Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-10774/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.11.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1512

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Renovum OÜ14042462(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-10774

Tsiviilasi / hagi ese

Renovum OÜ hagiavaldus A K (K) vastu krediidilepingust tulenevates raha tasumise nõuetes

Hagihind

34 499,47 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

Renovum OÜ (registrikood 14042462, aadress Tartu mnt 50, 10115 Tallinn) Lepinguline esindaja I B

Kostja

A K (isikukood xxx, aadress xxx)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista A Klt (K, isikukood xxx) Renovum OÜ (registrikood 14042462) kasuks 23 571,02 (kakskümmend kolm tuhat viissada seitsekümmend üks koma null kaks) eurot.

3.Välja mõista A Klt (K, isikukood xxx) Renovum OÜ (registrikood 14042462) kasuks viivis põhinõude 19 402,52 (üheksateist tuhat nelisada kaks koma viiskümmend kaks) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 09.07.2021.a (üheksandast juulist kahe tuhande kahekümne esimesel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 17 434,85 (seitseteist tuhat nelisada kolmkümmend neli koma kaheksakümmend viis) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

10.Jätta A K (K, isikukood xxx) menetluskulud kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad põhilised asjaolud (TsMS § 444 lg 1) Renovum OÜ nõue A K vastu koosneb põhivõlgnevusest 19 402,52 eurot, intressidest 2200,83 eurot ja viivistest 7267,45 eurot ning jooksva viivise nõudest. Nõuete aluseks on A K ja xxx vahel 12.06.2019 sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisinguleping nr xxx, mida A K ei täitnud nõuetekohaselt. 02.04.2020 kirjaga ütles xxx liisingulepingu üles. 21.05.2021 loovutas xxx liisingulepingust tuleneva nõudeõiguse Renovum OÜ-le. 2 (4)

Kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohus jätab välja kohtuotsuse põhjendava osa nõude osas, milles kohus hagiavalduse tagaseljaotsusega rahuldas. Kohtuotsuse põhjendav osa (hagi osaliselt rahuldamata jätmine, menetluskulude jaotus) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagiavaldus on osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendamata, mistõttu jätab kohus hagiavalduse osaliselt rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt viivise 7267,45 eurot tasumist, mida on arvestatud võlgnevuselt kuni lepingu ülesütlemise kuupäevani 02.04.2020 ja edasi hagiavalduse esitamise kuupäevani 08.07.2021 viivisemääraga 0,081% päevas järgmiselt: 11.12.2019 kuni 02.04.2020 võlgnevuselt 74,85 eurot arvestatud viivis 6,85 eurot. 11.01.2020 kuni 02.04.2020 võlgnevuselt 121,72 eurot arvestatud viivis 8,08 eurot. 11.02.2020 kuni 02.04.2020 võlgnevuselt 124,67 eurot arvestatud viivis 5,15 eurot. 11.03.2020 kuni 02.04.2020 võlgnevuselt 127,68 eurot arvestatud viivis 2,28 eurot. 03.04.2020 kuni 08.07.2021 võlgnevuselt 19 402,52 eurot arvestatud viivis 7245,09 eurot. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et xxx ja kostja on kokku leppinud lepingu tüüptingimuse punktis 7.5, mille kohaselt on xxx-il õigus nõuda viivist viivisemääras 0,081% päevas. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-25-16, p 13). Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,081% teeb aastaseks viivisemääraks 29,57% (0,081%*365=29,57), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine, kohaldub VÕS § 113 lg 1 ls 2. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses nõudelt eurot arvestatud viivise summa on kokku 1967,67 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: 11.12.2019 kuni 02.04.2020 võlgnevuselt 74,85 eurot arvestatud viivis on 1,87 eurot, 11.01.2020 kuni 02.04.2020 võlgnevuselt 121,72 eurot arvestatud viivis on 2,21 eurot, 11.02.2020 kuni 02.04.2020 võlgnevuselt 124,67 eurot arvestatud viivis on 1,42 eurot, 11.03.2020 kuni 02.04.2020 võlgnevuselt 127,68 eurot arvestatud viivis on 0,64 eurot. 03.04.2020 kuni 08.07.2021 võlgnevuselt 19 402,52 eurot arvestatud viivis 1961,53 eurot. Kokku sissenõutavaks muutunud viivisenõue 1967,67 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 1967,67 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 5299,78 eurot tasumise nõudes (7267,45-1967,67 =5299,78). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude 19 402,52 tasumata osalt alates 09.07.2021. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus viivisemäära 0,081% päevas 3 (4)