Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
18. september 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-301
Haldusasi
Fausto Capital AS kaebus Rapla Vallavalitsuse 13. mai 2022. a, 4. juuli 2022. a ja 12. oktoobri 2022. a kirjade tühistamiseks või alternatiivselt nende õigusvastasuse tuvastamiseks ning Rapla valla kohustamiseks täita 18. juuni 2012. a koostöölepingut
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. augusti 2023. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – Fausto Capital AS, esindaja v.adv Tarmo Peterson Vastustaja – Rapla vald, esindaja TL
Menetluse alus ringkonnakohtus
Fausto Capital AS määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Fausto Capital AS määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. augusti 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-301 resolutsiooni punktid 2–4. Teha tühistatud osas asjas uus määrus, millega lugeda Fausto Capital AS kohustamiskaebus tähtaegseks ning saata kaebus selle nõude osas menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
Ülejäänud osas jätta Fausto Capital AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. augusti 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-301 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Rapla Vallavalitsus ja Rappeli Keskus OÜ (arendaja, ühines 20.01.2017 Fausto Capital OÜ-ga, mis on 10.08.2022 kujundatud ümber Fausto Capital AS-ks) sõlmisid 18.06.2012 koostöölepingu Rapla Põhjakeskuse detailplaneeringus (DP) ette nähtud taristu (sademevee- ja kraavidesüsteemi; veetorustiku; survekanalisatsiooni torustiku koos ülepumplaga; isevoolse kanalisatsioonitorustiku; Suve, Risti ja Kagu tänavalõikude) väljaehitamiseks. Koostöölepingu
3-23-301 p 13 kohaselt pidi arendaja vastavalt 22.08.2011 eellepingu p-le 4.1 andma tema poolt ehitatud taristu pärast valmimist vallale tasuta üle. Vallal on õigus kehtestada valmisehitatud taristuga kolmandatest isikutest liitujatele liitumistasud. Juhul, kui taristuga liituvad kolmandad isikud, on arendajal õigus saada vallalt kompensatsiooni kõigi tema poolt taristu väljaehitamiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest, kuid üksnes valla poolt koostatud või kinnitatud kalkulatsioonist lähtudes.
2.Fausto Capital OÜ ja Rapla vald sõlmisid 17.03.2022 lepingu, millega Fausto Capital OÜ võõrandas Rapla vallas Uuskülas asuva Kagu tänava (registriosa nr 251737; katastritunnus 66904:001:0292; pindala 2921 m2; 100% transpordimaa) tasuta Rapla vallale. Lepingu p 1.8.1 kohaselt kinnitasid lepinguosalised, et leping sõlmitakse 22.08.2011 eellepingu ja 18.06.20212 koostöölepingu täitmiseks.
3.Fausto Capital OÜ esitas Rapla Vallavalitsusele 07.04.2022 nõudekirja, millega arendaja nõudis vallalt 990 288 euro (lisandub käibemaks) suuruse rahalise kompensatsiooni tasumist 10 päeva jooksul (hiljemalt 16.04.2022). Nõudekiri tugines 18.06.2012 koostöölepingu p-le 13 ja asjaolule, et arendajale teadaolevalt on välja ehitatud taristuga liitunud kolmandad isikud. Seda tõendab Risti tn 1 kinnistule Rapla Vallavalitsuse 26.04.2021 korraldusega nr 213 (p 1.7) väljastatud ehitusluba nr 2112271/13268 ja selle lisaks olev teede-ehitusliku osa põhiprojekt, mille kohaselt on ligipääsuteed ühendatud arendaja väljaehitatud taristuga. Liitumisi tõendavad ka fotod. Fausto Capital OÜ ja Rapla valla 17.03.2022 võõrandamislepingu p-s 2.7 kinnitasid pooled, et 18.06.2012 koostööleping kehtib koos kõigi õiguste ja kohustustega. Seega nõuab arendaja koostöölepingu p 13 alusel vallalt rahalist kompensatsiooni kõigi tema poolt taristu väljaehitamiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest. Kuna Rapla vald ei ole ligi 9 aasta jooksul määranud kindlaks koostöölepingu p-s 13 sätestatud lahtist tingimust (koostanud vajalike ja põhjendatud kulutuste kalkulatsiooni), siis on arendajal võlaõigusseaduse (VÕS) § 26 lg-st 7 tulenevalt õigus määrata see lahtine tingimus ise kindlaks. Arendaja on määranud taristu väljaehitamiseks tehtud vajalikuks ja põhjendatud kuluks E-Eelarvestus OÜ 18.08.2021 arvamuse põhjal 990 288 eurot (lisandub käibemaks). Tegelikud kulud olid sellest suuremad (1 129 630,83 eurot ilma käibemaksuta).
