Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus jätta määruskaebuse esitaja kanda.
6.Määrata kindlaks puudutatud isikule I Yle hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja rahuldada puudutatud isiku I Y taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Mõista avaldaja Xlt puudutatud isiku I Y kasuks välja menetluskulud 100 eurot. Jätta puudutatud isiku I taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 50 euro ulatuses.
2-20-17201
7.Määrata kindlaks puudutatud isikule II Qle hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja rahuldada puudutatud isiku II Q taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Mõista avaldaja Xlt puudutatud isiku II Q kasuks välja menetluskulud 122 eurot. Jätta puudutatud isiku II taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 61 euro ulatuses.
8.Avaldaja X on kohustatud Qle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (122 eurot) tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punktide 1-2 osas. Muus osas võib määruse peale Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldused ja nende aluseks olevad asjaolud
1.X (endine hageja, praegu avaldaja) esitas 22.11.2020 Harju Maakohtule hagi Y (endine kostja, praegu puudutatud isik I) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes, mis võeti 13.01.2021 määrusega menetlusse (tsiviilasja number 2-20-17201).
1.1.Hagiavalduse kohaselt palus X lõpetada Värsi tn 37/2, Tallinn koosseisu kuuluva garaažiboksi nr 23 kaasomand selliselt, et see antakse hagejale hüvitise 349 eurot maksmise kohustuse vastu või alternatiivselt müüakse avalikul enampakkumisel alghinnaga 5000 eurot 6 kuu jooksul ning palus jätta menetluskulud kostja kanda. Vallasasjast ehitis Värsi tn 37 on hageja, kostja ja kolmandate isikute kaasomandis. Värsi tn 37/2 asuval maaüksusel on 16 garaažiboksi, millest 11 on hageja kasutuses. Kostja kasutuses on garaažiboks nr 23. Ehitise alune maa on erastamisel ning alates 2008. a on hageja tegelenud maa erastamiseks vajalike toimingutega ja nende eest tasunud. Kostja ei osale erastamistoimingutes ega tasu kulutusi ning takistab kaasomandi haldamist. Kohtu määratud ekspert ei ole õigesti hinnanud vaidlusaluse asja väärtust. Arvestades varasemaid tehinguid vallasasjadest garaažiboksidega kõnealusel maatükil ja kostja tasumata kulusid, on väljaostuhind 349 eurot.
1.2.Harju Maakohus rahuldas hagi 30.09.2021 otsusega, lõpetas X ja Y kaasomandi Värsi 37/2 asuva ehitise kui vallasasja suhtes, jättis Värsi 37/2 ehitise kui vallasasja kaasomandi osa, garaažiboks nr 23, mis kuulus Yle, X omandisse ning kohustas Xt tasuma Yle hüvitise 5400 eurot omandikaotuse eest.
1.3.Tallinna Ringkonnakohus võttis X apellatsioonkaebuse 13.12.2021 otsusega menetlusse, otsustas TsMS § 646 alusel asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal ja rahuldas selle osaliselt ning tühistas maakohtu 30.09.2021 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kaasomandi lõpetamise vaidlusse tuleb kaasata kõik kaasomanikud (vt RKTKo, 21.12.2004, 3-2-1-143-04 ̧ p 17), nõue tuleb lahendada hagita menetluses ja vallasasjadest ehitiste puhul saab nõuda kaasomandi lõpetamist kohtus ainult AÕSRS § 12 lgst 5 tulenevate eelduste täidetuse korral.
2-20-17201
2.X esitas 12.12.2021 Harju Maakohtule ka hagi Q (puudutatud isik II) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes, mis võeti 07.04.2022 määrusega hagita menetluses esitatud avaldusena menetlusse (tsiviilasja number 2-21-19431).
2.1.Hagivalduse kohaselt palus X lõpetada Värsi tn 37/2, Tallinn koosseisu kuuluva garaažiboksi nr 19 kaasomand selliselt, et see antakse hagejale hüvitise 349 eurot maksmise kohustuse vastu, lubada hagejal allkirjastada piiriprotokoll kostja eest ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole osalenud erastamisetoimingute tegemisel. Hagiavalduse esitamise seisuga on tema võlgnevus kokku 283,18 eurot. Tasumata on arve summas 230 eurot vastavalt kaasomanike üldkoosoleku otsusele. Kostja oli üldkoosolekust teadlik ja tema poeg osales koosolekul. Kostja boksi esindaja sai jooksvalt e-mailile üldkoosoleku teate, üldkoosoleku otsuse ja protokolli. Maksmata viivised on 153,18 eurot. Samuti on kostja põhjustanud seisaku katastriüksuse moodustamisel Maa-Ametis, sest pole andnud vajalikku allkirja piiriprotokollile alates 2020 aasta maikuust. Kostja rikub sellega kaasomanike õigusi takistades erastamistoiminguid. Hagejale kuulub kaasomandis 5 boksi vastavalt 23.10.2007 määrusele asjas nr 2-06-22201 ja võlaõiguslikult on ta neid veelgi juurde soetanud. Ehitises Värsi 37/2 on enamik hageja kasutuses16-st boksist 13. Üks on vahetamisel. Kostjat on eelnevalt teavitatud kaasomandi lõpetamise tahtest 18.12.2020.
