M G avaldus V L vastu omavastutuse 190 euro nõudes
Tsiviilasja hind
190 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: M G (isikukood xxx), elukoht xxx Puudutatud isik: V L (isikukood xxx), elukoht xxx
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
lepingujärgse
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata avaldaja M G avaldus puudutatud isiku V L vastu lepingujärgse omavastutuse 190 euro nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta avaldaja M G ja puudutatud isiku V L menetluskulud avaldaja M G kanda.
2.Jätta puudutatud isiku V L menetluskulude rahaline suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
1.03.10.2020 kell 11:15 avastas avaldaja, et tema korteris kolmandal korrusel aadressil xxx hakkas suures toas laenurgast tilkuma vesi ning oli näha niiskuskahjustusi (kobrutav seinavärv ja ilmselge niiskus seinavärvi all). Sellel samal päeval vormistati kahjujuhtum Swedbankis, kus lepingujärgne omavastutus oli 190 eurot. Samuti informeeriti KÜ esindajat J K, kes tegeles ametliku uurimisega. Avaldajale isiklikult 03.10.2020 neljanda korruse naaber, horisontaalselt asuvalt korterist nr xxx, kellel selles nurgas on WC ja vann, ust ei avanud, kuigi avaldajale tundus, et keegi sel hetkel oli ikkagi korteris. Üleval korteris nr xxx tegi naaber ukse lahti, kuid temal seisis selles nurgas tavaline kapp, kapi taga lagi ja seinad oli puhtad ja kuivad (tl 1-2).
2.05.10.2020 teostas Swedbanki koostööpartner xxx kahjude ülevaatuse kindlustuskohas ning hiljem saatsid taastusremondi kalkulatsiooni summas 530,75 eurot. Avaldaja elab selles korteris juba aastast 2003 ja see ei ole esimene kord millal korter nr xxx uputas avaldaja korterit samas kohas. Eelmisel korral parandas avalduse kohaselt avaldaja kõike omal kulul ning aastal 2019 tegi avaldaja korteris remonti. Avaldaja ei ole sel korral nõus jälle remondi eest maksma.
3.Avalduse kohaselt elavad korteris nr xxx üürnikud koos lapsega, kes alguses ei lubanud sisse KÜ esindajat ja nende vastus talle oli, et neil on kõik korras. Praegu nad eitavad kõike ja väidavad, et vihm on süüdi samas nad ise samal ajal ei tea, millega tegeles laps nende äraoleku ajal ja ei saanud sellel päeval kellelegi tõendeid esitada. Korteri omanik ka eitab kõike, kuid ta ise seal ei ela ja ei saa selles kindel olla ja midagi garanteerida. Avaldaja kirjeldab, et tal siiamaani on kõik korras ja seinad kuivad vaatamata sellele, et kogu aeg sadas vihma. Avaldaja proovis omanikuga lahendust leia, kuid ta ei ole nõus raha maksma.
4.Avaldaja palub puudutatud isikult, xxx korteriomanikult välja mõista lepingujärgse omavastutuse summas 190 eurot (tl 1-2, 32-33). Puudutatud isiku seisukoht
5.Puudutatud isik on esitanud kohtule vastuse 02.05.2021 (tl 21-22, 35-36). Puudutatud isik märgib vastuses, et on korter xxx omanik. Korteris elavad üürnikud. Puudutatud isik reageeris 03.10.2020 koheselt xxx korteri omaniku telefoni kõnele. V L on välja saatnud eposti teel pärimised seoses veekahjustusega nr xxx korteris. Puudutatud isiku selgituse kohaselt oli ta kohal 05.10.2020, kuid siis ei olnud võimalik kohtuda korter xxx omanikuga. Väide, et 03-05.10 ei vastatud korteris xxx korter xxx omanikule korteri ülevaatamiseks, ei pea paika. Üürnikud ootasid korter xxx omanikku kogu selle aja ning püüdsid ka korter xxx omanikuga kontakti saada, mis ei õnnestunud. Kuidas toimus uurimine ilma korteri omanikku ning üürnike kaasamata, on puudutatud isikule mõistatuslik. Avaldaja ei ole kuskile esitanud tõendeid, et kahju tuli korterist xxx ja et kahju üldse tekkis nimetatud ajal. Ühistu esinaisele on tehtud ka päring, millele ta vastas vastavalt kontrollimise käigule. Vastuse kohaselt kutsuti välja ka xxx torumees kontrollimaks puudutatud isiku korteris võimalikku lekke olemasolu. Leket ja märgunud kohti ei leitud. Firma oli saanud eelnevalt ka kaebuse korterilt xxx, et korter xxx uputab. Korteri xxx kontrollakt on lisatud vastusele, kus kirjeldatakse, et korteri xxx torudes lekked puuduvad, seega ei saa leke ja kahju tekkimine tuleneda korterist xxx. Avaldaja poolt väidetu ei vasta sellele, mida on kirjeldanud korteriühistu esinaine (ja ka korteriüürnik). Seega on avaldaja poolt väidetu kaheldav (tl 22, 22 pöördel).
