Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Capital

OÜ

(registrikood

11939341)

tahteavaldused

2.Jätta Fausto Capital OÜ hagi Rapla valla vastu Fausto Capital OÜ 22.08.2011 eel- ja 18.06.2012 koostöölepingust tulenevate kohustuste täielikult ja nõuetekohaselt täitmise tuvastamiseks rahuldamata. 3.Jätta Fausto Capital OÜ taotlus Rapla valla 25.10.2021 menetlusdokumendi vastu võtmata ja selles toodud seisukohtade tähelepanuta jätmiseks rahuldamata. 4.Jätta menetluskulud nii hagi kui ka vastuhagi osas menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esitas 26.04.2021 tervikhagi ning palub: 1) Lõpetada Rapla valla ja OÜ Fausto Capital (registrikood 11939341) kaasomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 1570737 kantud kinnisasja jagamise teel järgmiselt: Eraldada Risti tänav 3a (katastritunnus 66904:001:0296) katastriüksus registriossa nr 1570737 kantud kinnisasjast, moodustada Risti tänav 3a (katastritunnus 66904:001:0296) katastriüksusest uus kinnisasi ja jätta Risti tänav 3a (katastritunnus 66904:001:0296) OÜ Fausto Capital (registrikood 11939341) omandisse. Jätta registriosa nr 1570737 koosseisu Suve tänav L2 katastriüksus (katastritunnus 66904:001:0294), Risti tänav L1 katastriüksus (katastritunnus 66904:001:0295) ja Suve tänav katastriüksus (katastritunnus 66904:001:0297) ning jätta registriosa nr 1570737 Rapla valla omandisse. Kohustada OÜ-d Fausto Capital (registrikood 11939341) andma tahteavaldused Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 1570737 kantud kinnisasja reaalosadeks jagamiseks, uue registriosa avamiseks, jagatava kinnisasja registriosast kaasomanike kande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks ning uue kinnistu kohta avatud registriosa omanikukande tegemiseks selliselt, et: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr 1570737 kantud kinnistust seoses jagamisega eraldada Risti tänav 3a katastriüksus (katastritunnus 66904:001:0296) ja kanda see Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse iseseisva kinnistuna ja avada uus registriosa alljärgnevalt: esimesse jakku: katastritunnus 66904:001:0296; sihtotstarve 100% Tootmismaa; asukoht Risti tänav 3a, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond; pindala 86m2; teise jakku: ainuomanikuna OÜ Fausto Capital (registrikood 11939341). Viia sisse muudatused jagatava Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 1570737 alljärgnevalt: esimesse jakku: katastritunnus 66904:001:0294, sihtotstarve 100% Transpordimaa, asukoht Suve tänav L2 Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond, pindala 4270,0 m2; katastritunnus 66904:001:0295; sihtotstarve 100% Transpordimaa, asukoht Risti tänav L1 Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond, pindala 6933,0 m2; katastritunnus 66904:001:0297; sihtotstarve 100% Transpordimaa; asukoht Suve tänav, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond; pindala 13519,0 m2; teise jakku: ainuomanikuna Rapla vald. Asendada Fausto Capital OÜ (registrikood 11939341) tahteavaldused kohtulahendiga. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vastuhageja nõue Vastuhageja palub ja tuvastada, et Fausto Capital OÜ on Rapla maakonnas, Rapla vallas, Uusküla külas asuva ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr

1570737 kantud kinnisasja osas, mis koosneb neljast katastriüksusest katastritunnustega 66904:001:0294, 66904:001:0295, 66904:001:0296 ja 66904:001:0297, täielikult ja nõuetekohaselt täitnud kõik oma kohustused Rapla valla ees, mis tulenevad 22.08.2011. a. sõlmitud lepingust „Eelleping, millega pooled võtavad kohustuse sõlmida lepingu eseme võõrandamise ja asjaõigusleping ning kinnistamisavaldused eelmärgete kandmiseks“ ja 18.06.2012. a. sõlmitud koostöölepingust, sealhulgas kohustused kinnistu Rapla vallale võõrandamise ja kinnisasjal paikneva taristu väljaehitamise ning Rapla vallale üleandmise osas; jätta kõik menetluskulud Rapla valla kanda. Kohtuotsuse põhjendus 1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning vastuhagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. 2.Väljavõttega kinnistusraamatust loeb kohus tuvastatuks, et hageja omab kinnistu, asukohaga Rapla vald, registriosa nr 1530737, kaasomandist 95/100 ja kostja 5/100. 3.Rapla valla ja OÜ Fausto Capital (Rappeli Keskus OÜ õigusjärglane) kaasomandisse kuulub Rapla vallas Uusküla külas asuv kinnistu nr 1530737, mis koosneb järgmistest katastriüksustest: 1)Suve tänav L2, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond; katastritunnus 66904:001:0294, sihtotstarve transpordimaa 100%; 2)Risti tänav L1, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond; katastritunnus 66904:001:0295, sihtotstarve transpordimaa 100%; 3)Risti tn 3a, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond; katastritunnus 66904:001:0296, sihtotstarve tootmismaa 100%; 4)Suve tänav, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond; katastritunnus 66904:001:0297, sihtotstarve transpordimaa 100%. 4.Hageja soovib kaasomandi kinnistu, asukohaga Rapla vald, registriosa nr 1530737, suhtes lõpetada. 5.Rapla Vallavolikogu kehtestas 26.06.2008 otsusega Koguduse detailplaneeringu. Koguduse detailplaneering nägi ette planeeringuala jagamise ärimaa, elamumaa ning transpordimaa kruntideks. Transpordimaa krundina oli Koguduse detailplaneeringus nähtud ette ka Suve tänav. 6.Rapla Vallavolikogu 25.08.2011 otsusega nr 80 kehtestati Põhjakeskuse detailplaneering. Põhjakeskuse detailplaneeringuga muudeti planeeringuala osas varem kehtestatud Koguduse detailplaneeringut. Põhjakeskuse detailplaneeringu planeeringuala hõlmas muuhulgas kinnistut nr 1530737 ja Suve tänav L2, Risti tänav L1 ja Risti tänav 3a katastriüksusi. Detailplaneeringu seletuskirja punkti 2.14 kohaselt tuli pärast tänavate ja taristu väljaehitamist tänavad tasuta üle anda Rapla vallale. 7.Poolte vahel sõlmiti 22.08.2011 notariaalne eelleping eelmärke seadmiseks. Notariaalse eellepinguga oli muuhulgas hõlmatud ka kinnistu ja eelnimetatud katastriüksused. Eellepingu 22.08.2011 p 4.1 sätestab, et omanikud võõrandavad ja Rapla vald omandab tasuta lepingu esemeks olevad käesoleva lepingu p-s 1 nimetatud kinnistutest detailplaneeringu alusel eraldatavad transpordimaa maatükid, koos nende oluliste osade ja päraldistega, sh väljaehitatud infrastruktuuriga, millele on väljastatud kasutusluba. Eellepingu p-s 6.1 osaühing H & H

