Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-6440
Tsiviilasi
Mindreks Grupp OÜ hagi Tartu linn, XXXXXX korteriühistu vastu 20 382 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
20 382 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. detsembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mindreks Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Mindreks Grupp OÜ (rk: 11378629), esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa Vastustaja (kostja): Tartu linn, XXXXXX korteriühistu (rk: XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Siret Saks
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. detsembri 2021 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Mindreks Grupp OÜ kanda.
3.Välja mõista Mindreks Grupp OÜ-lt Tartu linn, XXXXXX korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 1020 eurot (koos käibemaksuga).
Mindreks Grupp OÜ on kohustatud tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 1020 eurot Tartu linn, XXXXXX korteriühistu kasuks viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Mindreks Grupp OÜ (hageja) esitas 26.04.2019 maakohtule Tartu linn, XXXXXX korteriühistu (kostja) vastu hagi 20 382 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub Tartu linn, XXXXXX korteriomanike kaasomandisse küttesüsteem, mille paigaldas hageja, kes hooldas ja remontis kütteseadet teenuse osutamise eesmärgil. Hageja oli korteri M1 omanik 27.01.2017–24.08.2018. Korteriomanike ja hageja vahel oli vaidlus kütteseadme omandiõiguse üle (tsiviilasi nr 2-17-1914). Tartu Maakohus tuvastas 11.05.2018 määrusega, et kütteseade kuulub korteriomanike kaasomandisse. Korteriomanikud taotlesid ühe hagi tagamise abinõuna, et kohus kohustaks hagejat kuni tsiviilasjas nr 2-17-1914 lahendi jõustumiseni jätkama kütteseadme töös hoidmist ja korteriomanike küttega varustamist. Hagejal tekkisid kütteseadme töös hoidmisega perioodil 04.10.2016–18.09.2018 kulud (hooldus, avarii likvideerimine, elektrikatkestusega seonduv), mille kohta ta esitas kostjale arve nr 19001 summas 20 382,00 eurot. Kulude sisu nähtub tehtud tööde aktist nr 17304 perioodi 04.10.2016–27.02.2017 kohta ja aktist nr 18099 perioodi 11.04.2017–18.09.2018 kohta. Kostja ei ole arvet tasunud. Korteriomanikud pidasid ennast kütteseadme omanikuks ning teadsid, et see on hageja valduses ja hageja hooldab kütteseadet, seega oli poolte vahel sõlmitud käsundusleping. Nõude alusena on võimalikud ka käsundita asjaajamise sätted. Hageja tegutses korteriomanike huvides. Teenuse saamisega ja sellele mitte vastuvaidlemisega pika aja jooksul oli hageja tegevus kostja poolt heaks kiidetud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt hoolduskulude hüvitamist ka kuni 01.01.2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 2, alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 37 lg 1 ja asjaõigusseaduse § 72 lg 4; § 75 lg 1; § 88 lg 1 järgi.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hagi on õiguslikult põhjendamata ja tõendamata. Hageja väidetud tööd ja kulud on tõendamata, hinnad ja ajakulu ülepaisutatud. Kuna hageja on talle kuulunud korteriomandi võõrandanud, siis on KrtS § 43 lg 1 kohaselt hagejalt üle läinud kõik korteriomanikuks olemise ajal kantud kulude nõuded. Nõuet ei ole hagejal ka aja eest, kui ta ei olnud korteriomanik. Kütteseade on alates paigaldamisest 2016. a mais korteriomanike kaasomandis. Tsiviilasjas nr 2-17-1914 esitatud korteriomanike esmane taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks oli suunatud kütteseadme elektrilepingu vormistamiseks korteriomanike valitud korteriomaniku