4.Fausto Capital OÜ esitas Pärnu Maakohtule 27.04.2022 hagi, paludes mõista Rapla vallalt tena kasuks välja põhivõlgnevus 990 288 eurot koos viivisega (tsiviilasi nr 2-22-6254). Pärnu Maakohus võttis hagi 06.06.2022 määrusega menetlusse. Rapla vald palus 04.07.2022 vastuses jätta hagi rahuldamata ning esitas 12.10.2022 vastuhagi, milles taotles Fausto Capital AS-lt 601 745,22 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist koos viivisega. Riigikohtu 24.11.2022 otsusest nr 3-20-120 lähtudes palus Rapla vald 06.12.2022 seisukohas jätta hagi läbi vaatamata. Pärnu Maakohus jättis 30.01.2023 määrusega Fausto Capital AS-i hagi ja Rapla valla vastuhagi läbi vaatamata, selgitades, et pooltel on õigus esitada nõuded Tallinna Halduskohtusse. Poolte vahel sõlmitud 18.06.2012 koostööleping DP järgse taristu väljaehitamiseks on nii eesmärgilt kui ka iseloomult haldusleping (vt Riigikohtu 24.11.2022 otsus nr 3-20-120; 06.12.2011 määrus nr 3-3-4-2-11, p 11), millega seotud vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Maakohtu määrus jõustus edasi kaebamata 16.02.2023.
5.Rapla Vallavalitsus vaidles 13.05.2022 kirjas nr 12-8/10-38 nõudekirjale tervikuna vastu ja märkis, et ei nõustu selles esitatud väidetega ega tunnusta esitatud nõuet. Selleks, et hinnata koostöölepingust tuleneva taristu väljaehitamise kohustuse täitmist, on vald tellinud Kagu tänavale kasutusloa andmiseks ehitise auditi, mille eeldatav valmimisaeg on 2022. a suvi. Koostöölepingu p 3 kohaselt tuli arendajal ehitada taristu välja selliselt, et sellele oleks võimalik anda kasutusluba enne kaubanduskeskusele kasutusloa väljastamist või sellega samaaegselt. Kuna lisaks Kagu tänavale on silmnähtavad mittevastavused ka Risti tänava ja Suve tänavaga seoses, siis hõlmab tellitud audit ka neid tänavaid. Kuivõrd koostöölepingu p-st 13 tuleneva 2(8)
3-23-301 võimaliku hüvitamisnõude esitamise eelduseks on asjaolu, et arendaja on enda kohustused täitnud nõuetekohaselt, siis ei saa võimaliku hüvitisnõude osas kujundada lõplikku seisukohta enne, kui on valminud taristut hõlmav ehitise audit. Vald ei nõustu ka arendaja käsitusega nagu oleks Risti tn 1 kinnistule väljastatud ehitusluba käsitatav „kolmandate isikute liitumisena“ koostöölepingu p 13 mõistes. Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2021 määruses nr 3-21-1275 ja Tallinna Halduskohtu 26.04.2022 otsuses nr 3-21-1825 on järeldatud, et Risti tn 1 kinnistule väljastatud ehitusluba võimaldab üksnes ehitise püstitamist Risti tn 1 kinnistule ega hõlma ehitamist muudele kinnistutele. Seega ei saa ehitusloa väljastamisest kuidagi teha järeldust taristuga liitumisest, sest DP järgne taristu ei asu Risti tn 1 kinnistul. Samuti ei tõenda väidetavat liitumist nõudekirjale lisatud fotod, millelt nähtub ajutine ehitusaegne juurdepääs Risti tn 1 kinnistule. Kolmandate isikute poolseks taristuga liitumiseks ei saa lugeda mahasõidu rajamist avalikult kasutatavale teele. Õigusaktide ning väljakujunenud kohtu- ja halduspraktika kohaselt saab liituda üksnes tehnovõrkudega (nt vee- ja kanalisatsiooni- ning kütte- ja elektritrassid), kuid võimalik ei ole liituda teede ja tänavate võrguga. Seetõttu ei hõlma koostöölepingu p 13 „liitumist“ avalikult kasutatava teede- ja tänavavõrguga. Vald ei nõustu ka arendaja esitatud rahalise nõude suurusega. Vald on esitanud oma vastuväited väidetavale