Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. A.i (A.) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
807,95 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja R. A. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Aktsiaselts PlusPlus Capital menetlusdokumendi lisa (S AS üldtingimused, kehtivad alates 01.02.2016).
13.09.2021
2.Rahuldada hagiavaldus.
3.Välja mõista R. A. ́ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks R. A. ́i ja S AS vahel põhivõlgnevus 598,10 eurot, intress 44,03 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot.
4.Välja mõista R. A. ́ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhinõudelt (598,10 eurot) sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 12.02.2019–14.12.2020 eest 87,97 eurot ja alates 15.12.2020 kuni põhinõude (598,10 euro) tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
6.Välja mõista R. A. ́ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (sh käibemaks). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.11.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 14.08.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. A.ilt (kostja) 764,28 euro saamiseks. Kohus tegi 27.08.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning 25.11.2020 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 14.12.2020 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 10.02.2021) kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 598,10 eurot, intressi 44,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 87,967538 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates 15.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt võimaldati kostjale S AS-ga sõlmitud krediitkaardi lepingu alusel alates 07.08.2016 krediidilimiidi kasutamist summas 600 eurot tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma igakuiselt 16. kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 22% aastas. Kostja asus temale võimaldatud krediidisummat kasutama. Kostja on kuni lepingu ülesütlemiseni osaliselt krediidisummat tasunud ning jälle kasutusele võtnud. Kostja rikkus lepingut ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 16.11.2018 jättes tasumata kasutuses olevalt krediidisummalt intressi. Kostjat teavitati lepingu rikkumisest ning lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning anti tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevuse tasumiseks määratud tähtpäevast kinni ei pidanud ning krediidi tagastamise tähtpäev loeti saabunuks 11.02.2019. Peale lepingu ülesütlemist suleti kostja krediidikonto nr xxxx ning 11.02.2019 kanti võlgnevus üle võlakontole nr xxxx põhisummas 598,10 eurot ja intressisummas 44,03 eurot. Hagi kohaselt lähtutakse intressiarvestuses aasta intressimäärast 22% aastas ning 360 päeva pikkusest arvestusaastast, seega on kostja intressivõlgnevuseks perioodil 16.10.2018 – 11.02.2019 kujunenud 44,03 eurot. Vastavalt viivitatud perioodile nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist seaduses sätestatud määras perioodi 12.02.2019 kuni 14.12.2020 eest summas 87,967538 eurot. Lisaks eeltoodule on kostjale saadetud kolm võlateatist hagejale teadaolevalt kostja aadressile, mistõttu hageja on seisukohal, et tal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot.
