RV OÜ hagi Farm In Productions OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. detsembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Farm In Productions OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
118 318,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja RV OÜ (registrikood 12108671), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kalle-Kaspar Sepper ja JanneLiisa Ottis Kostja Farm In Productions OÜ (registrikood 12925179), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13. detsembri 2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi.
2.Jätta Farm In Productions OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Farm In Productions OÜ kanda.
Määrata RV OÜ ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus kindlaks summas 1213,75 eurot.
5.Mõista Farm In Productions OÜ-lt RV OÜ kasuks välja menetluskulud 1213,75 eurot. Farm In Production OÜ-l tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda RV OÜ-le alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-21-1101 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.RV OÜ (hageja) esitas 22. jaanuaril 2021 Harju Maakohtule Farm In Production OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 35 520 eurot ja viivised 82 798,13 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi KRADA ENGINEERING OÜ 27. novembril 2018 kostja palvel kostjale hinnapakkumise nr KR-181101 summas 30 600 eurot (lisandub käibemaks) Imavere Rapsiõlitehase kompleksi konstruktiivse põhi- ja tööprojekti koostamiseks. KRADA ENGINEERING OÜ ja kostja sõlmisid 2. jaanuaril 2019 projekteerimislepingu nr 1812111, mille esemeks oli projekteerimislepingu p 2.1 kohaselt Imaveres Tööstuse kinnistule projekteeritava Imavere rapsiõlitehase (sh koogiladu) konstruktiivse osa tööprojekti (sh terasdetailide tootejoonised) koostamine. Projekteerimislepingu p 5.1 kohaselt lepiti kokku, et lepingu alusel teostatavate tööde hind on 30 600 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjast tulenevatel põhjustel lükkus projekteerimislepingus sätestatud tööde valmimise tähtaeg edasi.
1.juulil 2020 edastas KRADA ENGINEERING OÜ kostjale teate, et tööprojekt on valmis koos vastava veebilingiga projekti dokumentide asukohaga. Projekteerimislepingu p 6.2 kohaselt on tellija (kostja) üleantud projektietapi automaatselt vastu võtnud kümne tööpäeva jooksul üleandmisest, kui ta ei ole esitanud kirjalikult märkuseid projektietapi täiendamiseks. Kostja tööde osas mistahes pretensioone ei esitanud ning KRADA ENGINEERING OÜ väljastas kostjale 15. juulil 2020 arve nr 030720 summas 35 520 eurot (sisaldab käibemaksu) tähtajaga 15. august 2020 (arvel ekslikult märgitud 2019). Kostja ei ole arvet tasunud. Projekteerimislepingu p 8.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et kui kostja ei pea kinni lepinguga ettenähtud maksetähtajast, on projekteerijal õigus nõuda tellijalt viivist 0,1% tasumata summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% tasumata arve summast. Kuna hagi esitamise ajaks ületab viiviste summa 10% tasumata arve summast, tuleb kostja viivisevõlgnevuseks lugeda 3552 eurot ehk 10% tasumata arve summast. KRADA ENGINEERING OÜ loovutas 13. jaanuaril 2021 projekteerimislepingust tuleva nõude kostja vastu hagejale ja saatis 22. jaanuaril 2021 vastavasisulise teate kostjale.
3.Hageja ja kostja sõlmisid 27. veebruaril 2018 müügilepingu nr A2018-003RV, mille esemeks olid müügilepingu p 1 kohaselt hageja poolt kostjale müüdav teraviljakuivati ja punkrid koos nende kasutamiseks vajalike seadmetega. Hageja esitas kostjale müügilepinguga seonduvalt arve nr 2019119 summas 6000 eurot ja arve nr 2019120 summas 42 000 eurot maksetähtajaga 21. oktoober 2019. Kostja tasus arved 17. detsembril 2020. Müügilepingu p 4 kohaselt kohustus kostja tasuma lepingus sätestatud rahaliste kohustuste viivitamise eest
2-21-1101 hagejale tasuma viivist 0,1% päevas tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hagejal on kostja vastu müügilepingust tulenev viivisenõue 20 256 eurot.
4.Hageja ja kostja sõlmisid 7. veebruaril 2019 töövõtulepingu nr A2019-011RV, mille esemeks oli töövõtulepingu p 2.1 alusel Imavere rapsiseemnete tehases teostatavad ehitustööd. Hageja esitas kostjale töövõtulepingu alusel arve nr 2019082 summas 54 986,68 eurot maksetähtajaga 23. august 2019, mille kostja tasus 4. detsembril 2020; arve nr 2019094 summas 19 195,20 eurot maksetähtajaga 4. september 2019, mille kostja tasus 11. septembril 2020; arve nr 2019121 summas 12 966,24 eurot maksetähtajaga 21. oktoober 2019, mille kostja tasus 4. detsembril 2020, arve nr 2019122 summas 30 343,90 eurot maksetähtajaga 21. oktoober 2019, mille kostja tasus 4. detsembril 2020. Töövõtulepingu p 7.2 kohaselt on lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel õigustatud poolel nõuda viivituses olevalt poolelt viivist 0,1% päevas tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% kogu lepingu tasust. Hagejal on kostja vastu töövõtulepingust tulenev viivisenõue summas 60 078,34 eurot. Kuna töövõtulepingu hind oli 589 901,30 eurot, siis on aga hageja viivisenõude maksimumulatus piiratud summaga 58 990,13 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja ei ole sõlminud KRADA ENGINEERING OÜ-ga projekteerimislepingut nr 812112. Kostja ei ole allkirjastanud projekteerimislepingut. KRADA ENGINEERING OÜ tegi kostjale hinnapakkumise erinevate projekteerimistööde teostamiseks, kuid vastavaid töid ei ole KRADA ENGINEERING OÜ kunagi teostanud enamas mahus kui tasutud 4000 eurot (lisandub käibemaks) uue alajaama projekteerimise töö eest.
