Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
03.12.2021, tsiviilkantselei kaudu
Tsiviilasi
AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu hagi S Bi vastu võla, viivise, intressi nõudes
Hagihind
181 745,50 €
Menetlusosalised esindajad
ja
2-20-9249
nende Hageja: AS Citadele banka (registrikood 40103303559, aadress Republikas laukums 2A, Riia, Läti Vabariik, Eesti filiaali kaudu, registrikood 11971924, Narva mnt 63/1, 10152 Tallinn) Esindaja E K, e-post: xxx Kostja: S B (isikukood: xxx Aadress: xxx), esindaja M S, e-post: xxx
Menetluse liik
Kirjalik menetlus, varasemalt suuline menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista S Bilt AS-i Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) kasuks põhivõlga 162005,15 eurot, intressi 1266,55 eurot ja viiviseid 10000 eurot.
3.Jätta AS-i Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) menetluskulud 95% ulatuses S Bi kanda ja mõista S Bilt AS-i Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulude katteks 1710 €.
4.Välja mõista S Bilt AS-i Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) kasuks alates käesoleva lahendi jõustumisest võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni.
5.Jätta S Bi menetluskulud 5% ulatuses AS-i Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) kanda ning lisaks jätta S Bi menetluskulud, mis tal tekkisid tasaarvestusavalduse esitamisega ja 15.09.21 istungiga, tema enda kanda.
6.Jätta S Bi menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kulude taotluse esitamata jätmise tõttu. Edasikaebamise kord, tähtaeg 1 (12)
Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused (26.06.20)
1.Hageja ja OÜ Xxx 17.08.2015 sõlmisid laenulepingu nr xxx, millega hageja andis OÜ-le Xxx laenu 115 000 eurot. Laenulepingu põhitingimuste p 5 järgi oli esimene maksegraafiku järgne makse 30.09.2015 ja p 6 kohaselt oli laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 16.08.2020. Laenulepingu põhilepingu p 7 kohaselt oli intressimäär laenusumma kasutamise eest aastas 4,5%, millele lisandus 6 kuu euribor. Leping on ennetähtaegselt lõpetatud 11.07.2017. Nõue kohustuse täitmiseks on edastatud ka käendajale 11.07.2017 tähtajaga 25.07.2017. OÜ Xxx jäi laenu põhiosamaksete tasumisega võlgnevusse alates 2017.a mai osamaksest. Maksegraafiku järgsete osamaksete jääk 2017.a. maist kuni maksegraafiku lõpuni on 95 489,98 eurot. Nimetatud summa 95489,98 eurot moodustab hageja nõude põhisumma. Hageja arvestab laenulepingust tulenevalt põhinõudelt (tagastamata laenult) viivist 0,15 % aastas vastavalt lepingu punktile 12. Lepingu ülesütlemisest 07.07.2017 kuni Xxx OÜ pankroti väljakuulutamiseni 08.09.2017 on viivist arvestatud põhisummalt 95489,98 eurot viivisemääraga 0,15 % 63 päeva eest kokku 9023,80 eurot. Nimetatud summa 9023,80 eurot moodustab hageja nõude viivisesumma.
2.17.08.2015 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxx. Käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt kohustub käendaja (kostja), mistahes lepingu rikkumise korral põhivõlgniku poolt, tingimusteta ja tagasivõtmatult, vastutama solidaarselt võlgniku ja kaaskäendajaga ning tasuma võlausaldajale võlgnevuse summas või summades kokku kuni 115 000 eurot. Käenduslepingu punkti 1.3 kohaselt võlgnevuseks (käendatavaks kohustuseks) käenduslepingu mõttes loetakse mistahes lepingu kohaselt, lepingu rikkumise või lepingu kehtetuse tõttu võlausaldajale (hagejale) või lepinguga seoses kolmandale isikule (nt notaritasud, riigilõivud, muud tehingukulud jms) tasumisele kuuluvaid summasi, sealhulgas põhisummasi, nii fikseeritud kui muutuvaid intresse, viiviseid, leppetrahve, kulude hüvitamist, riigilõive, muid tasusid jne. Võlgnevuse algne suurus on näidatud käenduslepingu p 1.1.1 ja selleks on 115 000 eurot. Käenduslepingu punkti 2.4. kohaselt käenduslepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed tasub käendaja (kostja) võlausaldajale (hagejale) sellises valuutas, millises on põhivõlgniku võlgnevus võlausaldaja ees, viivitamata ja ilma tasaarvestuse ja vastunõudeta, arvestamata maha või pidamata kinni mingeid summasid või makse. 30.01.2020 edastas hageja kostjale, kui käendajale veelkord nõude käendatava kohustuse täitmiseks. Nõue sisaldas hoiatust, et nõude täitmata jätmisel korral pöördub hageja võla sissenõudmiseks kohtusse. Nõudest hoolimata jäi kostja käenduskohustuse täitmata.
