Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
13. detsember 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-108418
Tsiviilasi
Ferratum Bank p.l.c hagi Reet Rebina vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. oktoobri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ferratum Bank p.l.c apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3691 eurot 83 senti
Menetlusosalised
Apellant (hageja): Ferratum Bank p.l.c (C 56251), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Vastustaja (kostja):
Reet
Rebina
(isikukood
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
(vt https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale tagastada 774 eurot 85 senti. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse täitmist. Kohtule ei ole kumbki pool esitanud tõendeid selle kohta, millised andmed oma maksevõime kohta esitas kostja laenutaotluses. Kohus nõudis hagejalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta tõendeid (30. augusti 2021. a istungi protokoll). Hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on laenutaotluse esitamisel edastanud ebatäpseid või ebaõigeid andmeid, millele tuginedes on hageja teinud positiivse laenuotsuse. VÕS § 4034 lg 3
tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12; 3. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (TsMS § 442 lg 5).
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke
/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.