3.Harju Maakohus liitis 08.12.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-17201 ja 2-21-19431 ühte menetlusse ning jätkas menetlust tsiviilasja nr 2-20-17201 all, selgitades, et avaldaja esitatud nõuded tuleb lahendada hagita menetluses. Puudutatud isiku I (Y) seisukoht
4.Puudutatud isik I vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja varem teavitanud kostjat kaasomandi lõpetamise tahtest ning väited võlgnevuse kohta on ebaõiged. Kostjale kuulub garaažiboks nr 23 01.10.2005 sõlmitud lihtkirjaliku ostu-müügi lepingu ning asjas nr 2-06-22201 23.10.2007 tehtud kohtumääruse alusel, millega kinnitati garaažiühistu Lombi 14 (likvideeritud) vara jaotus. Kostja volitas 13.08.2007 enda esindamiseks Värsi tn 37 koosolekutel ja teistes garaažiboksi nr 23 puudutavates asjaajamistes W, kes kostjale teadaolevalt seda ka tegi, mh kandis kulusid. Kostja ei ole takistanud erastamist. Küll aga on hageja jätnud esitamata arvete aluseks olevad dokumendid. Samuti ei kajasta hageja esitatud notariaalsed müügilepingud kaasomandi tegelikku väärtust. Kostja on huvitatud maa erastamisest ja kinnistamisest, sest see tõstab oluliselt asja väärtust. Lisaks oleks erastamisel oleva vallasasjast garaažiboksi avalik müük vastuolus kehtiva õigusega.
5.Avaldaja on Timtam Õigusabi OÜ nimel esitanud alates 2016. aasta novembrist erinevaid arveid. Puudutatud isik I on palunud esitada arve väljastamise aluseks olevad kokkulepped, lepingud ja muud arve aluseks olevad dokumendid (näiteks avaldajale esitatud arved, mida ta teistele edasi esitab) ning teatanud avaldajale, et keeldub aluseta ja põhjendamata arvete tasumisest (dtl 56). Puudutatud isik I oli esimese astme menetluses valmis kompromissiks, millega avaldaja ostab garaažiboksi ekspertiisi käigus kindlaks määratava turuhinnaga. Kohtu poolt määratud ekspertiisi tulemusel hinnati Värsi 37 asuva garaažiboksi nr 23 väärtus 5400 eurole (dtl 197). Puudutatud isik II (Q) seisukoht
6.Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu. Avaldaja eesmärgiks on kõikide vaidlusalusel aadressil asuvate garaažibokside enda omandisse saamine. AÕSRS § 12 lg 5, mille alusel kohus asja menetlusse võttis, ei kohaldu, sest AÕSRS § 12 lg-s 5 sätestatud eeldused ei ole täidetud.
2-20-17201 Puudutatud isiku II väitel ei vasta tõele, et temal on võlgnevus erastamiseks vajalike toimingute eest. Vaatamata mitmetele pöördumistele ei edastanud avaldaja ühtegi üldkoosoleku protokolli ega arvet, mille alusel nõuab 230 euro tasumist (dtl 660). Menetluse edasine käik
7.Harju Maakohus kuulas 30.03.2023 ära avaldaja, kes selgitas, et Y ei ole talle tasunud üldkoosoleku otsuse kohast aastamaksu 12 aasta eest Eesti krooni aegses summas 300 krooni aastas, ümberarvutatuna eurodesse summas 230 eurot ega viiviseid. Qle on avaldaja täiendavalt ette heitnud, et Q pole andnud piiriprotokollile allkirja. Kuivõrd avaldaja väitel oli Värsi 37 maaüksuse katastrisse kandmine Q allkirja puudumise tõttu takistatud, juhtis Harju Maakohus 30.03.2023 toimunud ärakuulamisel avaldaja tähelepanu, et Värsi 37 Tallinn asuv maaüksus on Maa-katastris registreeritud 26.05.2022 katastriüksuse numbri 78401:101:7040 all. Kohus küsis avaldajalt ärakuulamisel, mis on järgmine toiming, mida on vaja teha maa kinnistamiseks. Kuivõrd avaldaja ei osanud vastata, andis kohus avaldajale tähtaja 24.04.2023 tuua selgelt ja ühemõtteliselt välja, mis toimingut Y ja Q praegu ei tee, mis maa kinnistamist takistab ning esitada sellekohased tõendid. Kohus selgitas, et kui avaldaja ei tõenda, et Y ja Q takistavad praegu maa kinnistamist, jätab kohus avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 2 alusel avalduse perspektiivituse tõttu. Kohus selgitas avaldajale veelkord, et asja uuel lahendamisel on ringkonnakohtu seisukohad asja uuesti läbi vaatavale kohtule siduvad ning et ringkonnakohtu otsuse kohaselt tuleb antud asjas kaasata kõik ehitise kaasomanikud.
