Põlde Invest OÜ hagi Bolderaja serviss SIA vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja lepingu lõppemise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.04.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Bolderaja serviss SIA apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Põlde Invest OÜ (registrikood 12797802), lepinguline esindaja Siim Mägi Kostja Bolderaja serviss SIA (Läti Vabariigi registrikood 40103082147), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 10.11.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 16.04.2021 otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Bolderaja serviss SIA kanda. Määrata Põlde Invest OÜ ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 500 eurot. Välja mõista Bolderaja serviss SIA-lt Põlde Invest OÜ kasuks menetluskulu 500 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (500 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-16375 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Põlde Invest OÜ (hageja) esitas 22.10.2019 (nõude täpsustus 23.09.2020) Harju Maakohtule hagi Bolderaja serviss SIA (kostja) vastu kostja poolt 17.04.2019 saadetud koostöölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks ja lepingu lõppemise tuvastamiseks hageja ülesütlemisavalduse alusel 06.06.2019.
2.Hageja pakkus kostjaga 01.07.2015 sõlmitud koostöölepingu (leping) alusel kostja müüdavaid kaupu ja teenuseid klientidele Eestis ja Soomes. 17.04.2019 esitas kostja hagejale lepingu p-de 6.2 ja 6.6.2 alusel lepingu ülesütlemise avalduse. Hageja väidab, et lepingu p 6.2 ei näe ette alust lepingu ülesütlemiseks ja lepingu p-s 6.6.2 sätestatud lepingu lõpetamise aluseid ei esine.
3.06.05.2019 esitas hageja kostjale nõudeavalduse, milles esitas lepingu täitmise nõude, sh hageja volituste taastamise nõude, leppetrahvi maksmise nõude, lähetustasude hüvitamise nõude, lisatasu maksmise nõude ja kahju hüvitamise nõude kogusummas 19 718,53 eurot ning andis nõude täitmiseks tähtaja kuni 16.05.2019.
4.06.06.2019 esitas hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, täiendava kahjunõude ja hüvitise maksmise nõude kogusummas 122 914,32 eurot ning andis rahaliste nõuete täitmiseks tähtaja kuni 16.06.2019. Kostja tasus esitatud nõudest 8405,40 eurot.
5.Hageja täitis korrektselt perioodil 01.07.2015–06.06.2019 poolte vahel sõlmitud lepingut. Kostja hagejale ühtegi pretensiooni lepingu täitmise osas ei esitanud ning tasus hageja poolt esitatud arved.
6.Hageja poolt kaasati lepingu täitmisse 11.09.2015 lepingu muudatusega lisaks Y-le X ning 01.02.2019 kokkuleppega C läbi OÜ Pureprint. Seetõttu on asjakohatu kostja 17.04.2019 ülesütlemisavalduses toodud põhjendus, et lepingu võis öelda üles p 6.6.2 alusel Y täieliku või osalise töövõimetuse või surma korral, sest lisaks Y-le oli lepingus kokkulepitud veel kaks käsunditäitjat. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
2-19-16375
8.Poolte vahel sõlmitud leping on tähtajatu ja pooled võisid lepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Lepingu p 6.6 kohaselt on lepingust võimalik taganeda ja leping erakorraliselt üles öelda vaid lepingus sätestatud konkreetsetel juhtudel. Vastavalt lepingu p-le 6.6.2 võib lepingupool lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda volitatud isiku Y täieliku või osalise töövõimetuse korral. Y ei tulnud pika perioodi jooksul toime oma lepinguliste kohustuste täitmisega ja sellest tulenevalt ei olnud võimalik kostjal lepingulises suhtes jätkata. Hageja peamiseks kohustuseks oli lepingu p 2.3 alusel pakkuda ja müüa kostja kaupu ja teenuseid kolmandatele isikutele Eesti ja Soome territooriumil. Hageja ei osutanud kostjale professionaalset teenust ja rikkus korduvalt lepingut, mis andis aluse käsundusleping erakorraliselt üles öelda. Maakohtu otsus
9.Maakohus rahuldas 16.04.2021 otsusega hagi, tuvastades, et hageja ja kostja vahelise koostöölepingu ülesütlemine kostja poolt 17.04.2019 on kehtetu ning koostööleping lõppes hageja ülesütlemisavalduse alusel 06.06.2019. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2815 eurot ja viivise.
