Mindreks Grupp OÜ hagi Tartu linn, Võru tn 18 korteriühistu vastu 20 382 euro väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Mindreks Grupp OÜ (registrikood: 11378629, asukoht: Põik tn 4, Tartu linn, Tartu linn, 50603 Tartu maakond). Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat R. H. (Advokaadibüroo Valge & Uiga, Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, 51003 Tartu maakond, e-post:XXX). Kostja: Tartu linn, Võru tn 18 korteriühistu (registrikood: 80490550, asukoht: Võru tn 18, Tartu linn, Tartu linn, 51010 Tartu maakond). Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat A. K. (Advokaadibüroo TGS Baltic, Kaluri tn 2, Tartu linn, Tartu linn, 51004 Tartu maakond, e-post:XXX).
esindajad
Kohtuistungi aeg
25.oktoobril 2021. a.
Protokollija
Istungisekretär Jaanika Brikkel
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Mindreks Grupp OÜ hagi Tartu linn, Võru tn 18 korteriühistu vastu 20 382 euro väljamõistmiseks.
Välja mõista Mindreks Grupp OÜ-lt Tartu linn, Võru tn 18 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 480 eurot (ilma käibemaksuta) ja 10 424,43 eurot (koos käibemaksuga).
4.Välja mõista Mindreks Grupp OÜ-lt Tartu linn, Võru tn 18 korteriühistu kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd, tlk 3-7).
1.Tartu linn, Võru tn 18 korteriomanike kaasomandisse kuulub küttesüsteem, mille paigaldas Mindreks Grupp OÜ (hageja) ja kes hooldas ja remontis kütteseadet teenuse osutamise eesmärgil. Hageja oli korteri M1 omanik 27.01.2017 – 24.08.2018. a. Korteriühistu Tartu linn, Võru tn 18 kanti äriregistrisse 12.01.2018. a.
2.Korteriomanike ja hageja vahel oli Tartu Maakohtus vaidlus kütteseadme omandiõiguse üle, tsiviilasi nr 2-17-1914. Hageja oli seisukohal, et tema on kütteseadme omanik. Tartu Maakohtu 11.05.2018. a määrusega tuvastati, et kütteseade kuulub korteriomanike kaasomandisse. Ühe hagi tagamise abinõuna taotlesid korteriomanikud, et kohus kohustaks hagejat kuni tsiviilasjas nr 2-17-1914 kohtulahendi jõustumiseni jätkama kütteseadme töös hoidmist ja kinnistu korteriomanike küttega varustamist.
3.Hagejale tekkisid kütteseadme töös hoidmisega perioodil 04.10.2016 – 18.09.2018. a kulud (hooldus, avarii likvideerimine, elektrikatkestusega seonduv), mille kohta ta esitas kostjale arve nr XXX; 02.01.2019. a kogusummas 20 382,00 eurot. Kulude detailne sisu nähtub tehtud tööde aktist nr XXX perioodi 04.10.2016 – 27.02.2017. a eest ja aktist nr XXX perioodi 11.04.2017 – 18.09.2018. a eest. Kostja ei ole hagejale arvet nr 19001 maksnud.
4.Korteriomanikud pidasid ennast kütteseadme omanikuks ja teadsid, et see on hageja valduses ja hageja hooldab kütteseadet, seega oli poolte vahel sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 tähenduses.
5.Hageja viitab võimaliku alusena ka käsundita asjaajamise sätetele, kuna vaidlust ei saa olla selles, et hageja tegutses korteriomanike huvides. Teenuse saamisega ja sellele mitte vastuvaidlemisega pikema aja jooksul saab asuda seisukohale, et hageja tegevus oli kostja poolt heaks kiidetud.
6.Hagejal on õigus nõuda kostjalt hoolduskulude hüvitamist samuti kuni 01.01.2018. a kehtinud KOS § 15 lg järgi ja alates 01.01.2018. a kehtiva KrtS § 37 lg 1 alusel. Samuti AÕS § 72 lg 4, § 75 lg 1 ja § 88 lg 1 järgi.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 20 382 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (I kd, tlk 42-44, 103-104, 169-176; II kd, tlk 60-63).