8.Avaldaja esitas Harju Maakohtule 09.04.2023 (dtl 767) seisukoha, milles esitas 6 puudutatud isiku andmed ning selgitas, et jääb oma seisukoha juurde, et Garaažiühistu Lombi 14 likvideerimisel jagati garaažiboksid omanike vahel ära ja seetõttu ei ole vaja kaasata neid omanikke, kellele kuuluvad garaažiboksid teistes hoonetes. Avaldaja selgitas, et Värsi 37 asub 4 ehitist. Esimest ehitist kasutab avaldaja enda sõnul üksi, boksi nr 2 omandamine on tal parajasti pooleli, hinnaks on kokku lepitud 800 eurot. Teisest ehitisest on avaldaja enda sõnul hagenud kaasomandi lõpetamise nõudega teised ehitise kaasomanikud, keda on 9 (bokse 6). Kolmandal ehitisel on avaldaja väitel 12 kaasomanikku, kellest 5-l on avaldajaga kas võõrandamise või vahetuse kokkulepe. Neljandat ehitist kasutavad avaldaja sõnul 6 kaasomanikku, kellest 4-ga on avaldajal võõrandamise või vahetuse kokkulepe. Kokku jääb avaldaja sõnul Värsi 37 maaüksusele tulevikus alles 7-9 kaasomanikku. Katastriüksuse olemasolu tuli avaldajale üllatusena. Katastriüksus on moodustatud vastavalt naaberkinnisasjade omandipiiridele, mistõttu osa Värsi 37 ehitisest jääb tegelikkuses katastriüksusest väljapoole. Selleks, et kogu Värsi 37 ehitised jääksid tervikuna ehitistealuse maa kinnistamisel kinnisasja piiresse, olnuks vaja katastriüksus moodustada vastavalt piiriprotokollile, millel ainukesena Värsi 37 ehitiste omanikest puudus Q allkiri. Maa-ameti väitel on veel võimalik katastriüksuse piire muuta piiriprotokollile vastavalt, kuid puudu on Q allkiri. Sellest tulenevalt esitas avaldaja 09.04.2023 ka esialgse õiguskaitse taotluse, et avaldaja saaks Q eest anda piiriprotokollile allkirja ning saaks jätkuda katastriüksuse moodustamine vastavalt piiriprotokollile. Vastuseks kohtu nõudele tuua selgelt ja ühemõtteliselt välja, mis toimingut Y ja Q praegu ei tee, mis maa kinnistamist takistab, vastas avaldaja, et avaldajale erastamistoimingute kulude ära tasumine ei lõpeta erastamise takistamist puudutatud isikute poolt, sest edasine erastamine on ju ikkagi löögi all ning nende käitumine edaspidi etteaimamatu.
9.Harju Maakohus käsitles avaldaja esialgse õiguskaitse taotluses esitatut kui Q tahteavalduse (piiriprotokolliga nõustumise) asendamise nõuet, veendus, et avaldaja poolt menetluses esitatud piiriprotokollil pole Q allkirja (dtl 785) ning küsis Qlt, kas viimane on andnud allkirja Värsi 37 katastriüksuse moodustamiseks vajalikule piiriprotokollile, paludes esitada ka sellekohase
2-20-17201 tõendi. Q esindaja edastas Harju Maakohtule 13.04.2023 kohtule Q poolt allkirjastatud piiriprotokolli (dtl 805). Harju Maakohus jättis avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna nõude ese langes Q poolt piiriprotokollile allkirja andmise kaudu ära. Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Harju Maakohus jättis 09.08.2023 määrusega avalduse läbi vaatamata, X menetluskulud tema enda kanda ja Q menetluskulud tema enda kanda ning mõistis Xlt Y kasuks välja menetluskulud summas 1190 eurot.
11.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel avalduse perspektiivituse tõttu. Käesoleva menetluse esemeks on avaldaja nõue lõpetada Y ja Q suhtes Tallinnas Värsi 37 asuvate ehitiste kui vallasasjade kaasomand selliselt, et avaldaja omandab puudutatud isikutele kuuluvad kaasomandiosad, tasudes kummalegi hüvitist 349 eurot. Nõude alusena toob avaldaja välja, et puudutatud isikud takistavad maa erastamist ja kinnistamist.
12.Kohus lahendab asja AÕSRS § 12 lg 5 kohaselt hagita menetluses, kuivõrd kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on ehitise alune maa erastamata. Ringkonnakohus selgitas 13.12.2021 tehtud lahendis, et vallasasjast ehitise kaasomandi lõpetamise osas on AÕSRS § 12 lg 5 erinorm AÕS §-de 76 ja 77 suhtes. See tähendab, et vallasasjast ehitise puhul saab kaasomandi lõpetamist nõuda üksnes AÕSRS § 12 lg-s 5 sätestatud eeldustel. AÕSRS § 12 lg 5 kohaselt võib ehitise kaasomanik nõuda kaasomandi lõpetamist vaid juhul, kui ehitise kaasomanik ei tee maa tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja kui maa tagastamine või maa erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud või kui kinnistamine eeldab ehitise omandiosade muutmist.