7.Kostja ei vaidle, et pooled sõlmisid müügilepingu nr A2018-003RV. Arve nr 2019119 summas 6000 eurot esitati elektritööde eest ja ei ole esitatud vaidlusaluse müügilepingu alusel. Elektritööde teostamise eest tasumisel ei ole pooled sellises viivisemääras, nagu hageja nõuab, kokku leppinud. Müügilepingu alusel esitatud arve nr 2019120 ei ole muutunud sissenõutavaks. Müügilepingu p 3 kohaselt on maksetingimused kokku lepitud lepingu lisaks nr 2 olevas maksegraafikus. Müügilepingu lisa 2 p 1.3.2 kohaselt tasub ostja müüjale peale ettemaksu kogu kauba ostuhinna järgnevalt: 92 144,40 eurot (lisandub käibemaks 20%) pärast kauba ja tööde üleandmise vastuvõtmise akti allkirjastamist viie tööpäeva jooksul peale arve saamist. Müügilepingu p 12.3 järgi allkirjastatakse kauba ja tööde üleandmise vastuvõtmise akt müüja poolt kahes eksemplaris ning edastatakse koos tehniliste dokumentidega ostja kontaktisikule, kes korraldab üleandmise-vastuvõtmise kümne tööpäeva jooksul dokumentide saamisest. Ostja allkirjastab kauba üleandmise vastuvõtmise akti või vaheakti vastavalt tegelikult üle antud kaubale ja teostatud töödele ja juhul, kui kaup vastab lepingule. Kuna müügilepingus p-s 12.3 nimetatud üleandmise vastuvõtmise akti ei ole kostjale kunagi saadetud, siis ei ole viimased tasud müügilepingu alusel kunagi muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd tööd olid faktiliselt teostatud, tasus kostja hoolimata puudulikust akteerimisest tööde eest, kuid viivituses ei ole kostja kunagi olnud.
8.Töövõtulepingu nr A2019-011RV alusel esitatud arved nr 2019082 (esitatud teostatud tööde akti nr A2019-065RV alusel traforuumi kohta) ja nr 2019094 (esitatud teostatud tööde akti nr A2019-081RV alusel laborihoone kohta) ei ole muutunud sissenõutavaks. Töövõtulepingu p 6.4.1 kohaselt tellija tasub töövõtjale tööde eest osade kaupa alljärgnevalt: poolte kokkulepitud perioodil teostatud ja tellija esindaja ning tellija omanikujärelevalve poolt kontrollitud ja aktsepteeritud tööde eest seitsme kalendripäeva jooksul, arvates vastava arve
2-21-1101 esitamise kuupäevast töövõtja poolt. Tööde mahtude kontrollimiseks esitab töövõtja tellija esindajale arvestuslikult perioodil teostatud tööde mahtude arvestustabeli. Tellija esindaja ja tellija omanikujärelevalve kontrollivad ja allkirjastavad mahtude arvestustabeli kolme tööpäeva jooksul. Kuna sellist tabelit töövõtulepingu p 6.4.1 järgi kostja ega kostja omanikujärelevalve allkirjastatud ei ole, siis ei ole saabunud kunagi ka maksetähtaega. Kuivõrd tööd olid faktiliselt teostatud, tasus kostja hoolimata puudulikust akteerimisest tööde eest, kuid viivituses ei ole kostja kunagi olnud.
9.Töövõtulepingu nr 2019-011RV alusel esitatud arved nr 019121, nr 2019122 ja nr 2019123, mis on esitatud lõpuarvetena, ei ole samuti muutunud sissenõutavaks. Töövõtulepingu p 6.4.2 kohaselt tasutakse teostatud tööde eest lõplikult pärast tööde üleandmise vastuvõtmise akti allakirjutamist tellija poolt ja vastava arve esitamist töövõtja poolt – seitsme kalendripäeva jooksul, arvates vastava arve esitamise kuupäevast. Lõpparve suurus peab moodustama lepingu maksumusest viis protsenti. Töövõtulepingu p 5.1 järgi peale kogu töö nõuetekohast valmimist annab töövõtja töö tellijale üle üleandmise-vastuvõtu lõppaktiga. Olenemata osade kaupa akteerimisest loetakse kogu lepingu alusel tehtud töö ja sellega kaasnev riisiko tellijale üle läinuks üksnes lõppakti allkirjastamisel poolte poolt. Töövõtulepingu p 5.2 kohaselt koos lõppaktiga tuleb tellijale esitada kogu töö teostamist puudutav täitedokumentatsioon jm asjassepuutuvad õigusaktides nõutud ja kasutusloa saamiseks vajalikud dokumendid. Töövõtja ei anna tellijale üle täitedokumentatsiooni tööde osas, mida on teostanud kolmandad isikud enne töövõtja tööde alustamist. Töövõtulepingu p 5.3 kohaselt tööde üleandmise vastuvõtmise akti koostab ja esitab tellijale allakirjutamiseks töövõtja. Kuivõrd töövõtulepingus ettenähtud akteerimist ei ole toimunud, ei ole täidetud tingimused tasu viimaste osamaksete sissenõutavaks muutumisest. Kuivõrd tööd olid faktiliselt teostatud, tasus kostja hoolimata puudulikust akteerimisest tööde eest, kuid viivituses ei ole kostja kunagi olnud. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 13. detsembri 2021 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 35 520 eurot ja viivise 82 798,13 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
