Hageja I: Q (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx); Hageja II: C (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx); Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrias Palmits (Advokaadibüroo Paas & Partnerid, asukoht Tondi 51, 11316 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt X hagejate Q ja C kasuks solidaarselt välja kokku 5558,35 eurot, millest 5000 euro moodustab lepingust taganemise tõttu tagastamisele kuuluv kinnistu müügihind, 500 eurot leppetrahv ning 58,35 eurot hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt X hagejate Q ja C kasuks solidaarselt välja viivis hagejate põhinõudelt (5500 eurot) alates 03.04.2020 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
4.2.Mõista kostjalt X hagejate Q ja C kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 1325 eurot.
4.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1325 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejatele solidaarselt käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates käesoleva otsuse apellandile
2-20-5038 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hagejad Q ja C esitas 02.04.2020 Harju Maakohtule hagi X vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad kostjaga 30.10.2017. a Tallinna notar Kristi Laidvee poolt koostatud ja tõestatud ning notari ametitegevuse raamatu registri nr 2844 all registreeritud lepingu (edaspidi leping), mille esemeks oli Harjumaal XXX külas asuv maaüksus ligikaudse pindalaga 3500 m2 (vt lepingu p 1.1.).
2.Lepingu kohaselt oli lepingu eseme müügihinnaks 5000 eurot, mis tasuti ostjate poolt müüjale sularahas enne lepingu sõlmimist (vt lepingu p 3.1. ja 3.3.). Pooled leppisid kokku ka selles, et kostja müüjana kohustub hiljemalt 15.04.2018. a saavutama omal kulul lepingu esemeks oleva maaüksuse enda nimele kandmise kinnistusraamatus (vt lepingu p 4.1.) ning andma kinnistu omandi hagejatele kui ostjale üle hiljemalt 30.04.2018. a (vt lepingu p 7).
3.Kuna kostja hoolimata enam kui aasta jooksul antud korduvatest lubadustest eelnimetatud kohustusi ei täitnud, andsid hagejad 28.08.2019. a Tallinna notar Triin Silla (Sild) poolt koostatud ja tõestatud ning notari ametitegevuse raamatu registri nr 2320 registreeritud avaldusega (edaspidi taganemisavaldus) kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks. Täiendavalt märkisid hagejad, et kui kostja lepingut ei täida, siis taganevad nad lepingust ning nõuavad lepingu p 8.4. alusel täiendavalt ka leppetrahvi tasumist summas 500 eurot. Taganemisavaldus on kostjale kätte toimetatud 17.10.2019. a Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet’i poolt, kuna kostja notari poolt tähitud postiga edastatud taganemisavaldust vastu ei võtnud ja see tagastati hagejatele hoiutähtaja möödudes. Taganemisavalduse kättetoimetamist tõendab hagiavaldusele lisatud kättetoimetamisteatis.
4.Seonduvalt eeltooduga on hagejatel kostja vastu allpool nimetatud nõuded (hagi ese). Kuivõrd kostja ei täitnud hagejatega sõlmitud lepingut, nõuavad hagejad esmalt lepingus nimetatud müügihinna tagastamist summas 5000 eurot, mille kostja sai kätte sularahas ning mille saamist on kostja lepingus kinnitanud. Täiendavalt nõuavad kostjad lepingu p 8.4. alusel kostjalt leppetrahvi tasumist summas 500 eurot), kuna hagejad on kostja lepingurikkumise tõttu lepingust taganenud.
5.Võttes arvesse ka seda, et kostja ei ole käesolevaks ajaks oma kohustusi täitnud, nõuavad hagejad kostjalt ka viivist seaduses sätestatud määras alates 28.10.2019. a, s.o ajast, mil kostja kohustus müügihinna ja leppetrahvi tagastama (e taganemisavalduse kättetoimetamisest 10 päeva jooksul). Hagejate viivisenõude suurus kokku on hagi esitamise seisuga 190,16 eurot ning see nähtub käesolevale hagiavaldusele lisatud viivisearvestusest, kuid kuna hagejad on tasunud
6.Hagejate kõikide nõuete suurus kokku on seega 5558,35 eurot, millest 5000 eurot on müügihinna tagastamise nõue, 500 eurot leppetrahv ja 58,35 eurot viivis. Lisaks eeltoodule nõuavad hageja ka käesoleva hagi esitamisega ja edasise menetlusega seotud menetluskulude (s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud) jätmist kostja kanda.
7.Hagi aluseks olevad õigusnormid on järgnevad. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lepingust tulenevalt oli kostja kohustus teha võimalikuks lepingu eseme omandi üleminek hagejatele. Kuna kostja seda ei teinud (kinnisasja omandi ülekandmise eelduseks on kinnistu kandmine kinnistusraamatusse), on tegemist lepingu rikkumisega VÕS § 100 tähenduses: kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
8.VÕS § 101 lg 1 p 3 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 5 täpsustab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Eespool nimetatud taganemisavalduses on hagejad andnud kostjale täiendava tähtaja. Kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud hoolitama täiendava tähtaja andmisest.
9.VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hagejad on sellise avalduse teinud. Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool VÕS § 189 lg 1 alusel nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hagejad on kostjale lepingu alusel üle andnud raha, mille tagastamist nad nõuavad. Kostja ei ole hagejatele lepingu alusel mitte midagi üle andnud, mida hagejad kostjale tagastama peaksid. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Ka käesoleval juhul on pooled leppetrahvi maksmises kokku leppinud.
10.Lisaks eeltoodule lubab VÕS § 101 lg 1 p 6 võlausaldajal nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Nimetatud põhimõte tuleneb ka VÕS § 113 lg-st 1. Täpne viivisearvestus on lisatud hagiavaldusele.
11.Hagejad paluvad mõista Xlt (X, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Q (Q, isikukood xxxxxxxxxxx) ja C (C, isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks solidaarselt välja kokku 5558,35 eurot, millest 5000 euro moodustab lepingust taganemise tõttu tagastamisele kuuluv kinnistu müügihind, 500 eurot leppetrahv ning 58,35 eurot hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks paluvad hagejad mõista Xlt (X) Q (Q) ja C (C) kasuks välja viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks, muutnud võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hagejad paluvad jätta kõik menetluskulud X (X) kanda.
12.15.06.2020 esitasid hagejad arvamuse kostja vastuse kohta. Hagejad nõustuvad kostjaga selles, et tasaarvestuse vastuväite esitamine on tsiviilkohtumenetluses lubatav. See aga ei tähenda, et hagi peaks jääma rahuldamata sellise tasaarvestuse vastuväite esitamise tõttu. Kostja tasaarvestusavalduse esitamise tagajärjeks on tõendamiskoormise pöördumine. Kuna kostja hageja
2-20-5038 nõuetele vastu ei vaidle, siis on tegemist poole omaksvõtuga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestatud tähenduses. Viidatud norm näeb ette, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Vaid tasaarvestuse vastuväite esitamisega võtab kostja hageja nõuded omaks. Kostja möönab seejuures ka ise, et edasises menetluses tuleb vaielda vaid kostja nõuete õiguspärasuse üle.
13.Kostja nõudeid hagejad aga omaks ei võta ning vaidlevad neile täielikult vastu. Niisamuti ei võta hagejad omaks mitte ühtegi kostja vastuses toodud faktilist asjaolu – v.a juhul, kui allolevast ei tulene selgesõnaliselt teisiti. Ennekõike on hagejad seisukohal, et kostja 03.06.2020. a vastuses esitatud nõuded hagejate vastu on paljasõnalised ja tõendamata. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui kostja väidab, et hagejad on pannud toime õigusvastase teo, peab kostja seda tõendama. Kui kostja väidab, et hagejad on talle kahju tekitanud, peab kostja tõendama ka seda väidet – sh peab kostja esitama tõendeid kahju suuruse kohta.
