lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-17201/54

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-17201/54
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1999
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕSRS § 12 lg 5AÕSRS § 13 lg 6TsMS § 174 lg 6Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 656 lg 1, 2Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesandedTsMS § 641 lg 1Menetlusosalistele apellatsioonkaebusest teatamineTsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-17201/105Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.08.20232-20-17201/120Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.07.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17201

Kohtuasi

X hagi C vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. septembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXX) Kostja C (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Tõnu Pihelgas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta X apellatsioonkaebus menetlusse.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Harju Maakohtu 30. septembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-17201 ja saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 648Asja arutamine ringkonnakohtu istungil

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (hageja) esitas 22. novembril 2020 (täpsustatud 22. augustil 2021) Harju Maakohtule C (kostja) vastu hagi, milles palus lõpetada Värsi tn 37/2, Tallinn koosseisu kuuluva garaažiboksi nr 23 kaasomand selliselt, et see antakse hagejale hüvitise 349 eurot maksmise kohustuse vastu või alternatiivselt müüakse avalikul enampakkumisel alghinnaga 5000 eurot 6 kuu jooksul ning palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on vallasasjast ehitis Värsi tn 37 hageja, kostja ja kolmandate isikute kaasomandis. Värsi tn 37/2 asuval maaüksusel on 16 garaažiboksi, millest 11 on hageja kasutuses. Kostja kasutuses on garaažiboks nr 23. Ehitise alune maa on erastamisel ning alates 2008. a on hageja tegelenud maa erastamiseks vajalike toimingutega ja nende eest tasunud. Kostja ei osale erastamistoimingutes ega tasu kulutusi ning takistab kaasomandi haldamist. Kohtu määratud ekspert ei ole õigesti hinnanud vaidlusaluse asja väärtust. Arvestades varasemaid tehinguid vallasasjadest garaažiboksidega kõnealusel maatükil ja kostja tasumata kulusid, on väljaostuhind 349 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja varem teavitanud kostjat kaasomandi lõpetamise tahtest ning väited võlgnevuse kohta on ebaõiged. Kostjale kuulub garaažiboks nr 23
1.oktoobril 2005 sõlmitud lihtkirjaliku ostu-müügi lepingu ning asjas nr 2-06-22201
23.oktoobril 2007 tehtud kohtumääruse alusel, millega kinnitati garaažiühistu Lombi 14 (likvideeritud) vara jaotus. Kostja volitas 13. augustil 2007 enda esindamiseks Värsi tn 37 koosolekutel ja teistes garaažiboksi nr 23 puudutavates asjaajamistes Tarmo Valget, kes kostjale teadaolevalt seda ka tegi, mh kandis kulusid. Kostja ei ole takistanud erastamist. Küll aga on hageja jätnud esitamata arvete aluseks olevad dokumendid. Samuti ei kajasta hageja esitatud notariaalsed müügilepingud kaasomandi tegelikku väärtust. Kostja on huvitatud maa erastamisest ja kinnistamisest, sest see tõstab oluliselt asja väärtust. Lisaks oleks erastamisel oleva vallasasjast garaažiboksi avalik müük vastuolus kehtiva õigusega. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 30. septembri 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi, lõpetas kaasomandi Värsi tn 37/2 asuva vallasasjast ehitise suhtes, jättis selle osaks oleva garaažiboksi nr 23 hagejale ja kohustas hagejat tasuma kostjale hüvitise 5400 eurot. Maakohus jättis riigilõivu 75 eurot ja eksperditasu 480 eurot võrdsetes osades poolte kanda ning ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja osalenud maa erastamiseks vajalike toimingute tegemisel, mistõttu ei saa hageja oma nõudes tugineda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 12 lg-tele 2 ja 5. Samas on AÕSRS § 13 lg 6 järgi võimalik käsutustehingu tegemine, kui kohus kaasomandi lõpetab, kusjuures viidatud säte ei piira kohut kaasomandi lõpetamise viisi valikul. Kostjale on majanduslikult kõige kasulikum lõpetada kaasomand selliselt, et kostja kasutuses olev kaasomandi osa antakse hagejale ja hageja tasub kostjale selle eest asja turuväärtuse, mis on eksperdiarvamuse järgi 5400 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid kaasomandi osa väärtuse kohta, vaid üksnes enda hinnangu.