11.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et 5. detsembril 2018 saatis kostja KRADA ENGINEERING OÜ-le e-kirja, mille kohaselt kinnitas kostjale KRADA ENGINEERING OÜ poolt esitatud hinnapakkumise ja 12. detsembril 2018 saatis KRADA ENGINEERING OÜ-le kostja esindaja poolt koostatud projekteerimislepingu nr 1812122, mille KRADA ENGINEERING OÜ allkirjastas. Seega on KRADA ENGINEERING OÜ ja kostja vahel 2. jaanuaril 2019 sõlmitud projekteerimise töötõtuleping, mille alusel kohustus KRADA ENGINEERING OÜ koostama Imavere rapsiõlitehase konstruktiivse osa tööprojekti. KRADA ENGINEERING OÜ edastas 1. juulil 2020 tööprojekti koos tootejoonistega kostja kolmele esindajale. Mitte ükski kostja kolmest esindajast ei ole esitanud pretensioone saadetud tööprojekti suhtes. Asjaolu, et tegelikkuses oli KRADA ENGINEERING OÜ poolt kostjale tootmishoone projekt koostatud nähtub ka 18. juuni 2020 e-kirjast, kus objekti ehitaja pöördub KRADA ENGINEERING OÜ esindaja poole sooviga täpsustada koostatud projektis mõningaid aspekte. Kuna KRADA ENGINEERING OÜ on kostjale tööd üleandmiseks esitanud, kostja ühelegi puudusele viidanud ei ole ning objekt on valmis ehitatud, siis tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning tõendatud on, et KRADA ENGINEERING OÜ 15. juulil 2020 väljastatud arvel tasunõue 35 520 eurot (käibemaksuga) maksetähtajaga 15. august 2020 on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on kohustus tasuda saadud tööde eest põhivõlgnevus 35 520 eurot. Projekteerimislepingu p 8.1 kohaselt oli projekteerijal õigus nõuda tellijalt viivist 0,1% tasumata arve summast iga viivitatud päeva eest,
2-21-1101 kuid mitte rohkem kui 10% tasumata arve summast Perioodil 16. augustist 2020 kuni
22.jaanuarini 2021 on 159 viivitatud päeva eest sissenõutavaks muutunud viivisenõue 3552 eurot. Maakohus tuvastas, et KRADA ENGINEERING OÜ loovutas projekteerimislepingust nr 1812122 tulenevad nõuded kostja vastu 11. jaanuaril 2021 hagejale.
12.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 27. veebruaril 2018 müügilepingu nr A2018-003RV, mille alusel hageja müüs kostjale teraviljakuivatid ja punkrid koos nende kasutamiseks vajalike seadmetega. Hageja esitas kostjale müügilepingu alusel arve nr 019119 summas 6000 eurot ja arve nr 2019120 summas 42 000 eurot maksetähtajaga 21. oktoober 2019, millised arved kostja tasus 17. detsembril 2020. Hageja on tõendanud, et edastas 14. juulil 2018 kostjale elektritööde hinnapakkumise. Kuna hageja teostas elektritööd, koostas selle kohta akti ning kostja tasus hinnapakkumises olnud tööde eest 151 000 eurot (lisandub käibemaks), siis on kostja hagejalt tööd saanud. Kostja väide, et temale ei ole kunagi saadetud müügilepingu p-s 12.3 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti, pole tõene. Hageja on esitanud kohtule üleandmise-vastuvõtmise akti, mis on poolte poolt allkirjastatud, mistõttu on hageja arvetest nr 2019119 ja 2019120 tulenev nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks 22. oktoobril 2019. Kostja on viivitanud arvete tasumisega 422 päeva. Müügilepingu p 4 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,1% päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja viivisenõue summas 20 236 eurot on põhjendatud.
13.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 7. veebruaril 2019 töövõtulepingu nr A2019-011RV, mille p 2.1 kohaselt oli lepingu esemeks Imavere rapsiseemnete tehases teostatavad ehitustööd (laborihoone, vastuvõtuhoone, traforuum). Hageja teostas tööd, koostas tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ning aktide alusel arved nr-tega 2019082, 2019094, 2019121, 2019122 ja 2019123. Kostja hagejale tehtud tööde osas pretensioone ei esitanud ja tasus arve nr 2019094 summas 19 195,20 eurot 11. septembril 2020 ning ülejäänud arved
4.detsembril 2020. Kostja väited, et hageja tasunõue pole sissenõutavaks muutunud, ei saa olla tõene. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et teostatud tööde akt on kostja esindaja poolt digiallkirjastatud. Asjas puuduvad tõendid, et kostja oleks esitanud hagejale pretensioone kooskõlas töövõtulepingu p-s 5.4 sätestatuga. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et tegelikkuses on kostjal pretensioonid puudunud. Töövõtulepingu p 7.2 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Kuivõrd kostja on viivitanud arve nr 2019082 tasumisega 468 päeva, arve nr 2019094 tasumisega 372 päeva, arvete nrtega 2019121, 2019122 ja 2019123 tasumisega 409 päeva, siis on hageja viivise nõue kostja vastu töövõtulepingu p 7.2 alusel summas 58 990,13 eurot põhjendatud. Apellatsioonkaebus
14.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 13. detsembri 2021 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja, et kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks uue otsuse tegemist, tühistada Harju Maakohtu 13. detsembri 2021 otsus ja saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus.
