2-21-103366/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik OK Incure OÜ esitas 10.02.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mxxxxx Oxxxx 2974,37 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 16.02.2021 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 17.03.2021.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 01.04.2021 hagi, mille kohus võttis 12.04.2021.a määrusega menetlusse. 27.09.2021.a määrusega määras kohus asja kirjalikku menetlusse. 01.11.2021.a määrusega uuendas kohus asja menetlemist ning kohustas hagejat esitama täiendava seisukoha ja tõendid kostja vastuväidetele, mis puudutab kohustuse tekkimise alust perioodil 15.08.2017-18.12.2018. 19.11.2021.a määrusega määras kohus asja kirjalikku menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmisid IPF Digital AS (endine IPF Digital Estonia OÜ (Credit 24) ja kostja 18.12.2018 laenulepingu nr 4191462, millega laenuandja andis kostjale krediiti 2000 eurot ning mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 46,80% aastas ja krediidikulukuse määras 59,28% aastas. Kostja jättis saadud raha tagastamata, mistõttu laenuandja ütles lepingu üles 21.01.2021. Viimane tagasimakse kostja poolt on tehtud 05.02.2020. Laenuandja loovutas nõude hagejale 21.01.2021. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. Inkassomenetluse raames pole tagasimakseid tehtud. Hageja palus kostjalt välja mõista hagi seisuga põhivõla 1992,23 eurot, intressi 821,88 eurot (13% päevas, 360-päevase aasta arvestusega) ja viivise perioodil 21.01.2021-01.04.2021 0,13% päevas põhivõlalt, s.o 181,29 eurot. Hageja selgitas 10.06.2021 seisukohas kostja vastuväidetele, et kostja hakkas krediiti kasutama 15.08.2017 ning kasutas kuni lepingu ülesütlemiseni 21.01.2021 kokku summas 2270 eurot. Tagasimakseid on kostja poolt tehtud kokku 1778,09 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 277,77 eurot, intressi katteks 1488,34 eurot ning lisatasude katteks 11,98 eurot. Hageja selgitas, et vastavalt lepingu p-le 7.1. pidi kostja tagastama krediiti ja tasuma intressi igakuiselt vastavalt talle saadetud arvele vähemalt minimaalse kuumakse summas iga kuu. Tagasimaksete suurus sõltus sellest, kui suur on kasutusele võetud laenusumma, kui suur on lepinguline intressimäär ja kui pikaks ajaks on laen võetud. Tagasimaksed toimuvad annuiteetgraafiku alusel. Annuiteetgraafiku põhimõtet rakendatakse, et tagada laenusaajale võimalus tasuda tagasimakseid igal kuul samas summas. Igakuine minimaalne kuumakse oli 93,63 eurot. Seega laenu tagasimakse algusaastatel on igakuistest tagasimaksetest suurem osa intress ning väiksem laenu osa. Kostja on võtnud ka maksepuhkust kahel korral septembris 2019 ja veebruaris 2020. Maksepuhkus kehtib põhiosale ja intressi arvestus maksepuhkuse ajal ei peatu. Kuna kostja on teinud tagasimakseid ainult arvel märgitud miinimumsumma ulatuses, siis et saada see intressivõlg tasutud, mis maksepuhkuse ajal koguneb, võtab aega ligikaudu pool aastat. Mxxxxx Oxxxe on saadetud tähitud postiga teade laenulepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise kohta aadressile: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja

selgitas, et ülesütlemise teates olev võlgnevuse summa 749,04 eurot on kogusumma antud kirja postitamise hetkel olnud võlas arvetest. Antud summa pole kogu võlgnevuse summa. 02.11.2021 selgitas hageja, et laenulepingu p 13.5 ja 13.6 kohaselt võib muuta krediidikonto limiiti ning anda lepingu muutmise käigus lepingule uue numbri. Lepingu numbri muutumisest tuleb laenuvõtjat teavitada. Lepingu numbri muudatusele vaatamata ei ole tegemist uue lepingu sõlmimisega. Kostja hakkas laenuandja poolt võimaldatud krediiti kasutama alates 15.08.2017, millega laenuandja võimaldas kostjal kasutada krediiti 750 eurot intressiga 45% aastas, tagasimakse perioodiga 36 kuud. Kostja limiiti on suurendatud 01.12.2017 lepinguga, millega võimaldati kostjale krediiti 1000 eurot intressiga 44,88% tagasimakseperioodiga 36 kuud. Viimase, s.o 18.12.2019 krediidilimiidi suurendamisega lepinguga on võimaldatud kostjale kasutada krediiti summas 2000 eurot intressiga 46,80% tagasimakseperioodiga 60 kuud. Hageja selgitas, et tegemist