10.Pooled ei vaielnud selle üle, et nende vahel sõlmiti 01.07.2015 käsundusleping ja et kostja esitas 17.04.2019 hagejale lepingu ülesütlemise avalduse. Vaidlus puudus ka selles, et hageja osutas kostjale teenuseid ja kostja tasus saadud teenuste eest hagejale, mida tõendavad hageja konto väljavõtted. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal oli õigus hagejaga 01.07.2015 sõlmitud leping üles öelda, tuginedes ülesütlemise alusena lepingu p-dele 6.2 ja 6.6.2.
11.Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmitud leping vastab käsunduslepingu tingimustele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 619). Kohus tuvastas, et hageja kohustus müüma ja turundama kostja toodetud mööblit Eestis ja Soomes ning kostja kohustus tasuma saadud teenuste eest tasu. Lepingu p 6.3 kohaselt oli tegemist tähtajatu lepinguga.
12.Kostja tugines lepingu ülesütlemise alusena lepingu p-le 6.2, mille kohaselt lepingutingimusi kohaldatakse alates käsundisaaja poolt faktiliselt kohustuse täitmise hetkest, s.o 01.07.2015. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud lepingupunkt aluseks lepingu ülesütlemiseks. Kostja ei ole kohtueelselt ega ka kohtumenetluse kestel tuginenud asjaolule, et hageja ei ole poolte vahel sõlmitud lepingut alates 01.07.2015 täitnud või et leping ei ole jõustunud. Lepingu täitmine on tõendatud hageja pangakonto väljavõtetega, millest nähtub kostja poolt hagejale tasu maksmine.
13.Kostja tugines ülesütlemise alusena ka lepingu p-le 6.6.2. Pooltevahelise lepingu p 6.6 sätestab, et lepingust on võimalik taganeda või leping erakorraliselt üles öelda vaid lepingus sätestatud konkreetsetel juhtudel, mis on sätestatud alapunktides 6.6.1 ja 6.6.2. Seega on kostja 17.04.2019 ülesütlemine käsitletav erakorralise ülesütlemisena. Lepingu p 6.6.2 sätestab, et lepingust on võimalik taganeda või leping erakorraliselt üles öelda Y osaliselt või täielikult töövõimetuks muutumisel (vastava pädeva asutuse poolt tõendi esitamisel), kui osaline töövõimetus takistab käsundisaajal teenuseid osutada, või Y surma korral. Kohus järeldas lepingu p 6.6.2 sõnastusest, et nimetatud alusel on võimalik leping üles öelda, kui Y on osaliselt või täielikult muutunud töövõimetuks ja selle kohta on esitatud pädeva asutuse tõend. Vaidlus puudub selles, et lepingu ülesütlemise ajal 17.04.2019 oli Y elus. Asjaolusid, et kostjal oli õigus 17.04.2019 leping üles öelda lepingu p 6.6.2 alusel, pidi tõendama kostja. Kostja ei esitanud menetluses tõendeid Y osalise või täielikult töövõimetuks muutumise kohta või selle kohta, et Y rikkus pooltevahelist lepingut.
2-19-16375
14.Hageja tõendas 11.09.2015 lepingu lisaga ja 02.12.2019 protokolliga, et hageja poolt täitis lepingut veel kaks isikut lisaks Y-le. Seega oli hageja võimeline lepingut täitma sõltumata Y tervislikust seisundist.
15.Lepingu p 2.25 järgi on käsundiandjal ehk kostjal õigus esitada vastuväiteid ja pretensioone käsundisaaja ehk hageja teenuste suhtes. Lepingu p 9.1 järgi tuleb lepingu rikkumise nõue esitada kirjalikult. Kostja, tuginedes asjaolule, et hageja on korduvalt lepingut rikkunud, ei ole kohtumenetluses esitanud mitte ühtegi kirjalikus vormis nõuet hagejale, mille ta pidi lepingu p 9.1 kohaselt saatma hagejale iga rikkumise korral.