Aira Viirese nimele. Üksnes alternatiivselt taotlesid korteriomanikud olukorra reguleerimist selliselt, et hagejal on õigus nõuda korteriomanikelt tasu kütteseadme elektritarbimisega seotud lepingutest tuleneva kulu katteks, muid tasusid korteriomanikud nõus tasuma ei olnud. Korteriomanike ja hageja vahel ei ole sõlmitud käsunduslepingut küttesüsteemi hooldamiseks. KOS § 15 lg-st 3 ja lg-st 6 tulenevalt tuli küttesüsteemi hooldus- ja remondilepingute sõlmimine otsustada korteriomanike üldkoosolekul. Hagejal keelati 28.02.2017 kohtumäärusega tsiviilasja nr 2-17-1914 kohtumenetluse ajaks kütteseadme suhtes toimingute tegemine. Seega on hageja teinud toiminguid omavoliliselt ning kostja ei ole neid heaks kiitnud. Käsundita asjaajamise nõude eeldused ei ole täidetud. Kostja ei ole hageja tegevust heaks kiitnud. Hageja ei ole tõendanud, et tema tegevus vastas kostja huvile ja tahtele. 11.11.2016 üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud soojasõlme soojustada ja teostasid töö ise. Koosolekul osales hageja seaduslik esindaja Indrek Mutso. Asjaolu, et soojustus ei olnud hageja hinnangul eesmärgipärane, ei õigustanud hageja sekkumist korteriomanike vara valitsemisse. Hagi aluseks olevate tööde näol ei ole tegemist vajalike kulutustega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 p 1 mõistes. Hageja ei ole näidanud, mil viisil soodustas tööde tegemine kütteseadme säilimist ning kuidas oleks kütteseadme säilimine sattunud vahetusse ohtu juhul, kui tegevused oleks otsustatud korteriomanike koosolekul või korteriühistu üldkoosolekul. Tööde teostamine ja kulude kandmine süsteemselt ilma teiste omanike nõusolekuta ei saa olla vajalik KOS § 15 lg 2 ja KrtS § 37 lg 1 mõttes. Tööd on seotud küttesüsteemi ehituse ja sellest tulenevate puuduste kõrvaldamisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 642 lg 1 mõttes.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 13. detsembri 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 480 eurot (ilma käibemaksuta) ja 10 424,43 eurot (koos käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja lähtunud kogu nõude ulatuses käsundi sõlmimisest või käsundita asjaajamise sätetest, seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et hageja on korteriomandi võõrandamise tõttu tulenevalt KrtS § 43 lg-st 1 oma nõude kaotanud. Kohus leidis, et poolte vahel ei olnud käsunduslepingut kütteseadme hooldamiseks ja hageja ei saa nõuda kostjalt arve tasumist lepingulisest suhtest tulenevalt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et poolte vahel oleksid olnud läbirääkimised lepingu sõlmimiseks või et leping oleks sõlmitud. 30.10.2016 on Lasse Lehis korteriomanikele teatanud, et Võru 18 kütteseadme omanik on OÜ Dandelion Power, ja palunud esitada sooja vee näidud. Kirjavahetusest november – detsember 2016 nähtub, et korteriomanikud ei olnud nõus ilma lepinguta esitatud OÜ Dandelion Power arvet tasuma, märkides, et soojasõlme omanikud on nemad. Korteriomanikud otsustasid 11.11.2016 koosolekul, et soojasõlm tuleb muuta ilmastikukindlaks, soojustada oma vahenditega ja kulud katavad korteriomanikud solidaarselt. Kai Rohejärv on saatnud korteriomanikele kirja, et soojasõlm sai soojustatud. Kuigi hageja on pöördunud korteriomanike poole 27.01.2017 ettepanekuga kohtuda, et arutada kütteseadmega seotud küsimusi, korteriühistu huvi kütteseadme ostmiseks ning kütte ja vee hinda, ei ole pooled nendes küsimustes kohtunud. 12.09.2017 on korteriomanik Aira Viires hagejale vastanud, et hagejalt ei ole töid tellitud. Ka tunnistaja A.A. ei kinnitanud tööde tellimist hagejalt. Kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 15 lg-st 3 ja lg-st 6 tulenevalt tuli küttesüsteemi hooldus- ja remondilepingute sõlmimine otsustada korteriomanike üldkoosolekul. Vastavat otsustust ega hageja sooviavaldust kohtule esitatud ei ole. Hageja ei ole esile toonud, kuidas ja millises vormis ta avaldas soovi sõlmida kostjaga leping või kuidas kostja avaldas tahet sõlmida leping