taristu ehitusmaksumusele 29.12.2021 tsiviilasjas nr 2-21-11508, tuues mh välja, et esitatud dokumentatsioon ei tõenda tegelikku ehitusmaksumust, sisaldades ka muid kulutusi. Samuti ei ole koostöölepingu p-st 13 tuleneva lahtise tingimuse määramise õigus läinud üle arendajale. Vallal ei ole seni üldse tekkinud vajadust nimetatud tingimust kindlaks määrata (mh puudub Kagu tänaval senini kasutusluba ja see tänav anti Rapla vallale üle alles 17.03.2022). Koostöölepingu p 16 kohaselt ei tulene vallale lepingust kohustust taristu ehitust finantseerida. Olukorras, kus vallal puudub õigusaktidest tulenevalt õigus nõuda liitumistasu avalikule teele mahasõidu rajamise eest, tähendaks taristu väidetava kogumaksumuse arendajale hüvitamine, et taristu väljaehitamist finantseeris vald, mis on otseses vastuolus koostöölepingu p-ga 16.
6.Fausto Capital AS esitas Tallinna Halduskohtule 13.02.2023 kaebuse (täiendatud 30.03.2023 ja 19.04.2023) Rapla Vallavalitsuse 13.05.2022 kirja nr 12-8/10-38 ning tsiviilasjas nr 2-22-6254 esitatud Rapla valla 04.07.2022 vastuse ja 12.10.2022 vastuhagi tühistamiseks või alternatiivselt nende õigusvastasuse tuvastamiseks, samuti Rapla valla kohustamiseks täita 18.06.2012 koostöölepingu p-i 13 ja tasuda kaebajale põhivõlg 723 881 eurot koos viivisega (kaebuse esitamise aja seisuga 51 841,78 eurot) või alternatiivselt Rapla valla kohustamiseks arvutada välja ja maksta kaebajale koostöölepingu p 13 kohast kompensatsiooni. Rapla valla 13.05.2022, 04.07.2022 ja 12.10.2022 vastuste õiguslik iseloom on ebaselge ning ei saa välistada, et need on haldusaktid (vt Riigikohtu 31.03.2022 otsus nr 3-19-312, p 17; 19.12.2019 otsus nr 3-17-1329, p 18). Õiguslikult keerukas olukorras tuleks tühistamisnõuded võtta menetlusse. Kui vastused on toimingud, taotleb kaebaja nende õigusvastasuse tuvastamist. Kuna koostöölepingu täitmise nõude osas puudub vastustaja lõplik keelduv otsus, ei kohaldu kohustamisnõudele HKMS § 46 lg 2 esimeses lauses sätestatud 30-päevane tähtaeg. Samuti ei ole halduslepinguga antud tähtaega, mille jooksul tuleks vastustajal nõue rahuldada, mistõttu ei kohaldu ka HKMS § 46 lg 2 teises aluses sätestatud üheaastane tähtaeg. Seega kehtib HKMS § 46 lg 2 kolmandas lauses sätestatud kaheaastane tähtaeg. Kui halduskohus leiab, et kohaldub 30-päevane kaebetähtaeg, on kaebus ikkagi tähtaegne HKMS § 40 lg 2 ja § 68 lg 3 kohaselt (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2020 määrus nr 3-19-2347, p 20; Tartu Ringkonnakohtu 14.07.2016 määrus nr 3-16-359). Kaebaja pöördus halduskohtusse 15 päeva jooksul Pärnu Maakohtu 30.01.2023 määruse nr 2-22-6254 kättesaamisest. Alternatiivselt tuleb kaebetähtaeg ennistada, sest nii kaebaja kui ka vastustaja pidasid algselt (st maakohtu 30.01.2023 määruseni) koostöölepingut tsiviilõiguslikuks lepinguks. Ebaselgust selles, milline kohus on pädev kaebus lahendama, saab hinnata mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamise kontekstis (nt Tallinna 3(8)
3-23-301 Ringkonnakohtu 11.09.2020 määrus nr 3-19-2347, p 16). Maakohus on ka varem lahendanud halduslepingust tulenevaid nõudeid (nt tsiviilasjad nr 2-21-2746, nr 2-21-11508). Kaebaja ei pidanud 2019. a-l olema teadlik, et Suve tn 9 kinnistu omanik on liitunud koostöölepingu alusel rajatud taristuga. Asjas ei ole esitatud hüvitamiskaebust, vaid tühistamis- ja kohustamisnõuded.
