Välja mõista Farm In Productions OÜ-lt RV OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivised summas 82 798,13 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta täies ulatuses Farm In Productions OÜ kanda.
2.Välja mõista Farm In Productions OÜ-lt menetluskulud summas 5 295 eurot RV OÜ kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Farm In Productions OÜ-l tasuda RV OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 5 295 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 22.01.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt on K E OÜ poolt RV OÜ-le loovutatud nõue Farm In Productions OÜ vastu. K E OÜ esitas 27.11.2018 Farm In Productions OÜ palvel hinnapakkumise nr KR-181101 summas 30 600 eurot + käibemaks I R kompleksi konstruktiivse põhi- ja tööprojekti koostamiseks. 02.01.2019 sõlmisid pooled Projekteerimislepingu nr 1812122, mille esemeks oli Is Tööstuse kinnistule projekteeritava I R (sh koogiladu) konstruktiivse osa tööprojekti (sh terasdetailide tootejoonised) koostamine (edaspidi Töö, vt Projekteerimislepingu p 2.1.). Projekteerimislepingu punkti 5.1. kohaselt lepiti kokku, et lepingu alusel teostatavate Tööde hind on 30 600 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjast tulenevatel põhjustel (projekti teostus lükkus enam kui aasta võrra edasi seoses probleemidega projekti rahastamisega) lükkus lepingus sätestatud Tööde valmimise tähtaeg edasi. 01.07.2020 edastas K E OÜ kostjale ekirja teel teate (lisa 3), et tööprojekt on valmis koos vastava veebilingiga projekti dokumentide asukohaga. Projekteerimislepingu p
6.2.kohaselt on tellija (kostja) üleantud projektietapi automaatselt vastu võtnud 10 tööpäeva jooksul üleandmisest, kui ta ei ole esitanud kirjalikult märkuseid projektietapi täiendamiseks. Kostja Tööde osas mistahes pretensioone ei esitanud (ega ole esitanud käesoleva ajani) ning K E OÜ väljastas kostjale 15.07.2020 arve nr 030720 summas 35 520 eurot (sisaldab käibemaksu) tähtajaga 15.08.2020 (arvel ekslikult märgitud 2019). Kostja ei ole arvet käesolevaga tasunud, samuti ei ole kostja esitanud K E OÜ-le ühtegi pretensiooni seoses Töö või arvega.
2.Projekteerimislepingu punkti 8.1. kohaselt leppisid pooled kokku, et kui kostja ei pea kinni lepinguga ettenähtud maksetähtajast või -tähtaegadest, on Projekteerijal õigus nõuda Tellijalt viivist 0,1% tasumata arve summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% tasumata arve summast. Kostja viivisevõlgnevus perioodi 16.08.2020. a kuni 22.01.2021. a on 5 647,68 eurot.
3.Tulenevalt asjaolust, et käesolevaga sissenõutavaks muutunud viiviste summa ületab 10% tasumata arve summast, tuleb kostja viivisevõlgnevuseks lugeda 3 552 eurot, ehk 10% tasumata arve summast. 1.1.10. 13.01.2021 loovutas K E OÜ oma nõude kostja vastu RV OÜ-le (edaspidi hageja) ning saatis 22.01.2021 vastavasisulise teate kostjale (lisa 5). Seega on hageja kostja suhtes uueks võlausaldajaks. Lähtudes ülaltoodust, palub hageja kostjalt
Projekteerimislepingu alusel hageja kasuks välja mõista põhisumma 35 520 eurot ning viivised 3 552 eurot, kokku 39 072 eurot.
4.Hageja nõuded kostja vastu seoses seadmete müügilepingu ja töövõtulepinguga. 27.02.2018 sõlmisid hageja ja kostja Müügilepingu nr A2018-003RV, mille esemeks olid hageja poolt kostjale müüdav teraviljakuivati ja punkrid koos nende kasutamiseks vajalike seadmetega (vt Müügilepingu p 1). Hageja esitas kostjale Müügilepinguga seonduvad arved, mis käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeks on põhisummade osas tasutud. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et Müügilepingust tulenevad kohustused on hageja poolt täidetud nõuetekohaselt ja vastavalt lepingule. Kostja ei ole esitanud hagejale ka ühtegi pretensiooni. Seoses asjaoluga, et kostja tasus arved olulise hilinemisega (vanimate arvete tasumisega viivitas kostja üle 420 päeva), on hagejal kostja vastu viivisenõue, mis tuleneb Müügilepingu punktist 4, mis sätestab, et Ostja (kostja) kohustub tasuma Lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest Müüjale (hageja) viivist 0,1% päevas tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja esitas kostjale Müügilepingu alusel arved 2019119 (lisa 7) ja 2019120 (lisa 8) vastavalt summas 6 000 eurot ja 42 000 eurot, mille maksetähtajad olid mõlemal 21.10.2019. Kostja tasus eelviidatud arved alles 17.12.2020, mistõttu rikkus kostja arvete tähtaegselt tasumise kohustust ning hagejal on õigus nõuda kostjalt vastavalt Müügilepingu punktile 4 viivise tasumist summas 0,1% tasumata summalt päevas. 1Hagejal on kostja vastu Müügilepingust tulenev viivisenõue summas 20 256 eurot.