8.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu hageja väitega, et korteriomanike ja hageja vahel oli sõlmitud käsundusleping küttesüsteemi hooldamiseks. Olukorras, kus hageja ehitas kohtuvaidluse objektiks oleva küttesüsteemi ning omas hiljem korteriomanikuna sellele juurdepääsu, ei saa mõistlikult eeldada, et korteriomanike käitumist, kus nad võimaldasid hagejal küttesüsteemi kasutada, saab tõlgendada küttesüsteemi hoolduslepingu sõlmimisena VÕS § 619 mõistes. Samuti ei saa korteriomanike iseenesest
mõistetavat soovi, tarbida iseendale kuuluva küttesüsteemi kaudu soojusenergia teenust, ning kanda sellega seotud kulusid, tõlgendada sooviga sõlmida hagejaga käsunduslepingut. Kuni 31.12.2017. a kehtinud KOS § 15 lg-st 3 ja § 15 lg-st 6 tulenevalt tuli küttesüsteemi hooldus- ja remondilepingute sõlmimine otsustada korteriomanike üldkoosolekul. Vastavat sooviavaldust ei ole hageja korteriomanike üldkoosolekul teinud, mistõttu ei saa hageja ja kostja vahel ka lepingulist suhet olla.
9.Kuna hageja nõue tugineb suuremas osas kuludele, mille ta väidetavalt kandis korteriomanikuks oleku ajal ja et hageja on talle kuulunud korteriomandi võõrandanud 24.08.2018. a, siis on KrtS § 43 lg 1 kohaselt hagejalt üle läinud kõik korteriomanikuks olemise ajal kantud väidetavate kulude nõuded ning hagejal ei saa selles osas ühelgi juhul nõudeõigust olla.
10.Hagejal ei ole nõuet ka aja eest, kui ta ei olnud korteriomanik. See on 04.10.2016, 11.01.2017, 17.01.2017 ja 18.09.2018 kokku summas 2762 eurot. Viidatud ajaperioodil saab hageja esitatust tulla kõne alla nõuete esitamine üksnes lepingulisel alusel ja käsundita asjaajamise sätete alusel.
11.Kostja ei nõustu hageja väitega, et hagi aluseks olevate tööde näol on tegu vajalike kulutustega TsÜS § 63 p 1 mõistes ning selle kandmise kohustus tuleneb AÕS § 72 lg-st 4, KOS § 15 lg-st 2 ja KrtS § 37 lg-st 1, sest küttesüsteemi hooldusjuhendit, millele hageja oma väidetes tugineb, ei eksisteeri ja hagiavalduse lisades 3 ja 4 nimetatud töid ei saa pidada küttesüsteemi tavapärasteks korrashoiutöödeks. Nimetatud tööde sisust nähtub, et need on seotud küttesüsteemi ehituse ja sellest tulenevate puuduste kõrvaldamisega VÕS § 642 lg 1 mõttes.
12.Hagejal keelati 28.02.2017. a kohtu määrusega tsiviilasja nr 2-17-1914 kohtumenetluse ajaks kütteseadme suhtes toimingute tegemine. Seega on hageja teinud toiminguid omavoliliselt, mida kostja ei ole heaks kiitnud ja ei ole allkirjastanud ühtegi tööde üleandmise - vastuvõtmise akti.
13.Kostja ei nõustu hageja poolt teostatud kulude suurusega, kuna hagiavaldusele lisatud aktid ei tõenda kulude tegelikku kandmist hageja poolt. Kostja ei nõustu hageja väitega selles, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu, mis vastab seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutavale hinnale.
14.Kütteseade on alates selle paigaldamisest, 2016. aasta mais, korteriomanike kaasomandis. Tsiviilasjas nr 2-17-1914 esitatud korteriomanike esmane taotlus esialgse õiguskaitse korras oli suunatud kütteseadme elektrilepingu vormistamiseks korteriomanike valitud korteriomaniku A. V. se nimele. Üksnes alternatiivselt, kui kohus ei oleks pidanud elektrilepingu üleandmiseks kohustamist võimalikuks, taotlesid korteriomanikud esialgse õiguskaitse korras olukorra reguleerimist selliselt, et Mindreks Grupp OÜ-l on õigus nõuda korteriomanikelt tasu üksnes kütteseadme elektritarbimisega seotud lepingutest tuleneva kulu katteks ning muid tasusid korteriomanikud nõus tasuma ei olnud.