14.Puutuvalt kostja esitatud kahjunõuetesse vajab täiendavalt rõhutamist, et alustuseks on tõendamata hagejatele etteheidetavate tegude toimepanemine. Kostja ei ole tõendanud, et hagejad (või ka üks hagejatest) oleksid viibinud kostja omandis oleval kinnisasjal või selle vahetus läheduses; lõhkunud kostja väravaketi ja/või luku; sodinud kostja poolt paigaldatud silte või takistanud muul viisil kostja majandustegevust. Hagejad neid kostja väiteid omaks ei võta. Lisaks eeltoodule vajab rõhutamist, et kostja ei ole ka oma nõuete suurust tõendanud, st kostja ei ole tõendanud väravaketi, tabaluku või siltide maksumust.
15.Niisamuti on tõendamata, et kostja on jäänud ilma kinnisasja müügitulust summas 10 500,00 eurot. Selle asjaolu kohta, et kostja kinnisasi maksab just 10 500,00 eurot, ei ole ühtegi tõendit esitatud. Omaette küsitav on, kas selline kahju saab üldse kostjale tekkida, kuna kostja ei ole ju millestki ilma jäänud, st kõnealune kinnistu on endiselt kostja omandis. Sellises olukorras on põhjendamatu nõuda hagejatelt kinnisasja maksumuse hüvitamist mistahes etteheidetele tuginedes. Ka ei ole kostja esile toonud, et hagejale etteheidetava tegevuse tõttu oleks kinnisasja hind langenud või saabunud kostja jaoks mõni muu kahjulik või ebasoodne tagajärg.
16.Ka kostja mittevaralise kahju nõue, mis väidetavalt seisneb au teotamises, on tõendamata. Tõendamata on ka väidetavalt tekkinud kahju suurus. Sellesse puutuvalt vajab täpsustamist, et hagejad on tõepoolest kostjale helistanud, sõnumeid ja e-kirju saatnud, ent seda kõike oma nõude sissenõudmise eesmärgil. Hagejad eitavad seejuures igasugust kostja “terroriseerimist” mistahes viisil. Siinkohal on oluline ka see, et võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 131 sätestatu kohaselt tuleb kahjustatud isikule hüvitada talle põhjustatud kulutused, samuti hüvitada tema sissetuleku vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste vähenemisest tekkinud kahju. Nagu hagejad eespool esile tõid, on ka igasugused kulutused, sissetuleku vähenemine või majanduslike võimaluste vähenemine tõendamata.
17.Kokkuvõtvalt on hagejad seisukohal, et kostja on esitanud kohtule paljasõnalise ja tõendamata vastunõude, mida ei ole võimalik rahuldada. VÕS § 200 lg 4 sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Tasaarvestatavad nõuded peavad olema selged. Kostja nõue ei ole selge. Hagejad leiavad, et kostja tasaarvestusavalduse tegemise tõttu on menetluses tõendamiskoormis pöördunud ja oma väiteid peab tõendama kostja.
18.Liiklusregistri andmetega soovib kostja tõendada, et kaubikuga Citroen Jumper, mille registrimärk on XXXXXX, on sõitnud hageja Q. Hageja seda asjaolu ei vaidlusta. Selguse huvides olgu märgitud, et hagejad vaidlevad vastu sellele, justkui oleks üks neist või mõlemad neist
2-20-5038 kasutanud kostja kinnisasjast (elukohast mööda sõitmisel) sõiduki helisignaali. Ka sellekohased väited on paljasõnalised ja tõendamata.
KOSTJA VASTUVÄITED
19.Kostja esitas 03.06.2020 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi rahuldamata. Kostja palus tuvastada, et kostja on osaliselt nõude hagejate vastu tasaarvestanud hagejate nõudega kostja vastu või alternatiivselt tuvastada, et kostja on osaliselt enda nõude hageja I või hageja II vastu tasaarvestanud hagejate nõudega kostja vastu.
20.Kostja märgib, et hagejad on kostja vastu esitanud hagiavalduse mille maakohus on menetlusse võtnud. Nõude suurus on 5000 eurot + 500 eurot + viivised. Hagejate hagiavaldus nõuete osas aga ei kuulu rahuldamisele kuna kostja on hagejate nõude tasaarvestanud endapoolse nõudega hagejate vastu. Kostja esitab selleks tõendina tasaarvestuse avalduse. Tasaarvestuse avalduse võib ka esitada kohtumenetluse ajal. Seega on hagejate nõue kostja vastu tasaarvestusega lõppenud. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega on tasaarvestusolukorra eelduseks lisaks asjaolule, et tasaarvestav pool võib nõuda teiselt poolelt oma kohustuse täitmist ka asjaolu, et tasaarvestatav pool võib oma kohustuse täita. Hagejate hagiavaldusest nähtub, et taganemisavaldus on kostjale kätte toimetatud 17.10.2019 ning seega tekkis hagejatel samal päeval kostja vastu nõue 5000 eurot + 500 eurot.
21.Tasaarvestuseks piisab VÕS § 198 kohaselt ühe poole avaldusest. Kui avalduse saanud isik leiab, et tasaarvestuse tegijal puudus tasaarvestatav nõue, saab ta esitada tasaarvestuse tegija vastu oma nõude sissenõudmiseks hagi, mille lahendamisel kontrollib kohus tasaarvestatud nõuete olemasolu. Kui nõuded olid tasaarvestatavad, jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata (otsus kohtuasjas nr 3-2-1-81-00). Seega antud menetluses tuleb kohtul kontrollida tasaarvestatud nõuete olemasolu. Juhul kui kohus leiab, et kostjal on hageja või hagejate vastu nõue, tuleb hagi jätta rahuldamata tasaarvestuse toimumise tõttu. Samuti tegu on solidaarvõlausaldajatega ja VÕS § 73 lg 3 kohaselt vabastab tasaarvestus mõne solidaarvõlausaldaja nõudega võlgniku kohustuse täitmisest teistele solidaarvõlausaldajatele. Seega juhul, kui kohus loeb õigeks, et kostja on hagejate nõude enda nõudega ainult ühe hageja vastu tasaarvestanud kehtib see ka teise hageja suhtes.
22.Kostja nõue hagejate vastu põhineb asjaolul, et kostjal on hagejate vastu nende õigusvastase tegevuse tõttu tekkinud nii varalise kui mittevaralise kahju nõue. Kostja nõue põhineb VÕS § 128 lg 1-5, VÕS § 1043, VÕS § 1044 lg 1 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja p 8 alusel. Kostja nõue enne tasaarvestuse toimumist oli summas 15 635 eurot. Peale tasaarvestuse toimumist 15 635 eurot – hagejate nõue 5500 eurot on kostjal jätkuvalt hagejate vastu nõue summas 10 135 eurot. Kostja varaline kahjunõue hagejate vastu seisneb asjaolul, et hagejad on oma tegevusega takistanud kostja äritegevust 1ha suuruse maatüki müümisel.
23.Hageja pani juulis 2019 välja Jüri-Aruküla mnt äärde reklaamsildi, müügikuulutuses oli kirjas müüa 1 ha maatükk, silt asus müüdaval maatükil, mis kuulub kostjale. Tõend lisa 6 milles on märgitud punasega müüdava maatüki suurus ja musta noolega märgistatud paigaldatud olnud siltide asukoht. Esmane silt, mille hageja paigaldas, oli ära varastatud hinnanguliselt nädala jooksul peale selle paigaldamist. Sildi vargusega on tekitatud hagejate poolt kostjale kahju 50 eurot. Kostja paigaldas seejärel uue sildi sama sisuga septembris 2019, kostjaga võtsid ühendust
2-20-5038 mõned huvilised ning seejärel ei saanud kostja ca 2 nädala jooksul ühtegi kontakti, misjärel eeldas, et äkki on silt järjekordselt varastatud. Kostja läks sildi asukohta ning avastas, et see on rikutud kuna sellele oli punaka sprei värviga kirjutatud sõna „PETIS“ nagu nähtub ka tõendilt lisa 7. Kostja eemaldas sildi ning viis selle enda elukohta ning tekitatud oli kahju 50 eurot sildi rikkumise tõttu.