2-20-18081
6.Väide, et puudutatud isiku korterist on varemgi lekkeid tulnud, vastab tõele vaid ühe episoodi osas ning seegi leidis aset ligi 20 aastat tagasi, kui korteris olev pesumasin läks rikki ja vesi voolas alla. Lisaks sellele on pesumasin ära viidud vannitoast juba paar aastat tagasi – seega ei saa pesumasin olla lekke põhjuseks. Rohkem ei ole korterist xxx lekkeid olnud. Veekahjustused ei ole muidugi väljamõeldis, sest ka V L püstakus on mingi leke. Puudutatud isiku korteris xxx on kaks korda olnud veekahjustus köögiseinal õhutustruubi seinal. Esimesel korral värviti lagi ja vahetati tapeet. Teine kord oli see väiksem ja sai lihtsa tapeetimisega korda.
7.Puudutatud isiku korterist ei ole alguse saanud veekahju, mis on korteris xxx veekahjustuse põhjustanud. Korteri xxx omanik ei ole seda kuidagi tõendanud. Esiteks on puudutatud isiku püstakus tekkinud mingi leke seoses katuse vahetuse/tõrvamisega mõned aastad tagasi. Ühistu esinaine on aktis kindlustusele tuvastanud, et V L korteris on kõik korras. Lisaks sellele ei ole korter xxx omanik uurinud, kas kahjustus oleks võinud tulla ka näiteks puudutatud isiku korteri peal asunud korterist või veel kolmandast kohast. 15.10.2020 esitatud eelkalkulatsioon remondi kohta ei ole pädev. Kui jutt oli ühe seina tapeedil veekahjustusest, siis nüüd selgub, et remonti tehakse kogu korteris 55,5 ruutmeetril. Kahjustus ja selle hüvitamiseks tehtavad kulutused ei ole proportsioonis. Võimalik kahjuhüvitis on suurem kui kahju ise. Avaldaja ei ole kuidagi tõendanud, et kahju on tekkinud V L korterist (tl 35-36). Ekspertiisiakt ega miski muu ei tõenda, et avaldaja korteri niiskuskahjustus tekkis korterist xxx tuleneva lekke tõttu. Torumehe akt tõendab seda, et torustikulekkeid korteris ei olnud – st torudest ei olnud leke korterisse xxx võimalik. Avaldaja väide, et kaheksa päeva jooksul võidi korteris terve torustik ära vahetada või kolme päevaga kõik korda teha, on täiesti absurdne – see maksaks kordades rohkem kui kahju hüvitamine. Avaldaja jutt torude vahetamisest ei ole loogiline. Torude vahetust eitab ka üürnik. V L leiab, et kõik tehtud kulutused ei ole põhjendatud – milleks oli vajalik remont nii suurel pinnal, kui väidetav kahjustatud osa oli üks niiskust saanud nurk. Puudutatud isikuga ei ole ühendust võtnud ka kindlustuse esindaja, kes oleks pidanud kindlaks tegema kahju tekkimise asjaolud. Avaldaja esitab väiteid, mis on täiesti tõendamata ja alusetud. Avaldaja ei ole mingil viisil tõendanud kahju tekkimist V L korterist.