15.Käsundita asjaajamise nõude eeldused ei ole täidetud, kuna kostja ei ole heaks kiitnud hageja väidetavat tegevust ja on keeldunud tasu maksmisest. Samuti pole hageja tõendanud, et tema väidetav tegevus vastaks kostja huvile ja tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 1, 2).
16.Hageja läbivaatamisele kuuluvast nõudest kolmel kuupäeval (04.10.2016, 11.01.2017 ja 18.09.2018) väidetavalt kantud kulud seonduvad hooldustööde teostamisega ning ühel juhul soojasõlme kindlustamisega külma vastu (17.01.2017). Korteriomanikud otsustasid ise soojasõlme soojustada 11.11.2016. a korteriomanike üldkoosolekul ja ka teostasid selle töö ise, seega puudus neil soov ja vajadus kütteseadme täiendavaks soojustamiseks. Sellel koosolekul osales ka hageja seaduslik esindaja I. M. . Asjaolu, et korteriomanike teostatud soojustus ei olnud hageja subjektiivsel hinnangul eesmärgipärane, ei õigustanud see hageja
sekkumist korteriomanike vara valitsemisse. Keegi korteriomanikest ei olnud hagejalt vastavaid töid tellinud.
17.Hageja ei ole ära näidanud, mil viisil soodustas väidetavate korduvate hooldus- ja muude tööde tegemine kütteseadme säilimist ning kuidas oleks kütteseadme säilimine sattunud vahetusse ohtu juhul, kui nimetatud väidetavate tegevuste teostamine oleks otsustatud korteriomanike koosolekul või korteriühistu üldkoosolekul ehk tavapärasel viisil. Väidetud tööde teostamine ja kulude kandmine süsteemselt ilma teiste omanike nõusolekuta ei saa olla vajalik KOS § 15 lg 2 ja KrtS § 37 lg 1 mõttes. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (I kd, tlk 52-55, II kd, tlk 3-5, 17-23).
18.Hageja on lähtunud nõude esitamisel kogu nõude ulatuses käsundi sõlmimisest või alternatiivselt käsundita asjaajamise sätetest.
19.Kohtuasjas nr 2-17-1914 taotlesid korteriomanikud, et kohus kohustaks kostjat kuni antud tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni jätkama kütteseadme töös hoidmist ja kinnistu korteriomanike küttega varustamist. Seega keelu sisu seisnes täiendavalt selles, et hagejal keelatakse kütteseadme töö lõpetamine ja kinnistul asuva elamu kütmisest loobumine. Järelikult soovis kostja hagejalt teenust ja tal tuleb selle eest, sh hoolduskulud, ka maksta.
20.Korteriomanikud möönsid tsiviilasjas nr 2-17-1914 hagiavalduse punktis 44, et neil tuleb kütteseadmega seotud kulud kanda KOS § 13 lg 1 alusel, mille kohaselt korteriomanikud tasuvad kaasomandil lasuvad maksud võrdeliselt neile kuuluva kaasomandi suurusega. Küll soovisid korteriomanikud kanda ainult elektritarbimise kulud, mis ei ole piisav, sest paratamatult vajab seade ka hooldust ja kulub kostjale teenuse osutamise käigus ehk sellega kaasnevad kulud.
21.Hagiavalduses esitatud nõude aluseks olevate tööde teostamine oli vajalik tulenevalt soojuspumba süsteemis esinenud tõrgetest. Konkreetsetest probleemidest andsid teada majaelanikud, kelle pöördumisi kinnitavad lisaks arvulistele telefonikõnedele konkreetsed e-kirjad. Soojuspumba kompressori vahetamist kinnitab lisaks juba menetluse raames esitatud tõenditele AIT-Nord OÜ 12.04.2017 saadetud e-kiri, mille kohaselt teavitati hageja töötajat J. T. d 13.04.2017 toimuvast kompressori vahetamisest. Samuti kinnitab hooldustööde teostamist hageja seadusliku esindaja I. M. poolt 01.11.2017 majaelanikele edastatud e-kiri, mille kohaselt tegeldi küttetrassi surve langemise probleemiga ja võeti õhk-vesi soojuspumba töö jälgimise alla.