3.17.10.2012 sõlmisid hageja ja OÜ Xxx arvelduskrediidi lepingu nr xxx arvelduskrediidi limiidiga 100 000 eurot, mis nähtub lepingu põhitingimuste punktist 2. Lepingu 2 (12)
üldtingimuste I mõistete kohaselt on arvelduskrediidi limiit krediidisaajale panga poolt lepingu alusel antud maksimaalne summa, mis ületab krediidisaaja arvelduskonto rahaliste vahendite jäägi ja mille piires on krediidisaajal õigus sooritada pangaoperatsioone vastavalt lepingu tingimustele. Lepingu põhitingimuste p 9 kohaselt oli intressi tasumise päev igakuiselt kuu viimasel päeval. Lepingu põhitingimuste punkti 5 kohaselt oli intressimäär 6,5 % aastas kasutatud arvelduskrediidi limiidilt, millele lisandub 6 kuu euribor. Lepingu lisa 3 kohaselt oli arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäev 24.10.2017. Lepingu üldtingimuste punkt 2.1. kohaselt kohustub krediidisaaja kasutatud arvelduskrediidi summa pangale täielikult välja maksma arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäeval, tagades arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäeval piisavate rahalise vahendite olemasolu arvelduskontol, lepingus ette nähtud ja tasumata varaliste kohustuste, sealhulgas kasutatud ja tagastamata arvelduskrediidi summa ja viiviste tasumiseks. Leping on ennetähtaegselt lõpetatud 07.07.2017. Nõue kohustuse täitmiseks on edastatud ka käendajale 11.07.2017 tähtajaga 25.07.2017. Lepingu lõppemise hetkel oli limiit täies ulatuses so 100 000 eurot tagastamata, tasumata oli intress 1266,55 eurot ja viivis 65,16 eurot, mis nähtub nõudest kõigi varaliste kohustuste täitmiseks.
4.Tagatisvara müügist saadud tulemist 82 450 eurot on rahuldatud laenulepingust xxx tulenev nõue täies ulatuses (põhivõlg ja intress) summas 48 965,17 eurot (seetõttu ei ole see leping hagi esemeks) ning vähendatud on arvelduskrediidilepingust tulenevat põhivõlga (tagastamata limiiti) summas 33 484,83 eurot. Hagi esitamise seisuga on OÜ Xxx tagastamata arvelduskrediidi põhisumma 66 515,17 eurot ning (100 000 – 33 484,83 eurot= 66 515,17) ja intress 1266,55 eurot. Nimetatud summa 66 515,17 eurot moodustab hageja nõude põhisumma ning 1266,55 eurot moodustab hageja nõude intressisumma. Hageja arvestab arvelduskrediidilepingust tulenevalt põhinõudelt (tagastamata limiidilt) viivist 0,15 % aastas vastavalt arvelduskrediidi lepingu punktile 5.1. Lepingu ülesütlemisest 07.07.2017 kuni Xxx OÜ pankroti väljakuulutamiseni 08.09.2017 on viivist arvestatud põhisummalt 100 000 eurot viivisemääraga 0,15 % 63 päeva eest summas 9450 eurot. Nimetatud summa 9450 eurot moodustab hageja nõude viivisesumma.
5.17.10.2012 sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxx xxx. Käenduslepingu p 2.1 kohaselt kohustub käendaja (kostja 1), mistahes lepingu rikkumise korral põhivõlgniku poolt, tingimusteta ja tagasivõtmatult, vastutama solidaarselt võlgniku ning tasuma võlausaldajale võlgnevuse summas või summades kokku kuni 100 000 eurot. Käenduslepingu p 1.3 kohaselt võlgnevuseks (käendatavaks kohustuseks) käenduslepingu mõttes loetakse mistahes lepingu kohaselt, lepingu rikkumise või lepingu kehtetuse tõttu võlausaldajale (hagejale) või lepinguga seoses kolmandale isikule (nt notaritasud, riigilõivud, muud tehingukulud jms) tasumisele kuuluvaid summasi, sealhulgas põhisummasi, nii fikseeritud kui muutuvaid intresse, viiviseid, leppetrahve, kulude hüvitamist, riigilõive, muid tasusid jne. Võlgnevuse algne suurus on näidatud käenduslepingu p 1.1.1 ja selleks on 100 000 eurot. Käenduslepingu punkti 2.4. kohaselt käenduslepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed tasub käendaja (kostja 1) võlausaldajale (hagejale) sellises valuutas, millises on põhivõlgniku võlgnevus võlausaldaja ees, viivitamata ja ilma tasaarvestuse ja vastunõudeta, arvestamata maha või pidamata kinni mingeid summasid või makse. 30.01.2020 edastas hageja kostjale, kui käendajale nõude käendatava kohustuse täitmiseks. Nõue sisaldas hoiatust, et nõude täitmata jätmisel korral pöördub hageja võla sissenõudmiseks kohtusse. Nõudest hoolimata jäi kostja käenduskohustuse täitmata.
6.Hageja palub mõista kostjalt AS Citadele banka Eesti filiaali kasuks välja põhivõlg 162 005,15 eurot, intress 1266,55 eurot ja viivis 18473,80 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja riigilõiv summas 1800 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. 3 (12)
7.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Tegemist on Xxx OÜ kohustuse rikkumisest tuleneva juriidilise isikuga sõlmitud lepingutest tuleneva viivisemääraga, mille tõttu ei saa viivist vähendada. Hageja ei ole käenduskohustuse täitmisega viivitamise eest viivist nõudnud, vaid nõuab põhivõlgnik viivist. Hageja ei nõustunud tasaarvestusega, leidis, et see on tõendamata. Hageja ei ole kahju tekitanud kostjale. Hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet suhtes laenusaajaga, laenusaaja oli toimiv ja kasumlik ettevõte. Kostja oli juhatuse liige, ettevõtte majandusliku seisukorraga kursis, oli võlgniku osanik 60% ja teises äriühingus 100% osanik. Lisaks oli tal kinnistu ja avaldas oma sissetulekud käenduskohustuse võtmisel. Käenduslepingud ei ole heade kommetega vastuolus. Kostja vastuväited (28.10.20. 08.03.21, 13.04.21, 04.06.21, 10.09.21)
8.Hageja ja Xxx OÜ (pankrotis) sõlmisid 17.08.2015 laenulepingu nr xxx, mille alusel sai Xxx OÜ laenu ja pankroti välja kuulamise hetkeks on jäänud tasumata põhivõlg summas 95 489,98 eurot ja perioodil 07.07.2017 – 08.09.2017 viivised summas 9023,80 eurot. 17.08.2015 oli hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping nr xxx, mille alusel on kostjal tasumata 95 489,98 eurot ja perioodil 07.07.2017 – 08.09.2017 viivised summas 9023,80 € ja mis tulenevad Xxx OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr xxx.