Kinnisvara ja hageja palusid kanda Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosadesse nr 251737, 504437 ja 504337 kantud kinnistute kolmandasse jakku käesoleva lepingu p-s 2.2 nimetatud detailplaneeringu alusel tekkiva kinnistu omandiõiguse üleandmise nõuet tagav eelmärge Rapla valla kasuks 8.Koostöölepingu p 13 kohustub kostjat tema poolt ehitatud taristu peale selle valmimist vastavalt 22.08.2011 eellepingu p-le 4.1 tasuta hagejale üle andma. 9.Poolte vahel sõlmiti 28.10.2016 teede ja taristu üleandmise vastuvõtmise akt, milles on pooled, sh kostja kinnitanud, et Suve tänav L2 kinnistule on valmis ehitatud vastavalt 245 m pikkuse ja 6,5 m laiusega tee ning Risti tänav L1 kinnistutele on valmis ehitatud 238 m pikkuse ja 6,5 m laiusega tee. 10.Hageja omandas 13.08.2020 kinnistu ja katastriüksuste eelmiselt omanikult Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus 95/100 suuruse mõttelise osa registriossa nr 1530737 kantud kinnistust (notariaalne leping esitatud 20.02.2021. 11.Kohus nõustub kostjaga, et eellepingu p 4.1 ega koostööleping ei näe ette mingite kinnistute, nende osade või taristu täielikku või osalist kostja omandisse jäämist. Kostja sõnul seega ei vasta käesolevas hagis esitatud nõue (jagada kinnistu nr 1530737 selliselt, et katastriüksustest kolm jääksid Rapla vallale ja üks kostjale) eel- ega koostöölepingule, mis ei näe kinnistu jagamist sellisel viisil ette. 12.AÕS § 70 lg 3 sätestab, et ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 4 kohaselt ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Sama paragrahvi lgd 5 ja 6 sätestavad, et ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning et ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 71 lg 1 kohaselt kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 76 lg 2 sätestab, et kaasomanikevahelise kokkuleppega võib kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistada. AÕS § 76 lg 3 sätestab, et kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud, võib lõpetamist nõuda üksnes juhul, kui selleks on oluline põhjus. Kui kaasomandi ülesütlemiseks oli määratud tähtaeg, siis võib olulisel põhjusel kaasomandi üles öelda määratud tähtajast kinni pidamata. 13.AÕS kommenteeritud väljaande § 76 kohaselt võib kaasomanik igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, välja arvatud siis, kui see on kokkuleppega välistatud või see oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Nimetatud reegel viitab asjaolule, et kaasomand on üldjuhul ajutise iseloomuga, mille lõpetamist võib reeglina alati nõuda, erandiks on selles suhtes korteriomand. Seega on nõude eelduseks vaid kaasomandi olemasolu ning välistamise kokkulepete puudumine, kaasomanik ei pea põhjendama, miks ta kaasomandit lõpetada soovib ning juhul, kui lõpetamise otsustab kohus, ei pea ka kohus üldjuhul tuvastama põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Kaasomanikule § 76 lg 1 alusel kuuluv õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ei ole kujundusõigus, vaid see on kohtu poolt maksma pandav nõue. See tähendab, et kaasomanikevahelist suhet kui kestvusvõlasuhtele sarnanevat suhet ei saa üles öelda, vaid kaasomanik võib nõuda teistelt kokkuleppe sõlmimist kaasomandi lõpetamiseks ning kaasomandis oleva asja jagamist. Kui aga teised kaasomanikud sellega nõus ei ole, võib ta pöörduda kaasomandi lõpetamise nõudega kohtusse ning sel juhul otsustab kohus kaasomandi

