Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Q (isikukood XXXXXXXXX) Hageja C (isikukood XXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrias Palmits Kostja X (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 8. juuli 2020. a otsus muutmata. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda. Määrata Q ja C apellatsioonimenetluse kulude suuruseks 720 eurot koos käibemaksuga ja mõista need kulud X-lt Q ja C kasuks välja.
5.Mõista -Xlt välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude rahuldamiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-5038 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Q ja C (hagejad) esitasid 2. aprillil 2020 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu võla 5000 eurot, leppetrahvi 500 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 58 eurot 35 senti ning edasiulatuva viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad kostjaga (müüja) 30. oktoobril 2017 maa ostumüügilepingu, mille alusel kostja võõrandas hagejatele Harjumaal XXX külas asuva maaüksuse ligikaudse pindalaga 3500 m2. Lepingu eseme müügihinnaks oli 5000 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub hiljemalt 15. aprilliks 2018. a saavutama omal kulul lepingu esemeks oleva maaüksuse enda nimele kandmise kinnistusraamatus ning andma kinnistu omandi hagejatele üle hiljemalt 30. aprilliks 2018. Kuna kostja oma kohustust ei täitnud, andsid hagejad
28.aprillil 2019. a Tallinna notar Triin Silla poolt koostatud ja tõestatud avaldusega (edaspidi taganemisavaldus) kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks. Hagejad märkisid, et kui kostja lepingut ei täida, taganevad nad lepingust ning nõuavad lepingu p-i 8.4. alusel leppetrahvi 500 euro tasumist. Taganemisavalduse toimetas Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet 17. oktoobril 2019 kostjale kätte.
3.Vastuseks kostja tasaarvestusavaldusele leidsid hagejad, et tasaarvestusavalduse esitamisega on kostja hagejate nõude omaks võtnud. Hagejad kostja nõudeid omaks ei võta ning vaidlevad neile vastu. Kostja nõuded on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et hagejad või üks hagejatest viibis kostja omandis oleval kinnisasjal ja lõhkus kostja aia värava keti ja/või luku, sodis kostja paigaldatud müügisilte või takistas muul viisil kostja majandustegevust. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema kinnisasi maksab just täpselt 10 500 eurot. Kinnistu on kostja omandis, seega ei ole kostja millestki ilma jäänud, et saamata jäänud tulu nõuda. Kostja ei ole esile toonud, et hagejate tegevuse tõttu kinnisasja hind langes või et hagejad põhjustasid kostjale mõne muu kahjuliku tagajärje. Ka kostja mittevaralise kahju nõue, mis kostja sõnul seisneb tema au teotamises, on tõendamata. Hagejad on küll kostjale helistanud, sõnumeid ja e-kirju saatnud, kuid seda oma nõude sissenõudmise eesmärgil. Hagejad eitasid kostja mistahes viisil „terroriseerimist“. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised: 1) Kostja soovib osaliselt hagejate nõude tema vastu tasaarvestada enda kahjuhüvitamise nõudega hagejate vastu. Tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal. Seega on hagejate nõue kostja vastu tasaarvestusega lõppenud. 2) Kostja nõue hagejate vastu tuleneb hagejate õigusvastase tegevuse tõttu kostjale tekkinud varalisest ja mittevaralisest kahjust. Kostja nõue põhineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 128 ja 1043, § 1044 lg-s 1 ja § 1045 lg 1 p-des 5 ja 8 sätestatud alustel. Kostja varalise kahju nõue hagejate vastu tuleneb hagejate tegevusest, millega nad