Apellatsioonkaebus

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule teises kohtukoosseisus ning jätta menetluskulud kostja kanda. Eksperdiarvamus põhineb tehingutel, mille puhul on konkurents ja pangalaenu saamise võimalus, kuid praegusel juhul tuleb arvestada piirangutega. Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et hageja ei tõendanud vaidlusaluse asja väärtust. Hageja esitas kaasomanike sõlmitud notariaalsed tehingud sama maaüksuse kohta, millega oleks pidanud arvestama ka ekspert. Lisaks on kostjal üldkoosoleku otsuse täimata jätmise tõttu võlgnevus kokku 380,42 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kuna rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, siis tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
6.TsMS § 646 alusel võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS § 656 lg 1 p 2 näeb ette, et ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsiooni põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. TsMS § 656 lg 2 järgi ringkonnakohus ei pea viidatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul asja uueks arutamiseks saatma, kui rikkumine on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtul on õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
7.Asjas menetletakse hageja nõuet Värsi tn 37/2, Tallinn asuva vallasasjast ehitise kaasomandi lõpetamiseks. Maakohus tuvastas, et pooled on vallasasjast ehitise kaasomanikud. Hageja tõi esile, et kõnealune ehitis koosneb 16 garaažiboksist, millest 11 on hageja kasutuses ning kostja kasutuses on üks garaažiboks (nr 23). Sellest järeldub, et lisaks hagejale ja kostjale on ehitisel veel kaasomanikke, kuid menetluses osalesid üksnes hageja ja kostja. Kolleegium on seisukohal, et kaasomandi lõpetamise vaidlusse tuleb kaasata kostjana kõik kaasomanikud (vt Riigikohtu 21. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-04 ̧ p 17).
7.1.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-te 1 ja 2 järgi jagavad kaasomanikud kaasomandis oleva asja kokkuleppel, otsustades ühtlasi jagamise viisi ja tingimused. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandi lõpetamise või selle viisi suhtes, otsustab kohus kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise ning kaasomandis oleva asja jagamise viisi. Riigikohus on selgitanud, et kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12). Rikkumise tõttu on ka jäänud teiste kaasomanike õigused kaitseta, nende seisukohti ei ole menetluses arvestatud ja ei ole välistatud, et seetõttu alustab mõni muu kaasomanik uut vaidlust. Teiste kaasomanike kaasamata jätmine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine TsMS § 656 lg 1

p 2 mõttes. Apellatsioonimenetluses ei ole kõrvaldatav asja arutamine menetlusosalist kohtusse kutsumata.

