Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind
30. november 2021.a, Tallinna kohtumaja
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: L. S. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja Aleksandr Anissimov (e-post [email protected] ) Kostja I: O. M. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja II: V. M. (isikukood xxxx; elukoht elukoht xxxx; e-post xxxx) kostjate lepinguline esindaja: Vadim Vilde (e-post [email protected])
Asja läbi vaatamise viis
Kirjalik menetlus
2-21-102968 L. S. hagi O. M. ja V. M. vastu 3000 euro saamiseks 3 262,02 eurot
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista solidaarselt O. M.’ult ja V. M.’ult L. S. kasuks põhinõue summas 3000 eurot.
3.Välja mõista solidaarselt O. M.’ult ja V. M.’ult L. S. kasuks viivis alates 04.02.2021.a kuni 30.11.2021 summas 197,26 eurot.
4.Välja mõista solidaarselt O. M.’ult ja V. M.’ult L. S. kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt (3 000 eurot) alates 01.12.2021.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta poolte menetluskulud täies mahus solidaarselt O. M.’u ja V. M.’u kanda.
2.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.L. S. esitas 03.02.2021.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 3000 euro saamiseks. Kohus tegi 10.02.2021.a võlgnikele makseettepaneku, võlgnikud esitasid 19.02.2021.a vastuväite. Pärnu Maakohtu 26.02.2021.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.L. S. esitas 15.03.2021 Harju Maakohtule hagi O. M. ja V. M. vastu 3000 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjad korteriomandi asukohaga Xxxx endised omanikud. Kinnistu müügikuulutuse kohaselt oli kinnistul asuv elamu heas korras ning oli olemas väljapääs terrassile. Kuulutusele olid lisatud ka elamu terrassile väljapääsu kinnitavad fotod. Hageja ning kostjad sõlmisid 12.07.2018 müügi- ja asjaõiguslepingu, millega kostjad kohustusid võõrandama kinnistu ja hageja kohustus tasuma kinnistu eest 178 000 eurot. Lepingus kinnitasid kostjad muuhulgas, et müüja ei ole teostanud lepingu eseme reaalosas ebaseaduslikke ümberehitusi ja lepingu esemel ei ole mingeid kostjatele teadaolevaid eritunnuseid ega varjatud puudusi, millest kostja ei ole hagejale teatanud või mida hageja ei saanud märgata lepingu eseme ülevaatuse teostamisel. Samuti leppisid müüja ja ostja kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse ostjale üle hiljemalt 30.09.2018. Nimetatud tähtpäevaks on müüja kohustatud lepingu eseme otsese valduse ja kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed ning lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid ostjale üle andma.
3.15.09.2018 andsid kostjad kinnistu otsese valduse hagejale üle. Hageja ja kostja allkirjastasid üleandmise ja vastuvõtmise akti, milles fikseeriti mõõdikute näidud Kinnistu üleandmise hetkel ning hagejale üle antud võtmete arv. Ühtlasi kinnitasid kostjad aktis, et ta on kohustatud hagejale esitama ukseava dokumendid.
4.21.09.2018 saatis hageja kostjatele e-kirja, milles teavitas kostjat puudustest. Hageja tõi e-kirjas välja et kinnistul on varjatud puudused, st on ebaseaduslikult ehitatud ukseava, trepp ja terrass; müügikuulutuses oli väärinfo kinnistu kohta ning hageja pakkus kostjale kolm varianti asja lahendamiseks. Kostjad hageja mainitud kirjale ei reageerinud.
5.22.01.2020 saatis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve hagejale e-kirja, milles teatas sellest, et nad alustasid menetluse seoses Xxxx korteri hoovipoolse välisseina omavoliliselt rajatud ukseava, treppi ja terrassiga. Ühtlasi teatati hagejale, et talle esitatakse ettekirjutus juhul, kui ta ei kõrvalda seadusrikkumist. Puuduste kõrvaldamise hinnanguline
maksumus on 3 000 eurot. Puuduste kõrvaldamiseks pöördus hageja G OÜ poole ja sõlmis nendega töövõtulepingu summas 3 000 eurot omavoliliselt rajatud ukseava ja terrassi seadustamiseks.