8.Kokkuvõttes ei tunnista puudutatud isik tema vastu esitatud nõuet, kuna see pole tõendatud. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et nõue on tõendatud, siis vähendada hüvitatava kahju suurust. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda (tl 21-22, 35-36). Avaldaja seisukoht puudutatud isiku vastusele
9.Avaldaja esitas kohtule 07.05.2021 omapoolse seisukoha puudutatud isiku vastusele (tl 3233). Avaldaja hinnangul ei saanud V L midagi tõestada ning edastab torumehe akti, mis oli tehtud kaheksa päeva hiljem, kuid see ei tähenda midagi. Avaldaja hinnangul oleks ekspert pidanud niiskust mõõtma niiskuse mõõdikuga lähipäevil pärast lekkimist, mitte ainult torusid kontrollima. Nagu kirjutas KÜ esindaja (Lisa1 kirjavahetus korteri esinaisega): „Korterites xx, xxx, xxx ei olnud mitte keegi kodus. Järgmisel päeval samuti läksin samadesse korterisse. Korterites xxx ja xxx ei olnud mitte keegi kodus. Ja siis veel järgmisel päeval, täpsemalt õhtul, pärast kell 21.00 ma arvan, noor poiss teie korteris avas natuke ust, läks vaadata et kõik on korras ja ütles mulle sellest.“ Avaldaja hinnangul tähendab see, et V L valetab ning kirjutas oma vastuses avaldusele, et väide, mille kohaselt 03.-05.10 ei vastatud korteris xx korter xxx omanikule korteri ülevaatamiseks, ei pea paika. Kolme päevaga on võimalik päris palju asju teha, aga kaheksa päeva jooksul üldse kõik torud
2-20-18081 vahetada ning parandada. Avaldaja märgib, et V L ei ela selles korteris ja ei saanud kontrollida mis toimus korteris 03.10. Korteris elab ka laps ja 05.10.2020, millal ta tegi ukse lahti KÜ esindajale, oli ta üksi, see tähendab et ta oleks saanud ka enne näiteks vannis lihtsalt mängida veega. V L ei ole ekspert, et Swedbanki sõltumatu eksperdi otsust vaidlustada.
10.190 eurot on omavastutus ning ei ole kuidagi seotud remondikuludega, see on fikseeritud summa ja seda summat ei saa kuidagi vähendada, ning see oli makstud Swedbankile täies ulatuses. Katus majas on ammu tehtud, probleem ei ole sellega üldse seotud. Üleval naabril neljandal korrusel selles nurgas seisab suur kapp, kapi taga on tolm, veest pole jälgegi. Sama lagi on tal korras. Kõikidel teistel naabritel viiendal korrusel on ka kõik korras. Siiamaani puudutatud isik ei ole esitanud mingeid tõeliseid tõendeid. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Hüvitatavat kahju ei ole võimalik avaldaja hinnangul vähendada (tl 32-22)
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 463 lg 2).
13.Avaldaja avastas 03.10.2020 kella 11.15 ajal, et tema xxx asuvas korteris (kolmandal korrusel), suure toa laenurgast tilkus vesi ja oli näha niiskuskahjustusi. Samal päeval oli vormistatud kahjujuhtum Swedbankis, kus avaldaja lepingujärgne omavastutus oli 190 eurot. Avaldaja informeeris juhtunust korteriühistu esindajat J K, kes tegeles ametliku uurimisega. Avaldaja arvab, et vesi tilkus tema korterisse neljanda korruse korterist nr xx. xxx korteris elavad üürnikud koos lapsega. Nii üürnikud kui korteri nr xxx omanik eitavad kõike. Omanik ei ole nõus avaldajale 190 eurot maksma (tl 1-5; 32-33).
14.Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Kuivõrd kahjujuhtum toimus 03.10.2020, kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS). KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.
15.Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi erisätetega
2-20-18081 reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.
16.Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (antud juhul avaldajal) olla puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
17.Kohus hindab järgnevalt, kas eeltoodud eeldused on täidetud. Esmalt hindab kohus, kas puudutatud isik on teise korteriomanikuna kohustust rikkunud.
18.Avaldaja M G tugineb asjaolule, et 03.10.2020 tungis tema xxx asuvasse korterisse sisse vesi xxx korterist. Puudutatud isikuks käesolevas asjas on xxx asuva korteri omanik V L.