Kostja vastuväide intressidele on arusaamatu. Vastavalt lepingule oli lepingujärgne intressimäär 22% aastas. Seoses kostja väitega hageja poolt esitatud tõendite osas märkis hageja, et kostjaga sõlmiti lepingu nr xxxx uuendus 07.08.2016, esialgne leping oli kostjal sõlmitud 11.09.2013, mil kostja võttis esmakordselt kasutusse krediidisumma 449,00 eurot. Hagiavalduses märgitud lepingu numbri näol on tegemist tehnilise eksitusega ning ekslikult on hagis kajastatud kostja võlakonto number xxxx. Hagiavaldusega esitatud krediitkaardi kasutamise väljavõttest nähtub, et esimene kajastab kostja kõiki kaarditehinguid ning põhitehingud lõppevad lepingu ülesütlemisega ning võlgnevuse ülekandmisega võlakontole xxxx. Hageja palus lugeda hagiavalduses õigeks lepingu numbriks xxxx, mille võlgnevus kanti üle võlakontole xxxx. Hageja jäi hagiavalduse juurde ning palus selle rahulda. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et leping ei ole üles öeldud kehtivalt. Hageja möönis, et hagiavalduse kirjelduses on tehniline viga ning palus lugeda hagiavalduses õigeks, et "Krediitkaardi tingimuste p.12.4 ja Panga Üldtingimuste p.9.2.8 oli Pangal õigus Leping üles öelda kui Klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb Panga Grupiga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab Pangale mõistliku põhjuse eeldada, et Klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi mis lepingust tulenevad (nt Klient on jäänud korduvalt viivisvõlgnevusse)“. Lepingu ülesütlemise tahteavaldus on võlgnikule edastatud 21.01.2019, kostjale määrati tähtaeg kogu võlgnevuse koos lisanduvate maksete ja viivistega tasumiseks hiljemalt 07.02.2019, lepingu ülesütlemisel on lähtutud seaduses kirjeldatust ning kostjale on antud vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus hagiavalduse jätta rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja asus oma vastuses seisukohale, et Eesti Panga andmetel on alates 01.07.2016 intressimäär 0,00%, mistõttu ei võinud S AS kostjalt intressi küsida, antud tehing on intresside osas tühine ja intresside kokkuleppel ei ole õiguslikku jõudu. Kostja asus seisukohale, et hageja poolt on kohtule esitatud tõendil „Lepingul sooritatud operatsioonid“ olev lepingu number ja hagis olev lepingu number ei ühti, mistõttu on tegemist tähtsust mitte omava tõendiga ning see seab kahtluse alla ka teiste hageja tõendite usaldusväärsuse. Kostja leidis, et laenuleping ei ole üles öeldud kehtivalt. Teatis lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise kohta anti välja 21.01.2019. Leping öeldi hagi järgi üles 11.02.2019. Kostja leiab, et kuna laenulepingu p 12.3 järgi pidi laenuandja lepingu üles ütlema 2-kuulise etteteatamise ajaga, siis ei ole leping kehtivalt üles öeldud. Kohtu põhjendused
4.Kohus võtab asja materjalide juurde hageja poolt 13.09.2021 esitatud alates 01.02.2016 kehtinud S AS üldtingimused. Dokumendi asja materjalide juurde võtmine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist ja kostjale oli tagatud võimalus esitada seisukoht märgitud üldtingimuste kohta. Märgitud dokument omab asja lahendamisel tähtsust.
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
6.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et S AS ja kostja sõlmisid 11.09.2013 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxx, millega võimaldas pank kostjal kasutada krediidikonto limiiti summas 449 eurot. Pank ja kostja uuendasid 07.08.2016 kokkuleppega krediitkaardi kasutamise lepingut (dtl 63–71). Kostja on tunnistanud krediitkaardi kasutamise lepingu sõlmimist. Kostja väide, et 2013. a tehtud maksed ei puutu asjasse ei sea kahtluse alla hageja õigust nõuda kostjalt võlgnetavate summade tasumist. Kohtule esitatud asjaolude alusel on
usutav, et pank ja kostja sõlmisid 2013. a lepingu vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamiseks. Seda kinnitab hageja poolt kohtule esitatud panga ja kostja 07.08.2016 vaheline kokkulepe krediitkaardi kasutamise lepingu uuendamise kohta. Märgitud kokkuleppes tuuakse välja lepingu nr xxxx. Märgitud numbris sisalduv arv 13 viitab lepingu sõlmimise aastaarvule. Hageja on esitanud väljavõtte kostja poolt krediitkaardi kasutamise lepingu alusel sooritatud toimingute kohta, millest nähtuvalt võimaldati kostjale krediidilimiidi 449 euro kasutamist alates 11.09.2013 (dtl 82–87).