13.Avaldaja tugineb menetluses väitele, et Y ja Q ei tee erastamiseks vajalikke toiminguid ning takistavad erastamist. 30.03.2023 toimunud avaldaja ärakuulamisel selgitas avaldaja, et Y ei ole talle tasunud üldkoosoleku otsuse kohast aastamaksu 12 aasta eest Eesti krooni aegses summas 300 krooni aastas, ümberarvutatuna eurodesse summas 230 eurot ega viiviseid. Kohus selgitab, et AÕSRS on selleks puhuks norm, § 12 lg 4, mis sätestab, et kui ehitise kaasomanik ei tasu maa tagastamisega või erastamisega seotud kulutusi või ei tasu maa ostuhinda, siis võib nimetatud kulutused kanda või maa ostuhinna tasuda teine ehitise kaasomanik. Sellisel juhul kohaldatakse VÕS §-i 1041. Seega kui avaldaja on teiste kaasomanike eest tasunud erastamisega seotud kulutusi, on tal VÕS § 1041 alusel õigus nõuda neilt tehtud kulutuste hüvitamist. Rahalise nõude olemasolu kaasomanike vastu ei tähenda, et maa kinnistamine kaasomanike nimele peaks olema takistatud. Kohtu hinnangul ei hõlma AÕSRS § 12 lg-s 5 sätestatud erastamiseks vajaliku toimingu mõiste erastamisega seotud rahalisi kohustusi, sest rahaliste kohustustega seotud nõuded on reguleeritud sama paragrahvi neljandas lõikes. AÕSRS § 12 lg-s 5 sätestatu on äärmuslik meede inimese omandiõigusest ilma jätmiseks olukorras, kus üks kaasomanik ei tee erastamiseks vajalikku toimingut, mis ei seisne raha tasumises. Üksikute tahteavalduste tegemata jätmise puhuks on kaasomanikel võimalik nõuda ka konkreetse tahteavalduse asendamist kohtulahendiga, ilma kaasomandit lõpetamata.
14.Avaldaja on Qle täiendavalt ette heitnud, et Q pole andnud piiriprotokollile allkirja. Käesoleva kohtumenetluse ajal andis Q piiriprotokollile allkirja. Avaldaja leidis, et sellegipoolest on Y ja Q käitumine edaspidi ettearvamatu. Kohus möönab, et Q allkirja puudumine piiriprotokollilt oli takistuseks katastriüksuse moodustamisele piiriprotokollis kirjeldatud piirides. Ent menetluse ajal on see takistus ära langenud ning lisaks on katastriüksus juba, küll teistes piirides, maakatastrisse kantud. Seega pole avaldaja välja toonud, et hetkel
2-20-17201 esineks maa erastamiseks vajalik toiming, mida Q ei tee, ja mille tõttu maa erastamine oleks oluliselt raskendatud. Kaasomandi lõpetamist ei saa rakendada karistusena tagantjärele. Küll aga võtab kohus seda arvesse menetluskulude jaotamisel.
15.TsMS § 477 lg1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lõike 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sellega on kohtule antud õigus lõpetada menetlus, kui selgub, et avaldus on õiguslikult perspektiivitu. Nagu eespool selgitatud, ei saa kohtu hinnangul rahasummade tasumata jätmist, isegi kui eeldada, et nende nõue eksisteerib ja on tõendatud, käsitleda AÕSRS § 12 lg 5 mõttes toiminguna, mille tegemata jätmine annaks kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse. Teine väidetav nõude alus, piiriprotokolli allkirjastamata jätmine, langes menetluse vältel ära. Seetõttu ei ole avaldaja nõudel alust ning nõue on perspektiivitu. Sellest tulenevalt jätab kohus Q ja Y vastu esitatud avalduse läbi vaatamata. Kohus selgitab täiendavalt, et kui avaldaja eesmärgiks on täiendavate kaasomandiosade omandamine kinnistule elamu ehitamise eesmärgil, nagu avaldaja välja on toonud, siis maa kinnistusraamatusse kandmise järgselt on kaasomanikel võimalik teha igasuguseid võõrandamise tehinguid, samuti lõpetada kaasomandit AÕS §-des 76 ja 77 sätestatud korras. Kuigi avaldaja ei ole vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele esitanud kõigi Värsi 37 kaasomanike kontaktandmeid, ei ole see antud juhul määrav, kuivõrd hagi perspektiivikus ei sõltu antud juhul sellest, kas nõue on esitatud ainult Y ja Q või kõigi Värsi 37 kaasomanike vastu.