7.Rapla vald palus 05.04.2023 seisukohas jätta kohustamiskaebuse tähtaeg ennistamata. Kaebaja pidi juba vastustaja 12.10.2022 ja 06.12.2022 seisukohtadest tsiviilasjas nr 2-22-6254 mõistma, et 18.06.2012 koostööleping oli haldusleping. See, et taristu väljaehitamise lepingud on halduslepingud, on kinnisvara valdkonnas tegutsevatele isikutele üldteada. Fausto Capital AS on selliseid lepinguid avaliku taristu osas sõlminud korduvalt. Kaebaja pidi hiljemalt 2019. a-l olema teadlik, et tema välja ehitatud taristuga liitumist on soovinud saada Suve tn 9 kinnistu omanik, kes kasutab mh kaebaja välja ehitatud tänavaid juba 2019. a-st. Hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg on 3 aastat ajast, mil isik sai kahjust teada (HKMS § 46 lg 4). Vastustajale ei ole äratuntav ühegi tähtaja ennistamist õigustava mõjuva põhjuse olemasolu.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 02.08.2023 määrusega Fausto Capital AS kaebuse tühistamis- ja tuvastamisnõuetes, luges kohustamisnõuded esitatuks kaebetähtaja rikkumisega ja jättis kaebetähtja ennistamata ning lõpetas kohustamisnõuete osas haldusasja menetluse. Menetlusosaliste menetluskulud jättis halduskohus nende endi kanda. Kaebaja õiguseellase ja vastustaja vahel sõlmitud 18.06.2012 koostööleping on haldusleping. Koostööleping oli suunatud Põhjakeskuse DP-s ettenähtud taristu ehitamisele, st tegemist oli kohaliku omavalitsuse kohustuse ülevõtmisega. Planeerimis- ja ehitusloa menetlused on avalikõiguslikud menetlused ning nendega seotud pooltevahelised õigussuhted on avalik-õiguslikud (nt Riigikohtu 06.12.2011 määrus nr 3-3-4-2-11, p 11). Haldusorgani poolt halduslepingu täitmise eest tasu maksmine on toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 ja HKMS § 6 lg 2 mõttes. Kui maksmisest keeldutakse või sellega viivitatakse, on tasu nõudjal asjakohane esitada kohustamisnõue. Halduslepingu täitmise nõue on kohustamisnõude erijuhtum. HKMS § 46 lg 2 esimese lause kohaldamisel on määravaks haldusorgani keeldumine (vt Riigikohtu 28.06.2021 määrus nr 3-19-143, p-d 14–17). Seega ei ole kaebaja esitanud hüvitamisnõuet, vaid tühistamis-, kohustamis- ja tuvastamisnõuded. Rapla Vallavalitsuse 13.05.2022 kiri ei ole haldusakt, mistõttu ei saa selle suhtes esitada ka tühistamisnõuet. Halduslepingust tuleneva nõude tunnustamine või tunnustamata jätmine ei eelda haldusakt andmist. Halduslepingu täitmise toimingu peale ei saa HKMS § 38 lg-st 4 ja § 45 lg-st 2 tuleneva kaebeõiguse piirangu tõttu esitada ka õigusvastasuse tuvastamise nõuet, sest 13.05.2022 kirja õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks iseseisvalt kuidagi kaitsta kaebaja õigusi ja kaebajal on olemas tõhusam nõue kohustada Rapla valda täitma halduslepingu p-i 13. Nõue vastustaja 13.05.2022 kirja tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel või alternatiivselt HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Tagastada tuleb ka Rapla valla 04.07.2022 vastuse ja 12.10.2022 vastuhagi osalise tühistamise nõuded, sest need ei ole haldusaktid. Need ei ole ka haldustoimingud, vaid tsiviilkohtumenetluse toimingud, mida hinnatakse tsiviilkohtumenetluses. Eeltoodud tühistamis- ja tuvastamisnõuded tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohustamisnõuete puhul tuleb lahendada nende tähtaegsuse küsimus: st kas kaebaja eksimus pädeva kohtu määramisel toob kaasa kaebuse tähtaegseks lugemise, ning kui mitte, siis kas seda eksimust tuleb lugeda kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kuna vastustaja keeldus toimingu tegemisest 13.05.2022 kirjaga, siis oleks kaebaja pidanud HKMS § 46 lg 2 kohaselt pöörduma kohustamisnõudega halduskohtusse 30 päeva jooksul kirja saamisest. Vaidlust ei ole, et kaebaja pöördus enne 13.05.2022 kirja saamist hagiga maakohtusse, kuna vastustaja ei olnud tema määratud tähtaja jooksul nõudekirjale reageerinud. Praeguse vaidlusega mõneti sarnast 4(8)
3-23-301 olukorda on analüüsitud Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2020 määruses nr 3-19-2347 ja Tartu Ringkonnakohtu 14.07.2016 määruses nr 3-16-359, millest lähtudes ei lükanud maakohtule 27.04.2022 hagiavalduse esitamine halduskohtusse pöördumise tähtaega edasi ja hagiavalduse esitamise aega ei saa lugeda ka kaebuse esitamise ajaks. See oleks vastuolus HKMS § 46 lg-ga 1 ja lg 2 esimese lausega, mis seovad kaebetähtaja kulgema hakkamise vaidlustatava haldusakti kättetoimetamise või toimingu tegemisega. See, et kaebaja ei soovinud ära oodata vastustaja vastust ja pöördus ennatlikult maakohtusse, oli tema enda otsustus. Seega on kohustamiskaebus HKMS § 46 lg 2 järgi mittetähtaegne. Kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Haldusasja nr 3-19-2347 seisukohad ei ole üle kantavad praegusele vaidlusele, sest juba alates Riigikohtu 06.12.2011 määrusest nr 3-3-4-2-11 on teada, et koostööleping on haldusleping, mille nõuded alluvad halduskohtule. Seetõttu ei ole tegemist praktikas ebaselge teemaga, mille puhul võiks halduskohtu pädevus olla küsitav (vt ka planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lg 2). Samuti ei suunanud leping vaidluste lahendamiseks maakohtusse. Kaebaja on kogemustega kinnisvaraarendaja, kellel pidid olema teadmised, et mõista lepingu olemust. Seejuures sõlmiti koostööleping 20.03.2011 ja 21.03.2011 lepingute asemel, mida vastustaja on tsiviilasjas nr 2-22-6254 pidanud halduslepinguteks. Usutav ei ole, et kaebajat võisid eksitada vastustaja varem alustatud kohtumenetlused tsiviilasjades nr 2-2111508 ja nr 2-21-2746, sest neist ei nähtu, et vald oleks pidanud 18.06.2012 koostöölepingut tsiviilõiguslikuks. Objektiivsed põhjused kaebetähtaja ületamiseks puuduvad.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Fausto Capital AS palub 16.08.2023 määruskaebuses (täiendatud 05.09.2023) tühistada halduskohtu määrus ja uue määrusega lugeda tema kaebus tähtaegseks või ennistada kaebetähtaeg ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Tühistamisnõuete tagastamine HKMS § 121 lg 2 p-de 1 või 2 alusel ei olnud põhjendatud, sest tegemist ei ole olukorraga, kus ilma kahtluseta oleks selge, et vastustaja 13.05.2022, 04.07.2022 ja 12.10.2022 kirjalikud seisukohad ei vasta üheski osas haldusakti tunnustele ning neid ei ole seetõttu võimalik tühistada. Halduskohus ei ole sisuliselt analüüsinud, et koostöölepingu p-s 13 ette nähtud kompensatsiooni maksmisest lõplikul keeldumisel teeb vastustaja sisuliselt otsuse keelduda soodustava