Lääne-Harju vald, Ämari alevik, Lennu tn 28 korteriühistu hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.juuni 2021.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 19.juuli 2021.a apellatsioonkaebus (täpsustatud 21.juulil 2021.a ja 18.augustil 2021.a)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Lääne-Harju vald, Ämari alevik, Lennu tn 28 korteriühistu (registrikood 80322479, aadress Lennu 28, Ämari, Lääne-Harju vald, Harjumaa), seaduslikud esindajad TV ja JR (e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Liina Karlson (e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 17.juuni 2021.a otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja teha tühistatud osas uus otsus, millega anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Kehtiv kohtuotsuse resolutsioon menetluskulude jaotuse osas on järgmine:
1(6)
3.1.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 60 % ulatuses hageja kanda ja 40 % ulatuses kostja kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi, selle aluseks olevad asjaolud ja kostja vastus
1.Hageja kui korteriühistu esitas kostja kui korteriomaniku (otsuse tegemise ajaks endise korteriomaniku) vastu 24.10.2018 hagi korteriomandiga seotud kohustuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte, vee, kanalisatsiooni ja elektriavariide likvideerimiseks, hooldus ja remont, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulud) täitmata jätmise alusel. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt edastas hageja kostjale arveid perioodi eest 01.04.2013 – 31.07.2018. Kuni 28.08.2015 on võlgnevus hageja ees tasutud ning hilisem nõue ei ole aegunud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 5763,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 608,36 eurot.
2.Hageja esitas 18.04.2019 kohtule täpsustatud hagi, milles tõi välja, et kostja põhivõlgnevus hageja ees on tegelikult 3217,62 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 408,14 eurot. Põhinõue koosneb tasumata arvetest perioodil 01.01.2016 – 31.08.2018. Kõrvalnõue koosneb viivistest, mis on kujunenud juuni 2017 – detsembri 2017 arvete tasumata jätmisel. Viivist arvestatakse 0,07% päevas. Alates jaanuarist 2018 on hageja võtnud vastu otsuse, et viivist võlgnevustelt ei arvestata, et aidata võlgnikel tasuda võlgnevused.
3.Hageja suurendas enda nõuet ning nõuab kostjalt perioodi 01.09.2018 – 31.01.2019 eest kostjalt ka võlgnevust summas 753,45 eurot. Hageja tegi varasema viivise võlgnevuse osas tasaarvelduse ning nõuab edaspidiselt viiviseid kokku summas 10,97 eurot. Kokku on hageja täpsustatud põhinõue 3971,07 eurot ning viivised 10,97 eurot. Kohus võttis hageja nõude suurendamise menetlusse.
4.Kostja hagi omaks ei võtnud ning selles esitatud nõudeid ei tunnistanud, vastuväidete kohaselt on hagi tervikuna paljasõnaline, põhjendamata ja tõendamata. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1272,78 eurot.
6.Kohus on tuvastanud, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli aastatel 2007-2021 Lennu tn 28 -33 korteri omanik. Kostja oli nimetatud ajaperioodil ka korteriühistu liige. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja teostab valitsemise all olevas majas majandamist, millega seonduvalt kannab kulusid ja korjab oma liikmetelt majandamis- ja haldamiskulu. Pooled
2(6)
ei vaidle ka selle üle, et kostja on perioodil aprill 2013- august 2018 tasunud hagejale kommunaalkulude katteks 4177,26 eurot.