22.Otsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-17-1914 oli siiski hagejal kostja avaldatud seisukohtade kohaselt teadmine, et sõltumata hageja ettekujutusest on kostja arvamuse kohaselt kütteseade kostja omandis ning hageja osutab kostjale kütteseadme korrashoiu eest teenust. Antud seisukohta kinnitab, et kostja korteriomanikud on olnud valmis hüvitama kütteseadme hooldamisega seotud kulud ning alles nõude suurusest teada saades asunud pahatahtlikule seisukohale, mille kohaselt ei kuuluks hageja poolt osutatud teenused justkui üleüldse hüvitamisele.
23.Kostja 15.06.2020. a menetlusdokumendiga esitatud tõenditest 15-16 ei nähtu, et kostja oleks nimetatud töö teostanud iseseisvalt ilma vastavat teenust hagejalt tellimata. Esitatud tõenditest nähtub, et korteriomanikud otsustasid soojasõlme külmakindlaks muutumise ning mitte oodata vastava teenuse osutamist arendajalt. Vastupidiselt, kostja esitatud tõendist nähtub, et soojasõlme täiendav vältimatult edasilükkamatu soojustamine oli kostja esmane tahe ning hageja poolt tehtud teenuse osutamine vastas korteriomanike huvile.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Hageja hinnangul sõlmisid pooled teenuse osutamise lepingu.
25.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole pooled lepingut sõlminud, hagejal ei olnud õigust kütteseadet käitada, korteriomanikud ei olnud tööde teostamisest huvitatud ega soovinud neid. Hageja kulutuste tegemine ja kulude suurus on tõendamata. Kohus käsitleb esmalt kas poolte vahel on lepinguline võlasuhe (I), seejärel kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe (II) ning viimasena menetluskulusid (III) I
26.Rahalise nõude esitamiseks teise isiku vastu peab olema õiguslik alus. Põhiline õiguslik alus raha nõudmiseks tuleneb sellest, et poolte vahel on võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes. VÕS § 3 lg järgi võib võlasuhe tekkida 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest.
27.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt Riigikohtu 30. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-125-08, p 13).
28.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
29.Kuna hageja on lähtunud nõude esitamisel kogu nõude ulatuses käsundi sõlmimisest või alternatiivselt käsundita asjaajamise sätetest ja kumbki nõue ei eelda materiaalõigusliku eeldusena kütteseadme või kütteseadmega samas hoones oleva mitteeluruumi omandiõiguse olemasolu, siis leiab kohus, et põhjendatud ei ole kostja seisukoht selle kohta, et hageja on antud vaidluses korteriomandi võõrandamise tõttu, tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 43 lg 1 oma nõude kaotanud.
30.VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundusleping on teenuse osutamise leping, mis siis käesoleval juhul pidi olema suunatud kütteseadme hooldamisele.
31.Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et poolte vahel oleksid olnud läbirääkimised lepingu sõlmimiseks või et leping oleks sõlmitud.
32.Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et 30.10.2016. a on korteriomanikele L. L. e poolt (I kd, tlk 205) teatatud, et Võru 18 kütteseadme omanik on OÜ Dandelion Power ja palutud on esitada sooja vee näidud. Kirjavahetusest november - detsember 2016 (I kd, tlk 207208) nähtub, et korteriomanikud ei ole olnud nõus ilma lepinguta esitatud OÜ Dandelion Power arvet tasuma, märkides, et soojasõlme omanikud on nemad. Samuti otsustasid korteriomanikud 11.11.2016. a koosolekul (I kd, tlk 223-224, II kd, tlk 84), et soojasõlm tuleb muuta ilmastikukindlaks, soojustada oma vahenditega ja kulud kaetakse korteriomanike vahel solidaarselt. K. R. on saatnud korteriomanikele kirja (II kd, tlk 80), et soojasõlm sai soojustatud. Kuigi hageja on pöördunud korteriomanike poole 27.01.2017. a (I kd, tlk 191) ettepanekuga kohtuda, et arutada kütteseadmega seotud küsimusi, korteriühistu huvi kütteseadme ostmiseks ning kütte ja vee hinda, ei ole pooled omavahel nendes küsimustes kohtunud. Veel 12.09.2017. a on üks korteriomanikest, A. V. s, hagejale vastanud, et hagejalt ei ole töid tellitud (I kd, tlk 195) ning ka tunnistaja V. K. i ei kinnitanud kohtus tööde tellimist hagejalt.