15.Maakohus on otsuses segamini ajanud õigusaktides sätestatu ja lepingus kokkulepitu ning kohaldanud vastavaid põhimõtteid vaheldumisi ja mittesüsteemselt. Seejuures ei ole maakohus arvestanud sellega, et hageja on esitanud oma nõude lepingulisel alusel. Maakohus on otsuse tegemisel kostja esitatud seisukohad jätnud olulises ulatuses käsitlemata ning olulised tõendid sisuliselt hindamata, millega on oluliselt rikkunud menetlusnorme. Samuti on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme või jätnud need kohaldamata (VÕS §-d 8, 82 lg 2 ja 637 lg 4 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 2).
2-21-1101
16.Kostja ei ole sõlminud KRADA ENGINEERING OÜ-ga projekteerimislepingut nr 1812112 ei 2. jaanuaril 2019 ega mistahes muul ajal. Leping on allkirjastatud üksnes KRADA ENGINEERING OÜ juhatuse liikme IO poolt. Lepingul ei ole kostja esindaja allkirja. KRADA ENGINEERING OÜ tegi kostjale hinnapakkumise erinevate projekteerimistööde teostamiseks. Samas ei ole KRADA ENGINEERING OÜ teostanud kostjal projekteerimistöid enamas mahus kui tasutud 4000 euro eest.
17.Arve nr 2019119 ei ole esitatud müügilepingu nr A2018-003RV alusel, kuna elektritööde teostamine ei toimunud ega saanudki toimuda müügilepingu alusel. Müügilepingu alusel esitatud arve nr 2019120 ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole arvete esitamisel järginud arvete esitamisel müügilepingus sätestatud tingimusi. Müügilepingu p-s 12.3 nõutavat üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole kostjale kunagi saadetud, maakohus ei ole akti lepingule vastavusele hinnangut andnud.
18.Töövõtulepingust nr A2019-011RV tulenevad nõuded on valdavas osas vastuolus lepingutingimustega ja arved nr-tega 2019082, 2019094, 2019121, 2019122 ning 2019213 ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole arvete esitamisel järginud töövõtulepingu regulatsiooni (p 6.41 alusel vastava arvestustabeli või p 6.4.2 alusel lõppakti esitamist ei ole hageja tõendanud ning maakohus ei ole esitatud aktide lepingule vastavusele hinnangut andud). Vastustaja seisukoht
19.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
21.Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuigi maakohus ei ole andnud hinnangut kõigile asjas esitatud väidetele ning tõenditele, millega on rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust, ei ole selline rikkumine viinud ebaõige lahendini. Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusõiguslikud rikkumised kõrvaldada ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi alljärgnevalt.
22.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Otsuse lõppjäreldus hagi rahuldamise kohta jääb muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et KRADA ENGINEERING OÜ on loovutanud 2. jaanuaril 2019 KRADA ENGINEERING OÜ ja kostja vahel sõlmitud projekteerimislepingust nr 1812122 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale, mille kohta saadeti kostjale teade 22. jaanuaril 2021 (I kd, tl 19–20). VÕS § 164 lg 1 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 järgi, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi
2-21-1101 kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
24.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle kas KRADA ENGINEERING OÜ ja kostja sõlmisid 2. jaanuaril 2019 projekteerimislepingu nr 1812122, mille esemeks oli Imaveres Tööstuse kinnistule projekteeritava Imavere rapsiõlitehase (sh koogiladu) konstruktiivse osa tööprojekti (sh terasdetailide tootejoonised) koostamine. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja lepingut allkirjastanud, kuid projekteerimislepingu p 10.2 kohaselt jõustub leping ja selle lisad alates hetkest, kui lepingu pooled on nendele alla kirjutanud. Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses pooled ei vaidle selle üle, et KRADA ENGINEERING OÜ esitas 27. novembril 2018 kostja palvel hinnapakkumise nr KR-181101 summas 30 600 eurot, millele lisandub käibemaks, Imavere rapsiõlitehase kompleksi konstruktiivse põhi- ja tööprojekti koostamiseks (I kd, tl 10–11). Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluse ei vaidle pooled ka selle üle, et projekteerimisleping on allkirjastatud vaid hageja poolt (hagi lisa 2; I kd, tl 12–14). Kostja projektijuhi JM e-kirjaga on tõendatud, et projekteerimislepingu nr 1812122 on koostanud ja hagejale allkirjastamiseks esitanud kostja ise (I kd, tl 143–146). Projekteerimislepingu nr 1812122 esemeks on Imavere rapsiõlitehase konstruktiivse põhi- ja tööprojekti koostamine hinnaga 30 600 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna hinnapakkumises ja projekteerimislepingus on tööde sisu ja hind sama, siis on põhjendatud järeldada, et projekteerimislepingu koostas kostja temale esitatud hinnapakkumise alusel.