7.Hageja esitas kohtule rahalise nõude, milles taotles kostjalt välja mõista perioodil 01.01.2016 – 01.01.2019 tekkinud võlgnevuse summas 3971,07 eurot ning viivised 10,97 eurot. Samaaegselt viitas hageja enda esitatud menetlusdokumentides, et ta soovib kostjalt välja mõista rahalise nõude alatest september 2015. Ka kohtule jäi esmalt mulje, et hageja nõue baseerub arvetele, mis algavad septembrist 2015, so nõuetele, mis ei olnud hagiavalduse esitamise hetkeks veel aegunud. Kuna aga hageja on enda täpsustatud hagiavalduses välja toonud, et nõuab tekkinud võlgnevuse välja mõistmist perioodi 01.01.2016 – 01.01.2019 eest, siis pole kohtul õigust hageja taotletust kõrvale kalduda ning kohus menetleb hageja nõuet, mis on kujunenud 01.01.2016 – 01.01.2019 esitatud arvete alusel.
8.Hageja on enda menetlusdokumendis välja toonud, et kuni 28.08.2015 on võlgnevus hageja ees tasutud ( I köide tl 29). Seega väidab hageja, et kostjal puuduvad hageja ees 28.08.2015 seisuga võlgnevused. Hageja esitas kohtule tabeli, milles on hageja välja toonud võlgnevuse kujunemise (I köide tl 56-57). Kohus, analüüsides esitatud tabelit ning kõrvutades seda hageja väidetega leiab, et hageja tõepoolest tasaarveldas kostja poolt tasutud summasid varasemate võlgnevuste katteks. Kohus selgitab lisaks, et kuna enamikel maksekorraldustel puudub selgitus, millise kuu eest või millise arve alusel summasid tasutakse ning selle kontrollimine on tagantjärgi raskendatud, siis ei saa hagejale ette heita hagejapoolset käitumist, millega ta tasaarveldas hilisemalt tasutud summad varasemalt tekkinud võlgade katteks.
9.Hageja on kohtule esitanud tõenditena kuludokumendid (I köide tl 155 – II köide tl 251) ning KÜ põhikirja (I köide tl 6-10), mille alusel arveid esitatakse. Kohus, olles analüüsinud nimetatud tõendeid leiab, et need on vastavuses arvete sisuga ning kohtul puudub alus kahelda kostjale esitatud arvete ebaõigsuses. Samuti leiab kohus, et kostja on jäänud hiljaks enda esitatud vastuväitega, mille kohaselt oli hageja arvetepidamine segane juba aastatel 2013-2015. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks varasemalt talle esitatud arveid vaidlustanud, sellise väite esitas ta alles 2019 aastal käesolevas menetluses – ajal, millal mõistlik tähtaeg VÕS § 7 tähenduses oli juba möödunud.
10.Esitatud tõendite pinnalt on hageja perioodil aprill 2013 – jaanuar 2019 esitanud kostjale arveid summas 6225,79 eurot (I köide tl 125-141; I köide tl 59-78). Nimetatud summast on välja jäetud hageja poolt kohtule esitamata jäetud arved: mai 2013; juuni 2013; detsember 2013; november 2016. Kostja tasus perioodil aprill 2013 – august 2018 hagejale 4177,26 eurot, mida kostja ei ole menetluses vaidlustanud (I köide tl 39 pöördel, tl 84-88). Perioodil september 2018 – 01.01.2019 tasus kostja hagejale täiendavalt 397,17 eurot (I köide tl 87). Kokku on seega kostja perioodil aprill 2013 – jaanuar 2019 tasunud hagejale 4574,43 eurot. Kuna kohus tuvastas, et hageja poolt tehtud tasaarvestus ei ole vale (sh arvestades kostja aegumise vastuväidet), siis on kostja jätnud aprill 2013 – jaanuar 2019 eest hagejale põhivõlgnevuselt tasumata 1651,36 eurot (6225,79 – 4574,43).