6.Hageja palub hagi rahuldada ning nõuda kostjatelt välja kahjuhüvitis summas 3 000 eurot., samuti välja mõista kahjuhüvitiselt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 04.02.2021 kuni põhinõude 3 000 euro tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
7.Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu. Kostjad osutavad, et ei ostu-müügi kuulutusest ega lepingust ei tulene, et hageja poolt väidetav terrass kuuluks korteriomandi hulka. Kostjad ei nõustu ning vaidlevad hageja väitele, et kostjad on rikkunud 12.07.2018 lepingus antud kinnitusi, sealhulgas kinnitust, et korteriomandil Xxxx puuduvad õigusliku aluseta tehtud ümberehitused ning kostja on Lepingut rikkunud, sest on üle andnud puudustega ja Lepingus antud kinnitustele mittevastava asja.. Hagiavalduses nimetatud puudused ei ole varjatud puudused. Hageja on enne lepingu sõlmimist põhjalikult ja korduvalt ülevaadanud korteriomandi Xxxx ning oli teadlik asjade ja korteri seisukorrast. Tegemist ei ole varjatud puudusega, vaid hageja oli puudusest teadlik lepingu sõlmimisel ja valduse vastuvõtmisel. Hageja ei ole tõendatud, et kostja oleks midagi hageja eest varjanud ning hageja ei ole tõendanud varjatud puuduste olemasolu.
8.Kostjad ei saa nõustuda hageja väitega, et tegemist on varjatud puudustega, kuna kostja varjas, et tegelikult dokumendid ukseava, treppi ja terrassi ümberehitamiseks puuduvad. Aktis tehtud kostja kinnitus annab alust arvata, et enne kinnistu üleandmist viis kostja hagejat eksitusse sellega, et ta lubas esitada nõutud dokumente. Hiljem selgus, et neid dokumente ei saagi eksisteerida, kuna kostja tegi ümberehitisi omavoliliselt. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve e-kiri kinnitab seda. Kostjad pööravad kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja püüab viia kohut eksitusse, Tallinna Linnaplaneerimise Amet oma vastuses kinnitab, et ümberehitamise projekt ja ehitusteatis on ametile esitatud 29.10.2018. Samuti ümberehitamise projekt on edastatud ka hagejale juba 2018 a lõpus. Seega on alusetu hageja väide selle kohta, et kostjad on jätnud oma kohustusi täitmata.
9.Kostjad pööravad kohtu tähelepanu asjaolule, et ei ostu-müügi kuulutusest ega lepingust ei tulene, et hageja poolt väidetav terrass peab kuuluma korteriomandi hulka. Kostjad on avaldanud, et on olemas väljapääs terassile, millega hageja oli nõustunud ja aktsepteeris selle.
10.Antud väljapääs terassile on tehtud aastal 2011 korteriomandi nr xxxx nõusolekul (tol ajal korteri omanik oli J. Z.). Korteriomandid nr xxxx ja xxxx kuulusid omanikule L. A.. Aastal 2011 väljapääs terassile oli korraldatud ainult korteriomandist nr xxxx. Kuna korteriomandi nr xxxx omanik ei kasutanud terrassi, andis korteriomandi nr xxxx omanik loa terrassile väljapääsu korraldamiseks korteriomandist nr xxxx. Kostjad pööravad kohtu tähelepanu, et terrass on olnud ka enne 2011 a ja kostja ei ole terrassi välja ehitanud. Korteriühistu aadressil Xxxx oli asutatud 2018 aasta maikuus, ehk peale väljapääsu terrassile tegemist.
