Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
13. detsember 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-108418
Tsiviilasi
Ferratum Bank p.l.c hagi Reet Rebina vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. oktoobri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ferratum Bank p.l.c apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3691 eurot 83 senti
Menetlusosalised
Apellant (hageja): Ferratum Bank p.l.c (C 56251), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Vastustaja (kostja):
XXXXXXXXXXX)
Reet
Rebina
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast Ferratum Bank p.l.c apellatsioonkaebust Viru Maakohtu
18.oktoobri 2021. a otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus Ferratum Bank p.l.c-le.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Ferratum Bank p.l.c kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Ferratum Bank p.l.c (hageja, laenuandja) esitas 5. mail 2021 hagi Reet Rebina (kostja, laenuvõtja) vastu põhivõla 2973 euro 83 sendi, intressi 606 euro ja viivise 886 euro 85 sendi väljamõistmiseks. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja kasutanud laenuandja laenulimiiti kokku 3623 eurot. Kostja avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p-i 3 kohaselt intressimäär 49,09% aastas ja krediidikulukuse määr 61,79% aastas. Viivisemäär on võrdne intressimääraga, s.o 49,09%. Kostja jättis osamaksed osaliselt tasumata.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Kostja väitel on ta aastaid osamakseid tasunud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja maksevõime kontrollimine enne laenu väljastamist. Kostja oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti oli kostjale arusaamatu hagejapoolne intressinõue/arvestus, intress ületab mitmekordselt põhinõude.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 18. oktoobri 2021. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 774 eurot 85 senti ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja ajavahemikus 8. oktoober 2018 kuni 7. mai 2020 teinud tagasimakseid kokku 2848 eurot 15 senti, millest hageja on põhiosa katteks arvestanud 644 eurot 67 senti ja intressi katteks 2203 eurot 48 senti. Hageja ütles lepingu
25.septembril 2020 üles. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Juulis 2018. a oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 19,97% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldamiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 59,91% aastas. Kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr oli 61,69%. Kuivõrd lepingujärgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, on leping VÕS 406 2 lg 1 alusel tühine. VÕS § 4062 lg 3 kohaselt kui tarbijakrediidileping on VÕS 4062 lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Kostja kasutas krediidilimiiti kokku 3623 eurot, tagasimakseid on teinud kokku 2848 eurot 15 senti, seega tuleb kostjal tühise tarbijakrediidilepingu järgi tagastada 36232848,15=774 eurot 85 senti. Krediidi kasutamise aja eest tuleb tasuda intressi vastavalt VÕS § 94 lg-le 1. Intressimäär septembrist 2018 kuni käesoleva ajani on 0,00% aastas
(vt https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale tagastada 774 eurot 85 senti. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse täitmist. Kohtule ei ole kumbki pool esitanud tõendeid selle kohta, millised andmed oma maksevõime kohta esitas kostja laenutaotluses. Kohus nõudis hagejalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta tõendeid (30. augusti 2021. a istungi protokoll). Hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on laenutaotluse esitamisel edastanud ebatäpseid või ebaõigeid andmeid, millele tuginedes on hageja teinud positiivse laenuotsuse. VÕS § 4034 lg 3
2.lauses toodud tarbija kohustus ei vabasta laenuandjat oma kohustuste täitmisest. Millegagi ei ole tõendatud, et hageja oleks laenutaotluse lahendamisel arvestanud/hinnanud kostja regulaarse sissetuleku olemasolu/puudumist. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus oli seisukohal, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Viivisenõude jättis kohus rahuldamata. Kuivõrd kohus leidis, et krediidi kulukuse suuruse tõttu on tarbijakrediidileping tühine ning leping oli sõlmitud tähtajatult, ei ole kostja viivitanud tühise lepingu alusel saadu tagasimaksetega.
MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamata jätmise osas ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus jättis õigussuhte kvalifitseerimisel tähelepanuta tarbijakrediiti käsitlevad erisätted. Krediidiandja ja kostja vahel on sõlmitud krediidikonto leping, mis vastab arvelduskrediidilepingu (VÕS § 407 lg 1) tunnustele. Hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Kui tarbija on seda kohustust rikkunud ning krediidiandja on seetõttu hinnanud tarbija krediidivõimelisust ebaõigesti, siis krediidiandja selle eest ei vastuta ning VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärg (intressimäära vähendamine seadusjärgse määrani) ei rakendu. Riigikohus on rõhutanud (vt lahendit nr 3-2-1-169-13 p 18), et lepingu tühisuse aluseks ei saa olla võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ega hageja hea usu põhimõtte vastane käitumine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning kaebus tuleb hagejale tagastada. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 2 sätestatud
tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12; 3. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (TsMS § 442 lg 5).
6.Maakohus tugines hagi rahuldamata jätmisel sellele, et kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping on liigkõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud selle kohta vastuväiteid. Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud vastuväiteid üksnes maakohtu järeldusele, et hageja rikkus kostjaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvestades asjaolu, et hageja ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr ületas enam kui kolm korda Eesti Panga avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebust rahuldada isegi juhul, kui hageja väited selle kohta, et ta ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, vastaksid tõele. Kostjaga sõlmitud leping on maakohtu tuvastatud asjaoludel, mida hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud, nagunii VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine.
7.Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades, ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada.
8.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida.
9.Ringkonnakohtu andmetel ei ole hageja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu, mistõttu ei teki küsimust ka riigilõivu tagastamisest. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
10.Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9).
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke
/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.