11.Kuna hageja nõuab võlgnevust perioodi 01.01.2016 – 01.01.2019 eest ning hageja hinnangul on kostja võlgnevused tasutud 28.08.2015 seisuga, tuleb hageja esitatud kogusummadest (hageja enda raamatupidamissüsteemi arvestades) maha arvestada perioodi 01.09.2015 – 31.12.2015 esitatud arvete maksumus summas 378,58 eurot, mida kohus ei saa käesolevas menetluses kostjalt välja nõuda ning selle arvelt tuleb vähendada kostja võlgnevust. Selle tulemusel võlgneb kostja hagejale perioodi 01.01.2016 – 01.01.2019 eest 1272,78 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
3(6)
12.Hageja on viivise arvestusel viidanud KÜ põhikirjale, kuid selles ei nähtu viivise arvestuse suurus. KÜ põhikirja punkt 4.2.8 sätestab, et KÜ-l on õigus küsida maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist üldkoosolekul kehtestatud korra ja määra järgi. Samas ei ole hageja tõendanud, mis on selliseks kokkulepitud viivise määraks. Hageja viitab vaid viivisemäärale 0,07% päevas. Tegemist on küll seadusjärgse viivise määraga, mis kehtis kuni 31.12.2017, kuid kuna hageja poolt esitatud viivise arvestus on äärmiselt ebaselge ja mittejälgitav, siis leiab kohus, et hageja poolt esitatud viivise nõue tuleb jätta selle ebaselguse tõttu rahuldamata.
13.Kuna kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ning kostja ei olnud nõus talle pakutava kompromissiga, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
14.Kostja palub 19.07.2021 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ning teha asjas tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4 105,20 eurot ja viivise. 21.07.2021 täpsustas kostja apellatsioonkaebust jäädes nõude juurde. 19.08.2021 täpsustas kostja apellatsioonkaebust, paludes mh hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 3 284,16 eurot ja viivise.
15.Viimase apellatsioonkaebuse täpsustuse järgi on apellatsioonkaebuse asjaolud järgmised. Apellant on kandnud õigusabi kulusid summas 4105,20 eurot. Arvestades, et 80% tsiviilasjast langes ära (6400 eurost sai 1272,78 eurot), tuleb hagejal kostjale hüvitada selles suurusjärgus menetluskulusid, st summas 3284,16 eurot (4105,2 x 80%). Õiglane on võtta hagihinna aluseks maksekäsu kiirmenetluse nõude hind, kuivõrd juba maksekäsu kiirmenetlusest alates tuli apellandil hakata kaitsma enda õiguseid. Kui kohus sellega ei nõustu, siis hagi hagihind, st jätta X menetluskuludest 80% Korteriühistu Lennu 28 kanda. Välja mõista menetluskulu summas 3284,16 eurot Korteriühistult Lennu 28 X kasuks.
16.Apellatsioonkaebuse kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib (aga ei pea!) kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Eeldusel, et kohus soovis kohaldada TsMS paragrahve 163 lg 1 ja 2, jättis kohus nende kohaldamisel ja kaalutlusõiguse teostamisel arvestamata olulised asjaolud. Hageja leiab, et kohtu lähenemine on olnud liiga lihtsustatud, st et kui kostjale pakutakse kompromissina 1500 eurot ja kuna ta sellega lõpuks ei nõustunud (olles vahepeal pakkunud isegi u 3000 eurot), siis tuleb kostjal enda menetluskulud tasuda ise. Selleks, et jõuda 1500-eurose kompromissini või ka kohtulahendini, kus kukkus ära 80-83% nõudest, pidi kostja tegema õigusabikulusid. Kostja lepingulise esindaja töö poleks olnud vajalik kui KÜ oleks pidanud korrektset raamatupidamist või tulnud kohe 1500 euro suuruse kompromisspakkumisega. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja teha tühistatud osas uus otsus, millega anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
19.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja
4(6)
vaidlustab maakohtu otsuse vaid menetluskulude jaotuse osas. Muus osas on otsus jõustunud.