lõpetamise § 77 lg 2 kohaselt. Kuigi kaasomandi lõpetamist võib kaasomanik alati nõuda, võib kohus siiski jätta kaasomandi erandlikult ka lõpetamata, kui lõpetamine või taotletav lõpetamise viis oleks vastuolus hea usu põhimõttega ega oleks õiglane. AÕS § 76 lg 3 kohaselt on võimalik nõuda kaasomandi lõpetamist, kui selleks on mõjuv põhjus. Nimetatud reegel tugineb hea usu põhimõttele. Mõjuva põhjusega võib antud juhul tegemist olla eelkõige siis, kui on ära langenud need asjaolud, millest lähtuti lõpetamise õiguse välistamisel või piiramisel. 14.Põhjakeskuse ja Koguduse detailplaneeringute, notariaalse eel- ning pooltevahelise koostöölepinguga on määratud Risti tänav L1, Suve tänav L2 ning Suve tänava katastriüksused, mis on transpordimaad, millel asuvad vastavalt Risti ja Suve tänavad, tasuta võõrandamiseks hagejale. 15.Hageja sõnul on ta korduvalt aastate jooksul pöördunud kostja poole sooviga võtta detailplaneeringu järgsed teed ja tänavad enda omandisse. Kostja on erinevatel ettekäänetel oma lepinguliste kohustuste täitmisest keeldunud ning ei ole detailplaneeringu järgset taristut hagejale üle andnud. Lisaks Risti ja Suve tänavale ei ole kostja üle andnud ka Kagu tänavat. 16.Detailplaneeringu ja selle plaani kohaselt on tegemist avalike teedega. Avalike teedega seoses lasuvad kohalikul omavalitsusel ehk hagejal õigusaktidest tulenevad ülesanded ja kohustused. Hageja, omandades 100 % Suve tänav L2, Risti tänava L1 ja Suve tänava transpordimaad, saab täita enda avalik-õiguslikke kohustusi. 17.Poolte vahel on sõlmitud 28.10.16 teede ja taristu üleandmise-vastuvõtmise akt, milles kostja on kinnitanud, et Suve ja Risti kinnistutele on valmis ehitatud teed. Pooled on akti allkirjastades andnud nõusoleku sõlmida notariaalne toiming teede omandiõiguse ülemineku vormistamiseks. Käesolevaks ajaks ei ole kostjal esitada kohtule dokumenti teede omandiõiguse ülemineku vormistamise kohta, mis kinnitab hageja väidete õigsust selle kohta, et viie aasta jooksul ei ole kostja soovinud sõlmida notari juures asjaõiguslepingut teede omandiõiguse üleminekuks. Kohus leiab, et hageja õiguste kaitse ja avalik-õiguslike ülesannete täitmise tagamine ning kostja põhjendamatu viivitamine omandi üleandmisega hagejale on mõjuvad põhjused kaasomandi lõpetamiseks AÕS § 76 lg 3 alusel. Kaasomandi lõpetamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. 18.Hageja taotleb kaasomandis oleva kinnistu nr 1530737 jagamist reaalosadeks selliselt, et kinnistust nr 1530737 eraldatakse Risti tänav 3a katastriüksus (katastritunnus 66904:001:0296) ning selle kohta avatakse uus registriosa (iseseisev kinnisasi), mis jääb kostja ainuomandisse. Ülejäänud kinnistu nr 1530737, mis jääks koosnema Suve tänav L2 katastriüksusest (katastritunnus 66904:001:0294, sihtotstarve transpordimaa 100%), Risti tänav L1 katastriüksusest (Risti tänav L1, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond; katastritunnus 66904:001:0295, sihtotstarve transpordimaa 100%) ning Suve tänav katastriüksusest (katastritunnus 66904:001:0297, sihtotstarve transpordimaa 100%) jääksid pärast kaasomandi lõpetamist hageja omandisse. 19.Kostja on nõus kaasomandit jagama hageja taotletud viisil tingimusel, et rahuldatakse vastuhagi. 20.AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel

vastavalt nende osa suurusele. Samuti on Riigikohus selgitanud, et kui esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Antud juhul ei ole kostja vastuhagis esitanud alternatiivset nõuet kaasomandi lõpetamise osas, vaid on esitanud alternatiivset nõuet kaasomandi lõpetamise osas, vaid on esitanud tuvastushagi. AÕS § 77 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandi lõpetamise või selle viisi osas, otsustab kohus kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise ning kaasomandis oleva asja jagamise viisi. Kohus saab otsustada vaid sellise asja jagamise viisi, mida hageja on taotlenud. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja poolt taotletud ühise asja jagamise viisiga ja soovib jagada asja muul viisil, tuleb tal esitada vastuhagi. 21.Riigikohus on rõhutanud, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades ning kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomanike huvide kaalumise lähtuma õiglusest ning huvide kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus. Erialakirjanduses on täiendavalt selgitatud, et kaasomandis oleva asja reaalosadeks jagamine tähendab, et asi jagatakse füüsiliselt mitmeks eri osaks nii, et kaasomanike varasematele mõttelistele osadele vastavad nüüd eraldi terviklikud, füüsiliselt ajas ja ruumis tajutavad kehalised asjad. Kinnisasja jagamisel reaalosadeks tuleb arvestada, kas jagamine on võimalik ning arvesse tuleb võtta maatüki olemust ja maakorralduslikke nõudeid, sest jagamisel tuleb moodustada uued katastriüksused. 22.Kohus leiab, et kuna kostja ei ole esitanud vastuhagi kaasomandi jagamiseks hagis taotletud ühise asja jagamise viisist erineval viisil, siis seega tuleb kaasomand jagada hagis taotletud viisil. 23.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et antud hetkel on kinnistu jagamine reaalosadeks võimalik. Kinnistust on juba varasemalt (Põhjakeskuse ja Koguduse detailplaneeringute alusel) moodustatud eraldiseisvad katastriüksused (Risti tänav L1, Suve tänav L2, Suve tänav ning Risti tänav 3a). Seega ei ole kaasomandi lõpetamise jaoks vajalik maakorralduslikult enam uute, täiendavate katastriüksuste moodustamine, vaid üksnes olemasolevast kinnisasjast Risti tn 3a katastriüksuse eraldamine ja selles osas uue registriosa avamine (iseseisva kinnisasjana). Risti tänav 3a katastriüksusel asub reoveepumpla, mis teenindab kostjale kuuluvat kaubanduskeskust. Risti tänav 3a kinnistule ei ole seatud reoveepumpla talumiseks servituuti, mistõttu võib asuda seisukohale, et ka reoveepumpla kuulub antud ajahetkel 95/100 mõttelises osas hagejale. Kuna aga nii reoveepumpla kui ka pumplaga seotud vee- ja kanalisatsioonitorud on välja ehitatud kostja huvides, siis on põhjendatud ja kaasomanike õigusi arvestav moodustada Risti tänav 3a katastriüksusest eraldiseisev kinnisasi, avada uus registriosa ja jätta Risti tänav 3a kinnistu kostja ainuomandisse. 24.Kohus nõustub hagejaga, et kaasomandi jagamine hagis taotletud viisil arvestab maksimaalselt mõlema kaasomaniku õigustatud huvisid. Kostja on nõustunud ja koormanud hageja omandiõiguse nõude tagamiseks kinnistu eelmärkega hageja kasuks. Samuti näeb teede tasuta hagejale üleandmise ette nii Põhjakeskuse detailplaneering, kui ka hageja ja kostja vahel 18.06.2012 sõlmitud koostööleping. Kuna Risti tänav L1 ja Suve tänav L2 katastriüksuste näol on tegemist avalike teedega, mis käesoleval ajahetkel on juba 95/100 mõttelises osas hageja ehk kohaliku omavalitsuse omandis, ja need teed on ka välja ehitatud, ei oleks teede ja tänavamaade jätmine hageja ainuomandisse kuidagi kostjat ebamõistlikult koormav või kostja õigusi riivav. Suve tänava katastriüksusel ei ole teed veel välja ehitatud, kuid kuna detailplaneeringu alusel on tegemist avaliku tänavaga ning