2-20-5038 takistasid kostja äritegevust ühe hektari suuruse maatüki müümisel. Kostja paigutas 2019. a juulis Jüri-Aruküla maantee äärde oma maatükile müügikuulutuse tahvli, millel oli kirjas: „Müüa üks hektar maad“. Esimene müügitahvel, mille kostja paigaldas, varastati umbes nädala jooksul pärast selle paigaldamist. Sildi vargusega tekitasid hagejad kostjale kahju 50 eurot. Kostja paigaldas uue sama sisuga müügitahvli 2019. a septembris. Mõned huvilised võtsid kostjaga ühendust, kuid seejärel ei tundnud keegi ca kahe nädala jooksul ostmise vastu huvi, mistõttu kostja eeldas, et äkki on müügitahvel järjekordselt varastatud. Kostja läks müügitahvli asukohta ning avastas, et see on rikutud. Sellele oli punaka pihustivärviga kirjutatud sõna „PETIS“. Kostja eemaldas müügitahvli. Tekitatud kahju on 50 eurot. Müügitahvlite varguse ja sodimise tulemusena kostjal jäi müümata ühe hektari suurune maatükk. 3) 14. juuni 2019. a varahommikul avastas kostja, et tema kinnistut piirava värava kett ja lukk on lõhutud. Värava ees olid sügavad sõiduki rehvidega tekitatud pinnase kahjustused. Tekitatud varaline kahju on kokku 35 eurot (värava kett ja tabalukk). Kostja arvates on kahju tekitajateks hagejad, kuna hageja I saatis 13. juunil 2019 kostjale kirja „või pean külla tulema“ juhul, kui kostja ei nõustu vabatahtlikult kokku saama. Samal päeval oli saadetud veel teine sõnum, kus hageja I kirjutas „hakkan parasjagu Paldiski poolt liikuma“. Hageja I on viidanud kostja väidetavatele pettustele, püüdes sellega sundida kostjat „võlga“ tasuma. Kostja ei ole hagejaid petnud. 4) Mittevaralise kahjunõude asjaolusid selgitas kostja järgmiselt. Hageja I sõidab nädalas mitmeid kordi mööda Jüri-Aruküla maanteed ning kostja elukohast möödudes laseb sõiduki signaali kogu möödasõidu aja vältel. Hageja I sõidab hallikassinise Citroen Jumper kaubikuga, mille numbrimärk on XXXXXX. Hageja I traumeerivate võtete loetellu kuulub ka telefoniterrorism. Hageja I on alates 2019. aasta algusest helistanud kostjale kümneid kordi päevas, saatnud ähvardavaid ja solvavaid e-kirju. 16. veebruaril 2020 helistas hageja I kostjale tavapäratutel aegadel ja ka öösel kokku üle 63 korra. 5) Kostja on jäänud ilma müügitulust, mille ta oleks teeninud, kui oleks saanud maatüki müüa. Seega on kostja jäänud puhastuluna ilma 10 500 eurost. Sellele lisandub müügisiltide kulu 100 eurot ning värava keti ja luku kulu 35 eurot. Kostjale on tekkinud otsene varaline kahju ning saamata jäänud tulu. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 8. juuli 2020. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja 5558 eurot 35 senti (ostetud maa müügihind 5000 eurot, leppetrahv 500 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 58 eurot 35 senti). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulude hüvitise 1325 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.1.Maakohus leidis, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -
hagejad sõlmisid 30. oktoobril 2017 kostjaga maa ostu-müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejatele 3500m2 suuruse maatüki Harjumaal XXX külas hinnaga 5000 eurot;
-
kostja pidi laskma maa enda nimel kinnistada ning seejärel andma kinnistu omandi hagejatele üle hiljemalt 30. aprilliks 2018, kuid kostja seda kohustust ei täitnud;
2-20-5038 -
hagejad taganesid lepingust 28. augustil 2019 seoses müügilepingu olulise rikkumisega ning nõudsid kostjalt maa eest tasutud 5000 euro tagastamist ning leppetrahvi 500 eurot kohustuse rikkumise eest, leppetrahvi nõudmise õigus oli müügilepingus kokku lepitud;
-
17.oktoobril toimetas kohtutäitur Katrin Vellet taganemisavalduse kostjale kätte.
Hagejatel on kostja vastu müügihinna 5000 eurot tagastamise nõue ning leppetrahvi 500 eurot nõue lepingu rikkumise eest. Pooled olid leppetrahvis kokku leppinud. Kostja soov hagejate nõuet enda nõudega tasaarvestada, viitab, et kostja möönab hagejate nõude olemasolu. Kuna kostja esitas hagejate vastu tasaarvestuse nõude, tuleb hinnata selle nõude olemasolu. Kui kostjal tasaarvestatav nõue puudub, tuleb hagi rahuldada, sest muid sisulisi vastuväiteid ei ole kostja hagile esitanud.