9.17.10.2012 oli hageja ja Xxx OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud arvelduskrediidi leping nr xxx, mille alusel oli Xxx OÜ-l pankroti välja kuulamise hetkeks jäänud tasumata põhivõlga 100 000 eurot ja perioodil 07.07.2017 – 08.09.2017 arvestatud viivised 9450 eurot. 17.10.2012 oli hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping nr xxx, mille alusel oli kostjal kohustus tasuda võlga 66 515,17 eurot ja perioodil 07.07.2017 – 08.09.2017 arvestatud viivised 9450 eurot, mis on täitmata ja tulenevad Xxx OÜ -ga sõlmitud arvelduskrediidi lepingust nr XXX.
10.17.10.2012 sõlmitud käenduslepingu järgi oli käenduse maksimumsumma 100 000 eurot ja 17.08.2015 käenduslepingu järgi vastavalt 115 000 eurot, juhuks kui OÜ Xxx jätab kohustused täitmata. Seega võttis kostjale endale kohustused hageja ees 215 000 eurot.
11.Hageja nõue 250 000 eurot Xxx OÜ ja kostja vastu oli tagatud täies hüpoteegiga, mis oli seatud kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxx. Selle kinnistu turuväärtus oli 25.03.2012 1 904 000 eurot. Kohtutäituri müüs selle kinnistu 18.12.2019 85 000 euro eest, mis on 17% esimese enampakkumise alghinnast. Sundtäitmise menetluse käigus kaotas kostja kinnisvara turuhinnaga mitte vähem kui 1 500 000 eurot summa 85 000 euro eest.
12.Kostja leiab, et viivise määr 0,15% päevas või 54,75% aastas on ebamõistlikult suur. Kostja palub vähendada viivise määra kuni VÕS § 94 lg 1 ettenähtud määrani. Kostja sissetulekuks on brutotöötasu 300 eurot ja Eesti Töötukassa hüvitis 210,49 eurot kuus. Nimetatud summad on väiksemad, kui Eesti Vabariigis kehtiv töötasu minimummäär. Eesti Töötukassa 07.11.2019 otsuse nr xxx alusel on kostjale alates 18.10.2019 kuni 17.10.2022 on määratud osaline töövõime. Kostja terviseseisund ei parene ning osaline töövõime tõendavad seda, et kostjal puudub võimalus töötada täie koormusega. Nii ei ole kostjal võimalust praegu ja tulevikus teenida raha suuremas ulatuses selleks, et rahuldada hageja nõue täies või osaliselt. Viivis on nagu trahv (sanktsioon), mille võlausaldaja peab esitama võlgnikule mõistliku aja jooksul. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 25.07.2017. Hageja esitas 11.07.2017 koostatud nõude käendatava kohustuse täitmiseks nr 26/0601/1707267. Nimetatud nõudes teatas hageja kostjale sõlmitud hageja ja Xxx OÜ vahel laenulepingu lõppemisest. Oma kirjas ei teatanud hageja leppetrahvi nõudest. Hageja esitas 09.07.2018 kohtutäiturile xx ́ile täitmisavalduse kostja vastu võlgnevuse 270 457,74 eurot sissenõudmiseks hüpoteegiga tagatud kinnisasja arvel (xxx). 18.12.2019 müüs kohtutäitur kinnistu hinnaga 85 000 eurot, mis on 17% esimese enampakkumise alghinnast. Pärast kinnistu võõrandamisest hageja ei esitanud kostjale viivisenõue. 4 (12)
Viivisenõude hageja esitas kostjale vaid 30.01.2020 (hagiavaldusele lisa 7), so 2,5 aastat pärast põhinõude sissenõutavaks muutumisest, mida ei saa lugeda mõistlikuks ajaks.
13.Kohustuse täitmise tagamiseks soetas kostja 07.04.2017 kinnistu asukohaga xxx hinnaga 510 000 €. Nimetatud kinnistu oli koormatud 5 hüpoteegiga kokku summas 490 620 eurot hageja kasuks. Kinnistu tegelik turuhind oli umbes 1 900 000 eurot, mistõttu nii hageja kui ka kostja olid kindlad, et kostja maksekohustused hageja ees on tagatud täies ulatuses. Kostja arvab, et temale kuuluva kinnisasjal, mille turuhind oli umbes 1 900 000 eurot, lasuvate hüpoteekidega olid tagatud käenduslepingutega kokku 215 000 € võetud maksekohustused.
14.Käenduslepinguid sõlmides rikkus hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet seeläbi, et ei kontrollinud piisavalt kostja majanduslikku seisundit ja sõlmis käenduslepingu, kuigi oleks pidanud sellest keelduma, kuna kostja majanduslik seisund ei võimaldanud laenu tagasi maksta. Kostja leiab, et 16.10.2012 sõlmitud käendusleping nr XXX KL ja 17.08.2015 sõlmitud käendusleping nr xxx on heade kommetega vastuolus, kuna kostja ehk käendaja vastutuse maksimumsumma on kostja sissetulekute suhtes (arvestades sh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingute sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita. 2012. aastal oli kostja palk 290 eurot ja 2015.a. oli palk veebruar – mai 460 eurot ja alates juunist 390 eurot kuus. Kostjal ei olnud teisi sissetulekuid. Kostjal ei olnud kinnisvara, kostja omandis ei olnud sõidukeid. Kostja omandis oli vaid Xxx OÜ osa nimiväärtusega 1 250 eurot, mis moodustas 50% osakapitalist. Seega nii 2012a. kui ka 2015a. oli kostja igakuine sissetulek minimaalne. xxx OÜ osa nimiväärtusega 2 556 eurot, osaühingute majandusaasta aruanded tõendavad, et nimetatud firmade majandustegevus oli kahjumlik.