5.07.02.2019 sõlmisid hageja ja kostja Töövõtulepingu nr A2019-011RV (lisa 9), mille esemeks olid I rapsiseemnete tehases teostatavad ehitustööd (vt Töövõtulepingu p 2.1.). Hageja esitas kostjale Töövõtulepinguga seonduvad arved, mis käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeks on põhisummade osas tasutud. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et Töövõtulepingust tulenevad kohustused on hageja poolt täidetud nõuetekohaselt ja vastavalt lepingule. Kostja ei ole esitanud hagejale ka ühtegi pretensiooni. Seoses asjaoluga, et kostja tasus arved olulise hilinemisega (vanima arve tasumisega viivitas kostja 468 päeva), on hagejal kostja vastu viivisenõue, mis tuleneb Töövõtulepingu punktist 7.2., mis sätestab, et lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on õigustatud Poolel õigus nõuda viivituses olevalt Poolelt viivist null koma üks protsenti (0,1%) päevas tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui kümme protsenti (10%) kogu Lepingu Tasust.
6.Hageja esitas kostjale Töövõtulepingu alusel arve 2019082 (lisa 10) summas 54 986,68 eurot maksetähtajaga 23.08.2019, mille kostja tasus 04.12.2020, arve 2019094 (lisa 11) summas 19 195,20 eurot maksetähtajaga 04.09.2019, mille kostja tasus 11.09.2020, arve 2019121 (lisa 12) summas 12 996,24 maksetähtajaga 21.10.2019, mille kostja tasus 04.12.2020, arve 2019122 (lisa 13) summas 30343,90 maksetähtajaga 21.10.2019, mille kostja tasus 04.12.2020, arve 2019123 (lisa 14) summas 23 173,20 maksetähtajaga 21.10.2019, mille kostja tasus 04.12.2020. Kuna kostja tasus eelviidatud arved olulise viivitusega, mistõttu rikkus kostja arvete tähtaegselt tasumise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt vastavalt Töövõtulepingu punktile 7.2. viivise tasumist summas 0,1% tasumata summalt päevas. Hagejal on kostja vastu Töövõtulepingust tulenev viivisenõue summas 60 078,34 eurot.
7.Hageja märgib, et Töövõtulepingu hind oli 589 901,30 eurot, mistõttu on hageja Töövõtulepingust tulenev viivisenõude maksimumulatus piiratud summaga 58 990,13 eurot
(Töövõtulepingu p 7.2.) ning hageja nõuab kostjalt seega 58 990,13 euro tasumist. Pooltevaheline suhtlus ega ka hageja poolt kostjale esitatud pankrotihoiatus (lisa 15) ei ole toonud kaasa kostjapoolset võlgnevuse tasumist, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole.
8.Lähtudes käesoleva hagiavalduse punktis 1 nimetatud asjaoludest ja neid tõendavatest tõenditest, on hagejal kostja vastu nõue kogusummas 118 318,13 eurot, mille kostjalt hageja kasuks väljamõistmist hageja taotleb ning mis koosneb alljärgnevatest nõuetest: K E OÜ ja kostja vahel sõlmitud Projekteerimislepingust tulenev hagejale loovutatud põhinõue summas 35 520 eurot; K E OÜ ja kostja vahel sõlmitud Projekteerimislepingust tulenev hagejale loovutatud viivisenõue summas 3 552 eurot; hageja ja kostja vahelisest Müügilepingust tulenev viivisenõue summas 20 256 eurot; hageja ja kostja vahelisest Töövõtulepingust tulenev viivisenõue summas 58 990,13 eurot.
