-2742/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 01.10.20263-26-2739/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 01.10.20263-26-2739/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 04.09.20263-26-2742/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 04.09.2026
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