7.2.Maakohus menetles asja hagimenetluses. Toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks hagejale selgitanud, et kaasomandi lõpetamise hagi tuleb esitada kõigi kaasomanike vastu. Kohus peab TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 6 ja lg 4 ning § 329 lg 3 järgi eelmenetluses hageja tähelepanu pöörama sellele. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hageja tähelepanu juhtida menetlusosaliste ringile ning selgitada, et menetlusse peavad olema kaasatud kõik kaasomanikud. Kolleegium märgib, et kaasomandi lõpetamise puhul võivad iseenesest kõik senised kaasomanikud jäädagi edaspidi ehitise kaasomanikeks, kuid nende kaasomandi osad võivad muutuda.
8.Täiendavalt juhib kolleegium tähelepanu, et hageja esitatud nõue tuli lahendada hagita menetluses. Kuigi üldjuhul vaadatakse kaasomandi lõpetamise nõue läbi hagilises menetluses, siis kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt on ehitise alune maa erastamata, mistõttu ei ole tegemist tavapärases tsiviilkäibes oleva asjaga. Kolleegium leiab, et vallasasjast ehitise kaasomandi lõpetamise osas on AÕSRS § 12 lg 5 erinorm AÕS §-de 76 ja 77 suhtes. See tähendab, et vallasasjast ehitise puhul saab kaasomandi lõpetamist nõuda üksnes AÕSRS § 12 lg-s 5 sätestatud eeldustel. AÕSRS § 12 lg 5 kohaselt, kui ehitise kaasomanik ei tee maa tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja kui maa tagastamine või maa erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud või kui kinnistamine eeldab ehitise omandiosade muutmist, võib ehitise kaasomanik nõuda kaasomandi lõpetamist. Sellisel juhul kohaldatakse AÕS §-sid 76 ja 77. AÕSRS § 12 lg-s 5 sätestatud kaasomandi lõpetamise nõude vaatab kohus läbi hagita menetluses. Seega kohaldatakse kaasomandi lõpetamisele asjaõigusseaduse kaasomandi lõpetamise sätteid üksnes kõnealuse sättega reguleerimata küsimustes. Kui AÕSRS § 12 lg-s 5 nimetatud kaasomanikest tulenevaid takistusi ei esine, siis on kaasomanikel võimalik maa erastada ja seejärel kaasomand lõpetada AÕS §-des 76 ja 77 sätestatud korras.
9.Lisaks saab kolleegiumi hinnangul AÕSRS § 12 lg 5 alusel kohtulikult nõuda kaasomandi lõpetamist ehitise kui terviku suhtes, mitte ühe garaažiboksi suhtes (vt nt Riigikohtu
29.septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, millest nähtuvalt lõpetati AÕSRS § 12 lg 5 alusel kaasomand vallasasjast ehitise kui terviku suhtes). Hageja on sisuliselt palunud kaasomandi lõpetamist vallasasjast ehitise ühe garaažiboksi suhtes.
10.Kolleegium ei nõustu ka maakohtuga justkui tuleneks AÕSRS § 13 lg-st 6 õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kolleegium leiab, et vallasasjadest ehitiste puhul saab nõuda kaasomandi lõpetamist kohtus ainult täiendavate AÕSRS § 12 lg-st 5 tulenevate eelduste täidetuse korral. AÕSRS § 13 lg 6 eelviimase lause kohaselt võib ehitist või selle osa pärast 2006. aasta 1. märtsi vallasasjana käsutada pankroti- ja täitemenetluse ning kinnisasja avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise menetluse korras või kohtumenetluses tehtud lahendi vabatahtlikuks täitmiseks, samuti võib teha ehitise või selle osa suhtes testamendi või sõlmida pärimislepingu. Nimetatud normi alusel ei saa vallasasjast ehitise kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema kasutuses oleva garaažiboksi osas kaasomandi lõpetamist ja täitemenetluses enampakkumisele panemist, vaid normi mõtteks täitemenetlust puudutavas osas on võimaldada vallasasjast ehitise osa käsutamist kolmandast isikust võlausaldaja nõude täitmiseks. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine. AÕSRS § 13 lg 6 viimane lause sätestab, et kaasomandis oleva ehitisega võib pärast 2006. aasta
1.märtsi teha kaasomanike vahel kaasomandi lõpetamisega seotud tehinguid, samuti kaasomanikevahelisi tehinguid, mis on vajalikud kinnistamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Viidatud normi järgi võivad kaasomanikud kaasomandis oleva ehitisega teha kaasomandi lõpetamisega seotud tehinguid ning kaasomanikevahelisi tehinguid, mis on

vajalikud kinnistamist takistavate probleemide lahendamiseks. Seejuures on nimetatud tehingud lubatud üksnes kaasomanike vahel, mitte aga kolmandate isikutega.

11.Veel seisnes kolleegiumi hinnangul maakohtu oluline eelmenetluse ülesande rikkumine selles, et maakohus ei selgitanud välja, millises suuruses hüvitist on hageja nõus kostjale omandiõiguse kaotamise eest maksma. Seejärel tulnuks maakohtul pooltele selgitada, et hageja taotletud viis kaasomandi lõpetamiseks ei sobi juhul, kui kaasomandi lõpetamisel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista hüvitis üle hageja poolt nimetatud summa. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole põhjendatud jätta kaasomandis olevat asja ühele kaasomanikule suurema hüvitise maksmise vastu, kui ta on valmis ja võimeline maksma (vt nt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p-d 23 ja 25).
12.Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega arutada asja kohtuistungil (TsMS § 648). Samuti ei pea ringkonnakohus analüüsima kaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1) (vt Riigikohtu 24. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825/57, p 11).
13.Hageja on palunud saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Kolleegium selgitab, et ringkonnakohtul puudub vastav pädevus. TsMS ei näe ette võimalust ringkonnakohtul määrata, et asja läbivaatamine maakohtus peaks toimuma teises kohtukoosseisus, vaid asi saadetakse uueks läbivaatamiseks maakohtule. Küsimust, milline kohtunik maakohtus asja lahendab, reguleerib maakohtu tööjaotusplaan. Vastavalt kohtute seaduse § 37 lg-le 1 nähakse esimese astme kohtu kohtunike tööjaotus ette tööjaotusplaanis, mille sama seaduse § 36 p 1 kohaselt kinnitab kohtu üldkogu. Seetõttu rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt.
14.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi menetluskulude jaotuse ja TsMS § 174 lg 6 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium