Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) esitas Viru Maakohtule avalduse G. S.i pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes. Kuna G. S.i pärandvara arvel ei ole eeldatavalt võimalik rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid, on avaldajad sunnitud esitama pärandvara pankrotiavalduse. Kohus võttis 28.09.2021 pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse, ajutiseks pankrotihalduriks nimetas kohus Tiia Kalause. Ajutine pankrotihaldur on kohtule esitanud ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei jätku pärandvara arvelt tekkinud kohustuste tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Võlgniku teadaolevad kohustused ületavad võlgniku vara. Ajutine haldur märkis, et pankroti väljakuulutamiseks on vajalik tasuda kohtu deposiiti rahalised vahendid vähemalt 1 000 euro ulatuses. Esitatud aruande kohaselt: I. Andmed võlgniku kohta: G. S., isikukood xxx, surnud 21.05.2020.a. Pärimismenetluses on pankrotiavalduse kohaselt notar Ülle Mesi poolt 03.08.2021 väljastatud pärimistunnistus, mille kohaselt on G. S. pärijaks on tunnistatud pärandi avanemise koha kohalik omavalitsuse üksus – Kohtla-Järve linn. Rahvastikuregistri andmetel oli G. S. pärandi avanemise hetkel lahutatud. Pärandaja on olnud abielus kahel korral: L. N. perioodil 06.01.1973 – 28.04.1999 ja L. P. perioodil 04.05.1999 – 01.02.2005. Mõlemad abielud on lahutatud. Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt ei olnud abikaasade vahel sõlmitud abieluvaralepingut, seega kehtis mõlema abielu osas ühisvara režiim. Rahvastikuregistri andmetel on pärandajal 1 elusolev järeltulija. II Andmed võlgniku vara kohta:

Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registrite, krediidiasutuste ja avaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse materjalidest. Pärimismenetluses on kohtutäitur Risto Kütt teostanud G. S. pärandvara inventuuri. Kinnisvara: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on pärandaja nimele kinnisvara registreeritud alljärgnev kinnisvara: korteriomand (registriosa nr 2406607), asukohaga xxx suurusega 48,10 m2. Kinnistusraamatu III ja IV jaos kehtivad kanded puuduvad. Kohtutäitur on inventuuris vara hinnaks esitanud 500 eurot. Ajutise halduri hinnangul arvestades vara asukohta ning suurust, on kohtutäituri poolt esitatud vara väärtus õige ja õiglane. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Muud registrites asuvat vallasvara ei ole pärandajal tuvastatud. Maanteeameti andmetel pärandajale sõidukeid ei kuulu, ega kuulunud surma hetkel. Rahalised vahendid: Pärandajale kuulus arvelduskonto nr EExxx, mille jääk pärandaja surma hetkel 671,27 eurot. Pärast pärandaja surma on kontolt teostatud ülekanne V. S.ile (pärandaja poeg) selgitusega tagasimakse kohustus. Millise kohustuse tagasimaksega on tegemist, pole teada. Konto on suletud 2.06.2020.a. Teistes krediidiasutustes pärandajal lepingulised suhted puudusid. Pärandaja nimele ei ole registreeritud pensionikonto osakuid. Nõuded kolmandate isikute vastu. Ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Seosed äriühingutega. Äriregistri kohaselt pärandajal ja tema abikaasal puuduvad seosed (osanik, aktsionär) äriühingutega. Seega, ajutise halduri poolt on tuvastatud, et pärandajale kuuluva vara (korteriomand) suurus võiks prognoositavalt olla 500 eurot. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvaral alljärgnevad kohustused: täitemenetluste registri kohaselt täitemenetlusi pärandaja vara suhtes läbiviimisel ei ole. Võlgnevus korteriomandi xxx, osas on KÜ andmetel 2034,37 eurot seisuga 30.09.2021.a. Korteriühistu andmetel ei ole tasutud ühtegi halduskulu arvet perioodil 21.05.2020 – 30.09.2021. X AS on teatanud ajutisele haldurile, et pärandaja vastu on nõue summas 854,49 eurot vastavalt kohtulahendile 2-19-20644. Nõude sisu osas on võlausaldajal äärmiselt suur osakaal menetluskuludel (283,24 eurot). X AS on teatanud võlast pärandaja vastu summas 196,48 eurot. Vastavalt teatisele lisatud arvetele, oli võlgnevus tekkinud juba enne pärandaja surma. Seisuga 31.05.2020 oli võlgnevus elektrienergia ja võrguteenuse eest 126,72 eurot. Ülejäänud osa võlgnevusest on tekkinud pärast pärandaja surma võrguteenuse, taastuvenergia tasu ja aktsiisi eest. Muudest nõuetest pärandaja vastu ei ole ajutisele haldurile teatatud, samuti puuduvad andmed muude kohustuste kohta pärandvara inventuuris. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et pärandvara vastu suunatud kohustusi on kokku 3 085,34 eurot. Isegi kui eeldada, et KÜ on oma nõude juba raamatupidamislikult maha kandnud, siis kahe võlausaldaja nõuded moodustavad 1050,97 eurot. Arvestades asjas kogutud materjale, on tuvastatud, et pärandvara suurus mõlemal juhul ei kata pärandvara kohustusi ning välja on kujunenud alaline maksejõuetus. IV Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise aluseid. Ajutine haldur on seisukohal, et pärandvara pankrotimenetluse läbiviimine tekitab juurde täiendavaid kulusid. Kuivõrd korteriomand kuulub pärimistunnistuse alusel pärija omandisse, siis on võimalik pärijal endal kas korteriomand realiseerida või anda üürile (seda pankrotimenetlus ei võimalda). Samuti tuleb arvestada, et kui pankrot välja kuulutada, siis

kaasneb pankrotivara arvelt jooksvate kulude tasumine (korteriomandi jooksvad majandamiskulud), milleks eelduslikult rahalisi vahendeid ei jätku arvestades prognoositavat vara väärtust. Samuti lisanduvad pankrotimenetluse kulud. Arvestades KÜ poolt esitatud võlatõendit, siis ainuüksi ühe kuu keskmine haldamise tasu oleks ca 113 eurot, mis läheneval talveperioodil võib kujuneda isegi suuremaks. Pankrotiavalduse menetluses on alused menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, sest vara ei kata pankrotimenetluse kulusid ega võimalda pankrotivara suurendada, et tasuda võlausaldajate nõudeid. Pankrotimenetluse läbiviimiseks on vajalik kohtu deposiiti menetluskuludeks rahaliste vahendite tasumine kuni 1000 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes PankrS 29 lg 1, ajutine haldur palus: Lõpetada G. S.i pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, sest pärandvaras puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks; Tühistada Viru MK 28.09.2021.a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-14930 sätestatud piirangud võlgniku vara käsutamise kohta; Mõista välja ajutise halduri tasu vastavalt esitatud taotlusele riigi vahenditest, sest pärija ei ole pärandvara arvelt kasu saanud. 18.10.2021.a määrusega määras kohus, et G. S.i pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb kas võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 1000 eurot hiljemalt 16. novembriks 2021, kuna G. S.i pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (PankrS § 29 lg 3). 1000 euro Viru Maakohtu deposiiti mittetasumisel lõpetab kohus pankrotimenetluse PankrS § 29 lg 1 alusel. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu summas 415,80 eurot, sh käibemaks 69,30 eurot, PankrS § 23 lg 1, 4 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2, 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palus riigi vahenditest välja mõista ajutise halduri tasu summas 415,80 eurot (sh käibemaks 69,30 eurot). Vastavalt PankrS § 23 lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu summas 415,80 eurot (s.h käibemaks) Eesti Vabariigi kanda. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 lõpetab kohus G. S.i pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.