24.Siltide varguses ja sodimises on aga süüdi hagejad. Hageja I on alates 2019 algusest helistanud kostjale kümneid kordi päevas, saatnud ähvardavaid ja solvavaid e-kirju, lõhkunud hageja vara, tungides selleks eravaldusse, lõhkudes sellega kinnise värava ning takistanud oma ebaseadisliku tegevusega ka kostja äritegevust, mille tõttu kostjal on jäänud müümata 1ha maatükk Jüri-Aruküla mnt ääres. Hagejad väidavad, et nad soovivad tagasi maatüki maksumust, mille eest nad tasusid 5000 eurot kostjale aastal 2017. Samas ise takistades kostja müügitegevust, millest saadavast tulust oleks võimalik olnud kostjal hagejatele makstud summa tagastada.
25.Kostja esitab enda väidete tõenduseks järgmised tõendid, mille koosmõjul on selge, et varaliste kahjude tekitamise taga on hagejad. Tõend lisa 2 tõendab seda, et hageja I on kostjale saatnud e-kirja 13.06.19 kell 16.25 milles hageja I kirjutab „või pean külla tulema“ juhul kui kostja ei nõustu vabatahtlikult kokku saama, soovib hageja I seda teha sunniviisiliselt. Hiljem saadetud e-kirjas samal päeval kell 22.08 kirjutab hageja I uuesti „hakkan parasjagu Paldiski poolt liikuma“ samuti esitab kostja aadressil solvangu „selle 5000 võite omale sisse istuda“.
26.Kostja avastas 14.06.19 varahommikul, et aiaga suletud maa alal, kus asub kostja elumaja, oli värava kett koos lukuga kadunud ning värav oli lahti, samuti , et maas on tugevad ilmselgelt sõiduki rehvidega kokkupuutel tekitatud pinnase kahjustused, mis ei saanud sinna tekkida tavapärasel liiklemisel. Kostjal õnnestus lasta teha nendest jälgedest pildid tõend lisa 8, lisa 9. Samuti fotode võttekuupäevad on 14.06.20 kell 17.20 lisa 18 ja leitavad kui valida pildi üksikasjad, tõendavad fotode tegemise aega, milleks on sama kuupäev 14.06.19. Värav oli lõhutud millalgi ajavahemikul 13.06.19 kell 22.30 kuni 09.00 14.06.19. Eelduslikult sidus hageja I mingit laadi tõmbetrossi värava ja masina vahele ning jõuga avas värava ning kett või lukk andsid järele. Samuti on tegu eravaldusega, mis algab juba mnt äärest, katastriüksus xxxxxxxxxxxx, tõend lisa 16 kus on ka ära märgitud helesinisega värava asukoht ja punasega pinnasekahjustuse asukoht, mis on kuvatud lisadel 8 ja 9, samuti nähtub pildilt kostja elumaja, mis on ümbritsetud aiaga. Seega on tõendatud, et kostja viis enda ähvardused ka osaliselt täide ja need ei olnud pelgalt sisutühjad. Tekitatud varaline kahju oli hinnanguliselt kett 20 eurot ning tabalukk 15 eurot.
27.Hageja I plaan vastu kostja tahtmist kohtuda jäi pooleli, kuna elumaja sissetungimise jälgi ei tuvastatud kostja poolt ning midagi tavapäratut enne hommikut ei avastanud, kuigi kostja oli ka läinud magama 21.30. Kohus saab lugeda katastriüksuse xxxxxxxxxxxx omaniku info (kostjale kuulub see 1⁄2 mõttelises osas) avalikuks teabeks kuna sellele infole saab ligi avalikult kasutatavast kinnistusraamatust ilma eriteadmisi omamata ja suuremate raskusteta.
28.Alates 2019 mai kuust on hageja I pidevalt sammuti helistanud, saatnud erinevate ja vastuoluliste sisudega sõnumeid ning seda mitte tavapäraselt, samuti liigub hageja nädalas mitmeid kordi, vahel ka igapäevaselt mööda JüriAruküla mnt st möödub kostja elukohast, tõendatud ka hagejate elukohtade asukohaga hagiavalduses ning kasutades majast möödasõites sõiduki signaali kogu möödasõidu aja vältel, milleks on on ca 10 sekundit, traumeerides sellega kostjat, samuti kostja naabreid kuna tegu ei ole sõiduki märguande signaali sihipärase kasutamisega. Hageja I kasutab selleks halli sinakat Citroen Jumper kaubikut numbrimärgiga XXXXXX, mida kostja on näinud mitmeid kordi mööda sõitmas ja signaalitamas alates 2019. Sama sõidukiga on ka hageja I käinud kostja elukohas värava taga signaalitamas mitmeid kordi. Hageja tavapäratute ja traumeerivate võtete loetelusse kuulub ka telefoniterrorism, olles helistanud 16.02.20 kostjale tavapäratutel aegadel nagu öösiti ja lausa üle 63 x ööpäevas, tõend lisa 10, samuti
2-20-5038 saates erinevaid sisutuid sõnumeid tõenditena fotod lisa 12-15 nagu lihtsalt sõna „tere“ ilma sisuta, „pidu alles algab“ jne.
29.Kostja on hagejale I teatanud 14.08.19, et hageja tegevus liigitub psühhoterroriks, millele ka hageja I on vastanud sõnumiga lisa 11 milles tunnistab, et tema tegevus liigitubki psühhoterroriks, samas õigustades enda teguviise sellega nagu kostja tegeleks pettustega, kasutades sõnastust „pettustega kaugele ei jõua“ või „varem või hiljem tuleb kõik päevavalgele“. Hageja I on ka lisaks ähvardanud 1.01.20 saadetud e-kirjas avaldada internetis kostja kohta au teotavat valeinfot, kuigi esitatud väiteid ei vasta tõele ja on mõeldud isiku maine kahjustamiseks, samuti sisaldades otseseid solvanguid nimetades kostjat ka „vanaks suliks“. Samuti on saadetud hageja I poolt 12.03.20 ekiri jällegi solvanguga, et kostja on neilt midagi pettusega välja meelitanud kuigi see ei vasta tõele, tõend lisa 4. 15.01.20 saadetud e-kirjas viitab järjekordselt hageja I mingitele teistele pettustele mis peaksid päevavalgele tulema, samas sundides selle kaudu hagejat „võlga“ tasuma.
30.Samuti hageja II on saatnud kostjale 28.11.2019 e-kirja milles nimetades kostjat halvustavalt „üle laskjaks“ ja „sinusugune petis“ ,nimetades justkui kostja oleks notariaalselt tõestatud müügitehingu summa nende tagant lausa „varastanud“, tõend lisa 5. E-kirjad sisaldavad tõele mittevastavaid väiteid ja solvanguid, kuna kostja ei ole hagejaid petnud ja tema teguviisides ei ole ka mingeid pettuslikke eeldusi. Kostjate ja hagejate vahel sõlmiti notariaalne võlaõiguslik maa müügileping, millest hagejad ise on taganenud. See asjaolul, et maa oli kinnistamata tähtajaks ei ole käsitletav pettusliku tegevusena, samuti ei õigusta ega seadusta see eelnevalt viidatud hagejate ebaseaduslikku tegevust kostja suunal.
31.Hagejate ebaseaduslikes teguviisides kostja suunal on põhjuslik seos, soovides esmalt kinnistu endi nimele kandmist, survestades kostjat ja seejärel kasutades samu võtteid, tasuma hagejate poolt nõutud summat 5000 eurot, aga ise tekitades kostjale kahju ja soovimata asja ka tegelikult seaduslikult lahendada. Hageja I enda teguviisides nähtuvad aga hoopiski kuriteo tunnused viitega kelmusele ehk pettusele. Hageja I on saatnud kostjale 17.11.19 e-kirja küsimusega “millal võla tasute 5500eur”. Kostja on vastanud “teie võlg on ju ainult pool sellest, pole ju alust kogu summat endale nõuda”. Hageja I on vastanud sellele e-kirjale 28.11.19 mh on ära märkinud, et “Nüüd kuulub minule see raha, mille teile maksime lootuses saada maatükki“. Hageja I aga on esitanud kostjale ebaõiget, soovides selle läbi saada tulemina seda, et kostja tasuks kogu nõutud summa hagejale I, kuigi eelduslikult tulnuks summa tasuda mõlemale hagejale võrdses osas. Hagejaid on aga kaks, seega ei saanud see summa kuuluda ainult hagejale I sel nõude esitamise hetkel. Vastavalt KarS § 209 lg 1 järgi on teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil ja karistatakse rahalise karistuse või kuni nelja-aastase vangistusega. Seega esinevad hageja I käitumises kuriteo tunnused.