11.Kostjale jääb ebaselgeks nõudesumma kujundamine. Hageja väidab, et puuduste kõrvaldamise hinnanguline maksumus on 3 000 eurot. Puuduste kõrvaldamiseks pöördus hageja C OÜ poole ja sõlmis nendega töövõtulepingu summas 3 000 eurot omavoliliselt rajatud ukseava ja terrassi seadustamiseks hageja pole esitanud ühtegi tõendi kulude kandmise kohta et on kahju saamise ja kulude kandmise kohta ning et on põhjuslik seos väidetava kahju kandmise ja lepingu väidetava rikkumisega kostja poolt. Kostjad paluvad jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
13.Hageja nõuab kostjalt müügilepingu esemel olnud varjatud puuduste hüvitamisega tekitatud kahju hüvitamist summas 3 000 eurot ja lisanduvat viivist maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates kuni kohustuse täitmiseni. Vaidlust ei ole selles, et 12.07.2018 sõlmisid hageja ja kostjad müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostjad kohustusid võõrandama korteriomandi Xxxx ning hageja kohustus tasuma korteriomandi Xxxx eest 178 000 eurot. Lepingu punktis 1.3 kinnitasid kostjad muuhulgas et: müüja ei ole teostanud lepingu eseme reaalosas ebaseaduslikke ümberehitusi (lepingu p 1.3.4); Lepingu esemel ei ole mingeid kostjale teadaolevaid eritunnuseid ega varjatud puudusi, millest kostja ei ole hagejale teatanud või mida hageja ei saanud märgata lepingu eseme ülevaatuse teostamisel (lepingu p 1.3.5). Pooled ei vaidle ka selle üle, et nad leppisid kokku selles, et korteriomandi Xxxx otsene valdus antakse ostjale üle hiljemalt 30.09.2018 ja nimetatud tähtpäevaks on kostja kohustatud korteriomandi Xxxx valduse ja kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed ning lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid hagejale üle andma. Samuti ei ole vaidlust selles, et 15.09.2018 andsid kostjad korteriomandi Xxxx otsese valduse üle hagejale. Hageja ja kostja allkirjastasid üleandmise ja vastuvõtmise akti, milles fikseeriti nii mõõdikute näidud kinnistu üleandmise hetkel ja hagejale üle antud võtmete arvu, kui ka kostjate kinnitust, et ta on kohustatud hagejale esitama ukseava dokumendid. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjad on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud andes hagejale üle puudustega asja. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas ning millises summas peaksid kostjad hagejale kahju hüvitama.
14.Riigikohus on selgitanud, et „hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; RKTKo 08.01.2013.a, nr 3-2-1-173-12). Samas lahendis osundas tsiviilkolleegium, et põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.
15.Riigikohus on selgitanud, et müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-100-15, p 21): • puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); • puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); • ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); • sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); • ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine
on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2) RKTKo nr 2-17-1937/52, p 16).
16.Hageja tugineb käesolevas vaidluses sellele, et 12.07.2018 müügilepingu esemeks olevas korteriomandis tehtud ümberehitused ei vastanud seaduse nõuetele. Hageja tugineb õiguslikule puudusele – sellele, et korteriomandis tehtud ümberehitused olid müügitehingu sõlmimise ajal ebaseaduslikud.
17.Et otsustada selle üle, kas müüja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev kinnisasi vastama. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vaidlusaluse korteri välisseina on tehtud täiendav ukseava, mille juurde on ehitatud korterist nr xxxx väljuv trepp, mis viib terrassile. Kostjad on müügilepingus selgelt avaldanud, et müüja ei ole teostanud lepingu eseme reaalosas ebaseaduslikke ümberehitusi. Ümberehituseks saab pidada muuhulgas ka täiendava ukseava ja trepi ning terrassi ehitamist. Kuigi kostjad on andnud kinnituse, et nemad ei ole ebaseaduslikke ümberehitusi teostanud, ei ole nad ka lepingus avaldanud, et ümberehitused on teostanud varasemalt keegi teine ja ümberehitused on müügihetkel seadustamata. Seega on kohus seisukohal, et pooled olid kokku leppinud selles, et korteriomandi eriomandi osa sh kõik korteriomandi ukseavad, selle juurde ehitatud trepp ja olemasolev terrass vastama kõikidele vastama kõikidele seaduse nõuetele. Samuti on pooled kokku leppinud selles, et müüja kohustus on lisaks korteriomandi enda valdusele üle anda ka korteriomandi päraldiseks olevad dokumendid.