25.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kuna pakkumuse projekteerimislepingu sõlmimiseks projekteerimislepingus sätestatud konkreetsetel tingimustel KRADA ENGINEERING OÜ-le tegi kostja, edastades allkirjastamiseks enda poolt koostatud projekteerimislepingu, siis on kostja ise sellega avaldanud kirjaliku tahteavalduse projekteerimislepingu sõlmimise pakkumusega nõustumise korral olla projekteerimislepinguga seotud. VÕS § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. VÕS § 11 lg 4 järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. TsÜS § 83 lg 2 kohaselt on kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kolleegiumi hinnangul ei mõjuta projekteerimislepingu kehtivust asjaolu, et selle p-s 10.2 lepiti kokku, et leping jõustub alates hetkest, kui lepingu pooled on selle allkirjastanud. Praegusel juhul ei ole võimalik järeldada, et töövõtulepingu vorminõude eesmärgiks oleks olnud kaasa tuua selle tühisus. Kuna kostja oli palunud KRADA ENGINEERING OÜ-l alustada tööde teostamisega (I kd, tl 147), KRADA ENGINEERING OÜ osales kostja projekteerimistööde koosolekutel (I kd, tl 148–155), lepingupooled suhtlesid seoses projekteerimistöödega (I kd, tl 156), kostja tasus teostatud projekteerimistööde eest 4000 eurot (I kd, tl 15), ja seda hoolimata asjaolust, et kostja ise ei olnud allkirjastanud tema koostatud ja edastatud projekteerimislepingut KRADA ENGINEERING OÜ-le, siis on põhjendatud järeldada, et kirjaliku nõude järgimine ei olnud KRADA ENGINEERING OÜ ja kostja vahelise 2. jaanuari 2019 projekteerimislepingu sõlmimiseks vajalik. Olukorras, kus kostja ise koostas lepingu, saatis selle KRADA ENGINEERING OÜ-le, pooled suhtlesid omavahel lepingu täitmisega seotud küsimustes ja kostja täitis lepingust tulenevaid oma kohustusi, on kostja tuginemine vorminõude täitmata jätmisele hea usu põhimõttega vastuolus. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik
2-21-1101 teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja ei saa tugineda sellele, et töövõtuleping pole tema poolt allkirjastatud (VÕS § 6 lg 2).
26.Seega on projekteerimisleping nr 1812122 sõlmitud 2. jaanuaril 2019 selles lepingus kokku lepitud tingimustel ja on jõustunud lepingupoolte jaoks samal päeval ning on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Asjaolust, et KRADA ENGINEERING OÜ on 1. juuli 2020 e-kirjas tööprojekti valmimise kohta ja 15. juuli 2020 arvel nr 030720 viidatud esialgsele hinnapakkumisele (I kd, tl 5–17) ei ole samuti võimalik järeldada VÕS § 29 tõlgendamisreegleid järgides projekteerimislepingu poolte soovi mitte olla seotud 2. jaanuari 2019 lepinguga, mis oli koostatud sama hinnapakkumise alusel.
27.Maakohus on õigesti tuvastanud ja pooled ei vaidle selle üle, et KRADA ENGINEERING OÜ ja kostja vahel sõlmitud projekteerimisleping vastab töövõtulepingu tunnustele. VÕS § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Projekteerimislepinguga on tõendatud, et lepingu p 2.1 kohaselt oli KRADA ENGINEERING OÜ kohustuseks koostada kostjale Imaveres Tööstuse kinnistule projekteeritava Imavere rapsiõlitehase (sh koogiladu) konstruktiivse osa tööprojekt (sh terasdetailide tootejoonised) ja lepingu p 5.1 kohaselt oli kostja kohustuseks selle eest maksta 30 600 eurot, millele lisandub käibemaks.
28.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas KRADA ENGINEERING OÜ projekteerimislepingust tulenev kohustust on kohaselt täidetud ja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kolleegium ei nõustu kostja käsitlusega, et projekteerimislepingust tulenev nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.
29.Hageja töövõtutasu nõude rahuldamiseks tuli kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissnõutavaks (VÕS § 82 lg 7). VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 76 lg-s 3 on sätestatud, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
30.Projekteerimislepingu p 6.2 kohaselt olid projekteerimislepingu pooled kokku leppinud, et tellija (kostja) on üleantud projektietapi automaatselt vastu võtnud 10 tööpäeva jooksul üleandmisest, kui ta ei ole esitanud kirjalikult märkuseid projektietapi täiendamiseks. Maakohus tuvastas õigesti, et KRADA ENGINEERING OÜ edastas 1. juulil 2020 kostja kolmele esindajale tööprojekti koos tootejoonistega. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et 1. juuli 2020 e-kirjast tuleneb, et esitatud tööd oleksid justkui pooleli. KRADA ENGINEERING OÜ 1. juuli 2020 e-kirjast nähtub, et tööprojekt on valmis ja e-kiri sisaldab veebilinki projekti dokumentide asukohaga (I kd, tl 15). Asjaolu, et kostja on asunud menetluses väitma, et ta justkui ei tea, missugused dokumendid talle esitati ja kas need dokumendid vastasid elektroonilise projekti nõuetele, mh kas need olid allkirjastatud, ei ole veenvad. Kuna KRADA ENGINEERING OÜ teatas kostjale, et tööprojekt on valmis ja saatis kostjale lingi, millelt oli kostjal võimalik projektiga tutvuda, s.o tehtud töö üle vaadata, siis ei ole veenev, et ükski kostja esindajatest poleks justkui töid üle vaadanud ja ei tea missugune töö kostjale üle andmiseks esitati. Igal juhul ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole teatanud hagejale, et hageja poolt
2-21-1101 kostjale üle vaatamiseks, üle andmiseks esitatud töö, mille kohta hageja teatas, et see on valmis, ei oleks vastanud lepingus kokku lepitud tingimustele.
31.Kuna hageja esitas kostjale tööprojekti ja kostjal oli võimalus töö üle vaadata, kuid kostja ei esitanud tööde osas mistahes pretensioone, siis on tõendatud, et kostjale üleantud tööprojekt on kostja poolt vastu võetud peale kümne päevast tähtaega tööde üleandmisest, sest ta ei esitanud märkuseid, lepingu p 6.2 alusel. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik. Kostja vastupidist tõendanud ei ole. Seega on hageja tõendanud, et KRADA ENGINEERING OÜ tasunõue oli muutunud sissenõutavaks 10 tööpäeva jooksul tööde üleandmisest, s.o alates 1. juulist 2020 ning KRADA ENGINEERING OÜ-l oli õigus esitada kostjale üle antud tööde eest tasumiseks arve, mille kostja pidi tasuma arvel märgitud maksetähtajaks 15. august 2020 (I kd, tl 16–17). Kuna pooled sõlmisid projekteerimislepingu 2. jaanuari 2019 kirjalikus lepingus kokkulepitud tingimustel, siis ei ole tähtsust kostja väidetel, et KRADA ENGINEERING OÜ ei ole teostanud töid algse hinnapakkumise kohaselt ja kostjale ei ole selle alusel üle antud põhiprojekti.