32.Tõendite koosmõjul on selge, et kostja müügitegevuse takistamise taga on hagejad, kuna müügi siltidega seotud vargus ja rikkumine läheb kokku hagejate väidetega ja ebaseadusliku tegevusega kostja suunal, kus nimetavad kostjat ka alusetult petiseks või petjaks ning lõhkudes ja varastades hageja värava luku koos ketiga. Hagejate tegevuse tõttu polegi olnud kostjal müügitegevusega sisuliselt tegelda kuna juhul kui kostja paneks ülesse järgmise uue sildi, siis see kas ilmselt varastataks või soditaks täis, seega pole kostjal hagejate tegevuse tõttu müügitegevusega võimalik olnud tegelda maatüki asukohas perioodil juuli 2019 kuni käesoleva ajani, ega teenida tulu ning selle tulemusena on jäänud kostja ilma müügitulust 15000 eurot kuna 1ha maatükk on jäänud müümata. Müügi korral kostjal tulnuks tasuda summalt tulumaks 20% ja maa mõõdistamise ja katastrisse kandmise kulud 1500 euro ulatuses, seega puhastuluna jäi kostjal saamata 10 500 eurot ning see on hagejate poolt tekitatud kahju kostjale. Lisandub ühe rikutud müügisildi ja ärandatud sildi kogumaksumus 100 eurot ning luku ja keti kogumaksumus 35 eurot.
2-20-5038
33.Vastavalt VÕS § 128 lg 2 varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama sätte lg 3 alusel otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Sätte lg 4 alusel saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Vastavalt VÕS § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
34.VÕS § 1044 alusel ei välista ega piira kannatanu õigust nõuda kahju hüvitamist muul kui käesolevas peatükis sätestatud õiguslikul alusel ega muude nõuete esitamist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel seisneb kahju tekitamise õigusvastasus kannatanu isikliku õiguse rikkumisega – majandustegevus on kostja õigus mida hagejad on takistanud. VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel seisneb kahju tekitamise õigusvastasus kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega – lõhutud ja varastatud kostjale kuuluva värava kett hageja I poolt. Rikutud ja lõhutud müügisildid mis on kostjale kuuluv vara. VÕS § 1045 lg 1 p 6 alusel seisneb kahju tekitamise isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega – hagejad on sekkunud kostja majandustegevusse takistades maatüki asukohas selle müümist kolmandatele isikutele. VÕS § 1045 lg 1 p 6 alusel seisneb kahju tekitamise õigusvastasus heade kommete vastase tahtliku käitumisega – eeltoodu tõttu on ka tegu hagejate poolt heade kommete vastases käitumises. Seega on tegu saamata jäänud tuluga eelnevat viidatud alustel kuna kostja kaotas kasu saamise võimaluse hagejate tegevuse tulemusena. Hagejad ise ostsid kostjalt 3500m2 suuruse maatüki hinnaga 5000 eurot samas asukohas, seega on 10 000 m2 suuruse maatükki müük reaalne ning sellele ka oleks leidunud ostja. Samuti Jüri-Aruküla mnt liikleb igapäevaselt ca 2900 sõidukit, ühes suunas siis ca 1450 sõidukit, tõend Maanteeameti statistikast 2019 lisa 17 on tegu väga asjakohase reklaami edastamise kohaga otse maatüki asukohas ehk müügitegevusega maatüki asukohas.
35.Hagejate süüline tegevus ja kahjude tekitamine on kestnud pikalt alates 2019 algusest kuni käesoleva ajani. Seega pole tegu mingi juhusliku eksimusega nende poolt, vaid pikema perioodi vältel kostjale varalise kahju tekitamisega. Seega on kostjal hagejate vastu varaline nõue ning hagejate nõue kostja vastu on lõppenud tasaarvestusega ja hagi ei kuulu rahuldamisele.
36.Hagejad on ka kostja au teotanud, seega on kostjal hagejate vastu kahjunõue. Hagejad on kostjale saatnud erinevaid e-kirju kus on kasutanud mitmeid erinevaid solvanguid, rikkunud ja ärandanud kostja vara mh rikkunud kostja müügisildi maatüki asukohas kirjutades sinna “PETIS.”
37.VÕS § 1046 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, eelduslikult õigusvastane. Sellest eeldusest tulenevalt ei ole isikul juhul, kui ta esitab tema mainet kahjustava väärtushinnangu avaldamisega seoses hagi oma õiguste kaitseks, kohustust vaidlustada väärtushinnangu põhjendamiseks kasutatud faktiväiteid. Antud juhul aga kostjale kuuluval maatükil katastriüksusega xxxxxxxxxxxx kuhu maatüki müügisilt oli paigaldatud millele oli kirjutatud sõna “petis” on seostatav maatüki omand, asukoha ja kontaktandmete kaudu kostjaga. Jüri-Aruküla mnt kaudu ühes suunas sõidab päevas ca 2900 sõidukit tõend lisa 17 (mis on leitud https://www.mnt.ee/et/tee/liiklussagedus kuvatud kaardilt) ja samas kui silt oli rikutuna avalikult nähtav kasvõi nädala jooksul pidi ka silti märkama mitmed tuhanded isikud kes sellest möödusid selle aja jooksul kuniks sildi lasi kostja eemaldada. Seega on reaalne kahju tekitatud ning ka kostja au teotatud.
2-20-5038
38.Eluliselt ka ei ole usutav ega reaalne, et potentsiaalne ostja või huviline oleks võtnud ühendust kostjaga maa ostuks kui silt oli sedavõrd ulatusliku kahjustusega. Mõistlik ei ole ka eeldada, et kostja peaks igapäevaselt kulutama 50 eurot uue sildi jaoks peale selle rikkumist/varastamist või käima sildi seisukorda pidevalt kontrollimas, et äritegevusega tegeleda, see poleks reaalselt võimalik. Samuti pole tegu juhusliku vandalismiga kuna selleks tuleks ka spetsiaalselt peatuda 90km/h sõidetavas alas ning sõidukist väljuda, et silti kahjustad või ära varastada. Keegi kõrvaline isik ei peaks ka kasutama sellist sõna nagu “petis” sildi rikkumiseks, samas läheb see kokku hagejate käitumise ja maneeridega ning seda väljendit on ka hagejad mitmeid kordi suhtluses kasutanud. Tõendeid kogumis hinnates joonistubki välja kindel maatriks.
39.Kostja loeb au teotamisega tekitatud kahju suuruseks 5000 eurot. Vastavalt VÕS §1046 lg 1 on au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega on igati mõistlik ja seaduslik hagejad panna enda terroriseeriva tegevuse eest varaliselt vastutama.
40.03.07.2020 menetlusdokumendis esitas kostja hageja seisukohale täiendavaid vastuväiteid. Hageja väidab, et kostja on hagejate nõude omaks võtnud. Kostja sellega ei nõustu kuna on välja toonud, hagi vastuses, et hagejatel ei saa olla kostja vastu nõuet kuna see on tasaarvestatusega lõppenud 17.10.2019 ehk juba enne hagiavalduse esitamist. Seega ei ole hagejatel kostja suhtes nõuet. Ebaõiged on ka hagejate väited selles osas, et pole tõendatud hageja I viibimine kostja territooriumil ja kostja vara lõhkumine ning rikkumine ning müügitegevuse takistamine selliselt, et kostjal on jäänud saamata tulu. Isiku süü tõendamiseks piisab ka ühest kaudsest tõendist kohtupraktikale tuginedes. Samuti on tsiviilkohtus tõendamiskoormis tunduvalt madalam kui n. kriminaalasjades.