9.Hageja nõue kostja vastu tuleneb kolmest lepingust, millest kaks on töövõtulepingud VÕS § 635 lg 1 mõttes ning kolmas on müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Seejuures on hageja ja kostja vahelistest Müügi- ja Töövõtulepingust tulenevad põhikohustused kostja poolt täidetud, kuid täitmata on viiviste tasumise kohustus. Hagejale loovutatud nõuded, mis tulenevad K E OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust, on kostja poolt täitmata nii põhisumma kui ka kõrvalnõuete (viivis) osas.
10.K E OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenev nõue. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 3). VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. K E OÜ ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping, millest tulenevad omapoolsed kohustused on K E OÜ nõuetekohaselt täitnud ning kostjale üle andnud. Kostja ei ole tööde osas esitanud ühtegi pretensiooni. K E OÜ poolt kostjale esitatud arve ja lepingus kokkulepitud viivised kuuluvad kostja poolt tasumisele. VÕS § 100 tulenevalt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või selle mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. VÕS § 101 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Võlgniku poolne lepingu rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103). K E OÜ on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista Projekteerimislepingust tulenev nõue kogusummas 39 072 eurot.
11.Hageja ja kostja vahelisest Müügilepingust tulenev nõue. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja on oma Müügilepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud ning tema tasunõuded on sissenõutavaks muutunud. Kostja on tasunud hageja põhinõuded olulise hilinemisega ning sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu lepingust tulenev viivisenõue summas 20 256 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
12.Hageja ja kostja vahelisest Töövõtulepingust tulenev nõue. VÕS § 635 lg 1 sätestab, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud Töövõtuleping, millest tulenevad omapoolsed kohustused on hageja nõuetekohaselt täitnud ning kostjale üle andnud. Kostja ei ole tööde osas esitanud ühtegi pretensiooni. Kostja on hageja põhinõuded käesolevaga tasunud, kuid teinud seda olulise hilinemisega, mistõttu on hagejal kostja vastu lepingust tulenev viivisenõue summas 58 990,13 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kostja vastus
13.Kohtule 09.04.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. K E OÜga sõlmitud projekteerimislepingust tulenevat nõuet ei eksisteeri Lepingut nr 1812112 ei ole sõlmitud. Hagiavalduse punkti 1.1 ja selle alapunktide kohaselt väidab hageja enesel olevat nõue kostja vastu kostja ja K E OÜ vahel väidetavalt sõlmitud projekteerimislepingu nr 1812122 alusel. Oma väide tõenduseks on hageja esitanud hagiavalduse lisana nr 2 lepingu nr 1812122. Kostja ei ole K E OÜ-ga lepingut nr 1812112 ei 02.01.2019 ega mistahes muul ajal sõlminud. Kostja juhib tähelepanu, et hagiavalduse lisana nr 2 esitatud leping nr 1812112 on allkirjastatud üksnes K E OÜ juhatuse liikme I O poolt. Lepingul ei ole kostja esindaja allkirja. Kostja juhatuse liikmele M K ei ole kunagi saadetud tutvumiseks ka lepingu projekti. Kostja näeb väidetavat lepinguprojekti esmakordselt hagiavalduse lisana. Lepingu punkti 10.2 kohaselt jõustub leping ja lisad hetkest, kui pooled on nendele alla kirjutanud. Lepingule on seega ettenähtud kirjalik vorm. Kostja ei ole lepingut allkirjastanud ehk teinud tahteavaldust lepingusse astumiseks. Seega ei ole väidetav leping nr 1812112 jõustunud ning sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi. VÕS § 11 lg 2 ei loeta lepingut sõlmituks enne kui lepingule on antud nõutud vorm ehk käesoleval juhul kostja juhatuse liikme allkiri. Asjaolu, et lepingut nr 1812112 ei ole sõlmitud kinnitab lisaks ka hagiavalduse lisana nr 3 esitatud K E OÜ juhatuse liikme 01.07.2020 ekirjas toodud viide algsele hinnapakkumisele summas 30 600 + käibemaks, mitte aga lepingule nr 1812112. Samuti ei ole lepingule viidatud hagi lisana 4 esitatud arvel nr 030720. Seega hageja nõue, mis tugineb erinevatele lepingu nr 1812112 regulatsioonidele, on perspektiivitu ning tuleb jätta rahuldamata. Võlasuhe ja kohustused saavad tekkida lepingust selle sõlmimise järgselt (VÕS § 8). Järelikult ei ole sõlmimata lepingust kostjale mistahes kohustusi tekkinud ja hageja poolt K E OÜ-lt omandatud põhinõue summas 35 520 eurot ning arvestatud viivised summas 5 647,68 eurot on alusetu.