hagejaga. Hageja 02.01.2019 korteriomanikele edastatud tehtud tööde aktidele nr 17304 ja 18099 on alla kirjutanud ainult hageja ja seda alles 25.04.2019. Korteriomanikud Annika Raudoja, Aira Viires, Mart Viires, Kai ja Kristian Rohejärv oma vastuses hagejale ei ole arvet summas 20 382 eurot tunnistanud. Kohus võttis hageja 15.06.2020 vastusele lisatud tõendid (II kd, tl 7–11) asja juurde, kuid nõustus kostjaga, et need ei ole lepingu sõlmimise seisukohast asjakohased ja on käsitletavad korteriomanike vahelise kirjavahetusena perioodil, mil hageja oli korteri M1 omanik. Kohus ei arvestanud nii hageja kui ka kostja esitatud tõendeid (I kd, tl 177–191, II kd, tl 24–48) kui asjasse mittepuutuvaid. Hageja seisukoht, et korteriomanike hagi tagamise taotlust tsiviilasjas nr 2-17-1914 tuleb tõlgendada tahteavaldusena lepingu sõlmimiseks, on meelevaldne. Korteriomanike eesmärk oli saada endale elektrileping. Asjaolu, et alternatiivselt olid korteriomanikud nõus maksma hagejale elektritarbimise eest, tähendab seda, et korteriomanikud soovisid kindlustada, et kütteperioodil kütteseadet välja ei lülitataks. Muid kulusid hageja nõuda ei saanud. Tartu Maakohtu 28.02.2017 määrusega ei kohustatud hagejat kütteseadet hooldama, vaid kohustati võimaldama korteriomanikele kestev juurdepääs kütteseadmele ja andma üle võtmed. Kui hageja tegi kostjale mingeid töid, milles pooled ei olnud kokku leppinud, võib kostjal olla kohustus kulutused hüvitada ja töö eest tasu maksta käsundita asjaajamise (VÕS § 1018 ja § 1023) või alusetu rikastumise (VÕS § 1024 lg 4 ja § 1042) sätete alusel juhul, kui hageja tahtis neid töid tehes tegutseda kostja kasuks VÕS § 1018 lg 2 järgi. Hageja ei ole tõendanud, et esineks vähemalt üks VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 loetletud asjaolu. Iseenesest võib väita, et seadme hooldamine oli kostja huvides, kuid tõendamist on leidnud, et kostja ei soovinud hagejalt töid tellida ja ei ole asjaajamist heaks kiitnud ning seega ei saa asuda seisukohale, et tööde tegemine vastas kostja eeldatavale või tegelikule tahtele. Nõue käsundita asjaajamise sätete järgi on välistatud ka seetõttu, et hageja pidas kütteseadet enda omaks. Kohus oli seisukohal, et hageja aktides nr 17304 ja 18099 nimetatud tööde näol oli tegemist eelkõige küttesüsteemi ehituse ja sellest tulenevate puuduste kõrvaldamisega, mida saab käsitleda garantii korras tehtavate töödena. Küttesüsteemi paigaldas hageja arendaja Doneright OÜ (pankrotis) tellimusel. Tunnistaja A.A. ütlustest nähtuvalt soojustasid nad kütteseadme majaelanikega, sest arendaja ja ehitaja olid kadunud. Arendaja oli jätnud elektrienergia lepingud endale ning veebruaris võeti elekter ära ja ei olnud sooja vett. Tunnistaja B.B. ütlustest nähtuvalt oli hooldustööde tegemine tingitud sellest, et küttesüsteemile oli paigaldatud vale elektrisüsteem, mis tingis selle, et süsteem lülitus välja. Majaelanikud helistasid arendajale ning hiljem talle. Samuti nähtub B.B. ütlustest, et kui korteriomanikud võtme said, siis temal enam garantiilist kohustust ei olnud. Ka Nordest Ekspert OÜ küttesüsteemi kohtülevaatuse aruandest nähtub, et tehnoseadmed (v.a soojuspump) on paigaldatud ajutise ehitise tunnustega ruumi, mis ei ole pikemaks ekspluatatsiooniks kõlblik, ajutises tehnoruumis ei ole teostatud terastorustikele ega mahutitele potentsiaaliühtsustust, puudub nõuetekohasuse tunnistus, puuduvad kilbiskeemid ja elektripaigaldise mõõdistused, seega võib elektrisüsteem olla ekspluatatsiooniks kõlbmatu. Seega ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks kostja esemele alusetult kulutusi teinud VÕS § 1042 lg 1 mõtte kohaselt, kuna garantii korras puuduste kõrvaldamist või asja parandamist ei saa käsitleda kostja rikastumisena seetõttu, et hageja ei teinud kütteseadme paigaldamisel oma tööd korralikult. Isegi kui hageja tegevust saaks käsitleda tegevusena, mille kaudu võiks kostja olla rikastunud, kuid mis tõendamist ei leidnud, on hageja poolt tõendamata nii kulutuste tegemine, nende vajalikkus kui ka suurus. Kuivõrd hagi jäi rahuldamata, jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja Andry Krassi kulud 480 eurot (ajakulu 4 tundi, tunnihind 120 eurot ilma
