Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-26-2739 juba viis päeva, elanud õues ja toitunud sellest, mida möödujad pakkusid. Üks neist isikutest oli X . 2) Isiku sõnul on ta pigem ristiusku ja kuna tal on teine usk, on tal palju probleeme oma koduriigis. Ta tunneb seal end tõrjutult ja tagakiusatult, teda on rünnatud noaga ja talle on tekitatud mitmeid vigastusi (nähtavad armid olemas). Indiast lahkus veebruaris 2026. a lennukiga Venemaale (Moskvasse) passi ja e-viisa alusel. Ta tohtis viibida Venemaal 1 kuu, kuid viibis seal ebaseaduslikult 3-4 kuud. Venemaal kohtus Indiast pärit isikutega. Ta ei tundnud end enam Venemaal turvaliselt ja lahkus iseseisvalt Valgevenesse (see võis olla juulis), viibis seal 4-5 päeva ja läks seejärel Lätti, kus viibis metsas 4-5 päeva. Seejärel tuli mitme autoga Eestisse. Eestisse saabus koos teise, Rävala pst 12 juures kinni peetud isikuga. Eestisse jõudis ta 28.08.2026. Isiku asjade hulgas oli India rahvuspass kehtivusega 14.12.2022 kuni 13.12.2032. Passist nähtub Indiast väljumine 28.01.2024, Araabia Ühendemiraatidesse sisenemine 28.01.2024, Indiasse sisenemine 30.10.2025, Indiast lahkumine 20.02.2026 ja Venemaale sisenemine 20.02.2026. Passis on ka Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene migratsioonikaart. 3) Isik toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Isik peeti kinnipidamiskeskuses 02.09.2026 kell 03:37 48-tunniks kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 613 lg 1 ning § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1-3 alusel. Kinnipidamiskeskuses avaldas isik rahvusvahelise kaitse soovi. Isiku kinnipidamise protokoll muudeti 02.09.2026 kell 11:50 48-tunniseks kinnipidamiseks VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5 ja 7 alusel. 4) PPA peab vajalikuks X-i kinni pidada VRKS § 65 lg 2 p-de 2, 5 ja 7 alusel tema põgenemise ohu tõttu rahvusvahelise kaitse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks ning üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras Läti Vabariigile nende tagasivõtupalve aktsepteerimisel. Samuti on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse täideviimise takistamiseks, sest ta oli esmalt kinni peetud ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalasena ning ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel. 5) PPA põhjendab põgenemise ohtu VSS § 68 p-ga 6. PPA järeldab isiku käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita. Ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis alles siis, kui teda on ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalasena kinni peetud kuigi tal oli võimalus seda teha esimeses turvalises liikmesriigis, Lätis. Isik viibis Eestis mitmeid päevi tänaval, pöördumata ühegi asutuse poole abi saamiseks. Isik väljendas rahvusvahelise kaitse soovi alles siis, kui politsei teda kontrollis. On ebausutav, et isik, kes on lahkunud iseseisvalt nii Indiast kui ka Venemaalt, olnud suuteline leidma turvalisem sihtkoht, ei pöördu viivitamatult abi saamiseks ühegi asutuse poole. Isiku selgituste kohaselt nähtub, et ta on ebaseaduslikul viisil ületanud Valgevene ja Läti piiri ning Läti ja Eesti piiri, olles jätkanud ebaseaduslikku rännet ka Euroopasse jõudes. Ta on üheskoos reisinud koos teiste ebaseaduslikult riiki sisenenud ja riigis viibivate välismaalastega. Seega järeldab PPA, et isik on teadlik oma osalusest ebaseaduslikus rändes. Selline käitumine näitab selgelt isiku valmisolekut eirata rännet ja viibimist reguleerivaid õigusnorme ning annab alust järeldada, et isik ei pruugi olla kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks ega vajadusel Läti Vabariigile üleandmiseks. Samuti viitab isiku senine käitumine, et tal on oskused leida kontakte ja abistajaid, kes aitavad teda vajadusel teise riiki reisimisega. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll

2(5)

3-26-2739 sisepiiridel ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud juhul kui isik soovib lahkuda Eestist mõnda teise Euroopa Liidu riiki. 6) VRKS § 67 lg 2 p-des 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg-tes 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki. Seda seetõttu, et ta viibib siin ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks ning tema saabumine Eestisse on toimunud ebaseaduslikul viisil. 7) Isiku kinnipidamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses aitab tagada isiku kättesaadavuse rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks ja võimalusel Läti Vabariigile üle andmiseks. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine ja kuni 4 kuuks kinnipidamine on vajalik, möödapääsmatu ja proportsionaalne meede, et tagada selgitada välja tema rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud ning Läti Vabariigi tagasivõtupalvega nõustumise korral korraldada tema üleandmine tulenevalt toimingute läbiviimise võimalikkusest ja kiirusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohtu hinnangul on PPA taotlus põhjendatud ning see tuleb rahuldada.

3-26-2739 puudus. Teadaolevalt on isik viibinud ka Eestis mitmeid päevi, otsimata kontakti võimuorganitega. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik Eestis alles pärast seda, kui PPA vormistas tema kinnipidamise VSS-i alusel. Eeldades, et Lätis puudutatud isik rahvusvahelist kaitset ei taotlenud, oli ta Lätis ja Eestis ebaseaduslikult viibiv kolmanda riigi kodanik tagasisaatmisdirektiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ) art 3 p-de 1 ja 2 tähenduses, kes ei omanud vaba liikumise õigust vastavalt Schengeni piirieeskirjade (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/399) art 2 lg-le 5. Tal oli tagasisaatmisdirektiivi kohaselt abstraktne kohustus Schengeni alalt n-ö vabatahtlikult lahkuda, seejuures suundumist ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile ei saa käsitada vabatahtliku lahkumisena. Isiku ütlused Indias valitsevast ohust tema elule ja tervisele on üldsõnalised. Indiat peetakse üldjuhul turvaliseks pärituoluriigiks (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2026/464 p 14). Eelnev viitab, et isiku tegelik eesmärk ei pruugi olla rahvusvahelise kaitse vajadus, vaid pikemaajaline ebaseaduslik viibimine Euroopas, sh mõnda konkreetsesse liikmesriiki jõudmise soov, milleks ei ole Läti ega Eesti. Isikul puuduvad teadaolevalt seosed Eestiga, sh lähedased või muud kaalukad sidemed. Isik ei soovi naasta Indiasse, samuti ei soovinud jääda Lätti, kuhu võib olla vajadus ta tagasi saata (määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1). Eeltoodut arvestades ei pruugi isik jääda kinnipidamisekskusest vabastamisel Eestisse rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks ega ka juhul, kui peaks selguma tema üleandmise vajadus Lätile. Isik võib asuda ennast ametivõimude eest varjama või lahkuda Eestist mõnda kolmandasse liikmesriiki. Isik on kogutud teabe alusel võimeline organiseerima enda liikumist erinevates riikides, sh teadaolevalt ebaseadusliku rände korraldajate kaudu.

4(5)

3-26-2739 Neid asjaolusid ja põgenemisohtu arvestades ei ole kinnipidamine rahvusvahelise kaitse menetluse või vastutavale riigile üleandmise ajaks hetkel teadaoleva info alusel ülemäärane. Kohus leiab, et kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.