14.Pakkumise nr KR-181101 alusel ei ole tööd valminud ega vastu võetud. K E OÜ tegi tõepoolest kostjale hinnapakkumise erinevate projekteerimistööde teostamiseks. Vastavaid töid ei ole K E OÜ kunagi teostanud enamas mahus kui tasutud 4 000 eurole (lisandub käibemaks) vastav töö uue alajaama projekteerimisel. Asjaolu, et 4 000 eurot (lisandub käibemaks) on tasutud, nähtub hagi lisana nr 3 esitatud K E OÜ juhatuse liikme ekirjast ning nimetatu üle puudub vaidlus. Rohkemaid töid ei ole K E OÜ teostanud ning hagejal ei tekkinud seega ka kohustust tasuda ülejäänud tööde eest vastavalt hinnapakkumisele. Hagile lisatud 01.07.2020 e-kirja kohaselt on väidetavalt saanud valmis tööprojekt. Tööprojekti vastavust hinnapakkumisele ega kostja poolt vastuvõtmist ei ole hageja tõendanud. E-kirjast nähtub üheselt, et K E OÜ tegi ümber platvorme, seega ei tehtud ka tööprojekti vastavalt hinnapakkumisele. Tööprojekti vastuvõtmise kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Hinnapakkumise (hagi lisa 1) kohaselt pidi K E OÜ teostama nii põhiprojekti kui ka tööprojekti. Põhiprojekti ei ole K E OÜ kunagi teostanud või vähemasti kostjale üle
andnud. Seega ei ole K E OÜ teostanud kokkulepitud töid ning kostjal ei ole vastavalt tekkinud ka tasumise kohustust.
15.Müügilepingust tulenevad nõuded on vastuolus lepingutingimustega Hageja on esitanud kostja vastu müügilepingust nr A2018-003RV tulenevad nõuded seoses arvete nr 2019119 ja 2019120 väidetava hilinenud tasumisega. Kostja ei eita, et pooled sõlmisid müügilepingu nr A2018-003RV. Kostja vaidleb aga vastu nii arve nr 2019119 kui ka 2019120 tasumisega viivitamise etteheitele ega tunnista nõuet.
16.Arve nr 2019119 ei ole esitatud müügilepingu nr A2018-003RV alusel. Hageja väidab, et esitas kostjale müügilepingu nr A2018-003RV alusel arve 2019119 summas 6 000 eurot maksetähtajaga 21.10.2019. Kostja osundab, et arve nr 2019119 kohaselt on arve aluseks elektritööde akt (hinnapakkumine nr. A2018-077RV). Müügilepingu nr A2018-003RV punkti 1 kohaselt on lepingu esemeks lepingu lisas 1 olevas pakkumises nimetatud kaup. Pakkumise lõpus on märgitud, et „Pakkumine ei sisalda ehitus- ja elektritöid.“ Järelikult ei ole elektritööd, mille eest on esitatud arve nr 2019119 esitatud müügilepingu nr nr A2018003RV alusel. Seega ei saa hageja oma nõude sisustamisel tugineda müügilepingu punktile 4 ning selles kokku lepitud viivisemäärale 0,1% päevas. Elektritööde teostamiseks ei ole pooled sellises viivisemääras kokku leppinud. Hageja ei ole ka tõendanud, et arve muutus sissenõutavaks ajal, millal hageja väidab selle olevat sissenõutavaks muutunud.
17.Arve nr 2019120 ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja väidab, et esitas kostjale müügilepingu nr A2018-003RV alusel arve 2019120 summas 42 000 eurot maksetähtajaga 21.10.2019. Kostja ei vaidle vastu, et arve nr 2019120 on esitatud müügilepingu nr A2018003RV alusel. Seega järgnevalt tuleb kontrollida, kas arve nr 2019120 on esitatud kooskõlas müügilepingus nr A2018-003RV kokkulepituga ning kas arve on muutunud sissenõutavaks. Kostja väidab, et ei kooskõlas lepingus sätestatuga ei ole hagejal kunagi tekkinud õigust nõuda täitmist, nõue ei muutunud kunagi sissenõutavaks ning seega ei ole kostja olnud kunagi viivituses. Kuivõrd tasud ei olnud muutunud sissenõutavaks, ei ole kostja kunagi olnud tasumisega viivituses. Kostja osundab tähtsust omavatele lepingusätetele: Müügilepingu nr A2018-003RV punkti 3 kohaselt on maksetingimused kokku lepitud lepingu lisaks nr 2 olevas maksegraafikus. Müügilepingu lisa 2 p 1.3.2 sätestab, et peale ettemaksu tasub Ostja Müüjale kogu Kauba ostuhinna järgnevalt: 5% summas 92 144,40 EUR (lisandub käibemaks 20%) pärast Kauba ja Tööde üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamist 5 tööpäeva jooksul peale arve saamist. Müügilepingu lisa 2 p 1.3.3 sätestab, et montaažitööde osa summas 260 000 EUR akteeritakse igakuiselt vastavalt paigaldatud seadmete mahule, arvestusega et sellest vähemalt 100 000 EUR tasutakse pärast Kauba ja Tööde üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamist. Maksetähtaeg 5 tööpäeva alates vastavast akteerimisest. Müügilepingu p 12.3 sätestab, et Kauba ja Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastatakse Müüja poolt kahes eksemplaris ning edastatakse koos tehniliste dokumentidega Ostja kontaktisikule, kes korraldab Töö üleandmise-vastuvõtmise kümne tööpäeva jooksul dokumentide saamisest. Ostja allkirjastab Kauba üleandmise-vastuvõtmise akti või vaheakti vastavalt tegelikult üle antud Kaubale ja teostatud töödele ja juhul, kui Kaup vastab Lepingule.
