Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: Q.O (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hagi, milles hageja palus kostjalt välja mõista Bondora AS ja kostja vahel 03.05.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 7 880,95 eurot ja viivis.
Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
1
2-25-5826 Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTU SEISUKOHT
1.Bondora AS (hageja) esitas 16.04.2025 hagi Q.O (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 6911 eurot, intressi 503,95 eurot, tasumata arved 386,91 eurot, haldustasu 69,09, võla sissenõudmise kulud 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 3 731,32 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised põhivõlgnevuselt 29,39% aastas.
2.Hageja ja kostja on sõlminud tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu summas 6500 eurot, intressimäär oli 29,39% aastas tagastamata krediidisummalt, igakuiselt tuli tasuda lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas ning lepingutasu oli 411 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 45,43%. Lepingu üldtingimuste punkti 9.1. kohaselt oli viivisemäär võrdne intressimääraga.
3.Lisaks krediidilepingule on pooled 03.05.2023 sõlminud lisateenuse lepingu B Secure, mille eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 14,99 eurot ning lisateenuse lepingu B On Track, mille eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 2,99 eurot. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 05.06.2023 kuni 03.08.2023.
4.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostja jättis tasumata 05.06.2023. a osamakse summas 244,04 eurot, 03.07.2023. a osamakse summas 244,04 eurot, 03.08.2023. a osamakse summas 244,05 eurot ja 04.09.2023. a osamakse summas 244,05 eurot. Hageja hoiatas 04.08.2023 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja ütles 05.09.2023 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Seisuga 04.08.2023, mil hageja edastas kostjale ülesütlemise hoiatuse, oli kostja osamaksete võlgnevus kokku 845,02 eurot (sh sissenõudmiskulud kokku 10 eurot).
5.Hageja selgitas, et on lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek 1300 eurot (neto). Kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 0 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 548 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2023. aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 338,23 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud (0 eurot). Arvestades uue laenu kuumakset (244,04 eurot), teisi kohustusi (0 eurot), 2
2-25-5826 arvestuslike elamiskulusid (548 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 1035,53 eurot ehk enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.
6.Kohus jättis hagi 29.04.2025 määrusega käiguta. Kokkuvõtvalt tuli hagejal hagiavalduses selgelt ja konkreetselt välja tuua kõigi nõuete kujunemine ning see, kuidas on krediiti andes kontrollitud kostja maksevõimet. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada pangakontoväljavõtted ning teha nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ja määrata tagasimaksed uuesti.
7.Hageja esitas 16.05.2025 kohtule puuduste kõrvaldamise. Puuduste kõrvaldamisel hageja kohtule nõuete kujunemist ja arvestust ega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei selgitanud. Hageja jäi seisukohale, et on nõude selgelt formuleerinud ja jääb selle juurde ning hagi menetlusse võtmise etapis ei saa kohus hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Täiendavalt esitas hageja kohtule kostja poolt hagejale esitatud arvelduskonto väljavõtte.
8.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
10.Kohus selgitas hagejale ka menetlusse võtmise määruses, et hageja ei ole 29.04.2025 kohtumääruses osundatud puudusi kõrvaldanud ja hagejal tuleb puuduste kõrvaldamata jätmisest tulenevalt arvestada, et kohus võib hagi rahuldada, kas osaliselt või jätta hagi tervikuna rahuldamata. Seega pidi hageja aru saama, milliseid asjaolusid peab oma nõude põhjendamiseks kohtu ette tooma.
11.Kohtule on esitatud kostja pangakonto väljavõte 03.05.2022–02.05.2023 kohta. Hagiavalduse kohaselt oli kostja regulaarne sissetulek 1300 eurot, igakuised kohustused 0, elamiskulud 548 eurot. Väljavõttelt nähtuvad andmed ei lange kokku hagiavalduses esitatuga. Kostja sai töötasu 2022. a septembris 201,78 eurot, 2022. a oktoobrist kuni 2023. a märtsini 614,83 eurot. Juhatuse liikme tasu on kostja saanud Q.O Grupp OÜ-lt 2023. a jaanuaris 699,2 eurot, veebruaris 600 eurot ja märtsis1000 eurot. Kostja on korduvalt andnud laenu summas 300, 780, 1000, 680, 800 eurot Q.O Grupp OÜ-le, teeb regulaarseid makseis Elise Eesti AS-ile ja mitmetele eraisikutele vanade võlgade või laenude katteks. Kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastustundliku laenamise kohustust, eirates talle konto väljavõttest teatavaks saanud asjaolusid.
12.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud 3
2-25-5826 intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
13.Kohus tegi hagejale 29.04.2025 ettepaneku teha nõude ümberarvestus VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt. Hageja esitas konto väljavõtte, ent vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas jäi enda seisukoha juurde ning ei esitanud nõude ümberarvestust. Hagejat esindab lepinguline esindaja, Advokaadibüroo LINDEBERG. Kohus on seega seisukohal, et täitis selgitamiskohustust ning andis hagejale võimaluse oma nõuet muuta ja esitada ümberarvestus, et kohus saaks nõude osaliselt rahuldada, ent hageja seda ei teinud.
14.Sellest tulenevalt ei saa kohus hageja põhinõuet ka osaliselt rahuldada. Kohtule ei ole teada, kui palju on kostja kokku tagasimakseid teinud (mistõttu on teadmata põhivõla jääk), ei ole uuesti määratud tagasimakseid, ei ole võimalik hinnata, kas üles ütlemine oli kehtiv. Kui üles ütlemine ei kehti, ei ole ka kogu põhivõlg sissenõutav. Ei ole ka teada, kui paljud ja millises summas tagasimaksed oleks otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud. Seega on põhivõla tagastamise nõude eeldused esile toomata. Hageja põhinõuet ei sa rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel, sest ka selle eeldused ei ole täidetud (poolte vahel oli kehtiv leping).
15.Samal põhjusel jäävad rahuldamata ka viivise ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue (ka need sõltuvad ümberarvestusest, lepingu üles ütlemise kehtivusest ja võla sissenõutavusest).
16.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne kostja hagejale lepingujärgset intressi, haldustasu, lepingutasu ega muid lepingujärgseid tasusid, mistõttu ka need nõuded jäävad rahuldamata.
17.Hagiavalduse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses kohtule vastanud siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.