41.Alustades kuupäevast 13.06.19 mil hageja I saatis kostjale kolm e-kirja. Antud juhul oli kostja esitanud otsesed tõendid viitega hageja I süülise tegevuse toimepanemise kavatsustele, mis eelnesid õigusvastasele teole ning seega oli tegu ka loata eravaldusse tungimisega. Kolmes erinevas kirjas kõigis on viited sellele, et hageja I kavatseb tulla kostja elukohta ilma kostja nõusolekuta. • Esimeses e-kirjas 13. juuni 2019 kell 07:23 kirjutab hageja I „Me soovime teiega kokku saada ja pisut rääkida. Millal teile sobib ja kus võiksime seda teha?“ – seega on hageja üles näidanud tahtlust kokku saada • Teises e-kirjas samal päeval kell 16.25 milles hageja I kirjutab samuti, et soovib kokku saada ja kasvõi vastu kostja tahtmist mis on sõnastatud „või pean külla tulema“ – see on otsene viide hageja I kavatsustest ja viide süülisele tegevusele kuna vastu tahtmist ei saa sundida hageja I kostjat endaga kohtuma.• Kolmandas e-kirjas samal päeval kell 22:08. Samuti kirjutab kokku saamise soovist ning mh ka seda, et „hakkan parasjagu Paldiskist liikuma Jüri poole“ Seega on tõendatud hageja kavatsus ja ka see, et ta on liikunud kostja elukoha poole samal ajal kui viidatud sündmused aset on leidnud. Märkimisväärne on ka asjaolu, et Paldiski-JüriAruküla liikuda on sisuliselt ainult võimalik mööda Jüri-Aruküla maanteed, kus on kostja elukoht ning hageja I elukoht on Arukülas.
42.Samuti saab tuletada e-kirjast, et hageja liikus sõidukiga ning ka juhtis seda kuna sõna hakkan viitab, et isik on üksi, oleks mitmeid isikuid, siis kasutataks sõna „hakkame“. Koosmõjul fotodega kus on näha sõidukiga tekitatud pinnasekahjustused ning teiste tõenditega on ilmselge ja eluliselt usutav, et lõhkumise ja varguse ning eravaldusse tungimise on toime pannud hageja I kuna kahjustused on tekitatud sõiduki jõu abiga. Kostjal pole ka olnud konflikti või teda pole ähvardanud ning solvanud mitte keegi teine peale hagejate, kes ridamisi esitasid vastakaid ja arusaamatuid nõudmisi, mis oli pigem psühhoterror kui prbl arutamine. Antud juhul on välistatud, et keegi kõrvaline teine isik selle teo toime on pannud, seda ka juba teo tegevuslaadi enda tõttu. Hagejad on ka kostja suhtes üles näidanud lugupidamatust, kasutades mh selleks erinevaid solvanguid, mida ka siin menetluses tõendatult esitatud on. Isik kes teisest isikust lugu ei pea ja
2-20-5038 seda ka selliselt väljendab, on võimeline süüliseks tegevuseks, seega on eeldus ja põhjuslik seos loodud. Paldiskist Arukülla on ca 65 km, selle läbimise aeg on seega ca 1h, järelikult jõudis hageja I kostja elukohta xxx, hinnanguliselt 13.06.20 kella 23.00 ajal ja pani toime värava keti ja luku lõhkumise sõiduki abiga, eelnevalt nende esemete vargusele.
43.Hageja väidab, et kostja pole tõendanud väravaketi, luku ja siltide maksumust. Seega esitab kostja enda väidete tõenduseks samaliigiliste esemete väärtust tõendavad tõendid. 1) Väravaluku maksumus tõend lisa 2; 2) Keti maksumus tõend lisa 3; 3) Siltide maksumus lisa 4 rikutud ja varastatud siltide mõõtmed on 100x125cm ja näidise oma väiksem siis sellest saab tuletada, et suuremad sildid maksavad ka rohkem, mitte vähem.
44.Samuti on ebaõiged hagejate väited, et kostja pole jäänud kinnisasja müügitulust ilma ja et pole tõendatud maatüki maksumust. Hagejad ei vaidle vastu selles osas, et kõnealune maatükk asub samas kohas kus hagejad eellepinguga maatüki ostsid kostjalt. Hagi vastuses p2.8 toob kostja välja mh järgmist „Hagejad ise ostsid kostjalt 3500m2 suuruse maatüki hinnaga 5000 eur samas asukohas, seega on 10 000m2 suuruse maatükki müük reaalne ning sellele ka oleks leidunud ostja. “ Hagiavalduse juurde on tõendina vastu võetud selle lisa 1 mis on notariaalne võlaõiguslik maa müügleping, mille punktis 1 nähtub järgnev „Lepingu esemeks on Harjumaal, Rae vallas, XXX kiilas asuv maaüksus pindalaga ligikaudu 3500 m2 (kolm tuhat viissada ruutmeetrit)“ Sama lepngu punktist 3 nähtub, et „Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga viis tuhat (5 000) eurot, mis ei sisalda ning millele ei lisandu käibemaksu.“ Seega on tõendatud kõnealuse 1 ha ehk 10 000 m2 suuruse maatüki maksumus hinnas 15 000 eurot, mis on sisuliselt müüdud maatüki kõrval asetsev maatükk. Antud juhul tulnuks hagejatel juhul kui nad selle hinnaga ei nõustu, esitada tõendeid, mis tõendaksid vastupidist, hetkel on nad esitanud aga paljasõnalisi väiteid, milledega pole võimalik hageja poolt välja toodud vääringut ümber lükata.
45.Ei oma ka asja õigel lahendamisel mingit tähtsust hageja vastuväited selles osas, mis puudutavad asjaolu, et kas kostjale kahju üldsegi tekkida sai kuna kostja pole ju millestki ilma jäänud kuna kõnealune kinnistu on endiselt kostja omandis. Samuti on hagejate väide vale ja eksitav nagu sooviks kostja kinnisasja maksumuse hüvitamist, kuna kostja ei soovi kinnisasja maksumuse hüvitamist. Vastavalt VÕS § 128 lg 2 varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama sätte lg 4 alusel saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Seega ei oma tähtsust kas maatükk on hageja omandis või mitte, vaid see, et hageja I on müügitegevust takistanud pikema perioodi vältel ning teinud maa asukohas müügitegevuse võimatuks oma tegevusega. Kahju on seega seotud olukorraga, kus kostja vara oleks pidanud ootuspäraselt suurenema, kuid seda ei juhtunud. Müügis olnud maatükk oleks eraldatud kostja kinnistust katastrimõõdistamise teel eraldi kinnistuks selle ostjale.
46.Kostja leiab, et on tõendanud põhjusliku seose tekkinud kahju ja hageja I ja/või hageja II tegevuse vahel. Ebaõiged ja alusetud on ka hagejate väited selles osas, et antud juhul tasaarvestatav pool ei saanud tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. VÕS § 200 lg 4 sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kolleegium on leidnud, et ainuüksi asjaolu, et hageja vaidleb kostja nõudele vastu, ei välista nõuete tasaarvestust. Riigikohus on 04.01.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11 (p 9) selgitanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. VÕS § 200 lg-s 4 nimetatud vastuväidete alla kuuluvad vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või teatud ajavahemiku jooksul keelduda.
2-20-5038
47.Antud juhul aga ei ole hagejad esile toonud selliseid asjaolusid ega kostja väited tõendatult ümber lükanud, mis välistavad kostja nõude maksmapaneku hagejate suhtes, mille täitmisest neil oleks õigus keelduda. Antud menetluses on vajalik, et kohus tuvastaks seda, et tasaarvestuse avaldus on kehtiv ning hagejatele kätte toimetatud ning kohus saab üksnes lisaks tuvastada kas hageja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku juhul kui see pole välistatud siis on tegu kehtiva nõudega ning see on osaliselt tasaarvestusega lõppenud. Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest ning VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele (vt Riigikohtu 14. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09, p 22). (p 14).