7.Kostja väide, et hageja esitatud väljavõte kostja poolt krediitkaardi kasutamise lepingu alusel sooritatud toimingute kohta ei ole usaldusväärne tõend, sest sellel märgitud number (xxxx) erineb hagis välja toodud ja hageja nõude aluseks olevast numbrist (xxxx), ei välista hagi rahuldamist. Hageja on selgitanud, et kostja toiminguid krediitkaardi kasutamise lepingu alusel ja kostjal tekkinud võlgnevuse kujunemist kajastab väljavõte numbriga xxxx. Hageja tõi välja, et pärast kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemist kandis pank kostja rahalised kohustused üle võlakontole numbriga xxxx. Hageja selgitus riimub kohtule esitatud tõenditega, sest konto väljavõte numbriga xxxx kajastab kostja võlgnevust, mis on tal tekkinud krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxx alusel. Lisaks on konto väljavõttes numbriga xxxx selgelt välja toodud, et kostjal lepingu nr xxxx alusel tekkinud võlgnevus 598,10 eurot, intressivõlgnevus 44,03 eurot ja kaardikasko 9,87 eurot viiakse üle kontole nr xxxx (dtl 87).
8.Kostja väide, et maksed 2013. a ei puutu asjasse ei oma asjas tähtsust. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt palub hageja välja mõista kostjalt võlgnevus, mis tal on tekkinud alates septembrist 2018.
9.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et pank ja kostja sõlmisid 11.09.2013 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxx. Leping on hinnatav arvelduskrediidilepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 407 lg 1 tähenduses. Märgitud säte näeb ette, et arvelduskrediidileping on tarbijakrediidileping, millega krediidiandja lubab tarbijal maksekonto jääki teatud suuruses ületada. Arvelduskrediidilepingutele kohaldatakse tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
10.Kostja leidis, et kuna Eesti Panga andmetel on alates 01.07.2016 intressimäär 0%, ei võinud pank kostjalt intressi lepingu alusel küsida. Märgitud põhjusel on tehing intressi osas tühine. Kostja 12.09.2021 seisukohast saab järeldada, et kostja hinnangul võib tehing tervikuna tühine olla, sest 07.08.2016 kokkuleppe sõlmimisel oli intressimäär 0%. Kostja väitel on tehingu kui terviku tühisuse aluseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 p 1. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et pank ja kostja leppisid krediitkaardi kasutamise lepingus intressimääras 22%. Kohus ei nõustu kostjaga, et tema ja panga vahel sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping on tühine intressi osas. Poolte kokkulepe intressimäära osas ei tee tehingut ka tervikuna tühiseks. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxx tingimused on kostja jaoks äärmiselt ebasoodsad, mistõttu oleks tehing tühine TsÜS § 86 lg 2 p 1 alusel. Käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva lepingu intressimääraks oli 22 % aastas (dtl 63). Lepingu üldtingimuste punkti 1.2 kohaselt on intress hinnakirjas toodud ja lepingus kokku lepitud konto omaniku poolt pangale makstav tasu krediidilimiidi kasutamise eest arvestatuna aastas. Intressi arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360päevasest aastast. Üldtingimuste punkti 6.3 kohaselt kohustub konto omanik maksma pangale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid (nt kaardi avamise/väljastamise/pikendamise tasu, kuu- või aastatasu, sularaha väljavõtutasu, limiidikontolt maksete tegemisele kohalduvad tasud jm), viiviseid ja trahve.
VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Riigikohus on leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale. VÕS § 406 lg 2 kohaselt võetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse asja hind või tasu teenuse kasutamise eest sõltumata sellest, kas asja või teenuse osutamise eest tasutakse krediiti kasutades või mitte. S AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr xxxx krediidi kulukuse määr on 24,910 %. Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati, so mais 2016, avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,49% (dtl 63). S AS ja kostja vahel sõlmitud lepingujärgne krediidi kulukuse määr ei ületa seega Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse keskmist määra enam kui kuus korda, mistõttu saab asuda seisukohale, et vastastikuste kohustuste väärtus ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ning käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevat lepingut ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kostja tõendanud ning kohus ei ole tuvastanud, et käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olev leping oleks tühine.
11.VÕS 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaoludest tulenevalt sõlmis kostja S AS-ga lepingu, mille kohaselt võimaldati kostjal kasutada krediidilimiiti summas 600 eurot. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selle üle, et kostja on krediidisummat kasutanud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja kasutas krediidisummat, maksis osaliselt krediidisumma tagasi ning võttis krediidisumma uuesti kasutusele. Lepingu kohaselt oli kostjal kohustus tagastada kasutatud krediit ja intress igakuiselt 16-ks kuupäevaks. Lepingu punkti 1.14 kohaselt on maksepäev lepingus fikseeritud kuupäev, millal pank debiteerib kontolt lepingu alusel tasumisele kuuluva intressi, kuu- või
aastatasu ja muud maksepäeval tasumisele kuuluvad summad. Hageja on kostja krediidilimiidi kasutuse ja tagasimaksete kohta esitanud tõenditena kaardikonto ja võlakonto väljavõtted (hagiavalduse lisa 2 ja 2.1, dtl 82–86), millest nähtub, et 11.02.2019 seisuga oli kostja võtnud kasutusse krediidisumma 598,10 eurot. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingut ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 16.11.2018, jättes tasumata kasutuses olevalt krediidisummalt intressi. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank 21.01.2019 kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja on seisukohal, et laenuandja pidi laenulepingu p 12.3 järgi lepingu üles ütlema 2-kuulise etteteatamise ajaga. Teatis lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavaldus on välja antud 21.01.2019. Kostja on seisukohal, et kuivõrd lepingu ülesütlemisel nimetatud tähtaega ei järgitud, ei ole lepingut kehtivalt üles öeldud. Hagiavaldusest nähtub, et kostja ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 16.11.2018 ning nimetatud kuupäevast alates võlgnevuse tekkimist ei ole eitanud ka kostja. Lepingu tingimuste punkti 12.4 alusel on pangal õigus leping mõjuval põhjusel kohe üles öelda (vt Panga üldtingimuste punkt 9). Panga üldtingimuste punktis 9 on välja toodud lepingu erakorralise ülesütlemise tingimused ning nimetatud üldtingimuste punkti 9.2.8 alusel on mõjuva põhjusega tegemist eelkõige siis, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb Panga Grupiga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täita ka edaspidi oma kohustusi, mis lepingust tulenevad. Hageja on seisukohal, et leping on üles öeldud kehtivalt lähtuvalt lepingust ning VÕS § 406 lõikes 1 kirjeldatust. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Pooled ei vaidle, et 21.01.2019 edastas pank kostjale teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse (dtl 88). Nimetatud teatisest nähtub, et S AS on kostjale andnud võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 07.02.2019. Samuti nähtub nimetatud teatisest, et S AS on käsitlenud nimetatud kirjalikku teatist lepingu ülesütlemise tahteavaldusena ning on kostjat hoiatanud, et täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loeb S AS lepingu ühepoolselt üles öelduks. Kostjat on teavitatud, et lepingu ülesütlemise korral muutuvad kõik lepingutest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kohus asub seisukohale, et vaidluse all oleva lepingu tingimused lepingu ülesütlemiseks on kooskõlas VÕS § 416 lg-ga 1. 21.01.2019 on hageja enne lepingu ülesütlemist andnud kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, saates kostjale vastava hoiatuse ja paludes võlgnevuse tasumist hiljemalt 07.02.2019. Seega asub kohus seisukohale, et leping nr xxxx on üles öeldud kehtivalt.
12.Käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaoludest nähtub seega, et kostja on lepingu nr xxxx alusel kasutanud krediiti summas 598,10 eurot. Kostja on lepingut rikkunud ning ei taganud alates 16.11.2018 arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Hageja on 11.02.2019 lepingu üles öelnud ning lepingust tulenevad kohustused on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt krediidisumma 598,10 eurot
tagasi maksmist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja krediidisumma 598,10 eurot VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 401 lg 1 alusel.
