Ferratum Bank p.l.c hagi R. R. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
4 466, 68 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
30. august 2021.a.
Menetlusosalised
Hageja:
Ferratum Bank p.l.c (C 56251, ST Business Centre, 120 The Strand, 1027, Malta)
Hageja lepinguline esindaja:
A.-L. V. (e-post: xxx)
Kostja:
R. R. (IK xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
Rahuldada Ferratum Bank p.l.c hagi R. R. vastu oaliselt.
2.Välja mõista R. R.lt Ferratum Bank p.l.c kasuks 774 (seitsesada seitsekümmend neli) eurot 85 senti.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Ferratum Bank p.l.c esitas 24.03.2021.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. R. vastu võla nõudes. Kohus tegi 26.03.2021.a. makseettepaneku, millele R. R. esitas vastuväite. 20.04.2021.a. määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis avaldaja nõude võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Ferratum Bank p.l.c esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja R. R. kasutanud laenuandja Ferratum Bank p.l.c võimaldatud laenulimiiti kokku 3623 eurot. Laenu taotlemiseks tuli kostjal esitada internetis laenuandja kodulehel laenutaotlus ning see kinnitada. Peale taotluse esitamist pidi laenutaotleja end identifitseerima ID-kaardi või MobiilID abiga. Leping sõlmiti määramata ajaks ning miinimummakse kuulus tasumisele 15 päeva jooksul arve väljastamisest arvates. Kostja avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 kohaselt intressimäär 49, 09% aastas ja krediidikulukuse määr 61,79% aastas. Viivisemäär on võrdne intressimääraga, so 49, 09%. Hageja edastas 15.07.2020.a. kostjale meeldetuletuse võlgevusest. R. R. omapoolset kohustust ei täitnud ning jättis osamaksed tasumata. 28.08.2020.a. saadeti kostjale arve tähtajaga 12.09.2020.a. 10.09.2020.a saatis hageja kostjale meeldetuletuskirja hoiatusega, et kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõpeb 15. päeval ja lepingu lõppemisel muutub kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kostja põhivõlg hageja ees on 2973, 83 eurot (kasutatud tagastamata limiidist). Tasumata intress on 49,09% aastas krediidilimiidi kasutamise eest ehk 606 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise võrdses määras intressiga, 49,09% aastas lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 26.09.2020 kuni hagi esitamiseni 05.05.2021.a. ehk 886, 85 eurot, arvestusega võlaperiood 26-09.2020-31.12.2020 49,09% aastas, 0,134126% kuus, 3,98867 eurot päevas, viivitatud päevi 97, viivise suurus 386, 90099 võlaperiood 01.01.2021-05.05.2021 49,09% aastas, 0,134493 % kuus, 3,999598 eurot päevas, viivitatud päevi 125, viivise suurus 499, 94975 Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 2973, 83 eurot, intress 606 eurot, viivis 886, 85 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks 650 eurot (sellest 300 eurot õigusabikulu ja 350 eurot riigilõiv).
3.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja selgitab, et kostja on krediidilimiiti kasutanud kokku 3623 eurot - 12.09.2018 1600 eurot; 25.10.2018 200 eurot; 13.11.2018 500 eurot; 23.11.2018 300 eurot; 26.11.2018 400 eurot; 22.12.2018 138 eurot; 26.02.2019 62 eurot; 15.03.2019 46 eurot; 10.05.2019 70 eurot; 11.07.2019 60 eurot; 30.08.2019 35 eurot; 11.09.2019 37 eurot; 25.10.2019 53 eurot; 14.11.2019 36 eurot; 10.12.2019 35 eurot ja 13.01.2020.a. 49 eurot. Hageja leiab, et kuivõrd kostja on teostanud tagasimakseid teatud perioodil korrapäraselt, näitab see, et vähemalt teatud määral on krediidivõimekus olemas. Kostja teostatud tagasimaksed on toonud välja 27.08.2021.a esitatud menetlusdokumendis. Viimakse makse võla katteks tegi kostja 07.05.2020 summas 160 eurot. Hageja märgib, et lähtus laenu andmisel olemasolevatest andmetest ning kostja esitatud väidetest. Taotluse esitamisel on kostja kinnitanud, et esitatud andmed on tõesed ja täielikud, mille põhjal on krediidiandja saanud oma otsuse teha. Hagejal ei ole tekkinud kahtlust, et kostja ei ole võimeline oma laenukohustusi teenindama, kuivõrd enne võlgnevusse jäämist on kostja oma kohustusi täitnud. Kui laenusaaja esitab ebatäpseid või mitte tõeseid andmeid oma maksevõime kohta, siis järelikult teakitab teadlikult olukorra, kus laenab raha, teades ette, et selle tagastamist ette ei näe ning see ei ole enam laenuandja riisiko.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei tunnista hagi. Kostja väidab, et on Ferratum Bank p.l.c-le aastaid arveid maksnud ning hageja varjatud kulusid omaks ei võta. Kostja märgib, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja maksevõime kontrollimine enne laenu väljastamist. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti on kostjale arusaamatu hagejapoolne intressinõue/arvestus, intress ületab mitmekordselt põhinõude – nt maksad 157 eurot, sellest 26 eurot läheb ainult põhinõude katteks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb osaliselt rahuldada.