18.Käesoleval juhul ei ole ülal viidatud regulatsiooni järgitud, müügilepingu punktis 12.3 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole kostjale kunagi saadetud ning seega ei ole viimased tasud müügilepingu alusel kunagi muutunud sissenõutavaks. Arve nr 2019120 summas 42 000 eurot aluseks on akt A2019-112RV, millega akteeritakse kõik tööd nulli. Sealjuures on akti kogusumma 35 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Summast 2 000 eurot moodustab montaaž ja 33 000 eurot seadmed. Akt nr A2019-112RV ei vasta müügilepingu lisa 2 punktide 1.3.2 ja 1.3.3. Seega ei ole lepingus nõutud viimast akteerimist kooskõlas müügilepingu punktiga 12.3 ja lisa 2 punktidega 1.3.2 ja 1.3.3 toimunud. Kuivõrd lepingus ettenähtud akteerimist ei ole toimunud, ei ole täidetud ka lepingus sätestatud tingimused tasu viimaste osamaksete sissenõutavaks muutumisest. Käesoleval juhul nägi müügileping üheselt ette, et kohustus tuleb täita Kauba ja Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist 5 tööpäeva jooksul peale arve saamist. Kuivõrd akti ei ole kunagi allkirjastatud, ei saabunud kunagi ka maksetähtaeg. Täiendavalt selgitab kostja, et kuivõrd tööd olid faktiliselt teostatud, tasus kostja hoolimata puudulikust akteerimisest tööde eest. Viivituses ei ole kostja kunagi olnud ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivist.
19.Töövõtulepingust tulenevad nõuded on valdavas osas vastuolus lepingutingimustega Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingust nr A2019-011RV tulenevad nõuded seoses arvete nr 2019082, 2019094, 2019121, 2019122 ja 2019123 väidetava hilinenud tasumisega. Arved nr 2019082 ja 2019094 ei ole muutunud sissenõutavaks Kostja ei vaidle vastu, et arved nr 2019082 ja 2019094 on esitatud töövõtulepingu nr A2019- 011RV alusel. Kostja juhib tähelepanu, et arve nr 2019082 on esitatud teostatud tööde akti nr A2019-065RV (traforuum) kohta. Arve nr 2019094 on esitatud teostatud tööde akti nr A2019-081RV (laborihoone) kohta. Töövõtulepingu punkti 6.4.1 kohaselt Tellija tasub Töövõtjale Tööde eest osade kaupa alljärgnevalt: Poolte poolt kokkulepitud perioodil teostatud ja Tellija esindaja ning Tellija omanikujärelevalve poolt kontrollitud ja aktsepteeritud Tööde eest seitsme kalendripäeva jooksul, arvates vastava arve esitamise kuupäevast Töövõtja poolt. Tööde mahtude kontrollimiseks esitab Töövõtja Tellija esindajale arvestuslikul perioodil teostatud tööde mahtude arvestustabeli. Tellija esindaja ja Tellija omanikujärelevalve kontrollivad ja allkirjastavad mahtude arvestustabeli kolme tööpäeva jooksul. Hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks vastava tabeli saatnud ei arve nr 2019082 ega arve nr 2019094 aluseks olevate tööde kohta ning et kostja ja kostja omanikujärelevalve oleks vastava tabeli kooskõlas lepingu punktiga 6.4.1 allkirjastanud. Sellist tabelit ei ole allkirjastatud. Seega ei ole täidetud töövõtulepingu punktis 6.4.1 sätestatud tingimused tasu sissenõutavaks muutumise osas. Käesoleval juhul nägi töövõtuleping üheselt ette, et kohustus tuleb täita teostatud ja Tellija esindaja ning Tellija omanikujärelevalve poolt kontrollitud ja aktsepteeritud Tööde eest seitsme kalendripäeva jooksul, arvates vastava arve esitamise kuupäevast Töövõtja poolt. Kuivõrd vastavat aktsepteerimist ei ole toiminud, ei saabunud kunagi ka maksetähtaeg. Seega ei ole kostja kunagi olnud viivituses arvete nr 2019082 ega 2019094 tasumisega. Täiendavalt selgitab kostja, et kuivõrd tööd olid faktiliselt teostatud, tasus kostja hoolimata puudulikust akteerimisest tööde eest. Viivituses ei ole kostja kunagi olnud ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivist.