15.Kostja leiab, et käenduslepingut sõlmides ei ole hageja olnud vastutustundlik, mistõttu sõlmitud käenduslepingud on heade kommetega vastuolus, arvestades nende tulevikuperspektiivi. 2012.a. kui ka 2015.a. käenduslepingute sõlmimisel ei olnud Xxx OÜ krediidivõimeline ja ka kostjal puudusid võimalused täita Xxx OÜ eest võlakohustused, millest oli hageja teadlik. Kostja poolt on täidetud 2 käendustaotlust, kus on märgitud kostja igakuiseks sissetulekuks 1 000 eurot kuus, kuid nimetatud sissetuleku suuruse pidi kostja taotlusesse kirjutama, kuna seda pakkus talle hageja töötaja, kes seletas, et taotluse vormistamine on formaalne protseduur, mis annaks anda laenu Xxx OÜ-le taotluse ulatuses. Käendustaotlustes on märgitud, et kostja volitab AS Citadele banka Eesti filiaal esitatud andmeid kontrollima ja täpsustama ning valeandmete esitamise eest AS Citadele banka Eesti filiaal jätab endale õiguse keelduda käenduslepingu sõlmimisest ilma täiendavate selgitusteta. Seega, hagejal olid nii õigused kui ka kohustused kontrollida käendaja finantsvõimalusi, kas käendaja suudab täita võlakohustusi.
16.Hageja oli huvitatud laenu andmisest Xxx OÜ-le andmisest ja laenulepingu sõlmimisel ei olnud hagejale oluline, kas käendaja suudab täita Xxx OÜ võlakohustusi. Käenduslepingu sõlmimisel hageja esindaja seletas kostjale, et lepingu sõlmimine on kohustuslik, kuid see on formaalne, mistõttu käendustaotluste täitmisel hageja pakkus kostjale märkida sissetuleku summana 1000 eurot kuus. Seega palus hageja esindaja kostjat käenduslepingute sõlmimisel märkida taotlusele valed andmed kostja sissetuleku kohta ning hageja ei kontrollinud tahtlikult laenu andmisel kostja sissetulekuid ja krediidivõimekust. Nii teeskles hageja laenu andmise eesmärgil, et kostja poolt esitatud andmed on õiged. Kostja finantsvõimalusi arvestades oli tõenäoline, et kostja ei suuda täita laenusaaja Xxx OÜ eest võlakohustusi.
17.Kostja leiab, et vastutustundliku laenamise kohustuste rikkumisega hageja tekitas kostjale kahju summa 181 745,50 eurot, so hageja nõude ulatuses kostja vastu. 10.09.21 tegi kostja tasaarvestusavalduse 181 745,50 eurot ulatuses hageja nõudega. Kohtu põhjendused 5 (12)
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
19.VÕS § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisel laenu ja teine pool kohustub selle tagastama. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid.
20.VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud ja p 2 alusel, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Lepingu lõppedes (ülesütlemisel) on krediidiandjal õigus nõuda kohustuse täitmist – võlgnetava krediidi tagastamist ning lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 399 lg 1 p 1, 2, § 401 lg 1, § 396 lg 1, 397 lg 1 järgi.
21.VÕS § 76 lg 1, 2 alusel tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu ja seadusega. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täiutmist, viivist VÕS §101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi. Vaidlustamata asjaolud o Hageja ja OÜ Xxx sõlmisid 17.08.2015 laenulepingu nr 604-15-J (lk 59), millega hageja andis OÜ-le Xxx laenu 115 000 eurot, laenu tagastamise tähtaeg oli 16.08.2020. Laenulepingu p 7 kohaselt tuli tasuda intressi ja see selle määr oli aastas 4,5%, millele lisandus 6 kuu euribor. Leping on ennetähtaegselt lõpetatud 11.07.2017. Lepingu p 12 järgi on laenusaajal kohustus tasuda võlalt viivist 0,15% päevas. o OÜ Xxx jäi hagejale võlgu laenu 95489,98 eurot, viivist kuni laenusaaja pankrotini 9023,80 eurot, kokku 104513,78 eurot. o 17.08.2015 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxx (lk 13). Käenduslepingu p 2.1 kohaselt vastutab kostjast käendaja võlgnikuga solidaarselt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kokku kuni 115 000 eurot. o Hageja esitas kostjale laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmiseks nõude
30.01.20.o Kostja ei ole laenulepingust nr xxx tulenevaid kohustusi ja võlga ning viivist kokku 104513,78 eurot oma käenduslepingu nr xxx järgi täitnud. o Hageja ja OÜ Xxx sõlmisid 17.10.2012 arvelduskrediidi lepingu (lk 15) nr XXX arvelduskrediidi limiidiga 100 000 eurot (lepingu põhitingimuste p 2). Lepingu põhitingimuste p 9 kohaselt tuli saadud krediidilt tasuda intressi igakuiselt kuu viimasel päeval ning p 5 kohaselt oli intressimäär 6,5 % aastas kasutatud arvelduskrediidi limiidilt, millele lisandub 6 kuu euribor. o Arvelduskrediidileping on ennetähtaegselt lõpetatud 07.07.2017. Hageja esitas käendajale 11.07.2017 tähtajaga 25.07.2017 lepingust tuleneva nõude täitmiseks ja andis tähtaja 25.07.17. OÜ Xxx oli lepingu lõppemise aja seisuga hagejale võlgu krediiti 100 000 €, intressi 1266,55 €, viivis 65,16 €. 6 (12)