33.Korteriomanike omavahelisi suhteid ja nende suhteid korteriühistuga reguleerib
1.jaanuaril 2018. a jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Kuni 31.12.2017. a kehtinud KOS § 15 lg-st 3 ja § 15 lg-st 6 tulenevalt tuli küttesüsteemi hooldus- ja remondilepingute sõlmimine otsustada korteriomanike üldkoosolekul. Vastavat otsustust ega hageja sooviavaldust kohtule esitatud ei ole.
34.Hageja ei ole esile toonud, kuidas ja millises vormis avaldas ta soovi sõlmida kostjaga leping või kuidas kostja avaldas tahet sõlmida leping hagejaga. Hageja poolt 02.01.2019. a korteriomanikele edastatud (I kd, tlk 28) tehtud tööde aktidele nr XXX ja nr XXX (I kd, tlk 21-25) on alla kirjutanud ainult hageja ja sedagi alles 25.04.2019. a (I kd, tlk 26). Korteriomanikud A. R., A. V. s, M. V., K. ja K. R., oma vastuses hagejale (I kd, tlk 29) ei ole arvet summas 20 382 eurot tunnistanud.
35.Kohus võtab hageja poolt 15.06.2020. a vastusele esitatud tõendid (II kd, tlk 7-11) asja materjalide juurde, kuid nõustub kostjaga, et esitatud tõendid ei ole lepingu sõlmimise seisukohast asjakohased ning on käsitletavad korteriomanike vahelise kirjavahetusena perioodil, mil hageja oli ka ise korteri M1 omanik. Kohus ei arvesta nii hageja kui ka kostja poolt esitatud tõendeid (I kd, tlk 177-191, II kd, tlk 24-48) kui asjasse mittepuutuvaid.
36.Kohus leiab, et hageja seisukoht selle kohta, et korteriomanike poolt esitatud hagi tagamise taotlust tsiviilasjas nr 2-17-1914 tuleb tõlgendada tahteavaldusena lepingu sõlmimiseks, on meelevaldne. Leping sõlmitakse vastastikkuste tahteavalduste teel ning antud juhul ei saa korteriomanike taotlusi tsiviilasjas nr 2-17-1914 käsitleda tahtevaldustena. Hagi tagamise taotluste sisust nähtuvalt (I kd, tlk 69-70) oli korteriomanike eesmärk saada endale elektrileping. Asjaolu, et alternatiivselt olid korteriomanikud nõus maksma hagejale elektritarbimise eest juhuks, kui nad lepinguid endale ei saa, tähendab ainult seda, et korteriomanikud soovisid kindlustada, et keegi kütteperioodil kütteseadet välja ei lülitaks. Muid kulusid hageja nõuda ei saanud. Tartu Maakohtu määrusega 28.02.2017 (I kd, tlk 213) ei kohustatud hagejat kütteseadet hooldama, vaid kohustati hagejat võimaldama korteriomanikele kestev juurdepääs vaidlusalusele kütteseadmele ning andma üle võtmed.
37.Seega tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et poolte vahel ei olnud vaidlusalusel perioodil käsunduslepingut kütteseadme hooldamiseks ning hageja ei saa nõuda kostjalt arve tasumist lepingulisest õigussuhtest tuleneval alusel.
II
38.Kohus ei ole rahalise nõude rahuldamisel seotud hageja viidatud õigusliku alusega (VÕS § 189 lg 2), vaid võib hagi alusena esitatud asjaoludel rahuldada hageja nõude ka muul õiguslikul alusel, sest õiguse kohaldamine on kohtu otsustada (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimene lause, vt Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1129-16, p 12.2).
39.Kui hageja tegi kostjale mingeid töid, milles pooled ei olnud kokku leppinud, võib kostjal olla kohustus tehtud kulutused hüvitada ja töö eest tasu maksta käsundita asjaajamise (VÕS § 1018 ja § 1023) või alusetu rikastumise (VÕS § 1024 lg 4 ja § 1042) sätete alusel juhul, kui hageja tahtis neid töid tehes tegutseda kostja kasuks VÕS § 1018 lg 2 järgi.