32.Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 27. veebruaril 2018 müügilepingu A2018-003RV, mille alusel hageja müüs kostjale teraviljakuivatid ja punkrid koos nende kasutamiseks vajalike seadmetega (I kd, tl 21–32). Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas 14. oktoobri 2019 arve nr 2019119, mis on koostatud elektritööde akti A2019-096RV alusel, maksetähtajaga 21. oktoober 2019, on esitatud pooltevahelise müügilepingu nr A2018-003RV alusel (I kd, tl 33–35). Eelkõige vaidlevad pooled selle üle, kas arve nr 2019119 tasumisega viivitamisel kohaldub müügilepingus kokkulepitud viivise määr. Pooled ei vaidle, et müügilepingu sõlmimise ajal, 27. veebruaril 2018 ei sisaldanud müügileping elektritöid. Müügilepingu p 1 kohaselt on lepingu esemeks lepingu lisas 1 olevas pakkumises nimetatud kaup, kus pakkumise lõpus on märgitud, et see ei sisalda elektritöid. Hageja on tõendanud, et elektritööde eest ei ole hageja esitanud arvet müügilepingu alusel tuginedes esialgsele hinnapakkumisele, mille kohaselt ei sisaldanud hinnapakkumine elektritöid, vaid elektritööde hinnapakkumine tehti kostjale müügilepinguga seotud kaupadele ja töödele hiljem, s.o 14. juulil 2018 (I kd, tl 162– 163). Kuna hageja koostatud elektritööde hinnapakkumine sisaldas seadmete kaabeldamist, mis olid seotud müügilepingu esemega – automaatikakilbiga ja pakutud seadmetega, siis olid kahtlemata ka elektritööd seotud kaubaga, mille osas pooled olid sõlminud müügilepingu. Kostja vastuväidete kohaselt ei piisa ka asjaolust, kui kostja on heaks kiitnud hinnapakkumise, et need tööd oleksid muutunud müügilepingu osaks. Müügilepingu p 17.1 järgi jõustub leping või selle lisa muudatus selle allkirjastamisest kõikide poolte poolt. Kolleegiumi hinnangul ei mõjuta müügilepingu elektritööde osa kehtivust asjaolu, et sellist muudatust pole pooled eraldi allkirjastanud. Praegusel juhul ei ole võimalik järeldada, et müügilepingu p 17.1 vorminõude eesmärgiks oleks olnud kaasa tuua selle tühisus. Hageja on tõendanud, et kostja soovil 14. juulil 2018 kostjale esitatud kirjalik elektritööde hinnapakkumine A2019-077RV muutus müügilepingu osaks, kuna tehtavad tööd olidki vajalikud seoses müügilepingu esemega, kostja palus hagejal hinnapakkumises märgitud tööd teha ning kostja tasus teostatud tööde ja hinnapakkumises kokkulepitud summast 151 000 eurot (koos käibemaksuga) (I kd, tl 33, 164– 201; II kd, tl 3–8). Kuna elektritööde eest oli jäänud tasumata müügilepinguga seotud elektritööde hinnapakkumise kohaselt 6000 eurot ning nende tööde teostamist on kostja esindaja kinnitanud oma allkirjaga teostatud tööde aktil nr A2019-096, mille alusel on kostjal esitatud arve nr 2019119 (I kd, tl 33– 35; II kd, tl 12–14, 21-22), siis on mõistlik lepingut tõlgendada selliselt, et ka elektritööde 6000 euro ulatuses tegemiseks oli poolte ühine tahe teostada need tööd siiski müügilepingu raames müügilepingus kokkulepitud tingimustel, mitte eraldiseisva kokkuleppe alusel (VÕS § 29 lg 4–5). Seega kirjaliku nõude järgimine ei olnud pooltevahelise müügilepingu muutmiseks vajalik. Eeltoodust tulenevalt, kus kostja ise on
2-21-1101 palunud teostada müügilepinguga seotud elektritööd ja tasunud peaaegu kogu kokkulepitud hinna on kostja tuginemine vorminõude täitmata jätmisele ka hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja on tõendanud, et kostja on müügilepingu osaks olevad elektritööd vastu võtnud, mida kinnitab kostja esindajate poolt allkirjastatud teostatud tööde akt nr A2019-096. Seega on elektritöödele kui müügilepinguga seotud tööde teostamisega seotud arvete tasumisele põhjendatud kohaldada müügilepingu p-s 4 kokku lepitud viivisemäära 0,1% päevas.