haldusakti andmisest ja/või toimingu tegemisest, mis vastab haldusakti tunnustele (vt ka Riigikohtu 31.03.2022 otsus nr 3-19-312, p 17; 19.12.2019 otsus nr 3-171329, p 18). Isegi kui keeldumine sisaldab toimingule iseloomulikke elemente, on tervenisti tegemist haldusaktiga (nt Riigikohtu 12.12.2011 määrus nr 3-3-1-52-11, p 22). Isegi juhul, kui 13.05.2022 vastus on toiming, aitab selle õigusvastasuse tuvastamine kaitsta kaebaja õigusi (st loob õigusselgust koostöölepingust tekkinud nõuete osas). Kohustamisnõuetele ei kohaldu HKMS § 46 lg 2 esimeses lauses sätestatud 30-päevane tähtaeg, vaid HKMS § 46 lg 2 kolmandast lausest tulenev kaheaastane kaebetähtaeg, mida on järgitud. Tuvastamisnõuded on samuti esitatud HKMS § 46 lg-s 5 sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul. Isegi kui tühistamis- ja kohustamisnõuetele peaks kohalduma 30-päevane kaebetähtaeg, on kaebus tähtaegne, sest kaebaja oli esitanud sama nõudega samal alusel 27.04.2022 hagiavalduse maakohtule (HKMS § 40 lg 2, § 68 lg 3; vt Tartu Ringkonnakohtu 14.07.2016 määrus nr 3-16359, p 12). Kaebaja sai maakohtu määruse kätte 31.01.2023 ja esitas kaebuse halduskohtule 13.02.2023, mistõttu tuleb 27.04.2022 hagiavaldus lugeda tähtaegselt esitatud kaebuseks ja 13.02.2023 kaebus selle täienduseks (vt ka Riigikohtu 28.03.2016 otsus nr 3-2-1-178-15, p 21). Tähtsust ei oma, et hagiavaldus esitati juba enne vastustaja 13.05.2022 vastust. Kui maakohus oleks hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel (06.06.2022) õigesti tuvastanud enda pädevuse puudumise ning selgitanud kaebajale, et avaldus kuulub lahendamisele halduskohtus, siis ei oleks kaebetähtaja küsimust tõusetunud. Kui kaebust ei saa lugeda tähtaegseks, siis tuleb 5(8)
3-23-301 kaebetähtaeg ennistada, sest on ilmselge, et poolte varasemat praktikat arvestades (st vastustaja on samast koostöölepingust tulenevaid õigusi kaitsnud maakohtus tsiviilasjades nr 2-21-2746 ja nr 2-21-11508) ei pidanud kaebaja mõistma vajadust pöörduda halduskohtusse (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2020 määrus nr 3-19-2347, p 16; 26.06.2020 määrus nr 3-20-387, p 19). Halduskohus leidis vääralt, et kaebaja pidanuks juba Riigikohtu 06.12.2011 määrusest nr 3-34-2-11 järeldama, et tegu on halduslepinguga. PlanS § 131 lg 2 jõustus alles 01.07.2015 ja ei puuduta 18.06.2012 koostöölepingut. Kaebetähtaja ennistamine on kaebaja huvide ja õiguste kaitse tagamiseks väga oluline. Kaebaja on kandnud kulusid taristu välja ehitamiseks (mis on olemuslikult vastustaja seadusjärgne kohustus) 1 355 557 eurot ning nõuab seoses kolmanda isiku liitumisega kaebaja poolt välja ehitatud taristuga vallalt kompensatsiooni 723 881 eurot. Kaebaja ei ole siiski esitanud hüvitamiskaebust, vaid kohustamiskaebuse (tasunõude). Sellest, et kolmas isik (Prisma kaubanduskeskus) on taristuga liitunud, sai kaebaja teada 2022. a aprillis. Tallinna mnt 2 kinnistult 2012. a-l mahasõidu rajamine Kagu tänavale ei ole käsitatav kolmanda isiku poolse taristuga liitumisena, sest see nähti ette juba ehitusprojektis. Suve tn 9 kinnistut ei ole senini taristuga liidetud. Kaebajal on koostöölepingu p 13 kohane kompensatsiooninõue, sõltumata tema poolt majandusliku kasu teenimisest.