16.Y on esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 834), mille kohaselt on ta kandnud lepingulise esindaja Pihelgas Konsultatsioonid OÜ juristi Tõnu Pihelgase poolt osutatud esindamise ja õigusabi kulud summas 950 eurot ja ekspertiisitasu 240 eurot, vastavalt 22.04.2021 kohtumäärusele ekspert LVM Kinnisvara OÜ ekspertiisi eest tasumiseks, Värsi 37 asuva garaaži kui vallasvara hindamisel. Puudutatud isik Y kandis menetluskuludena kokku seega 1190 eurot ja palub kohtul nimetatud kulud jätta avaldaja kanda. Õigusabikulud on arvestatud 9,5 tunni eest hinnaga 100 eurot tund kõigi kohtuastmete peale kokku. Taotlusele on lisatud arve ning maksekorraldused õigusabi ja ekspertiisitasu tasumise kohta. Kohtu hinnangul on õigusabi tasu põhjendatud. Y esindaja on esitanud menetluses põhjalikud seisukohad koos paljude tõenditega. Tasu on õigusabi osutamise eest kogu menetluse jooksul, st asja läbivaatamise eest kahel korral esimeses kohtuastmes ja ringkonnakohtus. Kuivõrd kohus jätab avalduse läbi vaatamata, tuleb Y menetluskulud jätta avaldaja kanda. Seda nii lähtudes TsMS § 168 lg-st 2 kui ka TsMS § 172 lg-s 1 sätestatud õigluse põhimõttele tuginedes.
17.Q on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 853). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul õiglane jätta Q menetluskulud tema enda kanda. Kaasomanike huvides oleva katastriüksuse moodustamise eelduseks oleva piiriprotokolli allkirjastamata jätmist saab kohtu hinnangul vaadelda AÕSRS § 12 lg 5 mõttes erastamiseks vajaliku toiminguna. Kohtu hinnangul kõrvaldas Q alles käesoleva menetluse kestel selle asjaolu, mis oleks saanud olla avaldaja nõude aluseks. Avaldaja kulud jäävad avaldaja enda kanda. Määruskaebus
18.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus otsus, millega avaldus rahuldada ja kaasomand lõpetada avaldaja taotletud viisil ning korraldada
2-20-17201 istung; alternatiivselt jätkata asja menetlemist maakohtus, menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda.
19.Kohtu hinnangul kitsendab AÕSRS § 12 lg 5 justkui kaasomaniku õigust kaasomandit kohtulikult lõpetada ning teha seda vaid juhul, kui maa erastamine on takistatud nö takistava tegevusega (ei anna allkirju, ei esita andmeid jms). Kohus leiab, et rahaliselt mitteosalemine elik kaasomanikule, kes erastamisega tegeleb, võlgu jäämine oleks nagu eraldi asi, st võlaõiguslik nõue. Kuid seesama AÕSRS § 12 lg 5 viitab, et kaasomandi lõpetamist saab kasutada lisaks, mida avaldaja teinud ongi. Erastamisel rahaliselt mitteosalemine on erastamist takistav asjaolu ning kindlasti ei jää keegi teistest erastajatest ootama võlaõigusliku kohtumenetluse järele, kuni erastamist jätkata saab.
20.Hagi esitades oli perspektiiv olemas. Kaebaja ei räägi võlgadest, vaid Khvosti poolt piiriprotokollile mitte alla kirjutamisest. Kohus võttis ise Khvostile kirjutades ära nii perspektiivi kui esialgse õiguskaitse aluse. Perspektiiv on endiselt olemas ja avaldajal on õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Erastamine jätkub, asi on Maa-ametis kinni juba 4,5 kuud, kus mingi nõustaja leiab, et kaasomandit ei ole, kuid ühisomandina kinnistamine ei läinud ka varasemalt läbi.
21.Kohus ei selgitanud ka korduva pärimise peale, milleks teisi kaasomanikke kaasatakse. Ringkonnakohtu viidatud kaasuses oli vajadus määrata kasutuskord. Käesolevas asjas on see kohtulikult määratud kõigi kaasomanike (Garaažikoperatiivi likvideerijate/osanike) nõusolekul ja kokkuleppel aastaid tagasi. Avaldaja ei teagi kõigi kaasomanike andmeid, ka on erastajate ja kaasomanike osalused erinevad. Kohus on jätnud surnud isiku nime (Jaan Katmuk) lõppmäärusesse alles.
22.Menetluses on tehtud apsakaid. Protokoll koostati vigadega ja seda ei saa parandada. Avaldajale pandi suhu sõnu mida ta ei öelnud ning mida kohtunik jätkuvalt tsiteerib asjaoludena. Avaldaja taotleb istungiaja määramist, kui ringkonnakohus võtab kaasuse enda menetleda ja suudab lõpliku otsuse teha. Menetlusosaliste seisukohad
23.Puudutatud isik I palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja ei ole teisi kaasomanikke kaasanud. Puudutatud isik I ei ole jätnud tegemata maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja on tasunud kõik erastamisega seotud tõendatud kulud, ega ole avaldajalt mingeid erastamisega seotud teenuseid tellinud või hilisemalt heaks kiitnud.