13.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 22%. Hagiavalduse kohaselt lähtub hageja intressiarvestuses aasta intressimäärast 22% ning 360-pikkusest arvestusaastast vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 1.2. Hageja palub kostjalt välja mõista intressivõlgnevus perioodi 16.10.2018 kuni 11.02.2019 eest summas 44,03 eurot. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja ei ole intressi tasunud. Samuti nähtub, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid intressiarvestuse aluseks oleva perioodi kohta. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt intressi maksmist alates 16.10.2018 kuni lepingu ülesütlemiseni 11.02.2019. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 44,03 eurot VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel.
14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja nõuab viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi 12.02.2019 kuni 14.12.2020 eest summas 87,967538 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivise määr. Käesolevalt ei vaidle pooled selle üle, et kostja oli lepingust tulenevate kohustuste tasumisega viivituses. Lepingu ülesütlemisega muutus lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks ning põhinõude tasumata jätmise tõttu tekkis hagejal alates 12.02.2019 õigus nõuda viiviste tasumist. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista alates lepingu ülesütlemisest kuni kohtule hagiavalduse esitamiseni, s.o perioodil 12.02.2019 kuni 14.12.2020, sissenõutavaks muutunud viivis summas 44,03 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 367 alusel on põhjendatud ka hageja nõue mõista alates 15.12.2020 kostjalt välja hagiavalduse esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud summas 30 eurot. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 1 võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja lepingu kehtivusajal nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1 000 eurot. Hagi kohaselt on hageja peale lepingu ülesütlemist edastanud kostjale kolm võlateatist kuupäevadel 26.04.2019, 11.11.2019 ja 07.07.2020 (dtl 90, 76, 77). Kostja ei ole eitanud, et talle
on võlgnevuse osas meeldetuletuskirju edastatud. Kohtu hinnangul on hageja sissenõudmiskulud summas 30 eurot põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
16.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 598,10 eurot, intress 44,03 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 12.02.2019 kuni 14.12.2020 eest summas 87,97 eurot ja alates 15.12.2020 kuni põhinõude (598,10 euro) tasumiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
17.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
18.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (käibemaksuta).
19.Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 807,95 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 1 000 eurot tasuda riigilõiv summas 175 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
20.Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 3,5 tunni ulatuses (120 x 3,5 = 420). Hageja on selgitanud, et hageja esindaja on käesolevas tsiviilasjas pidanud komplekteerima dokumendid, koostama hagiavalduse. Lisaks on hageja esindaja menetluses tutvunud kostja 06.03.2021 ja 12.09.2021 seisukohtadega ning koostanud neile oma seisukohad. Kostja on esitanud hageja menetluskulude osas vastuväited. Kostja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei ole toimunud ühtegi istungit, mistõttu ei saa hageja nõuda esindustasu. Samuti on kostja seisukohal, et ajakulu 2 tundi hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks ei ole põhjendatud. Samuti ei ole kostja hinnangul põhjendatud hagiavalduse esitamisega seotud menetluskulu. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta hageja õigusabikulud välja mõistmata ainuüksi seetõttu, et käesolevas tsiviilasjas ei ole toimunud ühtegi istungit. Hinnates ja analüüsides hageja lepingulise esindaja poolt menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid ning arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et käesoleva tsiviilasja raames saab põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid kokku mahus 3,5 tundi. Kohus selgitab, et hageja on esitanud kohtule 3-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega. Lisaks on hageja lepingulisel esindajal tulnud tutvuda kostja poolt 06.03.2021 ja 12.09.2021 esitatud seisukohtadega ning koostada ja esitada hagejapoolsed seisukohad (esitatud 06.04.2021 ning 13.09.2021). Kohtu hinnangul ei ole käesolevas tsiviilasjas hageja lepingulise esindaja toimingud kokku mahus 3,5 tundi ülepaisutatud. Menetluskulud tuleb hüvitada koos käibemaksuga, sest kostja ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas kokku 420 eurot (käibemaksuga).
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
22.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.