Suve tänava sihtotstarve on 100% transpordimaa, ja kinnistu kuulub juba 95/100 mõttelises osas hagejale, siis on põhjendatud ka Suve tänav transpordimaana jätta hageja ainuomandisse. Risti tänav 3a katastriüksusel asub reoveepumpla, mis teenindab kostjale kuuluvat kaubanduskeskust (Tallinna mnt 4), siis on igati põhjendatud ja kostja õiguste ja huvidega kooskõlas jätta Risti tänav 3a katastriüksus – pärast sellest uue kinnistu moodustamist - kostja ainuomandisse. 25.Seega on antud juhul põhjendatud ning võrdselt mõlema kaasomaniku õigustatud huvides jagada hageja ja kostja kaasomandis olev kinnistu nr 1530737 reaalosadeks selliselt, et kinnistust nr 1530737 eraldatakse Risti tänav 3a katastriüksus (katastritunnus 66904:001:0296), selle kohta avatakse uus registriosa (iseseisev kinnisasi) ja kinnistu jäetakse kostja ainuomandisse. Ülejäänud osas jääks kinnistu nr 1530737 - mis koosneks pärast uue registriosa avamist ja uue kinnistu moodustamist Suve tänav L2 katastriüksusest (katastritunnus 66904:001:0294, sihtotstarve transpordimaa 100%), Risti tänav L1 katastriüksusest (katastritunnus 66904:001:0295, sihtotstarve transpordimaa 100%) ning Suve tänav katastriüksusest (katastritunnus 66904:001:0297, sihtotstarve transpordimaa 100%) – ainuomanikuks hageja. 26.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on kaasomanike huve arvestav ja poolte suhtes õiglane. Hagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis on reaalselt võimalik. Kaasomandi jagamise viis ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. 27.Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. 28.Kohus leiab, et põhjendatud on hageja taotlus kostja kohustamiseks anda nõusolekud kinnistu omanikukande parandamiseks selliselt, et kostja kohta tehtud kanne tühistatakse ning kinnistu omanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja ning asendada kostja nõusolek omanikukande parandamiseks kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 alusel alljärgnevalt: 29.Viia sisse muudatused jagatava Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 1570737 kantud kinnisasja reaalosadeks jagamiseks, uue registriosa avamiseks, jagatava kinnisasja registriosast kaasomanike kande kustutamiseks ja uueomanikukande tegemiseks ning uue kinnistu kohta avatud registriosa omanikukande tegemiseks alljärgnevalt: 30.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 1570737 kantud kinnistust seoses jagamisega eraldada Risti tänav 3a katastriüksus (katastritunnus 66904:001:0296) ja kanda see Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse iseseisva kinnistuna ja avada uus registriosa alljärgnevalt: 31.esimesse jakku: katastritunnus 66904:001:0296, sihtotstarve 100% tootmismaa, asukoht Risti tänav 3a , Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond, pindala 86 m2; 32.teise jakku: ainuomanik OÜ Fausto Capital (reg nr 11939341). 33.katastritunnus 66904:001:0295; sihtotstarve 100% Transpordimaa, asukoht Risti tänav L1 Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond, pindala 6933,0 m2;