5.2.Kostja tasaarvestuse vastuväide põhineb seisukohal, et hagejad on kostjale õigusvastaselt varalist ja mittevaralist kahju tekitanud. Kostja ei ole talle tekitatud varalist kahju tõendanud ning kostja väited on paljasõnalised. Kostja ei ole tõendanud hagejate õigusvastast käitumist ning põhjuslikku seost hagejate väidetava õigusvastase käitumise ning kostjale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kostja ei tugine oma väidetes mitte konkreetsetele tõenditele, vaid kaudsetele asjaoludele. Asjaolust, et hagejad on kostjale helistanud, sõnumeid ja e-kirju saatnud, ei saa tuletada muid asjaolusid, nt kostja väidetud vara lõhkumist ja vargust. Tsiviilkohtumenetluses ei ole kohus pädev hindama kuritegude toimepanemist, mida kostja hagejatele ette heidab. Kui kostja leiab, et mingi isik on toime pannud kuriteo tunnustega teo, on kostjal võimalik esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile. Üksnes oletuste ja hagejate käitumismustri alusel ei saa tuvastada hagejate poolt kostja vara rikkumist või varastamist või muul viisil kostjale õigusvastaselt varalise kahju tekitamist. Kostja esitatud seletuskiri küll tõendab konflikti olemasolu poolte vahel, kuid sellest ei tulene, et hagejad oleksid midagi lõhkunud või varastanud. Samuti ei ole kostja jäänud ilma ühe hektari maa müügitulust, sest kostja ei ole maatükist ilma jäänud, see on endiselt tema omandis. Kostja ei ole tõendanud, et hagejate tegevuse tõttu oleks maa müügihind langenud. Kokkuvõttes ei ole kostja tõendanud oma väiteid talle varalise kahju tekkimise kohta hagejate õigusvastase käitumise tagajärjel.
5.3.Põhjendamatu on ka kostja mittevaralise kahju nõue seoses kostja au teotamisega. Kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejad oleksid kostja au teotanud ja sellega kostjale mittevaralist kahju tekitanud. Hagejad suhtlesid kostjaga oma võla sissenõudmise eesmärgil, mida ei saa eelduslikult pidada õigusvastaseks tegevuseks. Hagejate tegevust ei muuda õigusvastaseks üksnes asjaolu, et tulenevalt kostja poolt kohustuse täitmata jätmisest, olid poolte suhted konfliktsed. Praeguse asja asjaolusid arvestades (kostja jättis hagejatele oma lepingulised kohustused täitmata), ei ületanud hagejate kostjale võla kättesaamise eesmärgil saadetud kirjad seda piiri, mida võiks pidada kostja isikuõiguste rikkumiseks ja au teotamiseks. Maakohus võttis arvesse ka kostja enda ükskõikset ja ülbet suhtumist oma kohustuse täitmisesse. Lisaks jäi kirjavahetus poolte endi vahele, hagejad ei edastanud seda avalikkusele. Samuti ei ole õigusvastane võla kättesaamise eesmärgil kostjale helistamine. Kostja ei ole tõendanud, et helistamise käigus oleks hagejad kostjat ähvardanud või muul moel kostja au teotanud. Tõendamata on väide, et hagejad olid need, kes kirjutasid kostja müügitahvlile sõna „petis“.
5.4.Kokkuvõttes puudub kostjal hagejate vastu nõue, mida saaks hagejate nõudega kostja vastu tasaarvestada. Tasaarvestuse eelduseks on VÕS § 197 lg 2 kohaselt reaalselt eksisteeriva nõude olemasolu kostjal ning hagejatel vastava nõudega seotud kohustuse olemasolu. Praegusel juhul ei ole kostja esitanud selliseid tõendeid, millest nähtuks hagejate õigusvastane tegevus ning sellest tulenevalt kostjale kahju tekkimine. Kostja nõuded hagejate vastu on alusetud. Kuna maakohtu hinnangul ei ole hagejad kostjale kahju tekitanud, ei hinnanud maakohus kostja esitatud tõendeid kahju suuruse kohta.
2-20-5038
5.5.Kuna kostjal puudub hagejate vastu tasaarvestatav nõue, tuleb hagi rahuldada ja võlg 5558 eurot 35 senti kostjalt hagejate kasuks välja mõista, samuti tuleb välja mõista edasiulatuv viivis põhivõlalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagejad on kostjaga sõlmitud lepingust õiguspäraselt taganenud ning kostjal puudub alus kohustuse täitmisest keeldumiseks. Maakohus ei tuvastanud kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid.
5.6.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja hagilt tasutud riigilõivu 425 eurot. Maakohus leidis, et hagejate lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on vajalik ja põhjendatud. Hagejate lepingulise esindaja ajakulu pidas maakohus põhjendatuks 7,5 tunni ulatuses 9,5 tunni asemel. Kokkuvõttes leidis maakohus, et hagejate menetluskulud on põhjendatud 1325 euro ulatuses (425 eurot riigilõiv ja 900 eurot õigusabitoimingute kulu). Maakohus mõistis menetluskulud kostjalt välja koos seadusjärgse viivisega. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 8. juuli 2020. a otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata, sest hagejate nõue kostja vastu on kostja nõudega tasaarvestatud. Alternatiivselt palus kostja maakohtu otsuse tühistada ning saata asja uueks arutamiseks maakohtule.
