Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2022 , Tallinn Kohtuasja number
2-21-2746
Kohtuasi
Rapla valla hagi Fausto Capital OÜ vastu kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks Fausto Capital OÜ vastuhagi Rapla valla vastu lepinguliste kohustuste täitmise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29. novembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Fausto Capital OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Rapla vald (Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 77000312), lepinguline esindaja Tuulikki Laesson Kostja Fausto Capital OÜ (registrikood 11939341), lepinguline esindaja Juhan Raudam
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Fausto Capital OÜ 28. detsembri 2021. a apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu
29.novembri 2021. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-2746 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Fausto Capital OÜ kanda. Rapla vallal ei ole apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Rapla vald (hageja) esitas 20. veebruaril 2021 Tartu Maakohtule Fausto Capital OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus lõpetada poolte kaasomandis oleva neljast katastriüksusest koosneva kinnisasja (kinnisasi) kaasomandi selliselt, et kinnisasjast eraldatakse üks katastriüksus, sellest moodustatakse uus kinnisasi ja see jäetakse kostja omandisse ning ülejäänud kinnisasi jäetakse hageja omandisse. Ühtlasi palus hageja kohustada kostjat tegema kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikud tahteavaldused ning asendada need kohtuotsusega. Menetluskulud palus hageja jätta menetlusosaliste enda kanda. Tartu Maakohus keeldus 22. veebruari 2021. a määrusega hagi menetlusse võtmast ja edastas selle alluvuse järgi Pärnu Maakohtule.
1.1.Hagiavalduse kohaselt kuulub poolte kaasomandisse Rapla vallas Uusküla külas asuv kinnisasi (registriosa nr 1530737), mis koosneb järgmistest katastriüksustest: - Suve tänav L2, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond; katastritunnus 66904:001:0294, sihtotstarve transpordimaa 100% (katastriüksus I); - Risti tänav L1, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond; katastritunnus 66904:001:0295, sihtotstarve transpordimaa 100% (katastriüksus II); - Suve tänav, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond; katastritunnus 66904:001:0297, sihtotstarve transpordimaa 100% (katastriüksus III); - Risti tn 3a, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond; katastritunnus 66904:001:0296, sihtotstarve tootmismaa 100% (katastriüksus IV). Hagejale kuulub 95/100 ja kostjale 5/100 mõttelist osa kinnisasjast. Kinnisasja kolm katastriüksust (katastriüksused I–III) on Koguduse detailplaneeringuga määratud transpordimaaks (avalikult kasutatavaks teeks) ja ühel (katastriüksus IV) asub reoveepumpla, mis on vajalik kostjale kuuluva kaubanduskeskuse toimimiseks. Koguduse detailplaneeringut muudeti Põhjakeskuse detailplaneeringuga ning selle p 2.14 järgi tuli pärast tänavate ja taristu väljaehitamist tänavad Rapla vallale tasuta üle anda. 22. augustil 2011 sõlmisid pooled eellepingu (eelleping), mille alusel seati kinnisasjale eelmärge Rapla valla kasuks, et tagada omandiõiguse üleandmise nõuet Põhjakeskuse detailplaneeringu alusel. Pooled sõlmisid
18.juunil 2012 koostöölepingu (koostööleping), mille p 13 järgi oli kostjal kohustus anda valmisehitatud taristu hagejale tasuta üle. 28. oktoobri 2016 teede ja taristu üleandmisevastuvõtmise aktis kinnitasid pooled, et katastriüksustele I ja II on teed valmis ehitatud. Katastriüksusele III ei ole teed välja ehitatud.
1.2.Vaatamata hageja korduvatele palvetele ei ole kostja nõustunud sõlmima transpordimaade üleandmiseks asjakohaseid lepinguid ning hageja peab avalik-õiguslike ülesannete täitmise tagamiseks taotlema kaasomandi lõpetamist. Kostja vastuväited ja vastuhagi
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja tõi esile, et hageja soovib kaasomandi lõpetamist viisil, mis ei vasta poolte vahel sõlmitud kehtivatele lepingutele, ning sel viisil kinnisasja jagamise korral ei ole kostjal võimalik enam lepinguid täita ja kinnistut ning taristut hagejale lepingus sätestatud korras üle anda. Kostja nõustus kaasomandi lõpetamisega hageja taotletud viisil, kui kohtuotsusega ühtlasi tuvastatakse, et kostja on täitnud oma lepingust tulenevad kohustused ja hageja on täitmise vastu võtnud.