24.Puudutatud isik II palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kaebus on alusetu ja maakohtu määrus seaduslik ning põhjendatud. Menetluse edasine käik
25.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1, §-le 659 ja §-le 667 leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna Harju Maakohtu määruse tühistamiseks alust, vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning vastavalt TsMS
2-20-17201 § 657 lg 1 p-le 1 ja § 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja määruskaebusele 12.11.2023 täienduse. Viidatud dokumenti ringkonnakohus TsMS § 331 lg-st 1 juhindudes ei menetle, kuna see esitati hilinenult, st peale määruskaebuse esitamiseks määratud tähtaja möödumist. TsMS § 661 lg-st 1 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui hagita menetluse tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva juhul ükski õigusakt teisiti ei sätesta. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai avaldaja vaidlustatud maakohtu määruse kätte 18.09.2023. Järelikult möödus seaduses sätestatud 15 päeva kaebetähtaeg avaldaja jaoks TsÜS 135 lg-st 1 ja TsMS § 661 lg-st 1 tulenevalt 03.10.2023. Kuna dokument on esitatud elektrooniliselt, ei toimu dokumendi ja selle lisade tagastamist esitajale (vt nt RKTKm, 24.09.2014, nr 3-2-1-68-14, p 19).
28.Seoses määruskaebuses esitatud väidetega menetlusõiguse normide võimalik rikkumisega selgitab ringkonnakohus, et kuna käesoleval juhul tuli avaldus TsMS § 475 lg 1 p-st 13 tulenevalt kaasomandi asjana lahendada hagita menetluses, rakendusid kohtule asja läbivaatamisel hagita asjade menetlemisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud erisused. Üheks selliseks eripäraks on TsMS § 477 lg-s 8 sätestatud reegel, mille kohaselt protokollib kohus menetlustoimingu hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates.
29.Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtule ette heidetav, et kohus märkis avaldaja 30.03.2023 ärakuulamise protokollis, et menetlusosalistel ei ole õigust hagita menetluses protokolli parandamist taotleda (II kd, tlk 136 pöördel). Kuigi määruskaebuses on küll väidetud, et protokoll koostati vigadega pannes avaldajale suhu sõnu, mida ta ei öelnud, ei ole kaebuses esile toodud, milles konkreetne viga või kohtu eksimus seisneb. Arvestades seda ning asjaolu, et ringkonnakohus ei saa ise määruskaebuse väiteid sisustama hakata, puudub ringkonnakohtul võimalus nende avaldaja etteheidete õigsust sisuliselt kontrollida.
30.Hagita menetluse erisuseks on ka nn uurimisprintsiip. TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolusid ja kogub selleks vajalikke tõendeid. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse seadusele vastavust ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Erisuseks on seegi, et TsMS § 4771 lg-st 1 tulenevalt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. TsMS § 4771 lg-st 2 tuleneb, et kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 384 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kostja eelnevalt ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist.
31.Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtule etteheidetav, et kohus selgitas ise välja asjaolud ja kajastas määruse kirjeldavas osas ehitisregistrisse esitatud viimase ehitise omanike teatises märgitud andmeid, milles mh sisaldub ka avaldaja väitel surnud isiku nimi. Maakohtule ei ole ette heidetav seegi, et kohus kontakteerus puudutatud isikuga II, saamaks teada, kas ta on
2-20-17201 piiriprotokolli allkirjastanud ja kui mitte, siis mis põhjusel või kui eesmärgiks pole allkirjastamisest keeldumine, siis piiriprotokoll allkirjastada (II kd, tlk 150). Asjaolu, et sellele pöördumisele järgnes piiriprotokolli allkirjastamine puudutatud isiku II poolt, mis võttis ära aluse avaldaja poolt taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, ei saa kohtule ette heita.
32.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja etteheidega, et maakohus ei selgitanud, milleks teisi kaasomanikke kaasatakse. Tsiviilasja materjalidest nähtub selgelt, et 13.01.2022 määruses, millega maakohus jättis avaldaja avalduse puudutatud isiku II vastu käiguta, selgitas kohus avaldajale mh seda, et kaasomandi lõpetamise vaidlusse tuleb kaasata kõik kaasomanikud, paludes sellega seoses täpsustada kõikide vaidlusaluse Värsi 37 ehitise kaasomanike andmed (II kd, tlk 36 pöördel). Kohus kordas seda nõuet 28.01.2022 kirjas, viidates ühtlasi Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2021 otsuses toodud seisukohtadele, millest tulenevalt saab AÕSRS § 12 lg 5 alusel kohtulikult nõuda kaasomandi lõpetamist ehitise kui terviku suhtes, mitte ühe garaažiboksi suhtes (II kd, tlk 44). Maakohus kordas eelnimetatud seisukohti ja nõudeid 25.03.2022 kirjas (II kd, tlk 61). Kohus täitis Tallinna Ringkonnakohtu antud selgitustele tuginedes oma selgitamiskohustust ka 13.01.2023 kirjas (II kd, tlk 98). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kõik eelnimetatud kohtu dokumendid avaldajale kätte toimetatud vastavalt 22.01.2022, 28.01.2022, 14.02.2022, 21.01.2023.
33.Ringkonnakohus ei nõustu ka selle määruskaebuse väitega, et Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2021 otsuse viidatud Riigikohtu lahendist tulenev tõlgendus ei ole kohaldatav. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohtuasjas nr 3-2-1-143-04 menetleti hagi kaasomaniku õiguste rikkumise kõrvaldamiseks ja hüvitise saamise õiguse tunnustamiseks ning vastuhagi kaasomandi lõpetamise nõudes. Kuivõrd avaldaja ise on mõlema puudutatud isiku vastu esitatud avaldustes esile toonud, et ehitisel, milles asub garaažiboks, mille suhtes soovib avaldaja kaasomandi lõpetamist, on lisaks temale ja puudutatud isikutele veel omanikke, on maakohus selgitamiskohustust täites õigesti leidnud, et käesolevasse vaidlusse tuli TsMS § 77 lg 1 alusel kaasata kõik vaidlusaluse Värsi 37 ehitise kaasomanikud.