käibemaksuta) on põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat Andres Kalmu kulud 12 009,60 eurot (tunnihind 167,38 eurot, koos käibemaksuga 200,86 eurot) on ülepaisutatud. Kostja 15.06.2020 ja 30.07.2020 seisukohad on osaliselt kattuvad, mistõttu pidas kohus nende põhjendatud ajakuluks kokku 7 tundi. Põhjendatud ei ole kostja 31.08.2021 toiming kohtuistungi protokolli analüüsiks ning toimingud ajavahemikus 16.09.–18.10.2021 (infovahetus kliendiga ei ole kontrollitav ja on hõlmatud seisukoha koostamisega, analüüsid on ebavajalikud). Kohus, arvestades vaidluse sisu, hageja väidete ja tõendite mahukust ning kostja esindaja tehtud menetlustoimingute vajalikkust (sh vajadust esitada kõigile hageja väidetele õiguslikult põhjendatud seisukoht), leidis, et A. Kalmu menetlustoimingud on põhjendatud 51,9 tunni ulatuses, summas 10 424,43 eurot (koos käibemaksuga). Lisandub viivis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 alusel.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Mindreks Grupp OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
13.detsembri 2021 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus lepingulise võlasuhte analüüsimisel eristanud hageja ja arendaja rolli ning seadusest tulenevaid kohustusi. Kohus on otsuse p-s 32 analüüsinud tõendeid, mis ei ole seotud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu eesmärgiga hooldada ja hoida töökorras XXXXXX küttesüsteemi. Küttesüsteemi rajades oli hageja ülesandeks kütteseadme müük ja paigaldus. Hageja kohustuseks ei olnud rajada küttesüsteemi ümbritsevat hoonet, hageja ei rajanud elektrisüsteemi, ei sõlminud elektrilepinguid. Kõik otsesed kohustused, mis hageja ja arendaja vahelistest lepingutest tulenesid, on hageja täitnud. Hageja ja kostja vaidlus küttesüsteemi omandiõiguse üle sai alguse 2017. a alguses pärast seda, kui arendaja jättis arendustööd lõpetamata. Küttesüsteem asetses sobimatutes tingimustes ning vajas külmade ilmade tõttu pidevat tavapäratut hooldust. Tsiviilasjas nr 2-17-1914 arutati ka küttesüsteemi hooldamist. Kohus selgitas 20.02.2017 kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-17-1914 tuvastatud ja vaidluse all mitte olnud asjaolu, et „Mindreks Grupp OÜ poolt on seni tagatud kütteseadme hooldus“. Korteriomanikud taotlesid, et hagejat kohustataks tsiviilasjas nr 2-171914 lahendi jõustumiseni jätkama kütteseadme töös hoidmist ja korteriomanike küttega varustamist. Viidatud tõendid viitavad küttesüsteemi hooldamiseks läbirääkimiste toimumisele. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja tõendid korteriomanike pöördumistest hageja poole ja KOS § 15 lg 5. Elamus puudusid 2017. a alguses kirjalikud kokkulepped ning elanikud pöördusid suusõnalise kokkuleppe alusel probleemidega hageja kui küttesüsteemi paigaldaja poole ja hageja osutas elanikele soovitud teenust. Tegemist oli maja tavapärase asjaajamisega. Ebaõige on järeldus, et kirjavahetus puudutab üksnes elanike omavahelist suhtlust. Lepingu olemasolule viitab Aira Viirese 12.09.2017 kiri. Aira Viires ja Mart Viires vaidlustasid tööde teostamise asemel tööde mahu ka 02.01.2019 kirjas. Hageja esindaja kirjadest nähtub, et ta saadab asja kontrollima oma ettevõtte töötaja. Ei ole usutav, et majaelanik pakub kõigile teistele elanikele tasuta teenust, kasutades selleks tasu küsimata kasumi teenimisele suunatud ettevõtet. Kirjavahetusest nähtub ka konkreetsete tööde teostamine ja sellest informeerimine. Tunnistaja A.A. kinnitas, et probleemidega pöörduti hageja töötaja B.B. poole. Tunnistaja B.B. selgitas majaelanike pöördumist. Tegemist on tõenditega, mis kinnitavad kokkulepete olemasolu ning viitavad hooldustööde teostamiseks lepingu sõlmimisele. Tsiviilasjas nr 2-17-1914 esitatud hagi tagamise taotluses olid korteriomanikud valmis hagejale kütteteenuse osutamise eest tasuma, kuid pärast kohtumenetluse lõppu. Majaelanike ja hageja vahel oli kuni tsiviilvaidluse nr 2-17-1914 lõpuni kokkulepe, mille kohaselt kohustus hageja
