Tsiviilasi nr. 2-21-117837
Kohus
Harju maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse avalikult
09.12.2021, Tallinn
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-21-117837
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi A. Š. vastu 40 EUR nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (10811490, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Estonia pst 9), lepinguline esindajad esindaja Piret Muinast (e-post [email protected] ) Kostja: A. Š. (xxxx, xxxx), lepinguline esindaja Henrik Kirsimäe (e-post [email protected] ) Kohtuasi
Menetluse liik/ Kohtuistungi Kirjalik menetlus toimumise aeg Tsiviilasja hind
40 eurot
Hagi rahuldada. Välja mõista A. Š.ilt (Š.) põhivõlg 40 eurot OÜ Europark Estonia kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista A. Š.ilt (Š.) menetluskulu 495 eurot OÜ Europark Estonia kasuks. Välja mõista A. Š.ilt (Š.) viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni OÜ Europark Estonia kasuks Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue OÜ Europark Estonia (hageja) esitas 21.07.2021 Harju Maakohtule hagi A. Š.i (kostja) vastu võla ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja Xxxx (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 19.12.2017. Sõiduk pargiti 30.05.2018 hageja opereeritavale Pärnu mnt 148 Tallinn, parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist leppetrahvinõude nr 1293 0051 8125 4308 summas 30 eurot ning saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte ning parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse. Infotahvli viidet lepingutingimustele ja tüüptingimustes hageja poolt esitatud tahteavaldust tuleb seda lugeda lepingu sõlmimise pakkumuseks. Parklat kasutaval isikul on õigus esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi, parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale. Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad annab isik sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal kostja. Transpordiameti sõiduki taustakontrolli väljavõttest nähtub, et sõiduki omaniku vahetus on toimunud 19.12.2017, seega oli kostja sõiduki omanikuks vähemalt alates 19.12.2017. Leppetrahvinõue on väljastatud kostja omanikuks oleku ajal, mistõttu vastutab viimane parkimislepingute täitmise eest. Parkimislepingus oli kokku lepitud tasu maksmise kohustus ning leppetrahvi tasumise kohustus, kui sõidukit pargiti parkimistingimusi rikkudes, Hagejal oli õigus esitada leppetrahvinõue, sest parkimise eest ei olnud tasutud. Leppetrahvinõue esitati koheselt pärast rikkumise tuvastamist, seega mõistliku aja jooksul. Hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, püüdes kostjale kohustuse täitmist meelde tuletada. Kohtueelselt saatis EP meeldetuletuskirja rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressile, kuid see tagastati EP-le hoiutähtaja möödumise tõttu. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus on Transpordiametile saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, teostatud päring rahvastikuregistrisse Transpordiametilt saadud isikukoodi alusel sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime ja postiaadressi teadasaamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 40 eurot, millest 30 eurot on
leppetrahvivõlgnevus ja 10 eurot on sissenõudmiskulu. Kostja vastuväited Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõuet. Kostja ei kasutanud 30.05.2018 sõidukit Xxxx (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx. Kostja rentis 05.03.2018 sõiduki välja kolmandale isikule, mida tõendab 05.03.2018 sõiduki rendileping, mille kohaselt oli alates 05.03.2018 sõiduki valdus ja kasutusõigus antud üle I. Z.ile. Rendilepingu järgi oli rendiperioodiks 1. aasta ning selle aja sisse jääb ka parkimiskokkuleppe sõlmimise kuupäev 30.05.2018. Kostja on seda asjaolusid ka hagejale kohtueelselt selgitanud. Hageja ei ole tõendanud, millisel täpsel aadressil oli sõiduk 30.05.2018 pargitud, millal sõlmiti leping, millest tuleneb hageja õigus korraldada parkimist aadressil Pärnu mnt 148, Tallinn, või nähtub, et hageja oli antud kinnisasja omanik või valdaja. Pole selge kuidas sõlmiti hageja kui parkimisoperaatori ja kostja vahel kuupäeval 30.05.2018 parkimisleping, millest tulenes kostja pakkumus lepingu sõlmimiseks ning millised olid parkimistingimused. Samuti ei ole tõendatud, et parkla kõik sissepääsud olid tähistatud nõuetekohaste liikluskorraldusvahendi ja parkimistingimustega ning kas vastavad tingimused olid sõiduki juhtidele nähtavad. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kui sõiduki parkija ja parklaoperaatori vahel sõlmitakse tüüptingimustega üürileping, siis peab sõidukijuht eeldama lepingu rikkumise korral leppetrahvi olemasolu. Hageja poolt viidatud parkimistingimused on tüüptingimustena tühised punktide 3. ja 4. osas, sest need on liiklusseaduses (LS) sätestatud mootorsõiduki eest vastutava isiku (omanik või vastutav kasutaja) hoolsuskohustusi silmas pidades ebamõistlikult kahjustavad, kuna nimetatud tingimused ületavad oluliselt seaduses sätestatud hoolsuskohustuse ulatust ega ole sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale kuidagi teatavad ega ennetatavad. Hageja ei ole leppetrahvi nõuet esitanud mõistliku aja jooksul. Kostja hinnangul oli mõistlik aega leppetrahvi nõude esitamiseks hiljemalt 3-6. kuud alates leppetrahvi nõudmise hetkest alates. Sissenõudmiskulude tekkimist ei ole hageja tõendanud. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et sissenõudmisega oleks tegeletud ega seda et selline kulu oleks põhjendatud. Menetluse käik Kohus selgitas pooltele 21.09.2021 kirjas õiguslikku olukorda ja tegi ettepaneku kompromissiks. Kostja kompromissiga ei nõustunud. Kohus selgitas, et kostja esitatud rendileping ei ole piisav tõend tõendamaks, seda, sõiduk oli välja renditud ja sõiduki parkimise eest vastutas kolmas isik. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada rohkem tõendeid selle kohta, et parkimislepingu sõlmis keegi teine. Näiteks tõendid rendisuhte olemasolu kohta, nt., et kostjale on renti tasutud (panga väljavõte), ta on sularahas saadud renditulu deklareerinud maksu- ja tolliametile vms. Kostja lisatõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oli Xxxx (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja alates 19.12.2017. Pooled vaidlevad selle üle kas ja kus oli sõiduk pargitud, millisel ajal ja millistel tingimustel ja keele vahel oli parkimisleping sõlmitud, kas leppetrahv on tüüptingimusena tühine, kas leppetrahvi nõue on esitatud mõistliku aja jooksul ja kas kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Kohtupraktikale tuginedes on tasumata leppetrahvinõude asjades tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hageja peab tõendama, millal ja kus parkimistingimusi rikuti. Sõiduki omanik/vastutav kasutaja peab tõendama, et parkimistingimusi ei rikutud. Juhul, kui parkimistingimuste rikkumised
siiski leidsid aset, kuid kostja ei olnud parkimistingimuste rikkumistega seotud, tuleb kostjal tõendada, kes konkreetse rikkumise ajal sõidukit kasutas. Kohus on seisukohal, et esmalt tuleb välja selgitada, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping parkimisteenuse kasutamiseks ning lepingu rikkumise korral leppetrahvi tasumiseks ja hinnata leppetrahvi tüüptingimuse kehtivust. Samuti hinnata, kas kostja vastutab parkimisteenuse kasutamise käigus toime pandud rikkumiste eest, sh kas kostjal lasub leppetrahvi tasumise kohustus. Kohtule esitatud fotodelt (dl 33-44) on näha, et sõiduk Xxxx numbrimärgiga xxxx on pargitud parkimisalal EP 114. Parkimisala sissesõidul on infotahvlid ja liiklusmärgid, millest on selgelt võimalik aru saada, et tegemist on eraparklaga, kus parkimisel tuleb tasuda parkimistasu. Infotahvlil on kirjas ka lepingu tingimused. Fotodelt on näha, et sõiduki esiklaasile on asetatud leppetrahvi nõue. Fotod on tähistatud kuupäeva ja kellaajaga ning GPS koodinaatidega. Järelikult on võimalk üheselt tuvastada, et sõiduk Xxxx registrimärgiga xxxx oli 30.05.2018 pargitud Pärnu mnt 148, Tallinn kinnistule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 ja 2 ning § 9 lg 1 ja 2 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemises. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohtule hageja poolt esitatud piltidelt on nähtav, et parklasse sisse- ja väljasõidu juures asuvad tahvlid parkimistingimustega ning tsooni info. Nimetatud tüüptingimused esitavad muuhulgas tingimused sõiduki parkimiseks ja hageja selgesõnalise tahte lepingu sõlmimiseks, kui sõidukiga parkija auto hageja parklasse pargib. Parkimislepingu tingimuste p 1 järgi teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks ning sõiduki parkimist käsitletakse teona, milles väljendub parkija nõustumus parkimistingimustega Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Kohus on seisukohal, et nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Parkimisala parkimistingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõttes. Tüüptingimus on tühine, kui see kahjustab ebamõistlikult teist poolt. Kohtu hinnangul ei ole leppetrahv tüüptingimusena tühine, sest see ei kahjusta lepingupoolt ebamõistlikult. Leppetrahv on seadusega ette nähtud lepingu täitmise tagamiseks, seda kohaldab hageja vaid lepingu kõige olulisemate tingimuste rikkumise st tasu maksmata jätmisel. Leppetrahvi suurus on proportsionaalne, arvestades parkimistasu suurust viis eurot ööpäeva eest ning 50 senti