6.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Pooltel ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud krediidileping, mille alusel sai kostja vaba tagasimaksega kridiidilimiidi (maksimaalses summas 5000 eurot) ning mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Leping sõlmiti tähtajatult ning lepingugajärgne aastane intressimäär oli 49,09 %. Pooled ei vaidle ka selle üle, et ajavahemikus 12.09.2018-13.01.2020 kasutas R. R. krediidilimiiti kokku 3623 eurot (eeltoodut tõendavad hagile lisatud väljavõte krediidi kasutamise kohta, vt 05.05.21 esitatud hagiavalduse lisad; hageja 10.09.2021 esitatud seisukohale lisatud laenutaotlused) Ajavahemikus 08.10.2018-07.05.2020.a. on kostja teostanud tagasimakseid kokku 2848,15 eurot (vt hageja 27.08.2021.a. esitatud seisukoht ja kostja vastusele lisatud pangakonto väljavõte) millest hageja on põhiosa katteks arvestanud 644,67 eurot ja intressi katteks 2203, 48 eurot. R. R. ei vaidle vastu sellele, et krediiti on talle antud, krediidilimiiti on ta kasutanud. Eeltoodut tõendavad ka kostja teostatud tagasimaksed. Ferratun Bank p.l.c ütles lepingu osamaksete tasumata jätmise tõttu üles 25.09.2020.a. (vt hagile lisatud 10.09.2020 ülesütlemishoiatus, et võlgnevuse tasumata jätmisel, lõpeb leping
15.päeval pärast ülesütlemishoiatuse kuupäeva) Pooltel ei ole vaidlust lepingu ülesütlemise osas.
7.Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata.
8.R. R. füüsilise isikuna sõlmis lepingu tarbijana võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 12). Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele, kostja heidab hagejale ette vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramist, samuti vaidleb vastu nõude suurusele. Kostja märgib, et on teostanud tagasimakseid, kuid tasutu on arvestatud peamiselt intressi, mitte põhinõude katteks.
9.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kumbki pool ei ole tühisusele tuginenud. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1) . Juulis 2018.a so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 19,97% (vt Eesti Panga kodulehelt
https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks VÕS § 406 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 59,91% aastas. Hagiavaldusel lisatud tarbijakrediidi teabelehe järgi on kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr 61,69% (eeltoodut on kinnitanud ka hageja hagiavalduses (vt hagiavalduse 2. lk). Kuivõrd lepingujärgne krediidikulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, on leping tühine VÕS 4062 lg 1 alusel krediidikulukuse määra suuruse tõttu. VÕS § 4062 lg 3 kohaselt kui tarbijakrediidileping on VÕS 4062 lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tarbijakrediidileping oli sõlmitud tähtajatult. Kostja kasutas krediidilimiiti kokku 3623 eurot, tagasimakseid on teinud kokku 2848, 15 eurot, seega tuleb kostjal tühise tarbijakrediidilepingu järgi tagastada 3623 -2848,15 = 774, 85 eurot. Krediidi kasutamise aja eest (12.09.2018-25.09.2020) tuleb tasuda intressi vastavalt VÕS § 94 lg 1. Vastavalt VÕS § 94 lg 1 ja 2 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti ning nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Intressimäär septembrist 2018 kuni käesoleva ajani on https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale tagastada 774, 85 eurot.