20.Arved nr 2019121, 2019122 ja 2019123 ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja ei vaidle vastu, et arved nr 2019121, 2019122 ja 2019123 on esitatud töövõtulepingu nr A2019011RV alusel. Arved nr 2019121, 2019122 ja 2019123 on esitatud 21.10.2019 ehk lõpuarvetena. Kostja väidab, et ei kooskõlas lepingus sätestatuga ei ole hagejal kunagi tekkinud õigust nõuda täitmist, nõue ei muutunud kunagi sissenõutavaks ning seega ei ole kostja olnud kunagi
viivituses. Siinkohal rõhutab kostja, et on kogu lepingujärgse tasu hagejale tasunud ja nimetatu üle puudub vaidlus. Kuid kuivõrd tasud ei olnud muutunud sissenõutavaks, ei ole kostja kunagi olnud arvete nr 2019121, 2019122 ja 2019123 tasumisega viivituses ja hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivist. Töövõtulepingu p 6.4.2 kohaselt tasutakse teostatud Tööde eest lõplikult pärast Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist Tellija poolt ja vastava arve esitamist Töövõtja poolt – seitsme kalendripäeva jooksul, arvates vastava arve esitamise kuupäevast. Lõpparve suurus peab moodustama Lepingu maksumusest viis protsenti. Töövõtulepingu p 5.1 sätestab, et peale kogu Töö nõuetekohast valmimist annab Töövõtja Töö Tellijale üle üleandmise-vastuvõtu Lõppaktiga. Olenemata osade kaupa akteerimisest loetakse kogu Lepingu alusel tehtud Töö ja sellega kaasnev riisiko Tellijale üle läinuks üksnes Lõppakti allkirjastamisel Poolte poolt. Töövõtulepingu p 5.2 kohaselt koos Lõppaktiga tuleb Tellijale esitada kogu Töö teostamist puudutav täitedokumentatsioon jm asjassepuutuvad õigusaktides nõutud ja kasutusloa saamiseks vajalikud dokumendid. Töövõtja ei anna Tellijale üle täitedokumentatsiooni tööde osas, mida on teostanud kolmandad isikud enne Töövõtja tööde alustamist. Töövõtulepingu p 5.3 kohaselt Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostab ja esitab Tellijale allakirjutamiseks Töövõtja.
21.Hagiavaldusele ei ole lisatud ning selles ka ei tugineta vastavale Tööde üleandmisevastuvõtmise aktile, mis vastaks töövõtulepingu punktidele 5.1 kuni 5.3 lisatud. Kostja väidab, et sellist akti ei ole kunagi koostatud. Kuivõrd lepingus ettenähtud akteerimist ei ole toimunud, ei ole täidetud ka lepingus sätestatud tingimused tasu viimaste osamaksete sissenõutavaks muutumisest. Käesoleval juhul nägi töövõtuleping üheselt ette, et kohustus tuleb täita pärast Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist Tellija poolt ja vastava arve esitamist Töövõtja poolt – seitsme kalendripäeva jooksul. Kuivõrd akti ei ole kunagi allkirjastatud, ei saabunud kunagi ka maksetähtaeg. Seega ei ole kostja kunagi olnud viivituses arvete nr 2019121, 2019122 ja 2019123 tasumisega. Täiendavalt selgitab kostja, et kuivõrd tööd olid faktiliselt teostatud, tasus kostja hoolimata puudulikust akteerimisest tööde eest. Kohtu põhjendused
22.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
23.Võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 8 lg 1 ja 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on tuvastanud, et K E OÜ ja kostja vahel on 02. jaanuaril 2019. a sõlmitud projekteerimise töövõtuleping, mille alusel kohustus K E OÜ koostama I R konstruktiivse osa tööprojekti (I kd tl 10-14).