34.Edukas ei ole ka see määruskaebuse esitaja väide, et tema avaldused on õiguslikult perspektiivikad. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus avalduste perspektiivitust piisavalt põhjendanud. Selles osas järgib ringkonnakohus kõiki maakohtu seisukohti ning nõustub nendega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Ringkonnakohus peab seoses määruskaebuse esitaja arusaamaga kohalduvast materiaalõigusest vajalikuks siiski selgitada järgnevat.
35.Asjas kohalduv AÕSRS § 12 lg 5 sätestab, et kui ehitise kaasomanik ei tee maa tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja kui maa tagastamine või maa erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud või kui kinnistamine eeldab ehitise omandiosade muutmist, võib ehitise kaasomanik lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule nõuda kaasomandi lõpetamist, sealhulgas ehitise jagamist reaalosadeks eluruumide erastamise seaduse § 216 tähenduses, kui see vastab kaasomanike vahel ehitise kasutamisel välja kujunenud olukorrale. Sellisel juhul kohaldatakse asjaõigusseaduse §-sid 76 ja 77. Käesolevas lõikes sätestatud kaasomandi lõpetamise nõude vaatab kohus läbi hagita menetluses. AÕSRS § 12 lg 4 sätestab, et kui ehitise kaasomanik ei tasu maa tagastamisega või erastamisega seotud kulutusi või ei tasu maa ostuhinda, siis võib nimetatud kulutused kanda või maa ostuhinna tasuda teine ehitise kaasomanik. Sellisel juhul kohaldatakse võlaõigusseaduse § 1041. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.
2-20-17201
36.Kõnealused AÕSRS § 12 lg-d 4 ja 5 jõustusid 15.05.2006 seadusemuudatustega. Sealjuures nähtub Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast 823 SE I, et eelnõu eesmärgiks on luua ehitiste kaasomanikele lihtsustatud kord selleks, et kaasomanikud saaksid lahendada kinnistamist takistavad vaidlused. Neljanda lõike lisamine tuleneb praktikas ilmnenud probleemidest, kuna mitmete ehitiste all olevate maatükkide kinnistamine on takistatud seetõttu, et üks ehitise kaasomanikest ei tasu kinnistamise eelduseks olevaid tasusid ning sättes öeldakse selgelt, et vastavad tasud võib maksta ka teine kaasomanik, kellel on seejärel õigus nõuda tasu maksmist tasumisega viivitanud kaasomanikult. Viies lõige annab ehitise kaasomanikule kaasomandi lõpetamise nõude. Kaasomandi lõpetamise nõue tuleb kõne alla siis, kui üks kaasomanikest ei tee maa kinnistamiseks vajalikke toiminguid ning kinnistamine on seetõttu oluliselt häiritud. Kaasomanik on kohustatud ehitisealuse maatüki kinnistamisele kaasa aitama. See seisneb seaduses sätestatud toimingute tegemises. Tegemist on äärmusliku abinõuga, mille rakendamise üle otsustab kohus. Kui sellise äärmusliku abinõu rakendamine ei ole põhjendatud, siis on kohtul alati võimalik otsustada, et konkreetsel juhul kaasomandi lõpetamise vajadust ei esine ning seda abinõu ei rakendata.
37.Eeltoodust johtuvalt on maakohus õigesti leidnud, et kuna rahaliste nõuetega seonduv on reguleeritud AÕSRS § 12 lg-s 4, ei saa rahasummade tasumata jätmist, isegi kui eeldada, et nende nõue eksisteerib ja on tõendatud, käsitleda AÕSRS § 12 lg 5 mõttes toiminguna, mille tegemata jätmine annaks kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse. Nagu avaldaja esitatud 23.04.2023 üldkoosoleku protokollist nähtub, ei ole ka rahasummade tasumata jätmine enam takistavaks asjaoluks, kuna erastamise õnnestumiseks on nii praeguste kui tulevaste võlgnike eest kulud nõus tasuma kaks kaasomanikku (II kd, tlk 178-180).
38.Maakohtuga nõustudes võinuks kaasomandi lõpetamise nõudeõiguseks aluse anda asjaolu, et piiriprotokoll oli puudutatud isiku II poolt pikka aega allkirjastamata. See takistus on aga asja materjalidest nähtuvalt menetluse jooksul kõrvaldatud, millega langes ühtlasi ära puudutatud isiku II vastu esitatud avalduse perspektiivikus. Muudele, AÕSRS § 12 lg 5 mõttes maa erastamist oluliselt takistavatele konkreetsetele toimingutele, mida puudutatud isik I ja II on tegemata jätnud, avaldaja tuginenud ei ole. Pelk 09.04.2023 menetlusdokumendis väljendatud oletus, et edasine erastamine on löögi all, kuna puudutatud isikute I ja II käitumine on edaspidi etteaimamatu (II kd, tlk 142), AÕSRS § 12 lg-s 5 sätestatud eelduste esinemist jaatada ei võimalda.