o Tagatisvara müügist saadud tulemist 82 450 eurot on rahuldatud teisest, mitte hagetavatest, laenulepingust nr xxx tulenev nõue täies ulatuses (põhivõlg ja intress) summas 48 965,17 eurot ning selle tõttu on arvelduskrediidilepingust XXX tulenevat põhivõlga vähendatud (tagastamata limiiti) 33 484,83 eurot ulatuses. o Hagi esitamise seisuga on OÜ Xxx tagastamata arvelduskrediidi põhivõlg 66515,17 eurot ning (100 000 – 33 484,83 eurot= 66 515,17) ja intressivõlg 1266,55 eurot. o Arvelduskrediidilepingu p 5.1 järgi on viivis võlalt päevas 0,15% ning alates ülesütlemisest 07.07.2017 kuni Xxx OÜ pankroti väljakuulutamiseni 08.09.2017 on viivis põhisummalt 100 000 63 päeva eest summas 9450 eurot. Nimetatud 9450 eurot moodustab hageja nõude viivisesumma. o Arvelduskrediidilepingust tulenev OÜ Xxx võlg on 66515,17 € ja intressivõlg 1266,55 € ning viivis on 9450 €. o 16.10.12 sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr XXX KL (lk 25). o Käenduslepingu p 2.1 kohaselt kohustub kostja solidaarselt võlgnikuga vastutama arvelduskrediidilepingu rikkumise korral põhivõlgniku kohustuste täitmise eest kuni 100 000 eurot. o 30.01.2020 edastas hageja käendajale nõude käendatava kohustuse täitmiseks, mida kostja ei ole tasunud. o Põhivõlgnik võlgneb hagejale laenulepingust ja arvelduskrediidilepingust tulenevalt kokku laenu 162 000 €, arvelduskrediidilepingu järgi intressi 1266, 55 € ja mõlema lepingu järgi kokku viivist 18473,80 €. Kostja ei ole neid kohustusi tulenevalt temaga sõlmitud käenduslepingutest täitnud.
22.Eeltoodut hinnates leiab kohus, et hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud laenuleping nr xxx ja arvelduskrediidi leping nr XXX on VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingud, kuivõrd põhivõlgnik sai professionaalselt krediidiandjalt laenu ja arvelduskrediiti, millelt tuli maksta intressi. Lisaks leiab kohus, et põhivõlgnik ei täitnud oma lepingust tulenevat laenu tagasimakse kohustust laenulepingu nr xxx järgi ning lepingu nr XXX tulenevat arvelduskrediidi ja sellelt tasumisele kuuluva intressi maksmise kohustust. Kuna vaidlust polnud selle, et mõlemad lepingud on üles öeldud, siis on hagejal õigus nõuda põhivõlgikul kohustuse täitmist, so võla ja intressi tasumist ning täitmisega viitamis eest viivist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 lg 1, § 396 lg 1, 397 lg 1 järgi. Vaidlus
23.VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik (alates 05.04.2011 kehtiv redaktsioon), lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 144 lg 2 järgi peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.
24.Kohus peab kontrollima omal algatusel, kas käenduskohustus on ülalviidatud sätete järgi kehtiv, sest kui käenduskohustus pole kehtiv, ei ole hagejal nõuet kostja vastu.
25.Kohtule esitatud hageja ja kostja vahelisest käenduslepingust nr xxx 14.08.15 (lk 13) nähtub, et see on kostja poolt alla kirjutatud. Lepingu p 2.1 nähtuvalt on käendaja vastutus kuni 115 000 €. Käendaja vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust nr xxx ning tema vastutus põhivõlgnikuga on solidaarne. 7 (12)
26.Kohtule esitatud hageja ja kostja vahelisest käenduslepingust nr XXX KL 16.10.12 (lk 25) nähtub, et see on kostja poolt alla kirjutatud. Lepingu p 2.1 nähtuvalt on käendaja vastutus kuni 100 000 €. Käendaja vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust nr xxx ning tema vastutus põhivõlgnikuga on solidaarne.
27.Seega on kostjaga sõlmitud vaidlusaluste käenduslepingute puhul tegemist tarbijakäenduslepingutega, need on kehtivad VÕS § 143 lg 1, 2, § 144 lg 1 järgi ja ülalviidatud laenulepingust ja arvelduskrediidilepingust tulenevalt on kostja vastutus hageja ees põhivõlgnikuga solidaarne.
28.Kostja leidis, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtete ja käenduslepingud on heade kommetega vastuolus.
29.TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Riigikohus on 31.01.2018. a otsuses kohtuasjas nr 2-14-21710 punktis 49 asunud seisukohale, et käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: 1) käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; 2) käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; 3) käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustustolulises osas täita; 4) eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.