33.Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses pooled ei vaidle, et pooled allkirjastasid
14.oktoobri 2019 müügilepingu alusel müüdud kauba üleandmise ja vastuvõtmise kohta akti nr A2019-105RV ja akti nr A2019-112RV, mille alusel on kostjale esitatud 14. oktoobril 2019 arve nr 2019120 ( I kd, tl 36– 37; II kd, tl 12-14). Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas arve nr 2019120 on muutunud sissenõutavaks. Müügilepingu p 12.3 järgi on pooled kokku leppinud, et kauba ja tööde üleandmisevastuvõtmise akt allkirjastatakse müüja poolt kahes eksemplaris ja edastatakse koos tehniliste dokumentidega ostja kontaktisikule, kes korraldab töö üleandmise-vastuvõtmise kümne tööpäeva jooksul dokumentide saamisest. Ostja allkirjastab kauba üleandmise-vastuvõtmise akti või vaheakti vastavalt tegelikult üle antud kaubale ja teostatud töödele ja juhul, kui kaup vastab lepingule. Kui ostja ei tuvasta kauba vastuvõtmise käigus puudusi kaubas, siis loetakse kaup, sh kauba paigaldamisel kasutatud seadmete ja materjalide omandiõigus üle antuks kauba üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest ja kauba tehniliste dokumentide vastuvõtmisest ostja poolt. Akti allkirjastamine ei muuda müüja vastutust ega müüja tõendamiskoormist. Tuvastatud on, et arve nr 2019120 summas 42 000 eurot aluseks on akt nr A2019-112RV, mille on mõlemad pooled allkirjastanud. Müügilepingu p 3 kohaselt on maksetingimused kokku lepitud lepingu lisaks nr 2 olevas maksegraafikus. Müügilepingu lisa 2 p-s 1.3.2 on pooled kokku leppinud, et peale ettemaksu tasub ostja müüjale kogu kauba ostuhinna järgnevalt: 5% summas 92 144,40 eurot (lisandub käibemaks 20%) pärast kauba ja tööde üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamist viie tööpäeva jooksul peale arve saamist. Müügilepingu lisa 2 p 1.3.3 kohaselt on pooled kokku leppinud, et montaažitööde osa summas 260 000 eurot akteeritakse igakuiselt vastavalt paigaldatud seadmete mahule, arvestusega, et sellest vähemalt 100 000 eurot tasutakse pärast kauba ja tööde vastuvõtmise akti allkirjastamist viie tööpäeva jooksul peale arve saamist. Asjaolust, et poolte allkirjastatud akt ei järgi lisaks ka müügilepingu lisas 2 sätestatud kogu kauba akteerimise nõudeid, kuna sellest ei nähtu igakuiseid mahtusid, ei tulene, et kostja ei peaks tasuma tema poolt allkirjastatud akti alusel vastu võetud kauba eest. Kostja väide, et tema poolt allkirjastatud akt justkui ei vastakski poolte kokkulepitule müügilepingu p 12.3 järgi, ei ole tõendatud. Hageja on tõendanud, et kostja allkirjastas akti nr A2019-112RV, mille alusel on kostjale esitatud 14. oktoobri 2019 arve nr 2019120, mistõttu on põhjendatud järeldada, et kostja on ise akti allkirjastamisega seda aktsepteerinud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale aktis märgitud kaubad üle andnud, kostja on need vastu võtnud. Kuna kostja on pooltevahelise kokkuleppe alusel temale üle antud kauba saanud, kostja pole hagejale mingeid pretensioone tema poolt vastu võetud kauba osas esitanud, siis on kaup kostjale üle antud alates üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest ja kostjal on kohustus temale esitatud arve alusel selle eest tasuda. Kuna kostja on allkirjastanud arve nr 2019120 aluseks oleva kauba/tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 14. oktoobril 2019, siis on kostja tasunõue muutunud sissenõutavaks vastavalt poolte kokkuleppele viie kalendripäeva jooksul peale arve saamist.
34.Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas hageja ja kostja vahel 7. veebruaril 2019 sõlmitud töövõtulepingu alusel esitatud arvete nr 2019082 ja 2019094 alusel nõutud tasu on muutunud
2-21-1101 sissenõutavaks (I kd, tl 38–43). Vaidlust ei ole selle üle, et pooled olid töövõtulepingus kokku leppinud töö üleandmises ja vastuvõtmises, mistõttu oli kostjal ka VÕS § 638 järgi kohustus valmis töö vastu võtta. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja nõutud tasu muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei ole kostjale esitanud töövõtulepingu p-s 6.4.1 kokkulepitud tabeleid. Töövõtulepingu p 6.4.1 kohaselt tasub tellija töövõtjale tööde eest osade kaupa alljärgnevalt: poolte kokkulepitud perioodil teostatud ja tellija esindaja ning tellija omanikujärelevalve poolt kontrollitud ja aktsepteeritud tööde eest seitsme kalendripäeva jooksul, arvates vastava arve esitamise kuupäevast töövõtja poolt. Tööde mahtude kontrollimiseks esitab töövõtja tellija esindajale arvestuslikul perioodil teostatud tööde mahtude arvestustabeli. Tellija esindaja ja tellija omanikujärelevalve kontrollivad ja allkirjastavad mahtude arvestustabeli kolme tööpäeva jooksul. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja töövõtulepingu p-le 6.4.1 vastavat arvestustabelit saatnud ei arve nr 2019082 ega arve nr 2019094 aluseks olevate tööde kohta. Samas tõendab kostja esindaja digitaalne allkiri, et kostja on tutvunud hageja poolt teostatud tööde aktiga A2019-081RV, milline on arve nr 2019094 (laborihoone) aluseks ja esitatud vastavalt töövõtulepingu p-le 6.4.1 (I kd, tl 45–46). Hageja on tõendanud, et on kostjale esitanud koos arvega nr 2019082 (traforuum) ka teostatud tööde akti nr A2019-064, millega tutvumist ja aktsepteerimist on kostja samuti kinnitanud oma allkirjaga (I kd, tl 44, II kd, tl 15–17). Kolleegiumi arvates ei ole võimalik tööde mahtude kontrollimiseks mõeldud arvestustabeli saatmata jätmisest ja nende allkirjastamata jätmisest järeldada, et hageja pole kostjale vaidlusaluste arvete alusel töid üle andnud või kostja pole neid vastu võtnud. Tuvastatud on, et kostja esindaja on hageja teostatud tööde kohta koostatud aktid allkirjastanud. Kostja ei ole teinud hagejale etteheiteid selle kohta, et aktid ei ole sobilikud tööde üleandmise või vastuvõtmise kinnitamiseks. Seega on kostja oma allkirjaga nõustunud, et temale esitatud aktid vastavad töövõtulepingus kokkulepitule, et kinnitada oma allkirjaga tööde vastu võtmist. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole hagejale mitte ühtegi etteheidet temale üle antud tööde osas teinud. Kuna kostja on kinnitanud oma allkirjaga, et on tutvunud teostatud tööde aktidega, siis on hageja tõendanud, et arved nr 20119082 ja 2019094 on muutunud sissenõutavaks.