19.TsMS § 5 lg 3 kohaselt hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on Swedbank P&C Insurance AS-ilt välja nõudnud käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude aluseks oleva kahjujuhtumi kahjutoimiku nr xxx materjalid 26.02.2021 kohtumäärusega. Kõik nimetatud toimikus olevad tõendid on ühtlasi tõenditeks ka käesolevas tsiviilasjas ning vastavad tõendid on tehtud pooltele e-toimikus ka nähtavaks. 06.10.2020 ehitise ülevaatusaktist nähtub juhtumi lühikirjeldus, mille kohaselt: a) kindlustusvõtja esindaja sõnade kohaselt jooksis 03.10.2020 hommikul umbes kella 11.00 paiku kusagilt ülemise neljanda korruse naabri korterist vesi alla kindlustusvõtja korterisse kolmandal korrusel elutuppa kahjustades korteri siseviimistlust; b) veekahju ajal kindlustusvõtja esindajat kodus ei olnud; c) kindlustusvõtja esindaja avastas veekahju kui ta koju saabus; d) kindlustusvõtja esindaja käis ka ülemiste naabrite juures, kuid korteritesse sisse ei pääsenud; d) kust vesi jooksis ja mis põhjusel ei ole teada; e) KÜ esimees on juhtunust teadlik; f) kindlustusvõtja esindaja tegi ise ka fotosid; g) kas ülemiste naabrite korterid on samuti kindlustatud ei ole teada.
20.Avaldaja on esitanud kohtule korteriühistu esindaja J K 03.10.2020 teate (tl 3). Sama dokument sisaldub ka Swedbank P&C Insurance AS kahjutoimikus (kahjutoimiku lk 2). Nimetatud teates on välja toodud korteriühistu esindaja poolt kirjapandud õnnetuse
2-20-18081 tekkepõhjus (sh põhjuse täpne kirjeldus), mille kohaselt: „kannatada saanud korterist üleval asuvas korteris (4.korrus, korter xx) ei õnnestunud teha ülevaatust, kuna mitte keegi ei teinud ust lahti, kuigi kodus oli inimene. Kannatada saanud korterist horisontaalselt asuvast korterist (4.korrus, korter xxx) sain infot, et seal on kõik korras. xx korteri all asuvas korteris (3.korrus, korter xx) oli tehtud visuaalne ülevaatus, seal on kõik korras, ülevalt veeleket ei ole. Selle korteri omaniku sõnul pikka aega tagasi oli juhtum seotud pesumasina purunemisega xxx korteris.“ Eeltoodust tulenevalt nähtub, et korteriühistu esindajale ei ole selge, millisest korterist täpsemalt on veekahju alguse saanud.
21.Avaldaja on esitanud kohtule Swedbank P&C Insurance AS-i 02.11.2020 hüvitisotsuse (tl 5). Sama dokument sisaldub ka Swedbank P&C Insurance AS kahjutoimikus (kahjutoimiku lk 7). Vastavalt hüvitisotsusele hüvitab Swedbank P&C Insurance AS avaldajale kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju, mille summa on kokku 530,75 eurot ning avaldaja omavastutuse osa sellest 190 eurot. Kahjutoimikus sisalduvast meilivahetusest avaldaja ning vanemkahjukäsitleja vahel nähtub, et avaldaja on esitanud kahjukäsitlejale päringu selle kohta, kas on teada, kes on kahju tekitamises süüdi, kas korter xx või xxx. 11.11.2020 on kahjukäsitleja avaldajale vastanud, et ühene info selle kohta puudub ning et süülisuse kohta on ainuke infokild ühistu poolt, mis on akti talletatud (kahjutoimiku lk 8). Eeltoodust tulenevalt ei ole ka Swedbank P&C Insurance AS-ile teada kahju tekitaja ning kahju tekkimise asukoht.