34.Viia sisse muudatused jagatava Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 1570737 alljärgnevalt: 35.esimesse jakku: katastritunnus 66904:001:0294, sihtotstarve 100% Transpordimaa, asukoht Suve tänav L2 Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond, pindala 4270,0 m2; 36.katastritunnus 66904:001:0295; sihtotstarve 100% Transpordimaa, asukoht Risti tänav L1, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond, pindala 6933,0 m2; 37.katastritunnus 66904:001:0297; sihtotstarve 100% Transpordimaa; asukoht Suve tänav, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond; pindala 13519,0 m2; 38.teise jakku: ainuomaniku Rapla vald. 39.Asendada Fausto Capital OÜ (registrikood 11939341) tahteavaldused kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 alusel. Vastuhagi 40.Vastuhageja leiab, et Rapla vald soovib kaasomandi lõpetamist viisil, mis ei vasta Rapla valla ja Fausto Capital OÜ senistele kokkulepetele ning nende vahel sõlmitud kehtivatele lepingutele, sealhulgas ka Rapla valla enda poolt käesolevas tsiviilasjas kohtule esitatud tõenditele. Rapla vald möönab, et kinnistu, mille jagamist ta taotleb, on hõlmatud 22.08.2011 Rapla valla ja Fausto Capital OÜ vahel sõlmitud notariaalse eellepinguga, kuid eirab samas ise selles lepingus sõlmitud kokkuleppeid. Mingite kinnistute, nende osade või taristu täielikku või osalist Fausto Capital OÜ omandisse jäämist leping ette ei näe. Lepingus sisalduvat kokkulepet kinnitab ka Rapla valla ja Fausto Capital OÜ vahel 18.06.2012 sõlmitud koostööleping. Rapla vald kinnitab, et tema nõudeõigus tuleneb ka 18.06.2012 koostöölepingust, kuid ei pööra samas taas tähelepanu sellele, et tema poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue (jagada kinnistu nr 1530737 selliselt, et kolm katastriüksust jääksid Rapla vallale ja üks katastriüksus Fausto Capital OÜ-le) ei vasta koostöölepingule, mis ei näe kinnistu jagamist sellisel viisil ette. Fausto Capital OÜ on omalt poolt järginud nii 22.08.2011 eellepingut kui ka 18.06.2012 koostöölepingut ning on juba ammu täitnud talle mõlema eelnimetatud lepinguga pandud ulatuslikud kohustused, mis seisnevad eelkõige kinnistule kokkulepitud taristu väljaehitamises. Fausto Capital OÜ on valmis 22.08.2011 eellepingut ja 18.06.2012 koostöölepingut ka edasi täitma ning andma nii kinnistu kui ka taristu Rapla vallale üle eelnimetatud lepingutes kokkulepitud korras. Antud juhul ei soovi aga Rapla vald ise, et kinnistu ja taristu talle sellises korras üle antaks, vaid on esitanud hagis nõude kaasomandi jagamiseks hoopis teistsugusel viisil. See tähendab aga, et juhul, kui Rapla valla poolt esitatud nõue peaks rahuldatama ja kaasomand sellisel viisil jagatama nagu Rapla vald seda soovib, ei ole Fausto Capital OÜ-l enam võimalik 22.08.2011 eellepingut ja 18.06.2012 koostöölepingut täita ning kinnistut ja taristut Rapla vallale neis lepingutes kokkulepitud korras üle anda. Seejuures pole määravaks mitte Fausto Capital OÜ soovimatus või suutmatus lepinguid täita, vaid see, et Rapla vald ise ei soovi enam lepingute täitmist kokkulepitud viisil vastu võtta ning on esitanud kohtule hagi, mille rahuldamine muudaks selle võimatuks. 18.06.2012 koostööleping paneb lisaks Fausto Capital OÜ-le olulisi kohustusi ka Rapla vallale. Üheks peamiseks Rapla valla kohustuseks on koostöölepingu punktis 13 sätestatud kohustus maksta Fausto Capital OÜ-le kompensatsiooni kõigi Fausto Capital OÜ poolt taristu väljaehitamiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest, kui sellise taristuga peaksid liituma kolmandad isikud. Rapla valla kohustuse täitmise eelduseks on see, et Fausto Capital OÜ peab olema eelnevalt täitnud omapoolse kohustuse (s.t. taristu peab olema välja ehitatud ja Rapla vallale üle antud). Kuivõrd Fausto Capital OÜ on kogu aeg olnud (ja on jätkuvalt) huvitatud koostöölepingu punktis 13 kokkulepitud kompensatsiooni saamisest, siis on Fausto