2-21-2746
3.Kostja esitas 4. oktoobril 2021 hageja vastu vastuhagi, milles palus tuvastada, et kostja on täitnud 22. augusti 2011. a eellepingust ja 18. juuni 2012. a koostöölepingust tulenevad vaidlusaluse kinnisasjaga seotud kohustused hageja ees, sh taristu väljaehitamise ja üleandmise ning kinnisasja võõrandamise kohustuse. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Vastuhagi väidete kohaselt tuleneb koostöölepingu p-st 13 hagejale kohustus maksta kostjale hüvitist taristu väljaehitamiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest, kui taristuga peaksid liituma kolmandad isikud. Kostja soovib tuvastada, et ta on taristu välja ehitanud ja selle hagejale üle andnud, mis on hüvitise maksmise eelduseks. Kostja on olnud kogu aeg huvitatud hüvitise saamisest, seega on kostjal õigustatud huvi selle vastu, et kohtuotsusega tuvastatakse, et kostja on omapoolsed kohustused kinnisasja ja taristu osas täitnud ja hageja on täitmise vastu võtnud. Kostja lõppeesmärk on saada Rapla vallalt kokkulepitud hüvitist, kuid hüvitise ega selle suuruse üle pooled praeguses tsiviilasjas ei vaidle. Kostja soovib, et kohus tuvastaks hüvitisenõude esitamise ühe olulise eelduse.
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja ei ole esitanud vastuhagis alternatiivset nõuet kaasomandi lõpetamise viisi kohta, kuid esitas tuvastushagi, mille seos hageja kaasomandi lõpetamise nõudega on arusaamatu. Ühtlasi ei ole kostjal õiguslikku huvi tuvastushagi esitamiseks. Vastuhagi ei ole esitatud õigussuhte tuvastamiseks. Kostja eesmärgiks on saada hüvitist, kuid praeguses asjas ei ole kostja hüvitist nõudnud, seega ei saa tal olla õigustatud huvi selle nõude eelduseks oleva asjaolu tuvastamise vastu praeguses menetluses. Juhul, kui kohus vaatab vastuhagi läbi, tuleb see jätta rahuldamata, sest kostja ei ole tõendanud, et ta on oma kohustused täielikult ja nõuetekohaselt täitnud. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas 29. novembri 2021. a otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda.
5.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi rahuldada ja kaasomand asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 ja § 77 lg 2 alusel hageja taotletud viisil lõpetada. Kaasomandi lõpetamine ei ole asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega, kinnisasja reaalosadeks jagamine on võimalik ja taotletud viisil kinnisasja jagamine arvestab maksimaalselt mõlema kaasomaniku õigustatud huve. Kostja ei ole taotlenud kaasomandi lõpetamist muul viisil.
5.2.Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, sest kostja ei ole eellepingust ja koostöölepingust tulenevaid kohustusi täielikult ja nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole täitnud eellepingu p-st 4.1 ega koostöölepingu p 13 esimesest lausest tulenevat kohustust, sest siiani ei ole pooled sõlminud notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingut kinnisasja koosseisu kuuluvate katastriüksuste võõrandamise ja omandamise kohta ning puudub vastav kanne kinnistusraamatus. Üleandmise-vastuvõtmise aktiga ei ole rajatiste omand hagejale üle läinud. Koostöölepingu p 13 teise lause järgi on kostjal õigus taotleda hüvitist alles pärast eellepingu p 4.1 ja koostöölepingu p 13 esimese lause täitmist, s.o pärast kinnisasja võõrandamise ja omandamise kohta notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu sõlmimist ja kinnistusraamatus vastava kande tegemist. Kinnisasja valduse üleandmine ei ole kinnisasja omandamiseks oluline ega tähenda, et kostja on oma lepingulised kohustused täielikult ja nõuetekohaselt täitnud.
2-21-2746 Kostja ei ole oma kohustuste täitmise kohta esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et hüvitise nõudmise tingimused on täidetud. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis vastuhagi rahuldamata, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada vastuhagi. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole asjakohane maakohtu etteheide kostjale, et kostja ei ole siiani vaidlusalust kinnisasja hagejale võõrandanud, sest hageja ei ole esitanud kostja vastu eellepingu ega koostöölepingu täitmise nõuet ja sellist nõuet ei ole maakohus ka rahuldanud. Hageja taotles hoopis kaasomandi lõpetamist ja jagamist AÕS § 77 lg 2 alusel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on keeldunud kinnisasja võõrandamast.