20.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades. Samas on kohtul õigus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega võimaldab TsMS § 163 lg 1 jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
21.Kolleegium nõustub kostjaga, et praegusel juhul ei ole maakohus piisavalt menetluse asjaoludega arvestanud. Kostja on õigesti viidanud, et kohtul tuleks mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel valides muuhulgas arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga (vt nt Riigikohtu 23. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 17; Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-140-14, p 34). Siiski leiab ringkonnakohus, et hagi rahuldamise proportsioon ei pruugi olla määrav, arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid, sh kompromissiettepanekut.
22.Esiteks tuleb käesolevas asjas arvesse võtta, et enamik hagist jäi siiski rahuldamata. Hageja esitas kostja vastu 24.10.2018 hagi põhivõlgnevuse 5763,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 608,36 euro nõudes.18.04.2019 esitas hageja täpsustatud hagi, milles tõi välja, et kostja põhivõlgnevus hageja ees on tegelikult 3217,62 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 408,14 eurot.
23.Menetluse jooksul hageja suurendas hageja nõuet 753,45 eurot põhivõlgnevuse ja 10,97 eurot viivise osas. Samas ka loobus menetluse jooksul nõudest summas 823,32 eurot, loobumise võttis maakohus vastu, määrates, et loobutusd nõude osas kannab menetluskulud hageja.
24.Pooled arutasid menetluse jooksul korduvalt kompromissilepingu sõlmimist. Asja materjalidest nähtub, et mh andis maakohus 27.05.2020 istungil pooltele tähtaja sõlmida kompromiss hiljemalt 15.06.2020. 15.03.2021 jõudsid pooled kokkuleppele kompromissisummas 1 500 eurot ning maakohus vormistas vastava kompromissilepingu saates selle allkirjastamiseks pooltele. Hageja allkirjastas kompromissi. Kostja kompromissi ei allkirjastanud, asudes seisukohale, et korteriühistu tegevuses on märke, mida tuleb uurida eriauditi abiga. Asjast nähtub, et pooled arutasid ka hiljem kompromissilepingu sõlmimist, kuid kuna menetluse jooksul müüdi täitemenetluses kostjale kuuluv korteriomand ning jaotuskava kohaselt oli summa saamise õigus ka hagejal, siis kompromissilepingu sõlmimiseni ei jõutud.
25.Kohus võib TsMS § 163 lg 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust üksnes juhul, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. Sellise otsustuse tegemisel peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka põhjendama (Riigikohtu 23. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 15). See tähendab, et TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel tuleb kohtul lõppastmes tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohtu otsustus menetluskulude jaotuse osas õiglane, arvestades menetluse käiku ning seda, et lõpptulemusena jäi suur osa hagist rahuldamata, sh 5(6)
viivisenõue selle ebaselguse tõttu. Arvestades menetluse asjaolusid, sh hagi muutmist, mistõttu vajas kostja lepingulise esindaja abi vastuste koostamiseks, seda, et valdavas osas jäi hagi siiski rahuldamata aga arvestades ka kompromissiettepanekut, leiab ringkonnakohus, et hageja kanda tuleb jätta maakohtu poolte menetluskuludest 60 % ja kostja kanda 40%.
26.Apellatsioonkaebuses tõi apellant esile, et 01.11.2019 suurendas kohus haginõuet põhivõla osas 753,45 eurot ja viivise osas 10,97 eurot. Hiljem hageja loobus nõudest summas 823,32 eurot, mille kulud jättis kohus 06.10.2020.a kohtumäärusega hageja kanda. Hilisemas kohtuotsuses otsustas aga kohus ikka, et kostjale kohtukulusid ei hüvitata, mis on jõustunud kohtumääruse rikkumine. Ringkonnakohus apellandi etteheitega ei nõustu. Maakohus tegi otsusega jaotuse, kuid see ei muutnud varasemat jõustunud määrust. Jõustunud määruse alusel on kostjal õigus nõuda samuti menetluskulude hüvitamist.
27.Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust ning menetluses esitatud asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et ka ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud tuleb 60 % ulatuses jätta hageja kanda ja 40 % ulatuses kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-s 2 sätestatule. /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.