osutama kostjatele teenust, kostjad olid teenuse osutamisest huvitatud, kostjad olid teenuse osutamisest teadlikud ning neil puudus huvi välistada hageja poolt teenuse osutamine. Hageja õigustatud ootus tasule ja majaelanike valmidus tasu maksta tulenes tsiviilasjas nr 2-17-1914 esitatud elanike seisukohtadest; 2) ei saa nõustuda seisukohaga, et hageja tegi kulutusi enda asjale ja seetõttu on käsundita asjaajamine välistatud. Tsiviilasjas nr 2-17-1914 otsuse jõustumiseni oli hagejal kostja seisukohtade kohaselt teadmine, et kostja arvates on kütteseade kostja omandis ning hageja osutab kostjale kütteseadme korrashoiu teenust; 3) ei ole kohus tuvastanud, et kõik aktides esitatud tööd on tehtud garantiikorras. Samuti ei ole märgitud, milliseid töid peab kohus ehitustöödeks ja milliseid garantiitöödeks. Hageja tegi küttesüsteemi paigaldamisel tööd vastavalt arendajaga sõlmitud lepingule. Hilisemad tööd ei olnud hageja ja arendaja vahel sõlmitud lepingu järgsed tööd. Hageja juhtis arendaja tähelepanu asjaolule, et rajatud tingimustes ei saa süsteem normaalselt tööle hakata ning tootja poolt ei ole võimalik tagada garantiid. Kuna arendaja ei viinud töid lõpuni ja Nordest Ekspert OÜ on 20.03.2017 tuvastanud seadme asumise sobimatustes tingimustes, siis ei saa rääkida selle hetkeni teostatavate tööde korral garantiitöödest. Hageja ei ole võõrandanud küttesüsteemi korteriomanikele ning kohus on jätnud selgitamata, millest lähtudes tekkis hagejal korteriomanike ees garantiikohustus. Kohus on jätnud tähelepanuta tõendid, mis välistavad garantiitööde teostamise. Hooldustööde mahtu kirjeldas tunnistaja B.B.. Tunnistaja A.A. ütluste kohaselt toimunud elektrienergia väljalülitamise järgselt teostatud süsteemi taaskäivitamine ning igakevadine ja sügisene hooldusvajadus ei ole garantiitööd; 4) tuleb kostja menetluskulud jätta kindlaks määramata taotletud mahust kuni 40% ulatuses. Sama esindaja esindas kostjaid ka tsiviilasjas nr 2-17-1914, mis pidanuks vähendama seisukohtade koostamise ajakulu. Kostja on mitmed menetlusdokumentide koostamised jaotanud mitmeks kulureaks. Seetõttu on kohus aktsepteerinud tavapärasest kõrgemat dokumentide koostamise mahtu ehk 1 tund lehekülje kohta.
5.Tartu linn, XXXXXX korteriühistu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hageja tõendanud tööde tegemist ja kulude kandmist, mis tingib igal juhul hagi rahuldamata jätmise. Kuna hagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata, ei ole tähendust kaebuse väidetel poolte suhte õigusliku kvalifikatsiooni kohta; 2) ei ole hageja ja korteriomanike vahel olnud lepingulist suhet kütteseadme hooldamiseks. Varasemas kohtumenetluses ei ole hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tuvastatud. Kohtu selgitused istungil ei ole käsitletavad asjaolude tuvastamisena. Kohtu selgitus tsiviilasjas nr 2-17-1914 20.02.2017 istungil, et hageja on kütteseadet hooldanud, kasvas välja hageja käsitlusest. Korteriomanikud kütteseadme hooldamist hageja poolt ei kinnitanud. Korteriomanikud ei ole hagejalt hooldusteenust soovinud. Korteriomanike eesmärk tsiviilasjas nr 2-17-1914 oli vastupidine – korteriomanikud soovisid õiguskaitset selleks, et neilt ei saaks nõuda alusetuid tasusid. Korteriomanikud soovisid hagi tagamise korras saada enda nimele kütteseadme elektritarbimisega seotud lepingud ning üksnes alternatiivselt palusid kohustada hagejat kütmisega jätkama, kuid selliselt, et hageja saab nõuda üksnes elektritarbimisega seotud lepingutest tuleneva kulu hüvitamist. Korteriomanikud soovisid ka kütteseadme valdust, et selle hooldust ise korralda. Tartu Maakohtu 28.02.2017 määrusega ei kohustatud hagejat kütteseadet hooldama, küll aga pidi hageja andma üle kütteseadmele valdust võimaldavad võtmed. Kütteseadme hoolduslepingu sõlmimine eeldanuks vormikohast korteriomanike otsust, mida ei ole. Korteriomanike ühisusega lepingu sõlmimine eeldanuks KOS § 15 lg 3 ja lg 6 alusel