0,00%
aastas
(vt
10.Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte sätestab VÕS § 4034 , VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26.05.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 10) Krediidasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta must eluks otseslt mittevajalikust varast, tagades sellega, et leanuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014.a. otsus tsiviiasjas nr 3-2-1-169-13 p 21) Tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Hageja ei ole käesoleval juhul kohtu hinnangul tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse täitmist. Kohus möönab, et laenutaotlejal (kostjal) oli VÕS § 14 lg 1 2. lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Kohtule ei ole kumbki pool esitanud tõendeid selle kohta, millised andmed oma maksevõime kohta esitas R. R. laenutaotluses (hagiavaldusele lisatud R. R. ankeedis puuduvad igasugused andmed E. R. maksevõime ja/majandusliku seisundi kohta, sissetuleku ja olemasolevate kohustuste kohta. Hageja märgib, et klienditeenindus ei väljasta laene ilma krediidiinfo andmebaasi kontrollimata. Laenutaotlust esitades märgib klient sissetulekud ja igakuised kohustused. Laenutaotlust kinnitades kinnitab klient ka enda poolt esitatud andmete õigust ning seda, et taotlust esitades on ta lähtunud vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Eeltoodut hageja tõendanud ei ole. Kohus nõudis hagejalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta tõendeid (30.08.2021 istungi protokoll). Hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Ainuüksi krediidiinfo andmed ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise nõude täitmiseks VÕS § § 4034 lg 1 – 6 mõttes. Ka varasematele graafikujärgsete maksete korrektne teostamine ei saa olla määravaks/piisavaks laenutaotleja maksevõime hindamisel. Hageja märgib iseenesest õigesti, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Vastavalt VÕS § 4034 lg 3 (2. lause) peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui tarbija on seda kohustust rikkunud ning krediidiandja on seetõttu hinnanud tarbija krediidivõimelisust ebaõigesti, siis krediidiandja selle eest ei vastuta ning VÕS § 4034 lg 7 sätestatud tagajärg (intressimäära vähendamine seadusjärgse määrani) ei rakendu. Riigikohus on sedastanud, et laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseis andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Valeandmeid esitanud laenutaotleja õigus nõuda vastutustundliku laenamise põhimõtte kui krediidiandja lepingueelse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist võib aga olla VÕS § 101 lg 3 alusel osaliselt või täielikult välistatud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-14-21710/105 p 29.3).
Hageja ei ole ka seda tõendanud, et kostja on laenutaotluse esitamisel edastanud ebatäpseid või ebaõigeid andmeid, millele tuginedes on hageja teinud positiivse laenuotsuse. VÕS § 4034 lg 3 lg 2. lauses toodud tarbija kohustus ei vabasta laenuandjat oma kohustuste täitmisest. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele (VÕS § 4034 lg 2). Millegagi ei ole tõendatud, et hageja oleks laenutaotluse lahendamisel arvestanud / hinnanud kostja regulaarse sissetuleku olemasolu / puudumist. Kostja on kohtule esitanud oma vastuse lisana kontoväljavõtte (ema konto) millelt on tasunud laenumakseid erinevatele laenuandjatele. Konto väljavõttest tulenevalt on kostja sattunud surnud ringi, kus eelduslikult sõlmitakse uusi laenulepinguid selleks, et tasuda olemasolevaid kohustusi. Kohus möönab, et kostja on ise ohjeldamatu laenajana kahjustanud oma toimetulekut. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab otsuse p-s 9 toodud põhjendustel R. R.lt välja hageja kasuks 774, 85 eurot. Viivisenõude jätab kohus rahuldamata. Kuivõrd kohus leidis, et krediidikulukuse suuruse tõttu on tarbijakrediidileping tühine ning leping oli sõlmitud tähtajatult, ei ole kostja viivitanud tühise lepingu alusel saadu tagasimaksetega. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS 163 lg 1 sätestatule jäta kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.