48.Kostja on esitanud erinevad tõendid tõendamaks perioodil 2019-2020 hagejate poolset tegevust kostja suunal, märkimisväärne on ka asjaolu, et hagejad pole mitte ühelegi kostja poolt esitatud tõendile andnud sisulist hinnangut. Esitatud e-kirjadest 2019-2020 ajavahemikule 13.06.19-12.03.20 millest nähtub selgelt mh kuidas hageja I on kasutanud erinevaid valesi, üritanud survestada, solvanud, näidanud ülesse lugupidamatust, mis on välja toodud ka hagi vastuses. Hagejate väited selles osas on pehmelt öeldes jaburad, nimetades nende endapoolset käitumist justkui normaalseks suhtluse vormiks, mida ühiskonnas aktsepteeritakse standardina. Kostja vara lõhkumist ja vargusi, ebaseaduslikku sissetungi eravaldusse, müügitegevuse takistamist, solvanguid, eksitamist, ähvardamist mida kõike on kostja tõendanud antud asjas ei saa kuidagi pidada aksepteeritavaks tegevuseks “sissenõudmise” eesmärgil ja seda olukorras kui iga e-kiri sisaldas erinevaid nõudmisi. Ühe müügisildi varguse ja teise rikkumise faktiväite vahel on hageja I tegevusega põhjuslik seos tõendatult, mis on loodud saadetud e-kirjade, telefonikõnede ja sõnumite ning alates väravaketi/luku lõhkumisest ja nende varguse tõendamisega. Samuti keegi kõrvaline isik ei peaks ka kasutama sellist sõna nagu “petis” sildi rikkumiseks, see ei ole antud juhul ka eluliselt usutav, samas läheb see kokku hagejate tegevusega kostja suunal ning väljendit “petis” või ”petja” on ka hagejad mitmeid kordi suhtluses kasutanud, mis on tõendatud e-kirjadega. Samuti pole hageja I esitanud vastuväiteid, et ta igapäevaselt mööda Jüri-Aruküla mnt liikleb või et kaubik pole tema omandis olnud välja toodud aja vältel. Kellelgi kõrvalisel isikul ei ole ka nimetatud peridoodil olnud kostjaga konflikti või arusaamatusi. Sõna “petis” sildile kirjutades saab olla tahtlus isikut solvata, müügitegevust takistada ja seeläbi kahjustada ning selline tahtlus on olnud hagejate poolne käitumine aastast 2019 alates tänaseni kuna hagejad pole oma tegevust kahetsenud ega ka vabandanud, kahju hüvitamisest rääkimata, mis ületab maatüki tehingu väärtust.
49.Kostja esitab tõendina seletuskirja millest on asja lahendamisel kasu, tõendamaks järgnevaid asjaolusid. Nimetatud tõendiga soovib kostja tõendada seda, et kostja eravalduses ajavahemikul 13.06-14-06.19 oleva lukustatud värava kett oli koos lukuga varastatud. Samuti seda, et müügisiltidest üks oli ilmselgelt varastatud, mahutatud kaubikusse ning teine rikutud septembris. Samuti seda, et kõnealust Citoen Jumper kaubikut kasutab Q ning seda, et ta igapäevaselt möödudes kostja kinnistust, millel asub kostja elumaja, kasutab helisignaali. Antud juhul võib paralleele tõmmata kiirusekaamerast saadava trahvikviitungiga mis väljastatakse sõiduki omanikule. Juhul kui sõiduki omanik väidab, et tema ei olnud sõiduki roolis siis tuleb temal ka vastupidist tõendada. Antud juhul on tõendatud, et kaubikut kasutab hageja I ja kui hageja I väidab, et tema ei olnud sõiduki roolis kui sellega kostja majast mööduti mitmeid kordi ja helisignaali lasti, siis tuleb tal tõendada, kes oli nimetatud sõiduki roolis või kes seda kasutas. Samas vastutab ka sõiduki omanik kui ta annab teadlikult enda sõiduki kellelegi teisele kasutada, teades, et seda ei kasutata sihipäraselt, antud juhul tõenditele tuginedes ei sa eeldada, et hageja I ei olnud mitte teadlik sõiduki helisignaali mitte sihipärasest kasutamist kuna hagejate eesmärk on kiuslikult olnud kostja terroriseerimine, traumeerimine, solvamine jne. Kostja esitab ka tõendina Maanteeameti taustakontrolli väljavõtte sõidukile Citroen Jumper reg märk XXXXXX lisa 5 millest nähtub, et sõiduki omanikuvahetus on tehtud 19.08.2019 ning tänaseni on see kanne muutusteta. Samuti nähtub tõendist, et sõiduki tehnoülevaatus on tehtud A-Ülevaatus OÜs (Rae)
2-20-5038 mis asub Jüri alevikus. Hageja I elukoht on Aruküla, seega on tegu ühe lähima ülevaatuspunktiga tema elukohale ning selle järgi saab tuletada, et hageja I kasutab nimetatud sõidukit.
50.Kostja taotleb 03.07.2020 menetlusdokumendi lisade 1 kuni 5 vastuvõtmist kuna need on vajalikud asja õigeks lahendamiseks, mis on esmatähtis tulenevalt sellest, et ei tohi minna kaduma kohtumenetluse olulisim eesmärk – tsiviilasja õige lahendamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
51.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Kohus selgitab, et võtab kõik poolte esitatud dokumentaalsed tõendid asja materjalide juurde, sh kostja 03.07.2020 menetlusdokumendile lisatud tõendid. Kuigi kohus ei nõustu kostja poolsete järeldustega kostja esitatud dokumentide osas, ei pea kohus vajalikuks piirata kohtu poolt antud tähtaja kestel esitatud dokumentide vastuvõtmist, mh seetõttu, et kostja saaks neile soovi korral viidata võimalikes hilisemates edasikaebustes.
52.Hinnates asjas esitatud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
53.Vaidlus puudub ja kohus loeb asjas esitatud notariaalse lepinguga tuvastatuks, et hagejad sõlmisid kostjaga 30.10.2017 võlaõigusliku kinnisasja müügilepingu (leping), mille esemeks oli Harjumaal XXX külas asuv maaüksus ligikaudse pindalaga 3500 m2 (vt tl 5-9). Lepingu kohaselt oli lepingu eseme müügihinnaks 5000 eurot, mis tasuti hagejate poolt kostjale sularahas enne lepingu sõlmimist (vt tl 5 pöördel). Pooled leppisid kokku ka selles, et kostja müüjana kohustub hiljemalt 15.04.2018 saavutama omal kulul lepingu esemeks oleva maaüksuse enda nimele kandmise kinnistusraamatus (lepingu p 4.1.) ning andma kinnistu omandi hagejatele üle hiljemalt 30.04.2018 (lepingu p 7).
54.Samuti puudub vaidlus ja kohus loeb notariaalse taganemisavaldusega tuvastatuks, et hagejad andsid 28.08.2019 avaldusega (taganemisavaldus) seoses müügilepingu p-de 4.1. ja 7 olulise rikkumisega kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks (vt tl 10-12). Taganemisavalduses märkisid hagejad, et kui kostja lepingut täiendava tähtaja jooksul hiljemalt 12.09.2019 ei täida, siis loevad nad ennast müügilepingust taganenuks ning nõuavad lisaks tasutud ostuhinna 5000 eurot tagastamisele ka leppetrahvi tasumist summas 500 eurot. Müügilepingu p-dest 8.2. ja 8.4. tulenes hagejatele õigus leppetrahvi nõudmiseks summas 500 eurot, kui kostja rikub lepingust tulenevaid kohustusi või kui kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole asjaõiguslepingut lepingu eseme omandi üleandmiseks hagejatele sõlmitud kokkulepitud tähtajal (vt tl 6 ja 6 pöördel). Taganemisavaldus on kostjale kätte toimetatud 17.10.2019 Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet’i poolt (vt tl 13).
55.Tulenevalt eeltoodust on hagejatel kostja vastu müügihinna tagastamise nõue summas 5000 eurot ning lepptrahvi tasumise nõue summas 500 eurot, kuna hagejad on kostja lepingurikkumise tõttu lepingust taganenud. VÕS § 189 lg 1 on sätestatud, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Käesoleval juhul olid pooled leppetrahvis kokku leppinud ning hagejatel on õigus seda kostjalt nõuda.