poole tunni eest. Kohtu hinnangul ei saa kostja eeldada, et tal on võimalik kolmandatele isikutele kuuluvat eramaad piiranguteta kasutada. Fotodelt on näha, et parkla sissesõidu juures on selgelt sõnastatud, et tegemist on eraparklaga. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Parkimistingimused sätestavad, et parkida tohib ainult peale parkimistasu ettemaksmist. Hageja poolt kohtule esitatud piltidega parkimisaladest, sh kostja auto parkimisest nimetatud aladel, ning parkimistingimustest, on tõendatud, et poolte vahel oli lepingu sõlmimisel kokku lepitud ka leppetrahvi kohaldamises. Parkimisala parkimislepingu tingimustes punktist 6 nähtub, et parkimistingimuste rikkumise korral kuulub rikkuja poolt maksmisele leppetrahv summas 30 eurot. Hageja on väljastanud kostjale leppetrahvid parkimistingimuste korra kontrollimisel eelnimetatud kuupäevadel ning esitanud selle kohta kostjale leppetrahvi nõude, jättes vastavasisulise kviitungi kostja auto kojamehe vahele. Fotodelt on tuvastatav, et kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on asetatud leppetrahvi kviitung. Foto suurendamisel on võimalik tuvastada, et tegemist on leppetrahvi nõudega. Foto dateeringu järgi on leppetrahvi kviitung paigaldatud autole rikkumise päeval. Eeltoodust tulenevalt on hageja esitanud korrektselt vastavalt VÕS § 159 lg 2 kostjale koheselt leppetrahvikviitungid kostjapoolse lepingu rikkumise korral ning jätnud vastava teate kostja auto kojamehe vahele, mis on tuvastanud ning tõendatud kohtule hageja poolt esitatud piltmaterjaliga kostja poolt pargitud autost, millel asub muuhulgas leppetrahvi kviitung. On tavapärane, et leppetrahvi kviitung jäetakse autole kojamehe vahele. Parkimisala parkimistingimuste punkt 8 kohaselt, tuleb leppetrahv tasuda 14 päeva jooksul nõude esitamise kuupäevast arvates. Leppetrahvi nõue nr 1293 0051 8125 4308 on väljastatud 31.05.2018, hageja esitas leppetrahvi nõude kviitungina kostja autole. Leppetrahvi nõudelt nähtuvalt oli vastava leppetrahvi tasumise kuupäev 13.06.2018a. Kostja ei ole eelnimetatud kuupäevaks tasunud leppetrahvi. Nimetatud nõue on muutunud sissenõutavaks. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust millisel õiguslikule alusel (leping, omandiõigus) oli hagejal õigus parkimist korraldada, sest see ei mõjuta hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu kehtivust ega tingimusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lepptrahvi kohustuse täitnud. Kostja on esitanud kohtule rendilepingu, mille järgi kasutas sõidukit kolmas isik. Kohtus on teinud kostjale ettepaneku esitada lisatõendeid, sest ei pidanud eelmenetluse rendilepingut usaldusväärseks tõendiks. Samuti ei saa olla usaldusväärne kolmanda isiku, väidetava rentniku, kinnitus, et ta kasutas sõidukit. Komas isik ei ole Eesti Vabariigi kodanike ega püsielanik, seega ei saa kohus isegi rahvastikuregistri vahendusel veenduda, et isik tegelikkuses eksisteerib. Juhiloa koopia esitamine ei kõrvalda kohtu kahtlusi. Rendilepingust ega ka kinnitusest ei nähtu, et kolmandal isikul oleks olnud kohustust tasuda kõikide sõiduki kulude sh leppetrahvide eest. Ka on rendileping sõlmitud käsikirjaliselt ja kostja ei ole usaldusväärselt näidanud ära, et lepingu ka tegelikult leppetrahvi kohaldamise ajal eksisteeris, näiteks, et oleks tasutud rendimakseid. Hageja on kohtule esitanud Omniva väljavõtte, millest nähtub, et hageja on teinud kulutusi võla sissenõudmiseks 10 euro ulatuses. Ka kostja ise väidab oma vastuses, et on teatud asjaolusid hagejale kohtueelses menetluses selgitanud. Kohtu hinnangul on kostja oma vastuväidetes vastuoluline, kui märgib, et kohtueelset menetlust ja nõude sissenõudmist ei ole toimunud, kuid on selle käigus
hagejaga suhelnud. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud sissnõudmiseks kulutuste tegemise. Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi kostja suhtes eeltoodust ja VÕS § 3 p 1, § 8 lg-d 1-2, § 9 lg-d 12, § 16 lg 1, § 20 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 159 lg 2 tulenevalt rahuldamisele täies ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus (leppetrahv) summas 30 eurot. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 40 eurot. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud: riigilõiv 75 eurot, maksekäsu menetluskulu 20 eurot, õigusabikulu viie tunni ulatuses hinnaga 80 eurot tunni eest. Kohtu hinnangul on hageja õigusabi tasu põhjendatud ja vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele. Kostja on vaidlustanud kõik hageja väited, seega oli vajalik ka põhjalik vastamine. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 495 eurot ja TsMS § 177 lg 2 järgi viivis menetluskuludelt. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.