16.Kohus asus seisukohale, et puudub alus VÕS § 196 lg-te 1 ja 2 kohaldamiseks, sest kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi konkreetset rikkumist, mis oleks aluseks VÕS § 196 kohaldamiseks ning võimaldaks hagejaga sõlmitud käsunduslepingu üles öelda. Puudub ka mistahes lepingus kokkulepitud alus lepingu lõpetamiseks lepingu p-de 6.2 ja 6.6.2 alusel.
17.Maakohus andis 09.09.2020 toimunud eelistungil kostjale tähtaja esitada taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ning tõlked läti- ja venekeelsest kirjavahetusest, mis peaks tõendama hageja poolt lepingu rikkumist. Kostja tähtaegselt tunnistajate ülekuulamise taotlust ei esitanud. Kostja esitas 07.10.2020 taotluse kirjavahetuse tõlgete esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 25.10.2020. Kostja tõlkeid pikendatud tähtajal ei esitanud.
18.Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostjal puudus alus esitada 17.04.2019 poolte vahel sõlmitud lepingu ülesütlemisavaldust lepingu p-de 6.2 ja 6.6.2 alusel. Kohus rahuldas hageja nõude ja tuvastas, et kostja 17.04.2019 ülesütlemisavaldus on kehtetu.
19.Hageja esitas 06.06.2019 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, millega ütles poolte vahel sõlmitud lepingu VÕS § 116 lg 6 alusel üles alates 06.06.2019. VÕS § 116 lg 6 kohaselt võib kestvuslepingu vastavalt VÕS §-le 196 üles öelda, kui lepingut oluliselt rikutakse.
20.17.04.2019 lepingu ülesütlemise teatega on tõendatud, et kostja võttis tagasi hagejaga seotud isikutele antud volitused, mida nad vajasid lepingu täitmiseks. Hageja 22.04.2019 kirjaga kostjale on tõendatud, et hageja teatas kostjale, et lepingust taganemise alus puudub ja ta ei saa lepingut täita, kui kostja ei taasta hageja volitusi. Kostja 23.04.2019 e-kirjaga hagejale on tõendatud, et kostja ei soovi taastada hageja volitusi. Hageja 06.05.2019 kirjaga kostjale on tõendatud, et hageja andis kostjale täiendava tähtaja kuni 16.05.2019 hageja volituste taastamiseks ja rahaliste nõuete täitmiseks. Kostja hagejale antud volitusi ei taastanud.
21.Kohus nõustus hagejaga, et kostja rikkus lepingut. Hagiavalduse lisaks nr 10 olevast volikirjast nähtub, et see on hagejale hädavajalik lepingu täitmiseks. Kostja keeldus hagejale uue volikirja andmisest, mistõttu ei saanud hageja lepinguga võetud kohustusi täita. Kuivõrd kostja poolt 17.04.2019 lepingu ülesütlemine on kehtetu, on kostja keeldumine hageja volituste taastamisest alusetu, mis on käsitatav olulise lepingurikkumisena. Kuna kostja rikkus oluliselt lepingut, oli hagejal õigus VÕS § 116 lg 6 ja § 196 alusel leping üles öelda. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks (VÕS § 196 lg 2), kuid kostja täiendava tähtaja jooksul rikkumist ei lõpetanud.
22.Eeltoodud põhjustel rahuldas kohus hageja nõude ja tuvastas, et hageja ja kostja vaheline koostööleping lõppes hageja ülesütlemisavalduse alusel 06.06.2019.
2-19-16375 Apellatsioonkaebus
23.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
24.Maakohus hindas ebaõigesti asjaolusid ja tõendeid, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.
25.Kostjal oli võimalik koostöölepingu p 6.6.2 alusel leping erakorraliselt üles öelda, kuna Y muutus osaliselt töövõimetuks. Y osaline töövõimetus takistas hagejal teenuseid osutada. Hageja ei suutnud korduvalt enda lepingust tulenevaid kohustusi täita ja rikkus korduvalt lepingut. Y käitus lepingut täites ebaadekvaatselt ja kasutas kostjat enda erahuvide realiseerimiseks. Hageja ei suhtunud kostjasse kui lepingupartnerisse, vaid kasutas kostjat ära ja sellest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik lepingulises suhtes jätkata.