30.Kostja ei ole eitanud asjaolu, ta oli põhivõlgniku kui äriühingu juhatuse liige. Hageja esitas kohtule põhivõlgniku äriregistri väljavõte (hageja 20.05.21 lisa 1) ning tema 2012.a. raamatupidamise aruande ning 2014.a. majandusaasta aruande (20.05.21 lisa 2, 4). Nendest tõenditest nähtuvalt oli kostja alates 14.08.12 põhivõlgiku (Xxx OÜ) 60% ehk enamusosanik ja alates 18.03.13 juhatuse liige. Põhivõlgniku omakapital oli raamatupidamise aruande järgi 2012.a. 255888 €, kasum 272725 € ning 2014.a. oli jaotamata kasum majandusaasta aruande järgi 204599 €. Lisaks esitas hageja kostja käendustaotlused, kus kostja ise on kinnitanud oma sissetulekuid kuus 1000 € (hageja 20.05.21 lisa 6, 7). Nende tõenditega on hageja tõendanud, et nii 2012.a kui põhivõlgik sai arvelduskrediiti kui ka 2014.a. kui põhivõlgnik sai laenu, olid põhivõlgiku majandusnäitajad sellised, mis võimaldasid tal krediiti ja laenu võtta, rääkimata sellest, et kostja oli samal ajal põhivõlgiku juhtiv isik ja 60% ulatuses osanik. Lisaks on hageja tõendanud, et kostja oli 100 % ulatuses laenu, arvelduskrediidi ja käenduslepingute sõlmimise ajal ka OÜ xxx osanik alates 19.06.12 ning alles 2016.a. oli kantud sinna osale keelumärge (kostja 20.05.21 vastuse lisa 4). Kostja esitas küll OÜ Xxx majandusaasta aruanded 2012.a., 2015.a kohta, soovides sellega tõendada, et nimetatud äriühingu varanduslik olukord ei olnud tulukas, ent märgitu ei oma tähtsust, sest laenu- ja arvelduskrediiti anti Xxx OÜ-le (kostja 04.06.21 lisa 1, 2). Lisaks nähtub kostja enda esitatud müügilepingust, et ta ostis 510 000 € eest kinnistu nr xxx (lisa 5) tema endaga seotud OÜ-lt Xxx koos koormatistega 2017.a. (koormatud 5 hüpoteegiga) ja mille eest tasus müüjale põhivõlgnik OÜ Xxx. Eelmärgitud võimaldavad järeldada kohtul, et kostjal olid oskused, teadmised kaalukate tehingute tegemisel 2017.a (ostis küll hiljem kui sõlmiti käenduslepingud). Eeltoodu alusel järeldab kohus, et kostja tegutses ärilistel eesmärkidel. Selline käendaja, kes on käendust andes põhivõlgniku juhatuse liige, osanik ja osanik samal ajal ka teises äriühingus, peab olema majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna teadlikum kui tavatarbija käenduskohustuse andmise ja lepingute allkirjastamise tagajärgedest. Nii peab selline käendaja aru saama ja mõistma äriühingu toimimisest, mõistma majanduses toimuvat, äriga kaasnevaid kohustusi, vastutust, äriga kaasnevaid 8 (12)
riske. Mõlemas käenduslepingus on märgitud kostja vastutuse maksimumsumma, so laenulepingus 115000 € ja arvelduskrediidilepingus 100000 €. Nii pidi kostja, kes juhtis äriühinguid, mõistma, mida tähendab kostja jaoks sellises ulatuses vastutus kui äriühing jätab oma kohustused täitamata, sõltumata kohustuse täitmata jätmise põhjustest (pankrot vm põhjused). Eeltoodu tõttu ei ole kostja mitte TsÜS § 86 lg 1 mõttes põhivõlgnikuga isiklikes suhetes nagu perekonnaliige või koos elav isik, sugulane, vaid kostja seos äriühinguga on majandusliku/varandusliku iseloomuga. Nii ei saa kostjat pidada kuidagi erilises isiklikus sõltuvussuhtes TsÜS 86 lg 1 mõttes põhivõlgnikuga, mis tingiks erilise isikliku soovi käendada põhivõlgnikku. Kui kostja soovis põhivõlgniku varanduslikke kohustusi käendada ja teda soodustada, siis on see majandusliku iseloomuga ning huvist äriühingu kohustusi täita, kuid märgitu ei võimalda järeldada erilist isiklikku ja sellest tulenevat lähedast seost äriühinguga. Kostja esitas kohtule põhivõlgniku kohta väljavõtte Maksu- ja tolliametist, mille kohaselt tasus põhivõlgnik perioodil 2015.a veebruar - mai (aastal kui sõlmiti laenulepingu tagamiseks käendusleping /august 2015) sotsiaalmaksu 152,30 € kuus ja 2015.a. oktoobris- detsembris 126,70 € kuus (kostja 13.04.21 lisa 1) ja et kostja sissetulek oli minimaalne ja see oli tema ainuke sissetulek. Kohus leiab, et sotsiaalmaksu maksmine ja võimalik kostja palga suurus põhivõlgniku juures ei võimalda järeldada, et kostja varanduslik olukord ei võimaldanud tal käenduslepinguid sõlmida ja kohustusi kanda. Kostja oli tegev äris, osanik mitmes äriühingus ning asjaolu, kuidas põhivõlgnik otsustas maksta palka kostjale ja tasuda vastavalt sotsiaalmakse, ei tähenda kostja varanduslikku võimetust vaidlusaluseid käenduskohustusi võtta ja kanda Nii leiab kohus, et kui kostja käendas põhivõlgniku kohustusi olukorras, kus väidetavalt polnud tema varanduslikku olukorda kontrollitud või et ta justkui polnud võimeline kohustusi täitma, siis oli ja pidi ta juhatuse liikmena võimeline käenduskohustuse võtmisel hindama, et ta suudab käendatavat kohustust tegelikult kanda või jätma lepingud sõlmimata. Kostja väited, et panga töötaja soovitas tal panna käenduskohustuse taotlusele kirja palga suuruseks 1000 € ja et see kõik on formaalsus, ei ole usutav, kuna kostja tegutses mitmes äriühingus, tegi, nagu märgitud, eespool mahuka tehingu, ja pidi seega olema võimeline otsustama selle üle, mida ta pangale avaldab ja millises ulatuses ta käenduse võtab. Seega asub kohus järeldusele, et kostja ei saa tugineda väitele, et tema varanduslik olukord ei võimaldanud tal käenduskohustust võtta ning et käendatavad kohustused on äärmiselt koormavad talle. Ülaltoodud hageja poolt kohtule esitatud tõendeid hinnates leiab kohus, et hageja ei ole rikkunud vastutustundlikku laenamise põhimõtet põhivõlgniku ees ning käenduslepingud ei ole vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 järgi. Nii on kostjaga sõlmitud vaidlusalused käenduslepingud kehtivad.