40.Riigikohus on selgitanud, et käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatuid teenuseid ja kohustada teda nende eest tasu maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 12; 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 33). Samas võib soodustatu avaldada oma tahet VÕS § 1018 lg 1 p 2 tähenduses või kiita asjaajamise heaks VÕS § 1018 lg 1 p 1 tähenduses ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3 mõttes (vt Riigikohtu 18. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61664/48, p 27; 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 38; 3. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-102-12, p 14) ning TsÜS § 68 lg-s 4 sätestatud juhul ka vaikimisega.
41.Kohus leiab, et käesolevalt ei ole hageja tõendanud, et esineks vähemalt üks VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 loetletud asjaolu. Poolte vahel toimunud kirjavahetusest (I kd, tlk 27-29, 195) nähtub, et kostja ei tunnista hageja poolt esitatud arvet ega ole nõus maksma hoolduskulude eest, sest hagejalt ei ole töid tellitud. Soodustatu tahet asjaajamiseks eeldatakse juhul, kui asjaajamine oli soodustatu objektiivsetes huvides. Iseenesest võib väita, et kostjale kuuluva kütteseadme hooldamine oli kostja huvides, kuid eelpoolnimetatud tõenditega on kohtus leidnud tõendamist kostja tahe, et ta ei ole soovinud hagejalt töid tellida, kostja ei ole asjaajamist heaks kiitnud ning seega ei saa asuda seisukohale, et väidetavate tööde tegemine vastas kostja eeldatavale või tegelikule tahtele. Samuti on välistatud hageja nõue käsundita asjaajamise sätete järgi seetõttu, et hageja seisukohtadest nähtuvalt pidas ta kütteseadet enda omaks. Seega võis hageja teha väidetavaid kulutusi enda asjale, mis ei ole käsundita asjaajamine VÕS mõtte kohaselt.
42.Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostjal on kohustus tasuda vaidlusalune arve alusetust rikastumisest tuleneva õigussuhte raames.
43.Kohus hinnates kohtus tunnistajate poolt antud ütlusi ja kohtule esitatud tõendeid kogumis on seisukohal, et kohtus leidis tõendamist asjaolu, et hageja poolt aktides nr XXX ja nr XXX nimetatud tööde näol oli tegemist eelkõige küttesüsteemi ehituse ja sellest tulenevate puuduste kõrvaldamisega, mida sisuliselt saab käsitleda garantii korras tehtavate töödena.
44.Küttesüsteemi paigaldas Mindreks Grupp OÜ arendaja Doneright OÜ (pankrotis) tellimusel. Tunnistaja V. K. i ütlustest nähtuvalt soojustasid nad kütteseadme majaelanikega, sest arendaja ja ehitaja olid kadunud. Kogu maja mõjutas see, et arendaja oli jätnud elektrienergia lepingud endale ning veebruaris võeti elekter ära ning ei olnud sooja vett. Ka tunnistaja J. T. ütlustest nähtuvalt oli hooldustööde tegemine tingitud sellest, et küttesüsteemile oli paigaldatud vale elektrisüsteem, mis tingis selle, et süsteem lülitus välja. Majaelanikud helistasid arendajale ning hiljem talle. Samuti nähtub tunnistaja T. ütlustest, et kui korteriomanikud võtme said, siis temal enam garantiilist kohustust ei olnud. Ka Nordest Ekspert OÜ küttesüsteemi kohtülevaatuse aruandest (I kd, tlk 106-140, 20.03.2017) nähtub, et tehnoseadmed (va soojuspump) on paigaldatud tagahoovi ajutise ehitise tunnustega ruumi, mis ei ole pikemaks ekspluatatsiooniks kõlblik (p 4.2.1.) ning ajutises tehnoruumis ei ole teostatud terastorustikele ega mahutitele potentsiaaliühtsustust,
puudub nõuetekohasuse tunnistus, puuduvad kilbiskeemid ja elektripaigaldise mõõdistused, seega võib elektrisüsteem olla ekspluatatsiooniks kõlbmatu (p 4.2.6).