6.2.Asjakohane ei ole ka maakohtu järeldus, et kostja ei ole esitanud ühtki dokumentaalset tõendit, millest nähtuks, et hüvitise tingimused oleksid täidetud. Kostja ei ole hüvitisenõuet esitanud – kostja tõi selgelt esile, et ta esitab tuvastusnõude, mitte hüvitisenõude. Hageja ei ole leidnud, et kostja peaks selliseid tõendeid esitama. Selleks, et tuvastada, kas kostja on oma kohustused täitnud, piisas hageja esitatud tõenditest ja hageja menetluses antud kinnitustest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
9.Praeguses asjas vaidlustas kostja apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus jättis rahuldamata tema vastuhagi. Hagi rahuldamise osas ei ole kostja maakohtu otsust vaidlustanud ning selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 järgi jõustunud. Kostja vastuhagis esitatud nõue on aga TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 423 lg 2 p 2 tähenduses õiguslikult perspektiivitu, mistõttu oleks maakohus võinud jätta vastuhagi menetlusse võtmata või läbi vaatamata ning ringkonnakohus ei saaks, hoolimata kostja apellatsioonkaebuse väidetest, vastuhagi rahuldada.
9.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjal õiguslikku huvi vastuhagis nimetatud tuvastusnõude esitamiseks, mistõttu ei ole tal võimalik vastuhagiga taotletud eesmärki saavutada.
2-21-2746
9.2.Vastuhageja võib TsMS § 368 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 373 lg 3 I lausega esitada vastuhagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks üksnes juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on selgitanud, et õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise õiguslikku huvi tuleb hagejal põhjendada ning kahtluse korral peab kohus selle välja selgitama (Riigikohtu
21.detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-11, p 26). Seejuures ei ole hagejal üldjuhul õiguslikku huvi esitada tuvastushagi, kui tema õigusliku huvi aitab tagada sooritushagi, mille rahuldamise eelduseks on vastava õigussuhte tuvastamine, st hageja taotletud eesmärgi saab saavutada sooritushagiga (vt Riigikohtu 19. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 37; 24. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-12, p 18 ja 17. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 14). Ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et juhul, kui hageja oskab soovitud sooritust täpselt määratleda ja saab seega esitada sooritushagi, et kohustada kostjat midagi tegema või millestki hoiduma, ei ole hagejal tuvastushagi esitamiseks õiguslikku huvi. Sõltumata sooritushagi esitamise võimalusest on tuvastushagi siiski lubatav, kui tuvastusmenetluse läbiviimine on menetluse efektiivsuse seisukohast vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks mõistlik ja asjakohane või annab tulemuse, mida sooritushagiga ei oleks võimalik saavutada (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 368 kommentaar p 3.1.4.1).
9.3.Praegusel juhul esitas kostja maakohtule vastuhagi, milles palus tuvastada, et ta on täitnud eellepingust ja koostöölepingust tulenevad vaidlusalust kinnisasja puudutavad kohustused, sest ta on huvitatud sellest, et hageja maksaks talle koostöölepingu p-s 13 kokkulepitud hüvitist. Samas tõi kostja selgelt esile ja rõhutas ka apellatsioonkaebuses, et ta ei soovi praeguses asjas esitada hüvitisenõuet hageja vastu. Kostja soovis üksnes tuvastada hüvitise maksmise aluseks olevat asjaolu. Kolleegiumi hinnangul ei ole hüvitise maksmise aluseks oleva asjaolu tuvastamiseks tuvastushagi esitamine hüvitise saamise eesmärgil kohane õiguskaitsevahend. Olukorras, kus kostja soovib saada tulevikus hüvitist, tuleb kostjal esitada kohtule hageja vastu vastav hüvitisenõue, s.o sooritushagi, millega kohustatakse hagejat hüvitist maksma. Ainuüksi hüvitise maksmise aluseks oleva ühe asjaolu tuvastamine ei oleks menetluse efektiivsuse ja menetlusökonoomia aspektist praeguses menetluses mõistlik. Samuti ei saaks kostja esile toodud asjaolusid arvestades tuvastushagiga tõhusamat või ulatuslikumat tulemust võrreldes hüvitise saamiseks esitatava sooritushagiga.
10.Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
11.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
12.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (300 eurot).
2-21-2746
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.