24.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud projekteerimistööd vastavalt lepingule ja hinnapakkumisele.
25.K E OÜ edastas 01.07.2020. a kostjale tööprojekti. Kostja töö osas pretensioone ei esitanud. 15.07.2020 väljastas K E OÜ kostjale arve summas 35 520 (sh käibemaks) (I kd tl 16-19). Kostja sai akti ja arve kätte. Kostja jättis arve tasumata. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas VÕS § 637 lg 4 sissenõutavaks.
26.Kostja ei eita arve tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et kostja ei ole K E OÜ-ga lepingut sõlminud ning näeb lepinguprojekti esmakordselt käesolevas menetluses. K E OÜ ei ole kunagi hagiavalduses märgitud ulatuses töid teostanud. Kostja on tasunud K E OÜ-le 4 000 eurot, mis on kostja hinnangul teostatud töö eest piisav (I kd tl 134135).
27.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
28.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega kostja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust saadud projekti eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid selle kohta, et pakkumises nimetatud tööd pole valminud (I kd tl 134 pöördel), kohus veenvaks ei pea. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtu hinnangul kostja käesoleval juhul tõeseid avaldusi teinud ei ole.
29.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et 05.12.2018 on kostja saatnud K E OÜle e-kirja, mille kohaselt on K E OÜ pakkumine kinnitatud (I kd tl 147). 12.12.2018. a on kostja saatnud K E OÜ-le kostja esindaja poolt koostatud lepingu, mille K E ka allkirjastas ja kostja kahetsusväärselt mitte (I kd tl 143). Kohus ei pea usutavaks, et kostja nägi enda poolt koostatud lepingut esmakordselt alles käesolevas menetluses. 01.07.2020. a on K E OÜ edastanud tööprojekti koos tootejoonistega kostja kolmele esindajatele. Keegi kolmest inimesest, ei ole esitanud pretensioone selle kohta, et tegelikkuses oleks saadetud e-meil olnud ilma selle lisaks olnud projektita (I kd tl 15). Asjaolu, et tegelikkuses oli K E OÜ poolt I Farm In tootmishoone projekt koostatud nähtub ka
18.06.2020. a e-kirjast, kus objekti ehitaja pöördub K E OÜ esindaja poole sooviga täpsustada mõningaid aspekte koostatud projektis (I kd tl 159). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul alusetud kõik kostja väited selle kohta, et lepingut ei ole sõlmitud ning töid pole tehtud.
30.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija ka oma lepingulist kohustust, mis võib olla mh aluseks tema vastu kahju hüvitamise nõude esitamisele VÕS § 115 lg 1 alusel, samuti kaasneb sellega tellija kui võlausaldaja vastuvõtuviivitus, mille kestel on töövõtja vastutus VÕS § 119 lg 2 kohaselt alandatud. (Riigikohtu on lahend 3-2-1-145-14).
31.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesoleval juhul on hageja kostjale tööd üleandmiseks esitanud, ühelegi puudusele kostja viidanud ei ole, objekt on valmis ehitatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning K E arvest nr 030720 tasunõue on sissenõutavaks muutunud. 11.01.2021. a loovutas K E OÜ oma nõude kostja vastu hagejale (I kd tl 20). Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise kokkuleppe järgi kohustus tasuda saadud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 35 520 eurot.
32.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on esitanud viivisenõude kujunemise kronoloogia. Perioodil 16.08.2020. a kuni 22.01.2021. on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kostja vastu summas 3 552 eurot 159 viivitatud päeva eest. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Projekteerimislepingu p 8.1. kohaselt oli projekteerijal õigus nõuda tellijalt viivist 0,1% tasumata arve summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% tasutamata arve summast.
33.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 27.02.2018. a müügilepingu nr A2018003RV, mille alusel hageja müüs kostjale teraviljakuivatid ja punkrid koos nende kasutamiseks vajalike seadmetega (I kd tl 21-32). Hageja esitas kostjale müügilepingu alusel
arve nr 2019119 summas 6 000 eurot ja arve nr 2019120 summas 42 000 eurot maksetähtajaga 21.10.2019. a (I kd tl 34-37). Kostja tasus arved 17.12.2020. a.
34.Hageja hinnangul on tema enda müügilepingust tulenevad kohustused täitnud. Kostja ei ole ühtegi pretensiooni hagejale esitanud. Kuivõrd kostja on viivitanud arvete tasumisega 422 päeva, siis on hagejal kostja vastu viivisenõue müügilepingu p 4 alusel summas 20 256 eurot.
