Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-117837
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X vastu 40 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. detsembri 2021. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Kostja X (XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 9. detsembri 2021. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-117837 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 13. juunil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu. Kostja esitas vastuväite ja nõue läks üle Harju Maakohtule hagimenetlusse. Hageja esitas 21. juulil 2021 hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 10 eurot on sissenõudmiskulu. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduauto Peugeot 308 omanik / vastutav kasutaja vähemalt alates 19. detsembrist 2017. Kostja sõiduk pargiti 30. mail 2018 hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kostja ei ole leppetrahvi 30 eurot ära tasunud. Hageja märkis 21. oktoobril 2021 esitatud vastuses, et kolmanda isiku allkirjad on erinevad ja ei ole võimalik kindlaks teha, kas sama isik on allkirjastanud väidetava rendilepingu ja kinnituskirja. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei kasutanud sõidukit 30. mail 2018. Kostja rentis sõidki 5. märtsil 2018 kolmandale isikule. Sõiduki valdus ja kasutusõigus oli üle antud Y-le. Rendilepingu järgi oli rendiperioodiks üks aasta ning selle aja sisse jääb parkimiskokkuleppe sõlmimise kuupäev 30. mail 2018. Hageja ei ole tõendanud mh järgmisi asjaolusid: millisel aadressil sõiduk pargiti; mis kuupäeval sõiduk pargiti; kust tuleneb hagejal õigus sel aadressil parkimist korraldada; kas kõik parkla sissepääsud olid tähistatud nõuetekohaste liikluskorraldusvahendi ja parkimistingimustega ja kas vastavad tingimused olid sõiduki juhtidele nähtavad. Hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude tekkimist. Parkimistingimused on tüüptingimustena tühised punktide 3 ja 4 osas. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 9. detsembri 2021. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 495 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohus tuvastas, et kostja oli sõiduki Peugeot 308 numbrimärgiga XXXXXX omanik / vastutav kasutaja alates 19. detsembrist 2017. Pooled vaidlevad selle üle kas ja kus oli sõiduk pargitud, millisel ajal ja millistel tingimustel ja kelle vahel oli parkimisleping sõlmitud, kas leppetrahv on tüüptingimusena tühine, kas leppetrahvi nõue on esitatud mõistliku aja jooksul ja kas kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Kohtule esitatud fotodelt on näha, et sõiduk Peugeot 308 numbrimärgiga XXXXXX on pargitud parkimisalal EP 114. Parkimisala sissesõidul on infotahvlid ja liiklusmärgid, millest on selgelt
võimalik aru saada, et tegemist on eraparklaga, kus parkimisel tuleb tasuda parkimistasu. Infotahvlil on kirjas lepingu tingimused. Fotodelt on näha, et sõiduki esiklaasile on asetatud leppetrahvi nõue. Fotod on tähistatud kuupäeva ja kellaajaga ning GPS koodinaatidega. Järelikult on võimalk üheselt tuvastada, et sõiduk Peugeot 308 numbrimärgiga XXXXXX oli
30.mail 2018 pargitud Pärnu mnt 148, Tallinn kinnistule. Hageja esitatud piltidelt on nähtav, et parklasse sisse- ja väljasõidu juures asuvad tahvlid parkimistingimustega ning tsooni info. Nimetatud tüüptingimused esitavad muuhulgas tingimused sõiduki parkimiseks ja hageja selgesõnalise tahte lepingu sõlmimiseks, kui sõidukiga parkija auto hageja parklasse pargib. Parkimislepingu tingimuste p 1 järgi teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks ning sõiduki parkimist käsitletakse teona, milles väljendub parkija nõustumus parkimistingimustega. Hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Leppetrahv ei ole tüüptingimusena tühine, sest see ei kahjusta lepingupoolt ebamõistlikult. Leppetrahv on seadusega ette nähtud lepingu täitmise tagamiseks, seda kohaldab hageja vaid lepingu kõige olulisemate tingimuste rikkumise, st tasu maksmata jätmisel. Leppetrahvi suurus on proportsionaalne, arvestades parkimistasu suurust viis eurot ööpäeva eest ning 50 senti poole tunni eest. Kohtu hinnangul ei saa kostja eeldada, et tal on võimalik kolmandatele isikutele kuuluvat eramaad piiranguteta kasutada. Fotodelt on näha, et parkla sissesõidu juures on selgelt sõnastatud, et tegemist on eraparklaga. Parkimistingimused sätestavad, et parkida tohib ainult peale parkimistasu ettemaksmist. Hageja poolt kohtule esitatud piltidega parkimisaladest, kostja auto parkimisega nimetatud aladel ning parkimistingimustega, on tõendatud, et poolte vahel oli lepingu sõlmimisel kokku lepitud ka leppetrahvi kohaldamises. Parkimisala parkimislepingu tingimustes punktist 6 nähtub, et parkimistingimuste rikkumise korral kuulub rikkuja poolt maksmisele leppetrahv summas 30 eurot. Hageja on väljastanud kostjale leppetrahvid parkimistingimuste korra kontrollimisel eelnimetatud kuupäevadel ning esitanud selle kohta kostjale leppetrahvi nõude, jättes vastavasisulise kviitungi kostja auto kojamehe vahele. Fotodelt on tuvastatav, et kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on asetatud leppetrahvi kviitung. Foto suurendamisel on võimalik tuvastada, et tegemist on leppetrahvi nõudega. Foto dateeringu järgi on leppetrahvi kviitung paigaldatud autole rikkumise päeval. Eeltoodust tulenevalt on hageja esitanud korrektselt vastavalt VÕS § 159 lg-le 2 kostjale koheselt leppetrahvikviitungid kostjapoolse lepingu rikkumise korral ning jätnud vastava teate kostja auto kojamehe vahele. On tavapärane, et leppetrahvi kviitung jäetakse auto kojamehe vahele. Parkimisala parkimistingimuste punkt 8 kohaselt tuleb leppetrahv tasuda 14 päeva jooksul nõude esitamise kuupäevast arvates. Leppetrahvi nõue on väljastatud 31. mail 2018, hageja esitas leppetrahvi nõude kviitungina kostja autole. Leppetrahvi nõudelt nähtuvalt oli vastava
leppetrahvi tasumise kuupäev 13.06.2018. Kostja ei ole nimetatud kuupäevaks leppetrahvi ära tasunud. Nõue on muutunud sissenõutavaks. Asjas ei oma tähtsust see, millisel õiguslikule alusel (leping, omandiõigus) oli hagejal õigus parkimist korraldada, sest see ei mõjuta hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu kehtivust ega tingimusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta on leppetrahvi kohustuse täitnud. Kostja on esitanud kohtule rendilepingu, mille järgi kasutas sõidukit kolmas isik. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada lisatõendeid, sest ei pidanud rendilepingut usaldusväärseks tõendiks. Samuti ei saa olla usaldusväärne kolmanda isiku, väidetava rentniku, kinnitus, et ta kasutas sõidukit. Kolmas isik ei ole Eesti Vabariigi kodanik ega püsielanik, mistõttu ei saa kohus rahvastikuregistri vahendusel veenduda, et isik tegelikkuses eksisteerib. Juhiloa koopia esitamine ei kõrvalda kohtu kahtlusi. Rendilepingust ega ka kinnitusest ei nähtu, et kolmandal isikul oleks olnud kohustust tasuda kõikide sõiduki kulude sh leppetrahvide eest. Ka on rendileping sõlmitud käsikirjaliselt ja kostja ei ole usaldusväärselt näidanud ära, et leping leppetrahvi kohaldamise ajal eksisteeris, näiteks, et oleks tasutud rendimakseid. Hageja on kohtule esitanud Omniva väljavõtte, millest nähtub, et hageja on teinud kulutusi võla sissenõudmiseks 10 euro ulatuses. Hageja on tõendanud sissnõudmiseks kulutuste tegemise. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme. Maakohus hindas vääralt tõendeid. Sõiduk oli antud kolmanda isiku kasutusse ning kostja esitas selle kohta tõenditena sõiduki rendilepingu, kolmanda isiku juhiloa ja kinnistuskirja, et 30. mail 2018 oli sõiduk kolmanda isiku valduses. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli õigus 30. mail 2018 korraldada parkimist aadressil Pärnu mnt 148, Tallinn ja et ta oli selle kinnisasja omanik või valdaja. Kui hageja seda tõendanud ei ole, siis on nii parkimisleping ja lepptrahvinõue tühised. Hageja ei ole tõendanud, et 30. mail 2018 oli kinnistu märgisatud igal sissesõidul parkimistingimustega. Samuti ei ole hageja tõendanud, et sõiduk oli pargitud aadressil Pärnu mnt 148, Tallinn, samuti seda, mis kuupäeval pargiti mootorsõiduk sinna ehk millal sõlmis mootorsõidukijuht parkimiskokkuleppe hagejaga ning kuidas avaldas kostja tahet sõlmida hagejaga parkimisleping hageja poolt väidetud parkimistingimustel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (alates 1. jaanuarist 2022 kehtivas redaktsioonis vastavalt 3500 eurole ja 7000 eurole), menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1
esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 40 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue ülal nimetatud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks, st maakohus ei välistanud ringkonnakohtu tuginemist TsMS § 637 lg-le 21.
8.Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm asjas nr 2-17-13363, p 15).
9.Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus leidis tõendeid hinnates, et kostjale kuuluv sõiduk oli 30. mail 2018 pargitud Pärnu mnt 148, Tallinn kinnistule parkimisalale EP 114 ning parklasse sisse- ja väljasõidu juures asuvad tahvlid parkimistingimustega ning tsooni info. Maakohus tuvastas, et parkimislepingu tingimuste p 1 järgi teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks ning sõiduki parkimist käsitletakse teona, milles väljendub parkija nõustumus parkimistingimustega. Samuti tuvastas maakohus, et parkimisala parkimislepingu tingimuste punktist 6 nähtub, et parkimistingimuste rikkumise korral kuulub rikkuja poolt maksmisele leppetrahv summas 30 eurot. Leppetrahvikviitung lepingu rikkumise kohta jäeti kostja auto kojamehe vahele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eeltoodud asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega tõendeid ebaõigesti hinnatud. Maakohus leidis, et kostja esitatud rendilepingut ja kolmanda isiku kinnituskirja ei saa pidada usaldusväärseteks tõenditeks. Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu seisukohaga ja lisab, et pärast kinnituskirja maakohtule esitamist tugines hageja sellele, et rendilepingu ja kinnistuskirja on allkirjastanud erinevad isikud, sest nendel olevad allkirjad on erinevad, viidates TsMS §-le
277.Kostja ei ole allkirjade erinevust selgitanud. Kostja heidab maakohtule ette seda, et maakohus on menetluses omaalgatuslikult kostja kahjuks tõendeid kogunud, viidates maakohtu seisukohale, milles maakohus leidis, et kolmas isik ei ole Eesti Vabariigi kodanike ega püsielanik, mistõttu ei saa kohus rahvastikuregistri
vahendusel veenduda, et isik tegelikkuses eksisteerib. Ringkonnakohus selgitab, et lihtmenetluses võib kohus koguda tõendeid ka omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p 8). Maakohus ei rikkunud lihtmenetluses menetlusõiguse norme. Eeltoodut tulenevalt ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi viisil, mis annaks põhjust maakohtu otsust tühistada, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.