Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
01. detsember 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-11007
Tsiviilasi
aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. P. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
12 717.28 eurot
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Legal osaühing, Tartu mnt 83-603, 10115 Tallinn, e-post xxx); kostja M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx, Harjumaa).
I.
Kinnitada aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja M. P. vaheline kompromiss järgmiselt:
2-20-11007
Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagis M. P. vastu võlgnevuse nõudes.
III.
Rahuldada aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot, mis tuleb vastavalt hageja soovile kanda aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
IV.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. P. vastu, milles hageja palub kostjalt välja mõista 11 081.66 eurot, millest 6849.32 eurot on põhivõlgnevus, 289.78 eurot intress, 3907.56 eurot viivis ja 35 eurot sissenõudekulu ning edasiulatuva viivise. Pooled on 30.11.2021 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada selleks kohtuistungit pidamata. Kompromissi kohaselt
2-20-11007 on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest loobumises. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi kinnitamine Harju Maakohtu menetluses on Harju Maakohtu menetluses on aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. P. vastu, milles hageja palub kostjalt välja mõista 11 081.66 eurot, millest 6849.32 eurot on põhivõlgnevus, 289.78 eurot intress, 3907.56 eurot viivis ja 35 eurot sissenõudekulu ning edasiulatuva viivise. Pooled on 30.11.2021 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada selleks kohtuistungit pidamata. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest loobumises. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses
2-20-11007 nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisskokkuleppest nähtub, et pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises ning selles, et kompromissis nimetamata poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja taotleb poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Hagiavalduse esitamisel on hageja 13.07.2021 tasunud riigilõivu summas 650 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 325 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt hageja taotlusele kanda hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
(allkirjastatud digitaalselt) Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.