35.Kostja vastuväite kohaselt ei ole vaidlusalused arved muutunud sissenõutavaks. Arve nr 2019119 aluseks on elektritööde akt. Lepingu lisa 1 kohaselt pakkumine ei sisaldanud ehitusja elektritöid. Arve 2019120 ei ole samuti sissenõutavaks muutunud, kuivõrd hageja ei ole järginud müügilepingu p 12.3 sätestatud kauba üleandmise-vastuvõtmise korda, kostja ei ole kunagi saanud kauba üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd tl 135 pöördel). 36. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 14.07.2018. a on hageja kostjale edastanud elektritööde hinnapakkumise (I kd tl 163). Hageja teostas tööd, koostas akti (I kd tl 33) ning kostja tasus hinnapakkumises olnud tööde eest 151 000 eurot (lisandub käibemaks), seega on kostja hagejalt tööd saanud. 17.12.2020. a tasus kostja müügilepingu alusel esitatud arved summas 42 000 eurot ja elektritööde akti alusel koostatud arve summas 6 000 eurot (I kd tl 34, 37, 168). Kostja väitel ei ole müügilepingu punktis 12.3 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti kostjale kunagi saadetud. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtu hinnangul kostja käesoleval juhul tõeseid avaldusi teinud ei ole. Kohtule on esitatud üleandmisevastuvõtmise akt, mis on poolte poolt allkirjastatud (II kd tl 12). Eeltoodust tulenevalt on hageja arvetest nr 2019119 ja 2019120 tulenev nõue kostja vastu 22.10.2019. a sissenõutavaks muutnud. Kostja on viivitanud arvete tasumisega 422 päeva. Müügilepingu p 4 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,1% päevas iga viivitatud päeva eest. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 20 236 eurot.
37.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 07.02.2019. a töövõtulepingu nr A2019011RV, mille p 2.1. kohaselt oli lepingu esemeks I rapsiseemnete tehases teostatavad ehitustööd (laborihoone, vastuvõtuhoone, trahvoruum). Hageja teostas tööd, koostas tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ning aktide alusel arved nr 2019082, 2019094, 2019121, 2019122, 2019123. Kostja tööde osas pretensioone ei esitanud ja tasus arve nr 2019094 summas 19 195,20 eurot 11.09.2020. a ja ülejäänud arved 04.12.2020. a (I kd tl 168, II kd tl 16-19, 25-37). Kuivõrd kostja on viivitanud arve nr 2019082 tasumisega 468 päeva, arve nr 2019094 tasumisega 372 päeva, arvete nr 2019121, 2019122, 2019123 tasumisega 409 päeva, siis on hagejal kostja vastu viivisenõue töövõtulepingu p 7.2. alusel summas 58 990,13 eurot.
38.Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja saatnud kostjale lepingu p 6.4.1. nimetatud mahtude arvestustabelit, seega ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud (I kd tl 135-136).
39.TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtu hinnangul kostja käesoleval juhul tõeseid avaldusi teinud ei ole. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et teostatud tööde akt on kostja esindaja poolt digiallkirjastatud (II kd tl 33). Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejale pretensioone esitanud kooskõlas töövõtulepingu punktis 5.4. sätestatuga.
Kohtule on esitatud e-kirjavahetuses, millest nähtub, et pretensioonid on tegelikkuses puudunud (II kd tl 3-4). Eeltoodust tulenevalt on hageja arvetest nr 2019082, 2019094, 2019121, 2019122, 2019123 tulenev nõue kostja vastu sissenõutavaks muutnud ning hagejal on lepingu p 7.2. alusel õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Hageja viivisenõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 58 990,13 eurot. Menetluskulude jaotus
40.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
41.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
42.Hageja on tasunud riigilõivu summas 1 500 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 118 318,13 eurot tasumisele riigilõiv 1 500 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 500 eurot. Hageja on tasunud hagi tagamise avalduselt 50 eurot. Kuivõrd kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata, jääb rahuldamata ka hageja taotlus 50 euro kostjalt väljamõistmiseks.
43.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas (2 357,50 eurot+1 322,50 eurot+115) 3 795 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust 20 tundi 30 minutit, lisaks 11 ja 30 minutit ning 1 tund.
44.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjades (I kd tl 95-96, II kd 44-45, 59) toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
45.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 115 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu vandeadvokaadi õigusteenuse eest
summas 115 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.