39.Seda ei võimalda ka avaldaja 24.04.2023 ja 01.05.2023 menetlusdokumentides esitatud selgitused, et erastamist takistab see, e Tallinna Linnavalitsus on omandivormi määranud ühisomandina, mida Maa-amet aga erastada ei lase ning välistatud ei ole vaidlus halduskohtus, samuti selgituse küsimine 2007 a G/K Lombi 14 likvideerimisotsusele ja kohtumenetlus registripidajaga ning kaasomanikke ähvardav olukord, et tuleb tellida uus erastamisele minev maaüksus, kuna alates 2021 aastast ei ole maamõõtmise teostanud firmal enam litsentsi (II kd, tlk 177, 181 pöördel, 192 pöördel). Eeltoodud ringkonnakohtu seisukohti arvestades jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Taotluste lahendamine
40.Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja taotluse määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Käesoleval juhul ei ole asja istungile määramine vajalik, kuna ringkonnakohtul on lahend võimalik teha asja materjalide põhjal.
2-20-17201 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
41.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
42.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKTKm, 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt nt RKTKm, 21.06.2021, 217-13164, p 9).
43.Puudutatud isik I (Y) on ringkonnakohtule 12.06.2024 esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 150 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati puudutatud isikule I tema lepingulise esindaja poolt õigusabi järgnevalt: 11.10.2023 Kohtudokumentidega tutvumine ja ringkonnakohtule vastuse koostamine määruskaebuse esitaja (avaldaja) poolt 3.10.2023 esitatud määruskaebuse (määruskaebus) kohta tsiviilasjas nr 2-20-17201 – 1,5 h, tunnitasuga 100 eurot, tasu kokku 150 eurot. Taotlusele lisatud dokumentidest nähtuvalt on need kulud puudutatud isiku I poolt kantud.
44.Puudutatud isik II (Q) on ringkonnakohtule esitanud 17.06.2024 menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati puudutatud isikule II tema lepingulise esindaja (advokaat) poolt õigusabi järgnevalt: 03.10.2023 määruskaebusega tutvumine ja seisukoha koostamine (11.10.2023) – 1 h, tunnitasuga 150 eurot + 22% km, kokku tasu 183 eurot. Puudutatud isik II ei ole käibemaksukohustuslane. Puudutatud isik II taotleb kohtult TsMS § 177 lg 2 alusel, et avaldajat kohustataks tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Puudutatud isik II kinnitab, et tema poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatud kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
45.Avaldaja leiab, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isikute I ja II endi kanda. Ülepaisutatud kulud tuleb kohtul jätta tähelepanuta. Segane on, et milles juristide töö ikkagi seisneb.
46.Ringkonnakohus on seisukohal, et puudutatud I isiku taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades, et avaldaja esitas asjas määruskaebuse, millele küsis maakohus seisukohta, tuli puudutatud isikul I kaebusele ka vastata, mistõttu ei saa temale osutatud õigusabitoiminguid põhjendamatuks lugeda. Ringkonnakohtu hinnangul saab määruskaebusega tutvumiseks ning sellele vastuse koostamiseks vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vaidluse keerukust ning puudutatud isiku I lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (jurist) pidada 1,5 h asemel 1 h. Puudutatud isiku I lepingulise esindaja ühe tööühiku hind (100 eurot ilma käibemaksuta) on asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja keerukust, sh esitatud menetlusdokumente ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (jurist) arvestades tervikuna põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus puudutatud isiku I menetluskulude rahalise suurusena kindlaks ning mõistab avaldajalt puudutatud isiku I
2-20-17201 kasuks välja 100 eurot (1 h x 100 eurot). Puudutatud isiku I menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 50 euro ulatuses.
47.Puudutatud isiku II taotlus tuleb rahuldada samuti osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebusega tutvumiseks ning sellele vastuse koostamisele kulunud aeg 1 h menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vaidluse keerukust ning puudutatud isiku II lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (advokaat) arvestades põhjendatuks ja vajalik kogu ulatuses. Puudutatud isiku II lepingulise esindaja ühe tööühiku (tunnihinna) osas (150 eurot, millele lisandub käibemaks) on ringkonnakohus seisukohal, et see on asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja keerukust, sh esitatud menetlusdokumente arvestades mõnevõrra ülepaisutatud. Põhjendatud on tunnihind ulatuses 100 eurot (millele lisandub käibemaks). TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Puudutatud isik II on vastava taotluse esitanud. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus puudutatud isiku II menetluskulude rahalise suurusena kindlaks ning mõistab avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja 122 eurot (1 h x 100 eurot + käibemaks 22 %). Puudutatud isiku II menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 61 euro ulatuses. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik II on vastava taotluse esitanud.
48.Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punktide 1-2 osas. Muus osas on määrus edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 427 ja §-st 178.