45.Seega ei leidnud kohtus tõendamist, et hageja oleks kostja esemele alusetult kulutusi teinud VÕS § 1042 lg 1 mõtte kohaselt, kuna garantii korras puuduste kõrvaldamist või asja parandamist ei saa käsitleda kostja rikastumisena seetõttu, et hageja ei teinud oma tööd kütteseadme paigaldamisel korralikult. Isegi kui hageja tegevust saaks käsitleda tegevusena, mille kaudu võiks kostja olla rikastunud, kuid mis kohtus tõendamiste ei leidnud, on hageja poolt tõendamata nii kulutuste tegemine, nende vajalikkus kui ka suurus.
46.Tulenevalt eeltoodud põhjendustest on kohus seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. III
47.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
48.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
49.Menetluskulude nimekirjast (I kd, tlk 148-149) nähtuvalt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja, A. K. i, kulud summas 480 eurot (ilma käibemaksuta) ja lepingulise esindaja vandeadvokaat A. K. u, kulud summas 12 009,60 eurot, millele lisandub 3,60 eurot (TsMS § 144 p 2), mille kostja palub hagejalt välja mõista.
50.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
51.Kostja lepingulise esindaja, A. K. i, ajakulu on kokku 4 tundi ning tema tunnihind on 120 eurot ilma käibemaksuta ja vandeadvokaat A. K. u tunnihind on 167,38 eurot, mis koos käibemaksuga on 200,86 eurot.
52.Hageja ei ole vastu vaielnud kostja lepingulise esindaja A. K. i poolt esitatud menetluskuludele. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid leiab, et kostja lepingulise esindaja A. K. i ajakulu kokku 4 tunni eest on põhjendatud summas 480 eurot (ilma käibemaksuta).
53.Hageja ei pea põhjendatuks kostja menetluskulusid, mis on tekkinud seoses 15.06.2020 kostja poolt hagi osalise läbivaatamata jätmise taotluse koostamisega, kohus jättis taotluse rahuldamata. Samuti ei pea hageja põhjendatuks kostja 05.03.2021 ja 08.03.2021 menetluskulusid, mille puhul on tööde teostajaks märgitud U. K.. Hageja hinnangul ei nähtu tsiviilasja materjalidest nimetatud õigusabi osutamine. Samuti ei ole esitatud mahus põhjendatud ja vajalikud kulud mitmed informatiivsete määrustega tutvumised ja kliendi teavitamised. Esile toodud asjaolud annavad aluse jätta taotletud kostja menetluskuludest 40% ulatuses kindlaks määramata.
54.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja A. K. u kulutused on mõnevõrra ülepaisutatud. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks kostja lepingulise esindaja kulutusi 15.06.2020 ja 30.07.2020 menetlustoimingutele, kuivõrd nimetatud dokumentides esitatud seisukohad on osaliselt kattuvad, mistõttu peab kohus nende kahe seisukoha põhjendatud ajakuluks kokku 7 tundi. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kostja 31.08.2021 toimingut kohtuistungi
protokolli analüüsiks, kuivõrd kostja esindaja viibis istungil ning mingeid uusi asjaolusid seal ei esitatud. Põhjendatud ei ole ka kostja toimingud ajavahemikul 16.09.2021 – 18.10.2021, sest infovahetus kliendiga ei ole kontrollitav ja on juba hõlmatud antud seisukoha koostamisega ning analüüsid on ebavajalikud.
55.Kohus, arvestades vaidluse sisu, hageja väidete ja tõendite mahukust ja paljusust ning kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust (sh vajadust kõigile hageja poolt esile toodud väidetele õiguslikult põhjendatud seisukoha esitamist) ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab, et kostja lepingulise esindaja A. K. u tehtud menetlustoimingud on põhjendatud kokku 51,9 tunni ulatuses.
56.Kohus ei pea põhjendatuks kinnistusraamatu väljavõtte kulu 3,60 eurot ja leiab, et see on ebavajalik kuivõrd nõue on esitatud korteriühistu vastu ning ühistul on olemas andmed selle kohta, kes on korteriomanikud.
57.Tulenevalt eeltoodust kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele kostja lepinguliste esindajate A. K. kulud 480 eurot (ilma käibemaksuta) ja A. K. u kulud 10 424,43 eurot (koos käibemaksuga).
58.Kuna kostja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.