vähemalt korteriomanike enamuse otsust. Hageja ei saa tugineda KOS § 15 lg-le 5, mis on korteriomanike sisesuhet puudutav säte. Korteriomanike suhtlusest I. Mutso ja B.B.ga ei tulene lepingu sõlmimise tahet. Kohus põhjendab asjakohaselt, et kuna hageja oli korteri nr M1 omanik, on kirjavahetus käsitletav korteriomanike vahelise kirjavahetusena. Kostja on selgitanud, et korteriomanikud pöördusid elektrikatkestuste korral I. Mutso poole, kuna oli alust arvata, et elektrikatkestuste põhjuseks olid hageja teostatavad ehitustööd. Tunnistaja A.A. ütlustest tulenevalt suhtles ta B.B.ga hoonega seotud teemadel seetõttu, et ka B.B. elas seal. B.B. seotus kütteseadmega puudutas garantiiajal kütteseadmel ilmnenud puuduseid. Tunnistaja B.B. ütlused kinnitavad, et tema seotus kütteseadmega ei tekitanud hageja ja kostja vahel lepingulist suhet kütteseadme hooldamiseks. B.B. viitab seadmele kehtinud garantiile ning kinnitab, et tema ei ole korteriomanikelt raha soovinud. Puuduvad mis tahes viited tasulise hoolduslepingu sõlmimise soovile. See väide on kooskõlas ekspert Gery Einbergi 12.04.2021 kirjaga kohtule, millest nähtuvalt oli hageja väidetud tegevuse sisuks oma töös puuduste kõrvaldamine. Korteriomanikud ei ole kinnitanud hooldusteenuse tellimist. Kohus on õigesti tuvastanud, et korteriomanikud ei ole kohtueelses suhtluses hageja nõuet tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud väidetava lepingu tingimusi. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad soovisid hooldusteenust summas 20 832 eurot, samas kui maaletooja hoolduspakkumise kohaselt vajab seade hooldust korra aastas hinnaga 130 eurot + km. Hageja käitumine ei vasta tavapärasele professionaalsele majandustegevusele. Kui hageja tegi töid ja soovis nende eest tasu, oleks ta pidanud oma tegevuse ja kulud kooskõlastama; 3) on korteriomanikud tsiviilasjas nr 2-17-1914 väljendanud, et ei soovi, et hageja saaks nende vastu mingeid nõudeid esitada, ja soovivad kütteseadet ise hooldada. Sellises olukorras on nõue käsundita asjaajamise sätete alusel välistatud, sest hageja tegevus ei vasta korteriomanike tahtele ning omanikud ei ole tegevust heaks kiitnud (VÕS § 1018 lg 1 p-d 1, 2). Kohus on ka asjakohaselt viidanud, et kuna hageja pidas end tööde teostamise ajal kütteseadme omanikuks, siis tulenevalt VÕS § 1026 lg-st 1 ei kuulu käsundita asjaajamise sätted kohaldamisele; 4) ei ole hagejal nõuet alusetu rikastumise sätete alusel, sest väidetavad tööd kujutavad endast kütteseadme puuduste kõrvaldamist. Hageja on kohustatud puudused kõrvaldama tasuta VÕS § 222 lg 4 alusel. Sellele on viidanud ekspert G. Einberg ning kinnitanud hageja töötaja B.B.. Tõendamata on kulutuste kandmine hageja poolt ja rikastumise ulatus; 5) on kohus määranud kostja menetluskulud kindlaks kooskõlas kaalutlusõiguse reeglitega. Asjaolu, et sama esindaja esindas korteriomanikke kütteseadme omandiõigust puudutavas vaidluses, ei anna alust kulusid 40% vähendada, sest omandiõigust puudutavas vaidluses kütteseadme väidetava hooldusteenuse sisu, mahtu, maksumust ja tõendatust ei käsitletud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
13.detsembri 2021 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
9.Hageja esitas kostja vastu kulutuste hüvitamise nõude 20 382 eurot ning tugines seejuures pooltevahelisele lepingule, käsundita asjaajamisele ja alusetule rikastumisele.
Ringkonnakohus rõhutab esmalt, et kõigi nimetatud õiguslike aluste puhul on hageja kohustuseks TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et kostja võlgneb talle 20 382 eurot lepingu alusel või, et tal on kulutuste hüvitamise nõue käsundita asjaajamise või aluseta rikastumise sätete alusel. Maakohus tuvastas, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet kostja vastu ühelgi eelnimetatud alusel ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust järeldada vastupidist. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus selgitamiskohustust rikkunud ning seda ei väida apellatsioonkaebuses ka hageja. Hagejat on menetluses esindanud õigusteadmistega isikud (alates 15.06.2020 menetlusdokumendist vandeadvokaadist esindaja) ning kuna tegemist on hagimenetlusega, ei ole kohtul kohustust selgitada hagejale seda, kas tema esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et ühtegi uut tõendit ega taotlust uute tõendite kogumiseks ei ole hageja esitanud ka apellatsioonkaebuses.