18.Hageja tõi esile, et teda teavitati korteriomandi ukseava ning trepi ebaseaduslikkusest korteriühistu koosolekul 10.09.2018. Et ukseava, trepi ja terrassi juurdeehitus olid müügitehingu ajal seadustamata nähtub ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelvalve spetsialisti 22.01.2020 e-kirjast hagejale, milles hagejale teatati, amet alustas menetlusega seoses Xxxx korteri hoovipoolse välisseina omavoliliselt rajatud ukseava, trepi ja terrassiga. Samuti hoiatati hagejat, et talle esitatakse ettekirjutus, kui ta ei kõrvalda seaduse rikkumist. Eeltoodust tuleneb, et müüjad on hagejale müügilepingus andnud ebaõigeid kinnitusi ja sellega rikkunud müügilepingut.
19.Kohus nõustub hagejaga selles, et tegemist on lepingueseme varjatud puudusega, kuivõrd kostjad varjasid hageja eest seda, et ümberehitus ei ole tehtud kooskõlas seaduse nõuetega. Kostjad on küll väitnud, et ostja vaatas lepingu põhjalikult üle, kuid ei ole esile toonud, kuidas pidi hageja korteriomandit vaadeldes aru saama sellest, et müügilepingu esemel on õiguslikku laadi puudus – korteriomandi välisseina on tehtud ebaseaduslik ukseava ja ehitatud trepp ja terrass on linnavalitsuses kooskõlastamata.
20.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti e-kirjast ja kostjate hagivastusest nähtub, et dokumendid ukseava, treppi ja terrassi seadustamiseks esitasid kostjad Tallinna Linnavalitusele alles 29.10.2018 ehk pärast hagejale kinnistu üleandmist. Samas nähtub ehitusjärelevalve spetsialisti kirjast, et vajalikud ehitusteatis ja ehitusprojekt olid puudustega ja tagastati 19.11.2018 omanikule märkuste lahendamiseks. Kohus nõustub hageja järeldusega selles, et seega olid kostjad teadlikud sellest, et lepingu sõlmimisel ja kinnistu üleandmisel kas ukseava, trepi ja terrassi seadustamiseks vajalikud dokumendid puudusid või olid need Tallinna Linnavalitusele esitamata, igal juhul oli ümberehitus seadustamata ega vastanud müügilepingus kokkulepitule ja kostjad pidid seda teadma.
21.Kohtule ei ole eluliselt usutav ka kostjate väide selle kohta, et tegelikkuses hageja teadis korteriomandi puudusest. Kohus märgib, et müügilepingus andsid kostjad müüjana üheselt mõistetava kinnituse, et ebaseaduslikku ümberehitust ei ole. Kohtule on arusaamatu, miks oleks
pidanud kostjad müüjana kinnitama ebaseaduslikku ümberehituse puudumist, kui hageja väidetavalt teadis ehitusloa ja ehitusteatise puudumisest.
22.Eeltoodust nähtuvalt on tõendatud, et korteriomandi ümberehitus ei vasta seadusenõuetele, puudus tulenes eelnevast kostjate tegemata jätmistest, ja oli puudus olemas riisiko ülemineku ajal ostjale, puudused ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); hageja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale 21.09.2018 so mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 220 lg 3), müüja pidi teadma puuduse olemasolust (VÕS § 221 lg 1 p 2).