6.1.Kostja hinnangul on maakohus ekslikult järeldanud, et hagejad ei ole kostjale õigusvastaselt kahju tekitanud ning seetõttu ei ole kostjal hagejate vastu nõuet, mida kostja saaks hagejate nõudega kostja vastu tasaarvestada. Kostja paneb hagejate süüks kostja väravaketi ja luku lõhkumist sõiduki abiga. Kostja esitatud fotodelt on näha sõidukiga tekitatud pinnasekahjustused ning hagejate kostjale saadetud kirjadega kogumis on kostjale tekkinud kahju ja selle seos hagejate tegevusega tõendatud. Pole usutav, et keegi teine võis selle teo toime panna. Maakohus oleks pidanud kostja esitatud tõendite alusel jõudma järeldusele, et väravaketi ja luku lõhkumise ning varguse taga on hageja I ning sellest tulenevalt on kostjal varalise kahju hüvitamise nõue hageja I suhtes, mille saab hagejate nõudega kostja vastu tasaarvestada.
6.2.Maakohus on ekslikult leidnud, et kostjal ei ole saamata jäänud tulust kahju tekkinud ning selline kahju oleks tekkinud siis, kui kostja oleks oma varast ilma jäänud. Kostja on tuginenud asjaolule, et saamata jäänud tulu seisneb kasu saamise võimaluse kaotamises. Hagejad on kostja müügitegevust pikema perioodi vältel takistanud ning teinud sellega kostja müügitegevuse võimatuks. Kostja vara oleks pidanud ootuspäraselt suurenema, aga seda ei juhtunud. Maakohus hindas selle seisukohaga seoses esitatud tõendeid valikuliselt. Üks kostja paigaldatud müügitahvel varastati, eelduslikult mahutati kaubikusse, mida kasutab hageja I. Maakohus jättis tähelepanuta, et müügitahvli varguse ja väravaketi lõhkumise vahel on põhjuslik seos hageja I tegevusega. See seoses on loodud hagejate saadetud e-kirjade, sõnumite ja telefonikõnede kaudu. Eluliselt ei ole usutav, et kõrvaline isik oleks müügitahvlit sõnaga „petis“ sodinud. Seda sõna on hagejad korduvalt kostjaga suhtlemisel kasutanud. Hagejad on neid tegusid toime pannud eesmärgiga kostjat survestada, traumeerida ja kostja müügitegevust takistada, et saada müügitehingu summa tagasi.
6.3.Maakohus rikkus ka tõendite vastuvõtmise korda, kuna ei teinud ühtegi määrust kostja esitatud tõendite kohta, vaid nimetas alles kohtuotsuses neid pelgalt „dokumentideks“. Kostjale oleks pidanud enne lahendi tegemist olema selge, milliseid tõendeid kohus arvestab ja milliseid mitte ning kas mõni asjaolu vajab täiendavat tõendamist. Maakohtu väide, et kohus ei nõustu kostja järeldustega kostja esitatud „dokumentide“ kohta, on paljasõnaline. Maakohus rikkus tõendite hindamisel menetlusõiguse norme.
2-20-5038
6.4.Maakohus on eksinud ka kostjale tekitatud mittevaralise kahju hindamisel. Maakohus on jätnud hagejate kostja suunalised solvangud, teod ning käitumise tähelepanuta. Asjaolu, et maa jäi lubatud tähtajaks kinnistamata, ei ole käsitatav kostja poolse petturliku tegevusena.
6.5.Maakohus oleks pidanud asja lahendades ja tõendeid igakülgselt hinnates jõudma järeldusele, et hagejad on kostjale kahju tekitanud ning seega saab kostja kahju hüvitamise nõude hagejate nõudega kostja vastu tasaarvestada. Sellisel juhul oleks tulnud menetluskulud jätta hagejate kanda. Vastustajate seisukoht
7.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata jätta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud jäävad kostja kanda.
9.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, mille üle pooled ei vaidle ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - hagejad sõlmisid 30. oktoobril 2017 kostjaga maa ostu-müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejatele 3500m2 suuruse maatüki Harjumaal XXX külas hinnaga 5000 eurot; - kostja pidi laskma maa enda nimel kinnistada ning seejärel andma kinnistu omandi hagejatele üle hiljemalt 30. aprilliks 2018, kuid kostja seda kohustust ei täitnud; - hagejad taganesid lepingust 28. augustil 2019 seoses müügilepingu olulise rikkumisega ning nõudsid kostjalt maa eest tasutud 5000 euro tagastamist ning leppetrahvi 500 eurot kohustuse rikkumise eest, leppetrahvi nõudmise õigus oli müügilepingus kokku lepitud; - 17. oktoobril toimetas kohtutäitur Katrin Vellet taganemisavalduse kostjale kätte.