26.Lisaks lepingust tulenevale ülesütlemise alusele võis kostja lepingu üles öelda ka VÕS § 196 lg 1 alusel. Kostjal oli alus leping erakorraliselt üles öelda ilma tähtaega määramata, sest hageja oli lepingut rikkunud olulises määras. Hageja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt kostja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Seejuures rikuti kohustust tahtlikult ja kohustuse rikkumine andis kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei täida kohustusi ka edaspidi. Arvestades asjaolusid on hageja lepingut oluliselt rikkunud VÕS § 116 lg 2 p-de 2-4 mõttes.
27.Kostja täitis kõiki oma lepingust tulenevaid kohustusi kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni 17.04.2019. Hageja kinnitas hagis, et kostja on püsivalt tasunud hagejale tema poolt lepingu täitmise eest esitatud arveid. Hageja ei ole kostjale professionaalselt teenust osutanud ja on korduvalt lepingut rikkunud (lepingu p-d 2.3 ja 2.8). Nimetatud asjaolu andis kostjale aluse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja sellest tulenevalt on 17.04.2019 tehtud lepingu ülesütlemise avaldus kehtiv.
28.Kohus heitis kostjale ette lepingu ülesütlemise asjaolude tõendamatust. Kostja soovis kogu maakohtu menetluse vältel esitada dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad seda, et lepingu ülesütlemine on toimunud õiguspäraselt. Enne nimetatud tõendite kohtule esitamist on vajalik nende tõlkimine eesti keelde, kuivõrd tegemist on lätikeelsete dokumentidega. Kostja on need dokumendid ka erinevatele tõlkebüroodele tõlkida andnud, kuid seoses COVID-19 kriisiga on paljud tõlkebürood pidanud oma tegevuse lõpetama või seda oluliselt piirama, mistõttu jäid tõlkebüroode lubadused kostjale katteta ning tal ei õnnestunud tõendite tõlkeid maakohtu määratud tähtaegadeks saada. Seetõttu soovib kostja need esitada nüüd ringkonnakohtus esimesel võimalusel, kui uus tõlkebüroo need kostjale saadab. Vastustaja seisukoht
29.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
31.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate
2-19-16375 faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.
32.Maakohus asus vaidlustatud otsuses õigesti seisukohale, et kostja pidi tõendama, et tal oli õigus 17.04.2019 avaldusega leping üles öelda. Õige on maakohtu järeldus, et tõendamata on nii see, et kostja võis VÕS § 196 lg-te 1 ja 2 järgi lepingu üles öelda, kui ka see, et lepingu ülesütlemine lepingu p-de 6.2 ja 6.6.2 järgi on kehtiv.
33.Erinevalt kostjast on kolleegium seisukohal, et maakohus on jõudnud käsunduslepingut ja selles toodud ülesütlemise aluseid analüüsides õigetele järeldustele ning kohaldanud õigesti asjakohast materiaalõigust. Kohtu hinnang hagis esiletoodud asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat. Kolleegiumil ei ole alust anda käsitletud lepingusätetele teistsugust hinnangut, kohaldada materiaalõigust teisti ega kujundada nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Kuna esimese astme kohus on kostja kõigile seisukohtadele piisava selgusega vastanud ja ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist, s.o asjaolude ja tõendite ebaõiget hindamist, ringkonnakohus esimese astme kohtu töös ei tuvastanud.
34.Kolleegium nõustub maakohtuga, et tõendamata on kostja väide, mida ta kordab apellatsioonkaebuses, et tal oli õigus lepingu p 6.6.2 alusel leping erakorraliselt üles öelda, kuna Y muutus osaliselt töövõimetuks ja käitus lepingut täites ebaadekvaatselt. Selle väite kohta on konkreetsed asjaolud esile toomata, rääkimata nende tõendamisest. Lisaks märgib kolleegium, et isegi kui Y oleks olnud töövõimetu, siis oleksid lepingut saanud täita teised lepingus kokkulepitud isikud. Tuginedes lepingu ülesütlemisele VÕS § 196 lg 1 alusel, ei ole kostja esile toonud, millist konkreetset kohustust hageja rikkus.