31.VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
32.Hageja on esile toonud hagiavalduses, et kinnistu nr xxx enampakkumisel saadud 82450 eurost on arvestatud osa summast teise laenukohustuse katteks ja ülejäänud summa maha arvelduskrediidilepingu järgsest põhivõlast, mille tulemusel on arvelduskrediidilepingu järgne põhivõla nõue 66515,17 €. Kostja on esile toonud, et kinnistu nr xxx, millega tuli hageja nõuded katta, võõrandati 85 000 € eest täitemenetluses, kuid tegelikult oli kinnistu turuväärtus 1904000 €. Asjaolu, et vaidlusaluse kinnistu turuväärtus oli 25.03.12 1904000 9 (12)
€, on tõendatud kostja poolt kohtule esitatud eksperthinnanguga nr xxx (kostja 28.10.20 vastuse lisa 1). Kinnistu võõrandati täitemenetluses kohtutäitur A. Kreki poolt enampakkumise korras 85 000 € eest 18.12.19 (kostja 28.10.20 vastuse lisad 2,3, hageja 10.12.20 lisa 3, vara enamapakkumise akt), kuid täitemenetluses kujunebki hind enampakkumisel, mistõttu ei oma vaidluses tähendust kostja väited, et kinnistu turuhind oli tegelikult 1904000 €. Pealegi on selle hinna puhul tegemist 2012.a hinnaga mitte 2019.a. hinna või turuväärtusega. Kostja on esitanud tõendina selle kinnistu müügilepingu 07.04.17 (08.03.21 vastuse lisa 1), millest nähtuvalt ostis ta selle 510 000 € eest (põhivõlgnik tasus), millest nähtuvalt oli seatud kinnistule mitu hüpoteeki hageja kasuks, kuid märgitu ei tähenda, et kui kinnistu müüdi enampakkumisel, et siis oleks enampakkumisel pidanud kujunema hind suuremaks kui see tegelikult kujunes ja et selleks oleks saanud rahuldada kõik hageja nõuded. Nii asub kohus järeldusele, et kostja väiteid sellest, et kinnistu väärtuse 1904000 € eest saanuks katta kõik hageja nõuded, on alusetud. Kui enampakkumine oli kostja hinnangul alusetu, ebaõige, saanuks kostja seda vaidlustada TMS § 223 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi korras, kuid selliseid tõendeid pole esitatud, et enampakkumine oleks kehtetuks tunnistatud TMS § 223 alusel kohtu poolt.
33.Kuna käenduskohustused on kehtivad, hageja ei ole rikkunud vastutustundlikku laenamise kohustust, hageja on arvestanud arvelduskrediidi nõutavast võlast maha hüpoteegi realiseerimisest (kinnistu nr xxx enampakkumisel) järelejäänud summad, siis asub kohus järeldusele, et hageja ei ole rikkunud oma kohustusi VÕS § 100 mõttes. Selle tõttu ei ole kostjal VÕS § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi väidetavalt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest tulenevat kahjunõuet hageja vastu hageja nõude ulatuses. Nii ei saa kostja seda nõuet ka VÕS § 197 lg 1 järgi tasaarvestada 181745,50 € ulatuses ning hageja hagiavalduses märgitud nõue ei ole ka VÕS § 197 lg 2 järgi kostja väidetava tasaarvestuse tõttu lõppenud.
34.Kuna põhivõlgnik rikkus laenulepingust ja arvelduskrediidilepingust tulenevaid kohustusi, siis on hagejal õigus nõuda põhivõlgnikult vaidlusalusest laenulepingust ja arvelduskrediidilepingust tulenevalt põhivõla 162000 € (kokku mõlemast lepingust tulenev põhivõlg), arvelduskrediidilepingust tuleneva intressi 1266,55 € ja mõlemast lepingust tuleneva viivise tasumist 18473,80 € (kokku mõlemas lepingust tulenev viivis).
35.Kostja väited, et viivise määr on ebamõistlikult suur, on alusetud, kuna tegemist on laenuja krediidilepingust tuleneva viivisemääraga (mõlemas lepingus on 0,15% päevas), mis on lepitud kokku põhivõlgniku kui äriühinguga sõlmitud lepingutes. Seega saab hageja nõuda põhivõlgnikult aga ka käendajalt viivist kokkulepitud määras kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1.
36.Kuna kostja ei ole hagejale midagi tasunud, siis on kostja rikkunud VÕS § 100 mõttes oma käenduslepingust tulenevat kohustust – täita põhivõlgniku kohustus hageja ees ja kostja on kohustuse täitmisega ka viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 lg 1, § 396 lg 1, 397 lg 1, VÕS § 142 lg 1,§ 145 lg 2 järgi kohustuse täitmist ehk võla ja intressi tasumist ning viivist.
