Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-26-2742 juba viis päeva, elanud õues ja toitunud sellest, mida möödujad pakkusid. Üks neist isikutest oli Y. 2) Isiku sõnul lahkus ta Indiast aprillis lennukiga Venemaale ja sealt edasi Valgevenesse. Valgevenest liikus edasi Läti Vabariiki 28.08.2026, viibis seal 6 päeva ja sealt Eestisse jõudis 01.09.2026. Isik liikus 4-liikmelises grupis isikutega, kes tulid Valgevenest Läti kaudu Eestisse. Kõik nad olid India päritolu. Kogu teekonna eest maksis ta smugeldajale ca 5500 eurot. Isikul on 10 klassi haridus ning koduriigis töötas ta tehases. Isikul on India rahvuspass kehtivusega 28.01.2026 kuni 27.01.2036. Passist nähtub Indiast väljumine 21.04.2026 ja Venemaale sisenemine 21.04.2026. Passis on ka Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene migratsioonikaart. 3) Isik toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Isik peeti kinnipidamiskeskuses 02.09.2026 kell 03:37 48-tunniks kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 613 lg 1 ning § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1-3 alusel. Kinnipidamiskeskuses avaldas isik rahvusvahelise kaitse soovi. Isiku kinnipidamise protokoll muudeti 02.09.2026 kell 11:32 48-tunniseks kinnipidamiseks VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5 ja 7 alusel. 4) PPA peab vajalikuks isiku kinni pidada VRKS § 65 lg 2 p-de 2, 5 ja 7 alusel tema põgenemise ohu tõttu rahvusvahelise kaitse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks ning üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras Läti Vabariigile nende tagasivõtupalve aktsepteerimisel. Samuti on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse täideviimise takistamiseks, sest ta oli esmalt kinni peetud ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalasena ning ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel. 5) PPA põhjendab põgenemise ohtu VSS § 68 p-ga 6. PPA järeldab isiku käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita. Ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis alles siis, kui teda on ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalasena kinni peetud kuigi tal oli võimalus seda teha esimeses turvalises liikmesriigis Lätis. Isik viibis Eestis mitmeid päevi tänaval, pöördumata ühegi asutuse poole abi saamiseks. Isik väljendas rahvusvahelise kaitse soovi alles siis, kui politsei teda kontrollis. On ebausutav, et isik, kes on lahkunud iseseisvalt nii Indiast kui ka Venemaalt, olnud suuteline leidma turvalisem sihtkoht, ei pöördu viivitamatult abi saamiseks ühegi asutuse poole Isiku selgituste kohaselt nähtub, et ta on ebaseaduslikul viisil ületanud Valgevene ja Läti piiri ning Läti ja Eesti piiri, olles jätkanud ebaseaduslikku rännet ka Euroopasse jõudes. Ta on üheskoos reisinud koos teiste ebaseaduslikult riiki sisenenud ja riigis viibivate välismaalastele ning on enda sõnul maksnud smugeldajatele. Seega järeldab PPA, et isik on teadlik oma osalusest ebaseaduslikus rändes. Kuigi isik väidab, et tema sihtriigiks on Eesti, pole ta tegelikult pöördunud PPA andmetel ühegi asutuse poole rahvusvahelise kaitse vajaduse esinemisel. Selline käitumine näitab selgelt isiku valmisolekut eirata rännet ja viibimist reguleerivaid õigusnorme ning annab alust järeldada, et isik ei pruugi olla kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks ega vajadusel Läti Vabariigile üleandmiseks. Isikul on olemas oskused leida kontakte ja abistajaid, kes aitavad teda vajadusel teise riiki reisimisega. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll sisepiiridel ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud juhul kui isik soovib lahkuda Eestist mõnda teise meelepärasemasse riiki. 6) VRKS § 67 lg 2 p-des 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg-tes 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole

2(5)

3-26-2742 käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki. Seda seetõttu, et ta viibib siin ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks ning tema saabumine Eestisse on toimunud ebaseaduslikul viisil. 7) Isiku kinnipidamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses aitab tagada isiku kättesaadavuse rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks ja võimalusel Läti Vabariigile üle andmiseks. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine ja kuni 4 kuuks kinnipidamine on vajalik, möödapääsmatu ja proportsionaalne meede, et tagada selgitada välja tema rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud ning Läti Vabariigi tagasivõtupalvega nõustumise korral korraldada tema üleandmine tulenevalt toimingute läbiviimise võimalikkusest ja kiirusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohtu hinnangul on PPA taotlus põhjendatud ning see tuleb rahuldada.

3-26-2742 Nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ) art 3 p-de 1 ja 2 tähenduses, kes ei omanud vaba liikumise õigust vastavalt Schengeni piirieeskirjade (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/399) art 2 lg-le 5. Tal oli tagasisaatmisdirektiivi kohaselt abstraktne kohustus Schengeni alalt n-ö vabatahtlikult lahkuda, seejuures suundumist ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile ei saa käsitada vabatahtliku lahkumisena. Isiku ütlused Indias valitsevast ohust tema elule ja tervisele on üldsõnalised. Indiat peetakse üldjuhul turvaliseks pärituoluriigiks (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2026/464 p 14). Eelnev viitab, et isiku tegelik eesmärk ei pruugi olla rahvusvahelise kaitse vajadus, vaid pikemaajaline ebaseaduslik viibimine Euroopas, sh mõnda konkreetsesse liikmesriiki jõudmise soov, milleks ei ole Läti ega Eesti. Isikul puuduvad teadaolevalt seosed Eestiga, sh lähedased või muud kaalukad sidemed. Isik ei soovi naasta Indiasse, samuti ei soovinud jääda Lätti, kuhu võib olla vajadus ta tagasi saata (määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1). Eeltoodut arvestades ei pruugi isik jääda kinnipidamisekskusest vabastamisel Eestisse rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks ega ka juhul, kui peaks selguma tema üleandmise vajadus Lätile. Isik võib asuda ennast ametivõimude eest varjama või lahkuda Eestist mõnda kolmandasse liikmesriiki. Isik on kogutud teabe alusel võimeline organiseerima enda liikumist erinevates riikides, sh teadaolevalt ebaseadusliku rände korraldajate kaudu.

3-26-2742 2024/1351 art 44 näeb muu hulgas ette, et kinni peetud taotlejate kinnipidamistingimuste ja tagatiste suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2024/1346 artikleid 11, 12 ja 13. Nendel õiguslikel alustel rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine eeldab kokkuvõtvalt, et: 1) isik on rahvusvahelise kaitse taotleja, kelle suhtes toimub teisele liikmesriigile üleandmise menetlus määruse (EL) 2024/1351 art 38 tähenduses; 2) isiku kinnipidamise eesmärk on üleandmismenetluse täideviimine ning üleandmine on õiguslikult ja praktiliselt võimalik; 3) isiku suhtes esineb põgenemisoht ning oht on isikuga seotud asjaolusid arvestades reaalne; 4) isikuga seotud olulisi asjaolusid arvestades on põhjendatud alus arvata, et järelevalvemeetmed ei taga üleandmismenetluse tulemuslikkust; 5) kinnipidamine on proportsionaalne ning kinnipidamise tingimused ja tagatised täidetavad. Kohtu hinnangul õigustavad eeltoodud asjaolud isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, kui ilmneb, et isik tuleb üle anda tema rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutavale riigile.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.