23.Selliste kulutuste hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel, tegemist on puuduste kõrvaldamise kui kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõudega (vt ka nt Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26). Sellise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina VÕS § 115 lg 3 alusel ka tähtaega andmata, kui kahju hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata on mõistlik. Hagiavalduse kohaselt hageja pöördus kostja poole koheselt so 21.09.2018.a teavitades teda sellest, et ümberehitus on seadustamata ja tegi omapoolse ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks. Kostjad hageja pöördumisel ei vastanud. Kostjad ei ole ka esile toonud, et nad ei saanud hageja pöördumist kätte. Seega on hageja täitnud kostjale puudustest teatamise kohustust VÕS § 220 lg-te 1 ja 3 mõttes.
24.Järgnevalt hindab kohus seda, kas ja millises summas tuleb kostjal hageja kahju hüvitada. VÕS § 127 lg 1 järgi, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
25.Kahjuhüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärki, samuti tuleb kahjuhüvitisest VÕS § 127 lg 5 järgi maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud. Riigikohus on selgitanud, et alternatiivselt kantud kulutuste hüvitamisele VÕS § 222 lg 5 tähenduses, saab ostja nõuda müüjalt VÕS § 115 lg 1 alusel elamu puuduste kõrvaldamiseks tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamist. Selline kahju on hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses ning sellist kahju saab tõendada asjatundja koostatud puuduste kõrvaldamise maksumuse kalkulatsiooniga (RKTKo nr 3-2-1-5-12, p 33).
26.Hageja on puuduste kõrvaldamiseks sõlminud töövõtulepingu C OÜga summas 3 000 eurot omavoliliselt rajatud ukseava ja terrassi seadustamiseks. Töövõtulepingu kohaselt kulub ehitise puuduste kõrvaldamiseks kokku 3000 eurot. Hageja on esile toonud, et puuduste kõrvaldamiseks on vajalikud järgmised toimingud: geodeesia (geodeetiline alusplaan peab olema registreeritud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistuses); ehitusaudit (ehitise ohutuse ja seadusele vastavuse tõendamiseks on vaja teostada uuringuid ja koostada auditi); enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tuleb tasuda riigilõiv 500 eurot (viide Tallinna Linnavalitsuse leheküljele https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Ehitus-ja-kasutuslubade-riigiloiv); muudatusprojekti koostamine (22.01.2020 saadetud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve kirjaga oli hageja kohustatud kõrvaldama projekti puudusi); dokumentide
vormistamine ja sissekanne (kirjavahetus Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga projekti kooskõlastamiseks ja sissekanne Ehitisregistrisse).
27.Kostjad omapoolset hinnapakkumist ümberehituse seadustamiseks esitanud ei ole ega ole ka esile toonud, et mõni hageja poolt esile toodud toimingutest on tegelikkuses ebavajalik. Kostjad on vaid üldsõnaliselt märkinud, et neile on arusaamatu hinna kujunemine. Kohus kostjatega ei nõustu, hageja on selgelt esiletoonud, millest hinnapakkumine koosneb ja milliseid toiminguid on asjas puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. VÕS § 127 lg 1 järgi tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui ta oleks ostnud elamu, millel ei ole varjatud puudusi.
28.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud kõik vajalikud eeldused. Kohus on tuvastanud, et kostjad on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ning andsid hagejale üle puudustega lepingueseme, kostjad vastutavad lepingu rikkumise eest, puudus oli olemas riisiko üleminekul ostjale, ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma, samuti ei ole sõlmitud müüja vastutust piiravat kokkulepet. Samuti on olemas põhjuslik seos tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 3000 eurot.
29.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivise väljamõistetud summalt VÕS § 113 sätestatud määras alates 04.02.2021 so järgmisest päevast arvates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostjad on kohustusi rikkunud ja hagejale on kahju tekkinud, tuleb kostjatelt lisaks kahjuhüvitisele ka viivis välja mõista. Viivisekalkulaatori kohaselt on viivise suuruseks kohtuotsuse tegemise seisuga 197,26 eurot. Kohus lisab viivisearvestuse asja materjalide juurde.
30.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
31.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 262,02 eurot. Menetluskulude jaotamine
32.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostjate kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
34.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Kohtul on alust eeldada, et käesolev vaidlus jätkub apellatsioonimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.