37.Kostja taotles viivise vähendamist.
38.Hagetav viivis on laenulepingu järgi 9023,80 € ja põhivõlg on 95489,98 € ning arvelduskrediidilepingu järgi on viivis 9450 € ning vastav põhivõlg 66515,17 €. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige 10 (12)
kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
39.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et viivis, mis ei ületa põhivõlga, ei ole ebamõistlikult suur, kuid teatud juhtudel on kohus vähendanud viivist ka siis, kui viivisenõue ei ületa põhinõuet. Käesoleval juhul ei ületa nõutav viivis mõlema lepingu puhul nõutavat põhivõlga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et viivis pole ebamõistlikult suur VÕS § 113 lg 1, § 162 lg 1 tähenduses. Samas tuleb arvestada olukorraga, et kostjal on töövõime alanemine, mida kinnitab Eesti Töötukassa 07.11.29 tõend nr xxx (kostja 28.10.20 lisa 5). Selle tõendi järgi on tal osaline töövõime 3- aastaseks perioodiks ehk 17.10.22-ni, mis on seotud raskuste tõstmisega. Esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt sai kostja töövõime hüvitist perioodil 01.10.20-24.08.20 kuus 194,94 - 203,70 €. Lisaks esitas ta xx OÜ palgatõendi, mille järgi on tema töötasu alates 01.03.21 300 € kuus (08.03.21 lisa 2). 08.03.21 esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt sai kostja Töötukassast hüvitist igas kuus 182,36-341,67 € perioodil 01.03.20.-28.02.21 (08.03.21 lisa 3) ning ambulatoorse epikriisi järgi on tal teatud ortopeedilised haigused (08.03.21 lisa 4). Need tõendid kinnitavad kostja palka Xxx OÜ ja hüvitise suurust. Kohtu hinnangul võimaldavad need tõendid järeldada seda, et kostja töötamise ja tulu teenimise võime on tal vaid teatud töödel langenud. Seda saab kogumis arvestada VÕS § 113 lg 8 ja § § 162 lg 2 tähenduses kostja varandusliku võimekuse hindamisel vaid osaliselt. Nii vähendab kohus viivist 10000 eurole.
40.Mis puudutab kostja väiteid, et hageja esitas oma viivisenõude niivõrd hilja siis sellega kohus ei nõustu. Esmalt hakkas hageja realiseerima oma nõuet tagatise arvelt, mille tulemusel vähenes vaidluse esemeks oleva arvelduskrediidilepingu võlg ja sellega selgus nõude suurus, mille hageja esitas kostja vastus. Kostja ise märkis, et enampakkumise korras müüdi kinnistu 18.12.19 ja hageja esitas viivisenõude 30.01.20, seega esitas hageja viivisenõude veidi üle kuu pärast kinnistu võõrandamist täitemenetluses ehk pärast seda, kui sai selgeks, millises ulatuses ja millised nõuded jäävad põhivõlgniku suhtes üles. Nii ei ole hageja oma viivisenõudega kuidagi käitunud kostja huvide vastaselt. Teiseks ei ole viivise puhul tegemist leppetrahviga, mille puhul on seaduses otseselt sätestatud, et kui seda ei nõuta mõistliku aja jooksul, et siis kaotab võlausaldaja õiguse leppetrahvi saada (VÕS § 159 lg 2). Viivisenõue oleks lubamatu ja hea usu põhimõtte vastane VÕS § 6 järgi, kui võlausaldaja (hageja) on näiteks kinnitanud, et ta ei kavatse kunagi viivist nõuda ent siis muudab pärast ebamõistlikult pika aja möödumist meelt ja hakkab seda nõudma. Käesoleval juhul seda pole.
41.Ülaltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista VÕS § 142 lg 1, § 145 lg 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 lg 1, § 396 lg 1, 397 lg 1 järgi põhivõlga 162005,15 €, intressi 1266,55 €, viivist 10000 €.
42.Kinnisvara arestimise aktidele (10.12.20 lisad hageja lisad 1,2), täitur poolt kohtule kolmanda isiku kaasamise taotluse lahendamisel esitatud tõenditele (07.10.21 lisad, arestimise akt 03.07.19) ei ole vaja hinnangut anda, kuna vaidluse objektiks pole kinnistu arestimise õigus või ebaõigus, kaebus täituri otsuse/tegevuse peale. Hinnata pole vaja hageja poolt esitatud lepingute ülesütlemise teateid, nõudeavaldusi kostjale, kuna nende üle puudus vaidlus (hagi lisad 3, 7, 10, 11). Menetluskulud
43.TsMs § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 11 (12)
44.Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele ca 95 % (173271,7/181745,5*100), siis jäävad hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi 95 % järgi kostja kanda ja kostja kulud 5% hageja kanda, välja arvatud need kulud, mis kostjal tekkisid seoses tasaarvestusavalduse esitamisega ja istungiga (vt 15.09.21 protokoll). Need kulud jäävad tema enda kanda. Kostja ei esitanud kulude nimekirja kohtu antud tähtajaks, seega ei määra kohus kostja menetluskulude suurust.
45.TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud lõivu 1800 € ning TsMS § 163 lg 1 alusel jääb lõiv 1710 € (95%) kostja kanda.
46.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
47.Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
48.Eeltoodu alusel tuleb kostjalt TsMS § 163 lg 1,, § 138 lg 1, 2, § 177 lg 4 alusel hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 1710 € ja kostjal tuleb tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlgu oletavatelt menetluskuludelet viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/digitaalne allkiri/ Kohtunik
Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.