22.Puudutatud isik on esitanud kohtule 02.05.2021 seletuskirja, mille on koostanud xxx esindaja J K (tl 28). Nimetatud seletuskirja kohaselt kinnitab J K, et 11.11.2020 tegi ta korteris xxx vanni ülevaatuse ja ei näinud, et seal oleks mingi probleem. Samal päeval kutsuti ka xxx maja teenindav firma, kes samuti ei leidnud, et selles korteris võiks olla veeleke. Puudutatud isik V L on esitanud enda 02.05.2021 vastusega koos ka xxx poolt 22.04.2021 koostatud avariiakti 11/11 (tl 24), mille kohaselt oli 11.11.2020 kutse xxx probleemiga, et ülemine korter uputab. Firma on teostanud kontrolli ning avariiakti kohaselt olid korteris nr xxx kõik torud kuivad, lekkekohti ei leitud. Kohtu hinnangul tõendab vastav avariiakt ning korteriühistu esindaja seletuskiri, et veeleke ei saanud alguse puudutatud isiku korterist.
23.Avaldaja toob oma 07.05.2021 vastuse esile, et puudutatud isiku poolt edastatud torumehe akt on tehtud 8 päeva hiljem. Avaldaja hinnangul oleks ekspert pidanud niiskust mõõtma niiskuse mõõdikuga lähipäevil pärast lekkimist, mitte ainult torusid kontrollima. Samuti, kuivõrd korteriühistu esindaja sai kontakti korteriga xxx alles mitu päeva hiljem, oli kolme päevaga võimalik päris palju asju teha, aga kaheksa päeva jooksul üldse kõik torud vahetada ning parandada (tl 32).
24.TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Tulenevalt TsMS § 232 lg 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Samas juhib kohus tähelepanu, et TsMS § 238 lg 5 sätestab, et kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Tõendi mitte arvestamist põhjendab kohus lõpplahendis. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool
2-20-18081 tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
25.Kohtul ei ole käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendite usaldusväärsuses kahelda. Kohus selgitab, et kuivõrd avaldaja M G tugineb asjaolule, et 03.10.2020 tungis tema xxx asuvasse korterisse sisse vesi xxx korterist, siis peab avaldaja seda asjaolu tõendama. Puudutatud isikuks käesolevas asjas on xxx asuva korteri omanik V L. Selleks, et kohus saaks puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 190 eurot, peab avaldaja tõendama, et 03.10.2020 lekkis tema korterisse vesi just xxx asuvast puudutatud isikule kuuluvast korterist, mis tekitas avaldaja korteriomandile kahjustusi.
26.Kohtu hinnangul ei ole avaldaja käesolevas tsiviilasjas tõendanud, et puudutatud isiku korterist oleks veekahju alguse saanud ning et just puudutatud isiku korterist lekkis vesi avaldaja korterisse, mis tekitas avaldaja korteriomandile kahjustusi. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole tõendatud asjaolu, et teine korteriomanik on kohustust rikkunud, ei ole vajalik kontrollida ka teisi kahju hüvitamise nõude eelduseid: teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul täidetud kahju hüvitamise eeldused. Seetõttu, eeltoodut kogumis hinnates, on kohus seisukohal, et avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata.
27.Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 146 lg 1 p 3 kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuivõrd kohus jättis avalduse rahuldamata.
29.TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud
2-20-18081 erisusi. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
30.Kohus on andnud 08.11.2021 kohtumäärusega avaldajale ja puudutatud isikule võimaluse esitada enda käesoleva tsiviilasja menetluskulud kohtule hiljemalt 23.11.2021.Vastaspoole menetluskuludele oli võimalik esitada vastuväiteid kuni 29.11.2021. Avaldaja ning puudutatud isik kohtule eelnimetatud kuupäevaks menetluskulude avaldusi ei esitanud. Pooled on menetluse kestel kohtule teada andnud, et soovivad menetluskulude jätmist vastaspoole kanda, kuid reaalseid kulusid esile ei ole toonud.
31.Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas jäävad kohtulahendiga poolte menetluskulud avaldaja kanda, kuid puudutatud isik ei ole esile toonud enda menetluskulusid, tuleb kohtu hinnangul menetluskulud kindlaks määrata kohtutoimiku materjalide põhjal TsMS § 174 lg 1 alusel. Kohtule ei nähtu kohtutoimiku materjalidest, et puudutatud isik oleks käesolevas kohtumenetluses kandnud menetluskulusid.
32.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta menetluskulude rahaline suurust kindlaks määramata nende puudutatud isikul puudumise tõttu.
33.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.