35.Seoses apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus tuvastas ebaõigesti asjaolusid ja hindas tõendeid, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7). Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi esile tooma pooled. Esiletoodud asjaolu peab hagimenetluses vaidluse korral tõendama pool, kes sellele tugineb (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Kohus saab TsMS § 392 lg 3 järgi küsida pooltelt selgitusi. TsMS § 394 lg 2 p 3 järgi peab kostja vastuses hagile muuhulgas teatama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga faktilise väite tõendamiseks. Pooled peavad oma menetlusõigusi kasutama heauskselt, see tähendab ka seda, et kõik väited ja vastuväited tuleb esitada õigeaegselt ja lubatav ei ole teiste menetlusosaliste eksitamine.
36.TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormuse kohaselt võib pool kasutada vastaspoole väite tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud pool ei ole oma väiteid tõendanud. Kuivõrd hageja tõi esile, et ta ei ole pooltevahelist lepingut rikkunud ja tema hinnangul puudus kostjal alus lepingu ülesütlemiseks ka lepingu p 6.6.2 järgi, pidi kostja, kes tugines lepingu rikkumisele ja Y töövõimetusele, esile tooma lepingu rikkumise ja Y töövõimetuse kohta asjaolud ja esitama oma väiteid kinnitavad tõendid. Vastavalt TsMS §-dele 329 ja 330 pidi kostja kõik asjassepuutuvad tõendid esitama maakohtule võimalikult varakult. Kostjale anti maakohtus korduvalt võimalus tuua esile
2-19-16375 asjaolud ja esitada tõendid. Kostja seda võimalust ei kasutanud, tuues põhjuseks tõrked tõendite tõlkimisel seoses COVID-19 levikuga, samas täpsustamata, mida ta oli tõlgete saamiseks teinud ja milles tõrked täpselt seisnesid.
37.Kostja pahameel selle üle, et kohus tuvastas ebaõigesti asjaolusid ja hindas tõendeid, ei ole põhjendatud. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes ainult neile ajaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada ning sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või kohus tugineda asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Kuivõrd kostja lepingu ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid, peale üldsõnalise väite Y võimetuse kohta oma kohustusi täita, maakohtus esile ei toonud, ei saanud maakohus otsuses neid analüüsida ja hinnata.
38.Ka apellatsioonkaebuses ei toonud kostja esile lepingu ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ega esitanud tõendeid, viidates jätkuvalt COVID-19 kriisile. Alles 10.11.2021, vahetult enne ringkonnakohtu istungit esitas kostja kohtukõne teesid, milles on esile toodud uued asjaolud, mida saaks tõenäoliselt seostada võimalike lepingu ülesütlemise kaasa toonud hagejapoolsete rikkumistega, ning uued tõendid koos tõlgetega. Ringkonnakohus jättis TsMS § 633 lg-tele 4 ja 5 tuginedes kohtuistungil kostja esitatud taotluse tõendite esitamiseks rahuldamata ja tõendid vastu võtmata.
39.TsMS § 633 lg-te 4 ja 5 alusel ei saa ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada uusi asjaolusid, mille kostja on kohtukõne teesides esitanud ja millele viitas kostja seaduslik esindaja oma seletuses. Otsuse tegemisel saab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 järgi lähtuda ainult nendest asjaoludest, mille on maakohus tuvastanud, välja arvatud, kui esineb mõjuv põhjus uute asjaolude esitamiseks apellatsiooniastmes. TsMS § 652 lg 4 teine lause sätestab, et kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. TsMS § 394 lg 2 p 3 järgi oli kostjal kohustus vastuses hagile, mille ta esitas maakohtule 10.12.2019, tuua esile lepingu ülesütlemise aluseks olevad asjaolud. Maakohus juhtis mitmel korral kostja tähelepanu sellele, et tema vastuväited on üldsõnalised. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses ega ringkonnakohtu istungil esitanud asjakohast põhjendust, miks ringkonnakohtus esmakordselt esitatud asjaolusid ja tõendeid esimese astme kohtule kaalumiseks ei esitatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtumenetluses põhjendatud viivitada vaidluse all olevate asjaolude esile toomisega ligikaudu kaks aastat. Asjaolude esiletoomiseks ei olnud lepingulisel esindajal vaja tingimata välisriigis asuva kliendi seadusliku esindajaga vahetult kokku saada või tõendeid tõlkida. Tänapäevaste erinevate sidevahendite abil on võimalik infot vahetada ka muud moodi. Ringkonnakohut ei veena kostja põhjendus, et asjaolud jäid maakohtu menetluses ja apellatsioonkaebuses esile toomata COVID-19 kriisi tõttu. Seega jätab kolleegium kohtukõne teesides esmakordselt esitatud väited ja kostja seadusliku esindaja selgitused tähelepanuta.
40.Eeltoodut arvesse võttes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
41.Lõpetuseks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada kostjale, et kolleegiumi hinnangul ei ole tema esindaja käitumine menetluses vastanud advokaadi kutsetegevuses eeldatavale standardile. Advokatuuriseadusest (AdvS) tuleneb advokaadi kohustus kasutada kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse (AdvS § 44 lg 1 p 1). VÕS § 620 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt
2-19-16375 tunnustatud kutseoskuste tasemel. Eelnimetatud sätetest tuleneb esindajale kohustus tegutseda kõigiti esindatava huvides.
42.Asja materjalidest nähtuvalt palus kostja lepinguline esindaja maakohtus korduvalt pikendada asjaolude ja tõendite, sh tõlgete, esitamise tähtaega, jättes need siiski maakohtule esitamata ja põhjendamata, miks seda pole võimalik teha, mistõttu võisid kostja huvide kaitsmiseks vajalikud asjaolud ja tõendid jääda kohtule esitamata. Kostja lepinguline esindaja palus mitmel korral vahetult enne kohtuistungit see edasi lükata, seejuures ühel korral põhjendades edasilükkamist enda haigusega, jättes tõendi haiguse kohta esitamata, ning viimasele maakohtu istungile jättis esindaja etteteatamata ilmumata. Seega on esindaja jätnud esindatava huvid kaitseta ja venitanud kohtumenetlust. Kuigi maakohus ei ole kaalunud TsMS § 45 lg 2 järgi esindaja kõrvaldamist, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks juhtida tähelepanu puudustele kostja lepingulise esindaja käitumises praeguses menetluses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43.Seoses hagi rahuldamisega on maakohus õigesti jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda ja määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses menetluskulude suurust vaidlustanud.
44.Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (kostja) kanda.
45.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
46.Hageja (vastustaja) menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 400 eurot (käibemaksuta), mis moodustub esindajatasust 4 tunni töö eest tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta), millele lisandub 10.11.2021 kohtuistungil osalemise kulu vastavalt istungi ajalisele kestvusele.
47.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Toimikust nähtuvalt on hageja esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega. Arvestades kaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, saab vastuse koostamiseks kulunud aega 2 tundi lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Menetluskulude nimekirja järgi kulus kohtuistungiks valmistumiseks kokku 2 tundi. Kuivõrd algselt planeeriti kohtuistung 13.10.2021 ja vahetult enne istungi toimumist esitas apellant taotluse istungi edasilükkamiseks, siis on põhjendatud, et põhiosas toimus kostja lepingulisel esindajal istungiks ettevalmistus 13.10.2021 ning 10.11.2021 oli vajalik asja materjal veelkord üle vaadata. Ringkonnakohus loeb põhjendatuks ajakuluks 1 tund 30 minutit 13.10.2021 ja 30 minutit 10.11.2021. Istung kestis 1 tund. Kokku on seega hageja õigusabi osutamise põhjendatud ajakulu 5 tundi.
48.Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe tööühiku, s.t esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Kolleegium peab hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikuks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks. Hagejale tuleb hüvitada menetluskulud ilma käibemaksuta.
2-19-16375
49.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu 500 eurot. Hageja on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
50.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.