on sama lepinguga, kuid limiidi suurendamise käigus antakse lepingule uus number. Kohustus on muutunud sissenõutavaks viimase, s.o 18.12.2019 krediidi suurendamise lepinguga. Hageja ei esitanud enda lõppseisukohti. Kostja vastuväited Kostja teatas 12.05.2021 hagivastuses, et tunnistab hagi osaliselt, s.o summas 749,04 eurot, kuid ülejäänud osas vaidles hagile vastu. Kotja selgitas, et võttis Credit 24-st laenu mitmes osas (alates 18.12.2018) kokku 820 eurot: 19.12.2018 300 eurot, 27.12.2018 400 eurot, 31.12.2018 100 eurot, 15.06.2019 170 eurot. Samal perioodil on ta tagastanud 1076 eurot. Hageja on arvestanud ja kostja on tasunud hagiavalduse esitamise hetkeks intressi katteks 1488,34 eurot, s.o üle poole summast, kui oli võetud laen. Kostja viitas, et IPF Digital AS lepingu ülesütlemise teatele, mille hageja kohtule esitas, kus oli võlgnevuseks märgitud samuti 749,04 eurot ja selles osas kostja tunnistab hagi. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud, kuidas on võlgnevus kolme kuuga suurenenud kuni 2995,40 euroni. Ebaselge on miks arvestab hageja võlgnevust alates 15.08.2017, kuigi leping sõlmiti 18.12.2018. Kostja leidis, et laenu tagasimaksete, põhivõla, intressi, viivise ja kulude arvestus on ebaselge ning arusaamatu on väljamakse tasu. Kostja teatas, et näeb esmakordselt (hagiavaldusega koos) nii lepingu ülesütlemise teadet kui nõude loovutamise teadet. Kostja ei esitanud enda lõppseisukohti. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmis kostja IPF Digital Estonia OÜ-ga 15.08.2017 krediidikontolepingu ehk VÕS § 402 lg-st 1 lähtuvalt tarbijakrediidilepingu, mille alusel võimaldati kostjale krediidi kasutamist ning kostja pidi kasutatud krediidi annuiteetgraafiku alusel tagastama. Kostja pidi lisaks krediidile maksma ka intressi. Kohus selgitab, et annuiteetgraafiku alusel maksete tagastamisel lepingu algusperioodil on intressi maksete osakaal suurem ning põhiosa väiksem ja lepingu lõpupoole vastupidi. Sellest tulenevalt on kostja maksed arvestatud suuremas osas intressi katteks ning see ongi annuiteetgraafiku sisuline mõte. 01.12.2017, 13.03.2018 ning 08.12.2018 on krediidikonto limiite suurendatud ning vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 13.6 on laenuandja andnud lepingule uue numbri. Krediidilimiidi muutmise lepingud on sõnastatud kui krediidikonto personaalsed tingimused. Tegemist on

siiski ühe lepinguga (krediidikontoleping), mistõttu tuleb lepingut hinnata terviklikult, st alates 15.08.2017. Lepingu sõlmimise ja krediidi suurendamise asjaolud on tõendatud 15.08.2017 lepinguga nr 3183289, 01.12.2017 lepinguga nr 3288718, 13.03.2018 lepinguga nr 3376801 ja 18.12.2018 lepinguga nr 4191462. Laenuandja on kostjaga sõlmitud lepingu üles öelnud 21.01.2021 ning loovutanud samal päeval nõude hagejale. Nimetatud dokumendid on kostjale saadetud tema elukoha aadressile, mis on kostja vastusest nähtuvalt siiani sama. Kostja sõnul näeb ta nimetatud dokumente esimest korda käesolevas menetluses. Hageja on esitanud tõendida Omniva kinnituse, et ülesütlemise teade on kulleriga kostjale kätte toimetatud 05.01.2021, seega ei saanud kostja vähemalt ülesütlemisteadet näha esimest korda. Kuna nõude loovutamisteade on samuti saadetud samale aadressile, võib eeldada, et kostja on tegelikult ka selle kätte saanud. Isegi kui kostja ei ole seda kätte saanud, on see talle kohtumenetluses teatavaks tehtud. Sellest tulenevalt on hagejal nõudeõigus IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingust. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud kohtule koos hagiga nõude arvestuse tabeli, millest nähtuvad kostjale tehtud väljamaksed, kostja tagasimaksed, lisatasud ning tagasimaksete põhiosa ja intressikatteks arvestamine. Hageja sõnul on nõue muutunud sissenõutavaks viimase 18.12.2019 krediidi suurendamise lepinguga. Kostjale tehtud väljamaksed ja kostja tagasimaksed kattuvad kostja hagivastusega koos esitatud pangakontode väljavõtetega perioodil (01.12.2018-30.11.2019 ja 01.12.2019-30.11.2020). Kostja tunnistab võlgnevust vaid 749,04 euro ulatuses, milline summa nähtub laenuandja ülesütlemise teatest. Kostja oli hagivastuses seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, kuidas on võlgnevus 2995,40 eurot tekkinud ning ebaselge on laenu tagasimaksete, põhivõla, intressi, viivise ja kulude arvestus. Samuti ei saa ta aru, mis on väljamakse tasu. Esmalt selgitab kohus, et lepingu p 1 (mõisted) kohaselt on väljamakse tasu limiidi kasutusse võtmise tasu. Tegemist ei ole ebaselge tasuga. Väljamakse tasu arvestamise alus nähtub igast lepingust %-suurusena ning hageja nõude arvestuse tabelis on nimetatud tasu kajastatud õigesti. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõenditest lähtuvalt on tõendatud põhinõude kujunemine. Annuiteetgraafikust lähtuvalt on põhinõude jäägi kujunemine selge. Tabelist on välja loetav, kuidas on kostja tagasimaksed arvestatud põhiosa katteks ja kuidas intressi katteks. Põhinõude jäägiks on alates 13.09.2019 1992,23 eurot. Kostja poolt tehtud maksed alates 05.11.2020-05.02.2020 on arvestatud intressi katteks, sest kostja võttis maksepuhkust. Sellele ei ole kostja esitanud vastuväiteid. Maksepuhkuse ajal ei peatu intressimaksete tasumise kohustus. Kohus loeb tõendatuks põhinõude jäägi hagi seisuga 1992,23 eurot ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab lisaks põhivõlgnevusele intressi 821,88 eurot. Kohtu hinnangul on intressinõude kujunemine ebaselge. Tabelist nähtuvalt lõpeb intressi arvestus 05.02.2020 seisuga ning jäägiks on vaid 11,53 eurot, kuid hagi seisuga on intressivõlgnevus juba 821,88 eurot, s.o ca 71 korda suurem. Perioodi 06.02.2020-21.01.2021 osas ei ole hageja intressiarvestust üldse esitanud. Kostja viitas intressiarvestuse ebaselgusele. Hageja ei esitanud 10.06.2021 seisukohas selgitusi intressinõude osas ega mingisugust arvestust. 01.11.2021.a määrusega uuendas kohus asja arutamist ning andis hagejale mh võimaluse

esitada täiendavad seisukohad ja tõendid kostja vastuväidetele. 02.11.2021 selgitas hageja krediidi väljastamise ja suurendamise küsimusi. Intressinõude kujunemise ja arvestuse osas ei esitanud hageja mitte midagi, kuigi ebaselgus selles osas oli üleval alates kostja hagivastusest ja see oli hagejale teada. Seega on intressinõude kujunemine jätkuvalt ebaselge. Hageja ei ole vaatamata korduvatele võimalustele ebaselgust kõrvaldanud. Kohus ei saa omaalgatuslikult järeldada kusagilt intressinõude suurust, see tuleb hagejal endal selgelt ja arusaadavalt välja tuua. Asjaolu, et krediidi suurendamise lepingutega on pea iga kord muudetud ka intressi aastast protsenti ja krediidi tagasimakse tähtaega, ei võimalda intressiarvestust lihtsalt kontrollida. Tegelikku intressinõude suurust pole võimalik tuvastada. Kuna intressinõude 821,88 euro kujunemine ja arvestus ei ole selge, jätab kohus hagi selle nõude osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt lisaks põhivõlgnevusele ka viivise väljamõistmist perioodil 21.01.202101.04.2021, s.o lepingu ülesütlemise päevast kuni hagi esitamiseni lepingujärgses määras 0,13% päevas. Hageja on arvestanud viivist 1992,23 eurolt 0,13% päevas kokku 181,29 eurot. Kostja vastuväitele selgitab kohus, et viivise arvestus on hagist nähtuvalt selge. Hagis on märgitud, mis summalt, mis perioodil ja millise %-määraga hageja viivist nõuab ning see on kontrollitav. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras 0,13% päevas, sest lepingujärgne määr on tühine. Riigikohus on 3-2-1-25-16 lahendi p-s 13 leidnud, et viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kohus märgib, et iseenesest on lubatud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgema määra kokkuleppimine, kuid ka sel juhul ei tohiks kokkulepitud määr tarbijast laenuvõtja puhul ületada kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne viivise päevamäär 8% aastas ehk 0,022% päevas ning sama määr kehtib ka täna. Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066%. Seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,13% päevas tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. Viivis põhinõudelt 1992,23 eurot seadusjärgses määras on kokku 31 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 31 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2023,23 eurot, millest 1992,23 eurot moodustab põhivõlg ja 31 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral