Võlaõigus › Kompromissilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-6887/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kompromissilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.11.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1211

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-6887

Tsiviilasi / hagi ese

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagiavaldus M. S.. vastu raha tasumise nõudes

Hagihind

8204,17 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) Lepinguline esindaja M. Š.

Kostja

M. S.. (isikukood xxx, aadress xxx)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista M. S..lt (S.., isikukood xxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks 6402,52 (kuus tuhat nelisada kaks koma viiskümmend kaks) eurot.

3.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavaldus M. S.. (isikukood xxx) vastu järgmistes nõuetes: 3.1.Sissenõutavaks muutunud viivise 1107,69 eurot tasumise nõue; 3.2.Põhinõude 3168,76 eurot tasumata osalt alates 01.05.2021.a viivise ulatusega 0,06% päevas tasumise nõue.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

8.Jätta M. S.. (isikukood xxx) menetluskulud kindlaks määramata ja Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital (registrikood 11919806) M. S.. (isikukood xxx) kasuks välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja on võimalik esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad põhilised asjaolud (TsMS § 444 lg 1) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue M. S.. vastu koosneb põhinõudest 3168,76 eurot, enne 26.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivisest 2858,11 eurot, põhinõudelt 3168,76 eurot ajavahemikus 16.04.2019 kuni 30.04.2021 arvestatud viivisest 1418,34 eurot, sissenõudekulust 35 eurot ning põhinõudelt 3168,76 eurot arvestatud jooksva viivise nõudest alates 01.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,06% päevas. Nõuete aluseks on M. S.. ja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital vahel sõlmitud 26.02.2019 kompromissileping / võlatunnistus nr 24744685, mida M. S.. ei täitnud nõuetekohaselt. Kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning 2 (4)

jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohus jätab välja kohtuotsuse põhjendava osa nõude osas, milles kohus hagiavalduse tagaseljaotsusega rahuldas. Kohtuotsuse põhjendav osa (hagi osaliselt rahuldamata jätmine, menetluskulude jaotus) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagiavaldus on osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendamata, mistõttu jätab kohus hagiavalduse osaliselt rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui hageja nõuab viivist põhinõudest suuremas ulatuses, on hagejal koormis välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub hagejale kahju tekkimine, mis ületab summaliselt põhinõuet (vt ka RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 18). Hagist nähtuvalt on põhinõude suurus 3168,76 eurot ja erinevatel ajaperioodidel sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurus on 4276,45 eurot. Hageja viivisenõue kostja vastu ületab põhinõuet 1107,69 euro võrra. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Hagiavaldus ei ole selles osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Seetõttu tuleb jätta hagiavaldus rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 1107,69 eurot tasumise nõudes. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 3168,76 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse sissenõutavaks muutunud viivise 1107,69 eurot tasumise nõudes. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja esitanud põhinõudelt 3168,76 eurot viivise ulatuses 0,06% päevas tasumise nõude alates 01.05.2021. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue ületab põhinõuet. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Hagiavaldus ei ole selles osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Seetõttu tuleb rahuldamata jätta viivise protsendina väljamõistmise nõue. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas kostja vastu raha tasumise nõuded hagihinnaga 8204,17 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse raha tasumise nõuetes, millele vastav hagihind on 6402,52 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 78% ulatuses ja jättis rahuldamata 22% ulatuses (6402,52 8204,17-st ≈ 78%). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda 78% ulatuses ning hageja kanda 22% ulatuses. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3 (4)