10.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hooldas ja remontis hageja korteriomanike kaasomandisse kuuluvat kütteseadet ning soovis selleks tehtud kulutuste hüvitamist. Kostja on alates esimesest vastusest hagile (I kd, tl 42-44) kinnitanud, et hagiavalduse lisades 3 ja 4 olevates aktides nr 17304 ja nr 18099 nimetatud tööde puhul on tegemist küttesüsteemi ehituse ja selle ehitusest tulenevate puuduste kõrvaldamise kuludega, mille eest hageja töövõtjana VÕS § 642 lg 1 alusel vastutab. Järgneva menetluse jooksul ei ole hageja kostja sellekohast vastuväidet ümber lükanud. Hageja paigaldas vaidlusaluse kütteseadme kostja kinnistule 20.05.2016 Doneright OÜ-ga (arendajaga) sõlmitud lepingu alusel (II kd, tl 41-43). Tunnistaja A.A. ütlustest nähtub, et kui ta majja kolis, olid arendaja (Doneright OÜ) ja ehitaja kadunud ning tööd osaliselt tegemata. Küttesüsteem oli õue peal olevas ehitises, millele oli ümber ehitatud karkass. Koos majaelanikega soojustati ehitis, milles asus küttesüsteem (III kd, tl 53). Tunnistaja B.B. ütluste kohaselt töötas ta hageja osaühingus, kes ehitas vaidlusaluse küttesüsteemi. Mingeid töid korrektselt üle ei antud. Küttesüsteem paigaldati arendaja soovil õue ühte hoonesse, mis ei olnud mõeldud küttesüsteemi paigaldamiseks. Elamule oli paigaldatud küttesüsteemi jaoks vale kaitse, mistõttu süsteem lülitus välja ja kogu maja läks külmaks. Kompressor lakkas töötamast elektrisüsteemi puudulikkuse tõttu (III kd, tl 53 pöördel-54). Puudub vaidlus, et kinnistu arendaja Doneright OÜ on pankrotis ning hageja on esitanud pankrotimenetluses nõudeavalduse 21 906,62 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate A.A. ja B.B. ütlused ei lükka ümber kostja vastuväidet, et hagiavalduses nimetatud tööde puhul oli tegemist töövõtja poolt puuduste kõrvaldamisega, mille eest kostja ei vastuta. Hageja ei ole tõendanud, et ta eriteadmisi omava isikuna oleks informeerinud arendajat võimalikest riskidest seonduvalt küttesüsteemi paigaldamise asukohaga (VÕS § 641 lg 3). Hageja poolt esitatud akt (II kd, tl 47) ei tõenda samuti puudusteta töö üleandmist. Rohkem tõendeid hageja kostja vastuväidete ümberlükkamiseks ei esitanud. Kostja on 11.11.2019 esitanud maakohtule Nordest Ekspert OÜ Võru 18 korterelamu küttesüsteemi kohtülevaatuse akti (I kd, tl 106-140), mille alapunktist 4 tuleneb, et küttesüsteem on ehitatud puudustega. Akti p-s 4.2.10 on leitud, et täpse hinnangu andmiseks soojuspumbasüsteemi kvaliteedile, efektiivsusele ja olemasolevale olukorrale (amortisatsioon, kulumine, hooldus, parendusmeetmed) tuleb teha täiendav ehitustehniline ekspertiis. 15.06.2020 menetlusdokumendis ei pidanud hageja ekspertiisi tegemist põhjendatuks (II kd, tl 3-5). Ekspertiisi tegemise võimalikkust arutati pooltega maakohtu 09.11.2020 istungil (II kd, tl 104-112). 02.02.2021 määrusega rahuldas maakohus hageja taotluse ekspertiisi tegemiseks ning määras eksperdiks I. Penkovi (II kd, tl 141-144). 15.02.2021 teatas I. Penkov, et talle esitatud küsimused jäävad enamuses väljaspoole tema kompetentsi (II kd, tl 152). 10.03.2021 määrusega (II kd, tl 163) vabastas maakohus I. Penkovi ekspertiisi tegemise kohustusest ning kohustas hagejat teatama, kas ta jääb ekspertiisi määramise taotluse juurde. 24.03.2021
seisukohas jäi hageja ekspertiisi tegemise taotluse juurde ja tegi kohtule ettepanku küsida eelnevalt ekspertidelt eelhinnangut ekspertiisi läbiviimise kompetentsi kohta (II kd, tl 172-174). Maakohus suhtles erinevate isikutega, kelledest keegi ei olnud nõus antud asjas ekspertiisi tegema. Muu hulgas selgitas G. Einberg 12.04.2021 vastuses maakohtule (II kd, tl 185), et osa küttesüsteemi töid on teostatud garantiikorras, aga esitatud aktides kajastuvad need tasuliselt. Garantii korras tehtud töödele on tuginenud ka tunnistaja B.B. (III kd, tl 54). 24.05.2021 kohtuistungil (II kd, tl 191) hageja loobus ekspertiisi tegemise taotlusest. 25.10.2021 kohtuistungil pärast tunnistajate A.A. ja B.B. ülekuulamist hageja samuti täiendavaid taotlusi ei esitanud ning oli nõus asja sisulise arutamise lõpetamisega.
11.Käesoleva otsuse p-s 10 esitatud tõendite ja faktiliste asjaolude analüüs kinnitab, et hageja ei paigaldanud nõuetekohaselt hageja ja Doneright OÜ 20.05.2016 lepingu esemeks olevat kütteseadet ning et hageja poolt aktides nr 17304 ja nr 18099 märgitud tööd on käsitletavad nimetatud lepingu täitmisena (puuduste kõrvaldamisena). AIT-Nord OÜ 12.04.2017 e-kiri (II kd, tl 9) kinnitab küll kütteseadme kompressori vahetust, kuid mitte vahetamise põhjust. A. Viirese 12.09.2017 e-kiri (I kd, tl 195) kinnitab kütteseadme puudusi, s.t seda, et hageja on rikkunud 20.05.2016 lepingut, mitte aga seda, et aktides nr 17304 ja nr 18099 märgitud tööde puhul oleks tegemist kütteseadme hooldustöödega. Tsiviilasjas nr 2-17-1914 maakohtu poolt tehtud 28.02.2017 esialgse õiguskaitse määrus ja 11.05.2018 tehtud määrus, millega tuvastati küttesüsteemi kuulumine XXXXXX korteriomanike kaasomandisse, ei tõenda samuti hageja nõuet. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et tõendi liigid on nimetatud TsMS § 229 lg-s 2 ning kui hageja ei suutnud nimetada sobivat isikut ekspertiisi tegemiseks, oli tal võimalik esitada muid tõendeid oma nõude tõendamiseks. Hageja kohustus teostada nõuetekohaselt küttesüsteemi paigaldamisega seotud tööd tuleneb hageja ja Doneright OÜ vahelisest 20.05.2016 lepingust ning VÕS § 635 lg-st 1. Maakohus on asunud põhjendatud seisukohale, et seetõttu ei ole hageja tuginemine pooltevahelisele lepingule ning käsundita asjaajamise ega aluseta rikastumise sätetele tõendatud ega põhjendatud.
12.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohtu poolt hagejalt kostja kasuks väljamõistetud õigusabikulude suurus ei ole põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Maakohus on kostja õigusabikulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust hinnanud kohtuotsuse p-des 49-57. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui otsusest ei nähtu kaalutlusi õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud, kuna kohtuotsuse p-dest 49-57 nähtuvad maakohtu poolsed põhjendused kostja õigusabikulude hindamise kohta. Muu hulgas on maakohus põhjendanud, millistel kaalutlustel ta vähendas vandeadvokaat A. Kalmu poolt osutatud õigusabi aega 61,4 tunnilt 51,9 tunnile ja mistõttu kujunes põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kulu suuruseks 10 424,43 eurot (koos käibemaksuga). Tsiviilasjas nr 2-17-1914 vaieldi küttesüsteemi omandiõiguse üle ning asjaolu, et selles menetluses esindas korteriomanikke (mitte korteriühistut) sama esindaja, ei ole aluseks õigusabikulude (ajakulu) vähendamiseks. Hageja sellekohane väide ei ole põhjendatud ning kostja menetluskulude nimekirjast ei nähtu esindaja poolsete toimingute kattuvus. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 167,38 eurot (ilma käibemaksuta) ülemäära suur. Muu hulgas märgib ringkonnakohus, et hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja ajakulu suuruseks 53,75 eurot.
13.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja lepinguline esindaja on koostanud apellatsioonkaebuse vastuse, menetluskulude nimekirja ning vastanud ringkonnakohtu 30.03.2022 kirjale. Menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kulutanud õigusabile kokku 8,5 tundi. Menetluskulude nimekirjale lisatud arve nr 213863 summas 102 eurot ei seondu apellatsioonkaebusele vastamisega. Kuna apellatsioonkaebuses on korratud maakohtu menetluses esitatud seisukohti ning apellatsioonkaebuse vastusele on alla kirjutanud kostjat maakohtu menetluses esindanud lepinguline esindaja, siis olid kostja esindajale tsiviilasja faktilised asjaolud selged. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse, täiendava vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kokku on 5 tundi summas 1020 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud õigusabikulu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.