Capital OÜ-l järelikult õiguslik huvi selle vastu, et kohtuotsusega üheselt tuvastataks, et tema on omapoolsed kohustused kinnistu ja taristu osas täitnud – ning seda isegi juhul, kui Rapla vald ei soovi nende kohustuste täitmist Fausto Capital OÜ-lt millegipärast algselt kokkulepitud viisil vastu võtta (näiteks: soovib kaasomandit jagada poolte senistele kokkulepetele mittevastaval viisil). Sellisel juhul peab olema aga ühemõtteliselt selge, et kaasomandi jagamine ja taristu üleandmine algselt kokkulepitust erineval viisil on toimunud Rapla valla (mitte Fausto Capital OÜ) soovil ja initsiatiivil ning üksnes seetõttu, et Rapla vald ei võtnud Fausto Capital OÜ-lt mitte mingil muul viisil täitmist vastu. Fausto Capital OÜ-l on põhjendatud kahtlus, et Rapla vald soovib teadlikult ja sihilikult jagada kaasomandit viisil, milles pooled ei ole 22.08.2011 eellepingus ja 18.06.2012 koostöölepingus kokku leppinud. See võimaldaks Rapla vallal järgnevalt väita, et eelnimetatud lepinguid ei ole täielikult täidetud (sest kinnistut ja taristut pole Rapla vallale kokkulepitud viisil üle antud) ning järelikult ei pea Rapla vald ka maksma Fausto Capital OÜ-le kokkulepitud kompensatsiooni. Seejuures ei soovi Rapla vald edaspidi pöörata tähelepanu asjaolule, et Fausto Capital OÜ oli igati valmis oma kohustusi lepingutes kokkulepitud viisil täitma, kuid et Rapla vald ise ei soovinud täitmist sellisel viisil vastu võtta ja nõudis selle asemel täitmist kokkulepitust erineval viisil. Sellist kahtlust kinnitab asjaolu, et Rapla vald on varemgi ilmutanud soovimatust kokkulepitud kompensatsiooni maksmise kohustust Fausto Capital OÜ-le täita, on seda vältinud ning on teises pooltevahelises tsiviilasjas (tsiviilasi nr 2-21-11508) üllatuslikult leidnud, et ta ei peagi Fausto Capital OÜ-le enda meelest kompensatsiooni maksma seetõttu, et puuduvat kalkulatsioon, millest kompensatsiooni maksmisel lähtuda, eirates siinkohal keskse tähtsusega asjaolu, et Rapla vald pidi 18.06.2012 koostöölepingu punkti 13 kohaselt ise sellise kalkulatsiooni koostama või kinnitama ja et tal oli üheksa aasta jooksul piisavalt aega ning arvukalt võimalusi, et seda teha (s.t. sisuliselt hoidus Rapla vald üheksa aastat ise meelega kõrvale kalkulatsiooni koostamisest või kinnitamisest, kuivõrd see oleks toonud tema jaoks kaasa kompensatsiooni maksmise kohustuse).Riigikohus on korduvalt leidnud, et tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada. Fausto Capital OÜ lõpp-eesmärgiks on saada Rapla vallalt kokkulepitud kompensatsiooni kõigi tema poolt taristu väljaehitamiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest, kuid ei kompensatsiooni ega selle suuruse üle pooled käesolevas tsiviilasjas hetkel ei vaidle. Samas on selge, et kompensatsiooninõude esitamise esimeseks ja vältimatuks eelduseks on see, et taristu peab olema välja ehitatud ja Rapla vallale üle antud (s.t Fausto Capital OÜ peab olema esmalt ise oma kohustused täitnud). Sellega on põhimõtteliselt nõus ka Rapla vald. Järelikult on Fausto Capital OÜ taotlus, et kohus tuvastaks kompensatsiooninõude esitamise ühe olulise eelduse, igati põhjendatud. Käesolevas hagis esitatud nõue puudutab osaliselt (kinnistu nr 1530737 ja sellel asuva taristu osas) neid kinnistuid ja seda taristut, mida Fausto Capital OÜ pidi 22.08.2011 eellepingu ja 18.06.2012 koostöölepingu kohaselt välja ehitama ja Rapla vallale üle andma. Peale käesoleva hagi rahuldamist Rapla valla poolt soovitud viisil pole Fausto Capital OÜ-l võimalik vähemalt kinnistu nr 1530737 osas enam mitte midagi välja ehitada ega Rapla vallale üle anda. Seega on Fausto Capital OÜ õigustatud nõudma, et kohus rahuldaks samaaegselt hagiga ka vastuhagi, milles kohus tuvastaks, et Fausto Capital OÜ on kinnistu nr 1530737 osas kõik 22.08.2011 eellepingust ja 18.06.2012. a. koostöölepingust tulenevad omapoolsed kohustused täitnud. Eriti oluline on see seetõttu, et Rapla vald on esitanud hagis nõude, et kinnistu nr 1530737 jagataks viisil, milles pooled pole eelnimetatud lepingutes kokku leppinud ja võib hakata järgnevalt väitma, et järelikult pole järgitud ka 22.08.2011 eellepingut ja 18.06.2012 koostöölepingut, millest omakorda johtub, et pole täidetud ka need eeldused, mille täitumisel peaks Rapla vald maksama Fausto Capital OÜ-le kompensatsiooni. Fausto Capital OÜ pole küll põhimõtteliselt vastu sellele, et kinnistu nr 1530737 jagataks Rapla valla poolt soovitud viisil, kuid seda üksnes tingimusel, et kinnistu jagamisel tuvastataks üheselt, et Fausto Capital OÜ on oma kohustused

täitnud, et kinnistu sellise jagamise tingis üksnes Rapla valla soov ning et Rapla vald ei võtnud muul viisil lepingute täitmist vastu. 41.Vastukostja vaidleb tervikuna vastu kostja vastuhagile ja juhul kui kohus leiab, et vastuhagi on võimalik läbi vaadata, siis palub jätta vastuhagi rahuldamata. Vastukostja leiab, et antud juhul ei ole kostja tõendanud, et tal oleks tuvastushuvi kaasomandi lõpetamisega seonduvalt. Kostja on järjepidevalt vaid rõhutanud, et tuvastushagi rahuldamine on vajalik selleks, et kostjal oleks võimalik nõuda hagejalt väidetavat hüvitist. Vastukostja leiab, et vastuhageja ei ole vastuhagis tõendanud, kuidas on kostja täielikult ja nõuetekohaselt täitnud kõik oma kohustused Rapla valla ees, mis tulenevad 22.08.2011 ning 18.06.2012 sõlmitud lepingutest. Vastuhageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit ega ka seisukohta, millest oleks võimalik järeldada, et kostja on oma kohustused täitnud. Vastuhageja ei ole käesoleva tsiviilasja menetluses esitanud mitte ühtegi dokumentaalset tõendit, millest nähtuks, et väidetava hüvitise nõudmise tingimused oleks täidetud. Vastuhageja ei ole esitanud mitte ühtegi kuludokumenti, töövõtulepingut, tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ega tööde eest tasumist tõendavaid dokumente, millelt nähtuks võimaliku hüvitise alused. Ebaõige on vastuhageja väide, et Rapla vald ei eita kompensatsiooninõude olemasolu. Vastuhageja ei ole tõendanud väidetava kompensatsiooni/hüvitisnõude olemasolu. Samuti rõhutab vastukostja täiendavalt, et väidetava nõude olemasolu või puudumine ei mõjuta käesoleva asja lahendamist ega kaasomandi jagamist. Juhul kui vastuhageja oleks seisukohal, et kaasomandit ei ole hageja poolt nõutud viisil võimalik jagada – ning kostja sellisel seisukohal ilmselgelt ei ole, sest kostja on ka oma 25.10.2021 menetlusdokumendi punktis 2 toonud välja, et kostja ei vaidle vastu sellele, et kaasomandit on võimalik lõpetada – siis oleks kostja pidanud tooma välja asjaolud, mis põhjusel on kaasomandi lõpetamine antud hetkel välistatud. Kostja ei ole esitanud hageja poolt esitatud kaasomandi lõpetamise nõudele ühtegi sisulist vastuväidet. Kaasomandi lõpetamise üle käivas hagimenetluses ei ole kohtul võimalik koos kaasomandi lõpetamisega tuvastada lepinguliste kohustuste täitmist või mittetäitmist. Kohus ei tuvasta käesolevas asjas pooltevahelisi lepingulisi õigusi ja kohustusi, vaid otsustab kaasomandi lõpetamise üle. Samas ei ole kostja hageja hinnangul kohtu ette toonud ka selliseid asjaolusid ja tõendeid, mille alusel saaks kohus hakata tuvastama poolte lepingulisi õigusi ja kohustusi ning hinnata, kas sellised kohustused on tekkinud ning kas need on täidetud. Täielikult ebaõige on kostja väide, nagu ei oleks justkui Rapla vald võtnud muul viisil kostja poolset lepingute täitmist vastu ehk oleks keeldunud taristu omandamisest. Hageja rõhutab, et on korduvalt aastate jooksul pöördunud kostja poole sooviga võtta detailplaneeringu järgsed teed ja tänavad enda omandisse. Kostja on erinevatel ettekäänetel oma lepinguliste kohustuste täitmisest keeldunud ning ei ole detailplaneeringu järgset taristut hagejale üle andnud. Hageja märgib mõnevõrra käesoleva tsiviilasja väliselt, et lisaks Risti tänavale ja Suve tänavale – mida ei ole kostja hagejale üle andnud – oli kostja kohustuseks hagejale üle anda ka Kagu tänav, kuivõrd on kõik eelnimetatud tänavad detailplaneeringuga nähtud ette nii avalikku kasutusse kui ka võõrandamiseks Rapla vallale. Seega kokkuvõttes on kostja see, kes on pooltevahelisi lepingulisi kohustusi rikkunud ning seetõttu ei saa kostjal olla ka alust nõuda 18.06.2012.a lepingu alusel hagejalt kompensatsiooni. Kostja väidab, et tema lepinguliste kohustuste täitmist saab järeldada poolte vahel 28.10.2016.a sõlmitud aktist. Samas ei ole vaatamata hageja korduvatele palvetele olnud kostja nõus notari juures asjaõiguslepingut sõlmimast. Viimased kõnelused sellel teemal toimusid poolte vahel 2020.a augustis, kui kostjat kutsuti sõlmima 20.02.2021 hagiavalduse lisas 10 esitatud lepingut, kuid kostja taristut hagejale üle anda ei soovinud. 42.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma

asja vastu. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. 43.Eellepinguga 22.08.2011 võttis vastuhageja kohustuse võõrandada ja vastukostja kohustuse omandada tasuta lepingu esemeks olevad käesoleva lepingu p-s 1 nimetatud kinnistutest detailplaneeringu alusel eraldatavad transpordimaa maatükid, koos nende oluliste osade ja päraldistega, sh väljaehitatud infrastruktuuriga, millele on väljastatud kasutusluba. Eellepingus sõlmisid pooled kokkuleppe omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke kandmiseks kinnistusraamatusse ja avaldasid soovi vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse kandmiseks. Koostöölepinguga 18.06.2012 leppisid pooled kokku, et vastuhageja ehitab välja Rapla Põhjakeskuse rajamiseks vajaliku taristu ja taastab ehitusprotsessi käigus kahjustatud Suve tänava teelõigu Alu teest kuni uue rajatava suve tänava teelõiguni. Vastuhageja annab tema poolt ehitatud taristu pärast selle valmimist vastavalt 22.08.2011 sõlmitud eellepingu p-le 4.1 tasuta üle vastukostjale. Vallal on õigus kehtestada valmisehitatud taristuga kolmandatest isikutest liitujatele liitumistasud. Juhul kui taristuga liituvad kolmandad isikud, on vastuhagejal õigus saada vastukostjalt kompensatsiooni ning kõigi tema poolt taristu väljaehitmaiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest, kuid üksnes vastukostja poolt koostatud või kinnitatud kalkulatsioonist lähtudes. Rajatise üleandmise-vastuvõtmise aktist 28.10.2016 nähtub, et vastuhageja andis üle vastuhagejale Suve tänava pikkusega 245 m ja laiusega 6,5 m, Risti tänava pikkusega 238 m ja laiusega 6,5 m, suve ja Risti tänavate tänavavalgustuse kogupikkusega 483 m ja 16 valgustusposti. Vastuvõtja (vastukostja) on rajatiste kõikide osadega ja nende seisukorraga tutvunud. Vastuvõtjal ei ole üleandja suhtes seoses rajatistega pretensioone. Pooled andsid nõusoleku sõlmida akti alusel notariaalne toiming teede omandiõiguse ülemineku vormistamiseks. Hagis on hageja kinnitanud, et Suve tänava katastriüksusel ei ole teed veel välja ehitatud. 44.Vastuhageja leiab, et vastuhagi on võimalik rahuldada ainult Rapla valla enda poolt senises menetluses esitatud väidete ja tõendite põhjal ning selleks pole käesolevas menetluses tarvis kohtule esitada mingeid uusi tõendeid. 45.Vastukostja sõnul tingis kohtule hagi esitamise kaasomandi lõpetamiseks ja jagamiseks vastuhageja soovimatus pikka aega eel- ja koostöölepingut täita, mitte võõrandades vastukostjale kinnistu nr 1530737 omandit. 46.Eelpool kohus rahuldas hagi ja lõpetas kaasomandi, jagades selle hageja taotletud viisil. Kostja vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks ja jagamiseks hagejast erineval viisil ei esitanud. Seega kohtul puudus võimalus kaaluda kaasomandi jagamist hageja taotletust erineval viisil. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas hageja poolt hagi esitamine ja kostja poolt vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks ja jagamiseks mitteesitamine kinnitavad vastukostja väidet, et vastuhageja ei ole soovinud pikka aega kinnistu nr 1530737 omandit vastukostjale võõrandada. Seega mitte vastukostja ei ole soovinud vastuhageja kohustuste täitmist vastu võtta algselt kokkulepitud viisil, vaid vastuhageja ei ole soovinud kohustusi täita algselt kokkulepitud viisil. Sellest tuleneb, et vastukostja tegelik tahe on olnud kaasomand lõpetada ja jagada hageja taotletud viisil, vastupidise korral oleks vastuhageja esitanud vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks ja jagamiseks hagejast erineval viisil. 47.AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava õiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu

muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe ja selle kohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Säte annab üldpõhimõtte, et tehinguliseks kinnisomandi üleandmiseks, selle koormamiseks, samuti kinnisasja koormava õiguse üleandmiseks, koormamiseks või sisu muutmiseks on vajalik kahe tingimuse täitmine nende koostoimes: selle kohta on vaja sõlmida õigustatud isikute käsutustehinguna asjaõigusleping ja õigusmuudatuse kohta peab olema tehtud kanne kinnistusraamatusse. AÕS § 119 lg 1 sätestab, et tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Seega kinnisasja omandamise või võõrandamise kohustust sisaldava tehingu vorminõue on sätestatud § 119 lg-s 1. Notariaalne tõestamise vorminõue laieneb nii omandaja kui ka võõrandaja tahteavaldustele. 48.Kohus leiab, et vastuhageja ei ole täitnud 22.08.2011 eellepingu p 4.1 ega 18.06.2012 koostöölepingu p 13 esimesest lausest tulenevat kohustust, kuna käesoleva ajani on poolte vahel sõlmimata notariaalselt tõestatud asjaõigusleping kinnistu nr 1530737 koosseisu kuuluvate katastriüksuste võõrandamise ja omandamise kohta ning puudub vastav kanne kinnistusraamatus. Seega käesolevaks ajaks ei ole aktiga 28.10.2016 üleantud ja vastuvõetud rajatiste omand vastukostjale üle läinud. Koostöölepingu p 13 teisest lausest nähtub üheselt, et vastuhagejal on õigus taotleda kompensatsiooni alles pärast eellepingu p 4.1 ja koostöölepingu p 13 esimese lause täitmist, s.o vastuhagejal tekib kompensatsiooni taotlemise õigus alles pärast kinnistu nr 1530737 võõrandamise ja omandamise kohta notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu sõlmimist ja kinnistusraamatus vastava kande tegemist. Seega kinnisasja valduse üleandmine ei ole kinnisasja omandamiseks oluline ega tähenda, et vastuhageja on omalepingulised kohustused täielikult ja nõuetekohaselt täitnud.. 49.Kohus nõustub vastukostja seisukohtadega, et vastuhageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mille alusel saaks kohus hakata tuvastama poolte lepingulisi õigusi ja kohustusi ning hinnata, kas sellised kohustused on tekkinud ning millest oleks võimalik järeldada, et kostja on oma kohustused täitnud. Vastuhageja ei ole käesoleva tsiviilasja menetluses esitanud mitte ühtegi dokumentaalset tõendit, millest nähtuks, et väidetava hüvitise nõudmise tingimused oleks täidetud: kuludokumenti, töövõtulepingut, tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ega tööde eest tasumist tõendavaid dokumente, millelt nähtuks võimaliku hüvitise alused. Samuti ei ole vastuhageja tõendanud kompensatsiooninõude olemasolu. 50.Kohus leiab, et vastuhageja poolt oleks tema eel- ja koostöölepingust tulenevad kohustused täielikult ja nõuetekohaselt täidetud, kui vastuhageja oleks oma mõttelise osa kinnistut nr 1570737 võõrandanud vastukostjale. Kohus tuvastas eelpool, et vastuhageja tegelik tahe on olnud mitte täita eel- ja koostöölepingut poolte vahel kokkulepitud viisil. 51.Eeltoodu alusel leiab kohus, et vastuhageja ei ole kinnistu reg nr 1570737, mis koosneb neljast katastriüksusest, osas eel- ja koostöölepingust tulenevaid kohustusi täielikult ja nõuetekohaselt täitnud. Vastuhagi ei kuulu rahuldamisele. 52.Vastuhageja taotleb kohtul mitte vastu võtta vastukostja 25.10.2021 menetlusdokumenti ja jätta selles toodud seisukohad tähelepanuta, kuna 02.09.21 eelistungil ei andnud kohus pooltele repliigi esitamise õigust. Sellega rikkus vastukostja TsMS sätteid. 53.Kohus nõustub vastukostja seisukohtadega, et vastuhageja etteheited 25.10.21 vastukostja menetlusdokumendi peale on otsitud ja seega alusetud. Hageja ei ole eksinud mitte ühegi TsMS sätte vastu ning on menetlusdokumendid esitanud tähtaegselt. Kohus leiab, et vastukostja poolt vastuhageja 25.10.21 menetlusdokumendiga tutvumine ning selle alusel ka oma lõplike

seisukohtade formuleerimine, ei ole vastukostjale õiguslikult kuidagi etteheidetav. Vastukostja pidigi 25.10.21 oma lõpliku õigusliku positsiooni kujundama. Kohus leiab, et kui vastuhageja oleks soovinud esitada oma seisukohad vastukostja 25.10.21 seisukohtade suhtes ja kohus oleks keeldunud seda vastuvõtmast, saaks rääkida menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest. Kirjalikus menetluses ei kohaldu TsMS § 402 lg 6 ning hageja 25.10.2021 menetlusdokument on esitatud tähtaegselt ja kooskõlas TsMS § 330 lg-ga 1. Vastukostja taotlus ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 54.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 55.Kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. 56.Hageja nõustus menetluskulude jätmisega poolte endi kanda. 57.Kostja palub jätta menetluskulud hagejakanda. 58.Kohus leiab, et antud asjas on mõistlik ja õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.