10.Apellatsioonkaebuses kordab kostja peamiselt maakohtus esitatud seisukohti ning vaidlustab maakohtu järelduse, et hagejate väidetavad teod kostjale kahju põhjustamisel ei ole tõendatud. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu järeldus on õige ning maakohus on oma järeldust argumenteerinud ja TsMS § 442 lg 8 kohaselt selgitanud. Maakohus leidis, et üksnes hagejate väidetava käitumismustri alusel ei saa tuvastada, et hagejad oleks rikkunud või varastanud kostja vara või muul viisil kostjale õigusvastaselt varalist kahju tekitanud. Maakohtu hinnang nii igale tõendile eraldiseisvalt, kui ka kogumis on jälgitav ja põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
11.Kostja heitis ette, et maakohus rikkus tõendite vastuvõtmise korda, kuna ei teinud ühtegi määrust kostja esitatud tõendite kohta, mistõttu ei olnud kostjale enne lahendi tegemist selge, milliseid tõendeid maakohus arvestab ja milliseid mitte ning kas mõni asjaolu vajab täiendavat tõendamist. Kolleegium märgib, et maakohus võttis vastu kõik hagejate tegevuse kohta esitatud tõendid ja hindas neid, kuid leidis, et kostja esitatud tõendid kogumis ei tõenda kostja väiteid. TsMS § 238 lg 4 järgi teeb kohus põhjendatud määruse, kui ta keeldub tõendi vastuvõtmisest, kuid nimetatud säte ei reguleeri täpsemalt tõendi vastuvõtmist. Kuigi tõendi vastuvõtmine on kohtu menetluslik otsustus, ei sätesta TsMS selle vormistamise täpsemaid nõudeid. Kohtu otsustus tõendite vastuvõtmise kohta võib väljenduda ka kohtu menetluslikus toimingus, sh kui kohus lõpetab eelmenetluse või teeb teatavaks kirjalikus menetluses kohtuotsuse kuulutamise aja. Praegusel juhul teatas maakohus 16. juuni 2020. a määruses selgelt, et võtab kõik seni poolte esitatud dokumentaalsed tõendid asja materjalide juurde. Kolleegiumi hinnangul on
2-20-5038 maakohtu menetluslik tegevus läbipaistev ja arusaadav. Kostja ei ole apellatsioonimenetluses selgitanud, millised tõendid jäid tal esitamata põhjusel, et ta ei saanud aru, kas kõik tema tõendid on vastu võetud või mitte.
12.Maakohus märkis otsuse p-s 71, et ei anna hinnangut kostja poolt kahju suuruse kohta esitatud tõenditele (tl 85-87), sest kohtu hinnangul on hagejate õigusvastane käitumine ning põhjuslik seos hagejate väidetava õigusvastase käitumise ja kostjale väidetavalt tekkinud kahju vahel tõendamata. Kolleegium selgitab, et maakohtu tegevus on õiguspärane ja tuleneb menetlusökonoomia põhimõttest. TsMS § 238 lg 5 järgi võib kohus jätta arvestamata varem vastu võetud tõendi, kui pärast vastuvõtmist ilmneb, et tõend ei ole asjakohane TsMS § 238 lg 1 esimese lause tähenduses. Menetlusökonoomia põhimõttest tuleneb, et kui kohus teeb kindlaks, et mõni hageja (või menetlusliku tasaarvestuse esitaja) nõude eeldus on tõendamata, ei pea kohus analüüsima teiste nõude eeldustega seotud väiteid ega hindama nendega seoses esitatud tõendeid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 kohaselt kostja kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
14.TsMS § 174 lõigete 1 ja 3 järgi tuleb ringkonnakohtul vastavalt menetluskulude jaotusele määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Hageja 26. novembri 2021. a menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 5 tundi osutatud õigusabi eest tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuga). Seega palus hageja menetluskuludena hüvitada 720 eurot.
15.TsMS § 175 lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on hagejate menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg (kokku 5 tundi), arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mõistlik ja kooskõlas asja materjalidega. Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu määr on mõistlik ja vastab sarnase õigusteenuse eest makstavale keskmisele tasule. Kohus määrab hagejate menetluskulude suuruseks 720 eurot koos käibemaksuga. TsMS § 177 lg-s 4 sätestatu alusel määrab kohus, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.