56.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja § 231 lg 4 alusel loeb kohus, et kostja
2-20-5038 on hagivastusega hageja väited hageja nõude olemasolu kohta summas 5500 omaks võtnud (jättes kõrvale kostja tasaarvestuse vastuväite, mida kohus hindab eraldi). Kostja oma hagivastuses ei eita hageja nõude olemasolu, kuid leiab, et „hagejate hagiavaldus nõuete osas aga ei kuulu rahuldamisele kuna kostja on hagejate nõude tasaarvestanud endapoolse nõudega hagejate vastu“ (vt tl 42 pöördel). Kostja ei tugine sellele, et hagejate nõuet pole kunagi tekkinud või et ta oleks hagejate nõude reaalselt tasunud. Ainuüksi kostja soov hagejate nõuet tasaarvestada tähendab, et kostja möönab enne tasaarvestuse tegemist hagejate nõude olemasolu. Seega peab kohus asja õigeks lahendamiseks hindama, kas kostjal on hagejate vastu tasaarvestatav nõue, mida ta saab hagejate nõudega tasaarvestada. Juhul, kui kostjal hagejate vastu tasaarvestav nõue puudub, siis muid sisulisi vastuväiteid hagile ei ole kostja esitanud ja hagi kuulub rahuldamisele.
57.Kostja leiab, et tal on hagejate vastu tasaarvestatav vastunõue seetõttu, et hagejad on tekitanud kostjale õigusvastaselt kahju. Kostja arvates on tal hagejate vastu nende väidetava õigusvastase tegevuse tõttu tekkinud nii varalise kui mittevaralise kahju nõue. Kostja märgib, et tema nõue põhineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1-5, VÕS § 1043, VÕS § 1044 lg 1 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja p 8 ning kostja nõue enne tasaarvestuse toimumist olevat olnud summas 15 635 eurot. Kostja leiab, et peale tasaarvestuse toimumist 15 635 eurot – hagejate nõue 5500 eurot - on kostjal jätkuvalt hagejate vastu nõue summas 10 135 eurot (vt tl 43).
58.Kostja väidetav varaline kahjunõue hagejate vastu summas 10 635 eurot põhineb eelkõige väitele, et hagejad olevat oma tegevusega takistanud kostja äritegevust 1 ha suuruse maatüki müümisel. Kostja arvates on tõendite koosmõjul selge, et kostja müügitegevuse takistamise taga on hagejad, kuna müügi siltidega seotud vargus ja rikkumine läheb kokku hagejate väidetega ja ebaseadusliku tegevusega kostja suunal, kus nimetavad kostjat ka alusetult petiseks või petjaks ning lõhkudes ja varastades hageja värava luku koos ketiga. Kostja väitel pole tal hagejate tegevuse tõttu olnud võimalik müügitegevusega sisuliselt tegelda, kuna juhul kui kostja paneks ülesse järgmise uue sildi, siis see kas ilmselt varastataks või soditaks täis, seega pole kostjal hagejate tegevuse tõttu müügitegevusega võimalik olnud tegelda maatüki asukohas perioodil juuli 2019 kuni käesoleva ajani, ega teenida tulu ning selle tulemusena olevat kostja jäänud ilma müügitulust 15000 eurot kuna 1 ha maatükk on jäänud müümata. Müügi korral kostjal tulnuks tasuda summalt tulumaks 20% ja maa mõõdistamise ja katastrisse kandmise kulud 1500 euro ulatuses, seega jäi kostja arvates tal puhastuluna saamata 10 500 eurot ning see olevat hagejate poolt tekitatud kahju kostjale. Varalise kahjunõude koosseisu on kostja arvanud ka ühe rikutud müügisildi ja ärandatud sildi kogumaksumus 100 eurot ning luku ja keti kogumaksumuse 35 eurot.
59.Kohus on seisukohal, et kostja väited talle hagejate poolt tekitatud varalisest kahjust on paljasõnalised. Varalise kahju olemasolu eeldaks seda, et kostja poolt oleks tõendatud nii hagejate õigusvastane käitumine kui ka põhjuslik seos hagejate väidetava õigusvastase käitumise ning kostjale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Nimetatud asjaolude tõendamiskoormus lasus kostjal, kes vastavad väited hagejate poolt kahju tekitamise kohta esitas. TsMS § 230 lg 1 on sätestatud, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja pole tõendanud oma väiteid talle varalise kahju tekitamise kohta hagejate õigusvastase käitumise tagajärjel.
60.Hagejad eitavad kostja poolt väidetud kinnisasja müügitegevuse takistamist, hageja vara rikkumist ja vargust ning kohus leiab, et kostja vastavad väited on oletuslikud ja meelevaldsed. Kostja ei tugine oma väidetes hagejate väidetavate õigusrikkumiste kohta mitte konkreetsetele tõenditele, vaid leiab, et hagejate õigusvastast tegevust kostja majandustegevuse takistamisel, kostja vara rikkumises ja varguses kinnitab ainuüksi asjaolu, et see „läheb kokku hagejate käitumise ja maneeridega“ ning justkui „joonistub tõendeid kogumis hinnates välja kindel maatriks“ (vt tl 45 pöördel). Kohus on seisukohal, et ainuüksi sellest, et hagejad on kostjale
2-20-5038 helistanud, sõnumeid ja e-kirju saatnud, ei saa meelevaldselt tuletada muid asjaolusid, nagu nt kostja poolt väidetud vara lõhkumist ja vargust. Muuhulgas süüdistab kostja hagejat I otsesõnu kriminaalkuriteo toimepanemisest. Seoses sellega kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluses ei ole kohtul pädevust teha kindlaks kuritegude toimepanemist. Kohus selgitab et TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Seega ka käesolevas menetluses lahendab kohus üksnes kohtule esitatud hagiavaldust, mitte ei anna hinnangut mistahes isikute võimalikule karistusõiguslikule süüküsimusele. Kui kostja leiab, et mingi isik on toime pannud kuriteo tunnustega teo, on kostjal võimalik esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile. Käesolevas menetluses ei pea kohus võimalikuks ainuüksi kostja oletuste ja hagejate väidetava käitumismustri alusel tuvastada, et hagejad oleks rikkunud või varastanud kostja vara või muul viisil kostjale õigusvastaselt varalist kahju tekitanud.
61.Kohus nõustub hagejatega, et hagejatele etteheidetavate tegude toimepanemine on tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et hagejad (või üks hagejatest) oleksid lõhkunud kostja väravaketi ja/või luku; sodinud kostja poolt paigaldatud silte või takistanud muul viisil kostja majandustegevust. Kostja lapse seletuskiri (tl 83) viitab küll konflikti olemasolule hageja ja kostja vahel, kuid ka sellest ei tulene, et hagejad oleks midagi lõhkunud või varastanud. Samuti on tõendamata, et kostja oleks jäänud ilma kinnisasja müügitulust summas 10 500 eurot ning hagejad märgivad õigesti, et kuivõrd kõnealune kinnistu on endiselt kostja omandis, ei ole kostja oma varast ilma jäänud. Kas, millal ja millise hinnaga oma kinnistut müüa, on kostja, mitte hagejate otsus. Kostja pole tõendanud, et hagejate väidetava õigusvastase tegevuse tõttu oleks kinnisasja hind langenud.