35.Kostja arvates ei ole ka 7. veebruaril 2019 sõlmitud töövõtulepingu alusel esitatud arvete nr 2019121, 2019122 ja 2019123 alusel nõutav tasu muutunud sissenõutavaks.
36.Töövõtulepingu p 6.4.2 kohaselt tasutakse teostatud tööde eest lõplikult pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist tellijapoolt ja vastava arve esitamist töövõtja poolt – seitsme kalendripäeva jooksul, arvates vastava arve esitamise kuupäevast. Töövõtulepingu lõpparve suurus peab moodustama lepingu maksumusest viis protsenti. P 6.4.3 kohaselt juhul, kui poolte vahel tekib vaidlus teostatud tööde kvaliteedi või mahu hindamisel, tasub tellija tööde selle osa eest, millel ei ole puudusi või millel olevad puudused on väheolulised. Nende tööde eest, milles on olulised puudused, tasutakse pärast puuduste kõrvaldamist. Töövõtja on kohustatud esitama tellijale vastava korrigeeritud arve seitsme päeva jooksul tellijalt teatise kättesaamisest arvates. Töövõtulepingu p-s 5.1 on pooled kokku leppinud, et peale kogu töö nõuetekohast valmimist annab töövõtja töö tellijale üle üleandmise-vastuvõtu lõppaktiga. Olenemata osade kaupa akteerimisest loetakse kogu lepingu alusel tehtud töö ja sellega kaasnev riisiko tellijale üle läinuks üksnes lõppakti allkirjastamisest poolte poolt. Töövõtulepingu p 5.2 kohaselt tuleb tellijale koos lõppaktiga esitada kogu töö teostamist puudutav täitedokumentatsioon jm asjassepuutuvad õigusaktides nõutud ja kasutusloa saamiseks vajalikud dokumendid. Töövõtja ei anna tellijale üle täitedokumentatsiooni tööde osas, mida on teostanud kolmandad isikud enne töövõtja tööde alustamist. Töövõtulepingu p 5.3 kohaselt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostab ja esitab tellijale allakirjutamiseks töövõtja.
2-21-1101
37.Hageja on tõendanud, et kostja on oma allkirjaga aktsepteerinud akti nr 2019-095RV, mille alusel väljastati arve nr 2019121 (I kd, tl 48–49), lisatööde akti nr A2019-082RV, mille alusel väljastati arve nr 2019122 (I kd, tl 50–51), teostatud tööde akti nr A2019-094RV, mille alusel väljastati arve nr 2019123 ( I kd, tl 52–53). Kolleegiumi arvates ei ole võimalik tööde kohta töövõtulepingu p-s 6.4.1 kokkulepitud mahtude arvestustabeli koostamata jätmisest või töövõtulepingu p-s 6.4.2 lõppakti eraldi koostamata jätmisest järeldada, et hageja pole kostjale vaidlusaluste aktide alusel töid üle andnud või kostja pole neid vastu võtnud. Kuna kostja on allkirjaga kinnitanud, et on kõik aktidel märgitud tööd vastu võtnud, s.o aktsepteerinud nii töid kui akte esitatud kujul ja töövõtulepingu p-dest 5.1–5.3 ei tulene, et teiste aktide alusel vastu võetud töö eest tasunõue oleks välistatud, siis ei ole põhjendatud kostja väide, et tal ei ole vastuvõetud töö eest kohustust tasuda tehtud töö eest. Kuivõrd hageja on kostjale töö üle andnud, kostja ei ole esitanud temale üle antud töö osas – ei aktide ega arvete osas oma vastuväiteid, siis on hageja tõendanud, et esitatud tasunõue, mille kohta on hageja kostjale esitanud arved, on muutunud sissenõutavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
39.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
jäävad
apellatsioonimenetluse
kulud
40.Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda TsMS § 174 lg 3 alusel ka ringkonnakohus.
41.Hageja palus 23. jaanuari 2023 menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud 8 tunni ja 15 minuti eest summas 1038,75 eurot (käibemaksuta) ning 26. jaanuari 2023 täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt 1 tunni eest 175 eurot (käibemaksuta). Hageja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise. Hagejat esindas kuni 22. märtsini 2022 Advokaadibüroo Sirel & Partnerid ja hagejale osutati õigusteenust tunnihinnaga 115 eurot (ilma käibemaksuta). Alates 23. märtsis 2022 esindab hagejat Advokaadibüroo DEM ja hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 175 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindajate ajakulu ja tunnitasumäär põhjendatud, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust. Seega mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja 1213,75 (1038,75 + 175) eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
42.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.