62.Kohus leiab, et põhjendamatu on ka kostja väidetav mittevaralise kahju nõue seoses kostja au teotamisega. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejad oleks oma õigusvastase käitumisega kostja au teotanud ja kostjale mittevaralist kahju põhjustanud. Seetõttu kohus leiab, et hagejatel puudub kostja ees mittevaralise kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2). Kuigi hagejad möönavad kostjale helistamist, sõnumite ja e-kirjade saatmist, on seda hagejate kinnitusel tehtud oma nõude sissenõudmise eesmärgil. Seda, et hagejate tegevuse eesmärgiks kostjaga suhtlemisel oli saavutada oma nõude rahuldamine ja kostja poolsete kohustuste täitmine, kinnitavad ka kohtule esitatud e-kirjad ja sõnumid (vt tl 48-51, tl 58-62). Kuivõrd kohus tuvastas käesolevas menetluses, et kostja on oma kohustusi hagejate ees rikkunud, ei saa oma võlgnevuse kohtuvälisele sissenõudmisele suunatud hagejate tegevust pidada eelduslikult õigusvastaseks. Hagejate tegevust ei muuda õigusvastaseks üksnes asjaolu, et tulenevalt kostja poolt oma kohustuste täitmatajätmisest olid poolte suhted muutunud konfliktseks.
63.VÕS § 1046 lg 1 on sätestatud, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kohus leiab pooltevaheliste suhete konteksti arvestades (kostja jättis oma lepingulised kohustused hagejate ees täitmata vaatamata hagejatelt saadud ettemaksule summas 5000 eurot), et hagejate poolt kostjale võla kättesaamise eesmärgil saadetud e-kirjad ja sõnumid ei ületanud seda piiri, mida võiks pidada kostja isikuõiguste rikkumiseks ja kostja au teotamiseks. Muuhulgas tuleb arvesse võtta ka kostja ükskõikset ja ülbet suhtumist oma kohustuste täitmisse, näiteks 13.06.2019 e-kirjas nimetas kostja hagejat tankistist ja varisikuks ning soovitas hagejal „iseendaga nõu pidada“ ja „oma telefone pealt kuulata“ (vt tl 48).
64.Kohus leiab, et olukorras, kus pooltevaheline suhtlus muutunud kostja poolt oma kohustuste täitmata jätmise tõttu mõlemapoolselt konfliktseks, ei saa hageja poolt omavahelises suhtluses kostjaga kasutatud väljendeid (nt „oleks ju tore, kui teie pettused tuleks päevavalgele“, „pettustega
2-20-5038 kaugele ei jõua“, „petis“ ja „suli“) pidada kostja au õigusvastaseks teotamiseks. Tavatähenduses võib isik erinevalt terminite juriidilisest tähendusest pidada pettuseks ka seda, kui teine pool jätab oma lepingulised kohustused täitmata ega tagasta saadud ettemaksu. Kohus rõhutab, et käesolevas menetluses esitatud e-kirjavahetuse ja sõnumite näol oli tegemist poolte omavahelise suhtlusega, mitte aga hagejate poolt avalikuks tehtud infoga. Kahtlemata võib halvustavaks pidada ka kostja enda poolt hageja suunas kasutatud väljendeid „tankist“ ja „variisik“, rääkimata kostja poolt käesolevas menetluses esitatud hagejate süüdistamist kriminaalkuritegudes (vargus, vara hävitamine ja KarS § 209 lg 1 sätestatud kuriteos (kelmus). Samas loeb kohus iseenesest neutraalseks ja kindlasti mitte halvustavaks hagejate pöördumist kostja poole võla tasumiseks, nt „Millal plaanis võlga tasuma hakata“, „Tasu meile võlgnevus“, „Proua, on aeg tasuda võlad“ (vt tl 49-50, tl 62).
65.Õigusvastaseks ei saa pidada ka kostjale võla kättesaamise eesmärgil helistamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et helistamise käigus oleks hagejad kasutanud ähvardamist või kostja au teotamist. Samuti on tõendamata kostja väide, justkui oleks hagejad kirjutanud kostja müügisildile sõna „petis“. Tõendamata on ka kostja väited, nagu oleks hageja(d) kasutanud kostja kinnisasjast mööda sõitmisel sõiduki helisignaali (ning isegi kui helisignaali oleks lastud, pole arusaadav, kuidas oleks ainuüksi sellest tekkinud kostjale põhjusliku seose kaudu kahju). TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kui pool oma tõendamiskoormust ei täida, siis kannab ta ka ise sellega seotud riski.
66.Lisaks ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et kostja oleks kuidagi väljendanud oma haavumist või hingelist valu hagejate poolt kasutatud väljendite tõttu. VÕS § 128 lg 5 on sätestatud, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Riigikohtu 11.02.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 on selgitatud, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel au õigusvastase teotamise korral peab hageja hüvitamise nõuet põhjendama (näitama, milles mittevaraline kahju seisnes) ja tõendama kahju olemasolu. Mittevaralise kahju eest rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks ei piisa üksnes sellest, et kostja rikkus hageja õigusi. Kohus peab igal konkreetsel juhul otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja kompenseerida rahaliselt. Riigikohus märkis, et igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Kohtu hinnangul ei nähtu käesolevas asjas esitatud tõenditest, et hagejad oleks tekitanud kostjale mittevaralist kahju.
67.Eeltoodut arvestades puudub kostjal hagejate vastu reaalne vastunõue, mida ta saaks tasaarvestada hagejate nõudega kostja vastu. Tasaarvestusavalduse tegemine eeldab vastavalt VÕS § 197 lg 1 tasaarvestaval poolel ehk käesoleval juhul kostjal reaalselt eksisteeriva nõude ja hagejatel vastava kohustuse olemasolu. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ja käesolevas menetluses esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejad oleks tekitanud kostjale õigusvastase tegevusega varalist või mittevaralist kahju. Kostja väidetavad nõuded hageja vastu on täies ulatuses alusetud. Seetõttu ei olnud kostjal õigust hageja müügilepingust tulenevat rahalist nõuet oma mitte eksisteerivate vastunõuetega tasaarvestada.
68.Lähtudes eelnevalt kohtu poolt tuvastatud asjaoludest, kuulub hagi rahuldamisele. Hagejad on kostjaga sõlmitud müügilepingust õiguspäraselt taganenud ja kostjal puudub alus keelduda oma kohustuste täitmisest hagejate ees. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega
2-20-5038 viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on võlausaldajatel ehk antud juhul hagejatel õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 73 lg 1 on sätestatud, et kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need isikud solidaarvõlausaldajad. Kohtu ette pole toodud kostja kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid VÕS § 103 tähenduses. VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
69.Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja kokku 5558,35 eurot, millest 5000 euro moodustab lepingust taganemise tõttu tagastamisele kuuluv kinnistu müügihind, 500 eurot leppetrahv ning 58,35 eurot hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja ei ole esitanud eraldi vastuväiteid hageja viivisenõudele ega selle arvestamise perioodile. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivise tasumist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega rahuldab kohus ka hagejate edasiulatuva viivisenõude ja mõistab kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja viivise hagejate põhinõudelt (5500 eurot) alates 03.04.2020 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
70.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Muuhulgas ei anna kohus hinnangut kostja poolt kahju suuruse osas esitatud tõenditele (tl 85-87), sest kohtu hinnangul on tõendamata hagejate õigusvastane käitumine ning põhjuslik seos hagejate väidetava õigusvastase käitumise ja kostjale väidetavalt tekkinud kahju vahel.
71.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hagejate menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagejad esitasid kohtule 02.07.2020 täpsustatud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejate menetluskulud summas 1590 eurot, sh riigilõiv 450 eurot ning õigusabikulud 1140 eurot (tl 74-75). Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lgst 2 lähtuvalt on põhjendatud hagejate menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 425 eurot (hagiavalduselt kuulus tasumisele ja hagejad tasusid riigilõivu summas 425 eurot, vt tl 31).
72.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et hagejate lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr 120 eurot/h on mõistlik. Hagejate lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 9,5 h. Arvestades hagejate esindaja poolt käesolevas menetluses esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu mahus 9,5 h on ülemäärane ja kohus peab vajalikuks seda vähendada 2 h võrra. Kohus leiab, et hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas
2-20-5038 menetluses ei ületa 7,5 h, mis rahaliselt vastab summale 900 eurot (7,5 x 120).
73.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 1325 eurot (riigilõiv 425 eurot + õigusabikulu 900 eurot). Vastavalt hagejate taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1325 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejatele solidaarselt käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Kostja pole esitanud kohtule ka oma menetluskulude nimekirja.
74.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.