10.Rapla vald palub 01.09.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja on sisuliselt esitanud hüvitamiskaebuse, mitte kohustamiskaebuse. Kohustamisnõude esitamiseks peaks 18.06.2012 koostöölepingust tulenema kohustus tasuda kindel rahasumma või vähemalt peaks olema sätestatud tasu kujunemise mehhanism. Koostöölepingu p-st 13 ei tulene kumbagi. DP järgse taristu väljaehitamise lepingu puhul oleks tegemist tasu maksmise kokkuleppega, kui kaebajal olnuks kohustus taristu välja ehitada ja vastustajal seejärel kohustus selle eest tasuda. Koostöölepingu p-st 13 tuleneb kompensatsiooni, mitte tasu maksmise kohustus. Selline nõue on hüvitusnõue. Kaebaja nõuab mh vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamise maksumuse hüvitamist, kuid need võõrandati 104 675,13 euro eest AS-le Rapla Vesi juba 09.10.2014. Seega nõuab kaebaja vee- ja kanalisatsioonitorustike eest kompensatsiooni teistkordselt ning see nõue ei tulene koostöölepingust. Kuna kaebaja käsitab taristuga liitumisena ka mahasõidu rajamist tema ehitatud teele, pidi kaebaja olema kolmandate isikute liitumisest teadlik juba 2012. a-l, mil kaebaja ehitatud teedevõrk võeti kasutusele ning sellele ehitati mahasõit Tallinna mnt 2 kinnistult. Samuti pidi kaebaja olema hiljemalt 2019. a-l teadlik, et tema väljaehitatud Suve tn L2 kinnistut kasutab Suve tn 9 kinnistu omanik. Seega on HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaeg hüvitamisnõude esitamiseks mööda lastud ja ennistamise alused puuduvad. Tühistamis- ja tuvastamisnõuete tagastamine oli põhjendatud. Vastustaja 13.05.2022 kiri ning tsiviilasjas nr 2-22-6254 esitatud 04.07.2022 ja 12.10.2022 seisukohad ei ole haldusaktid. Ka määruskaebus ei sisalda põhjendusi, miks peaksid maakohtule esitatud menetlusdokumendid olema haldusaktid. Vastustaja ei keeldunud 13.05.2022 kirjaga kompensatsiooni maksmisest, vaid vastas kaebaja nõudekirjale. Kaebaja ei ole põhjendanud 13.05.2022 kirja õigusvastasuse tuvastamise vajadust. Kui kompensatsiooni maksmise nõuet käsitada kohustamisnõudena, siis on seegi esitatud kaebetähtaega rikkudes. Praegusel juhul ei kohaldu HKMS § 46 lg 2 teine ja kolmas lause, sest vastustaja ei ole olnud tegevusetu ega viivituses, vaid vastas nõudekirjale 13.05.2022. Kaebaja esitatud 29.11.2013 koosoleku protokollist nähtub, et kaebaja õiguseellane esitas sisuliselt taotluse kompensatsiooni maksmiseks juba 2013. a-l. Kohustamisnõue oleks seetõttu mittetähtaegne ka HKMS § 46 lg 2 teise lause järgi. Maakohtule 27.04.2022 esitatud hagiavaldust ei saa lugeda 13.05.2022 vastuse peale esitatud kohustamiskaebuseks, sest hagi esitamise ajal ei olnud vastuse sisu kaebajale veel teada. Isegi kui kaebaja pidas koostöölepingut ekslikult tsiviilõiguslikuks, saanuks ta esitada asjakohase nõude maakohtule pärast vastustaja 13.05.2022 kirjaga tutvumist, kuid kaebaja ei teinud seda. Halduskohus leidis põhjendatult, et asjas ei esine alust kaebetähtaja ennistamiseks. Vastustaja ei ole kunagi väitnud, et 18.06.2012 koostöölepingu puhul oleks tegemist tsiviilõigusliku lepinguga. 6(8)
3-23-301
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Sisulist vaidlust ei ole selles, et Fausto Capital AS õiguseellase Rappeli Keskus OÜ ja Rapla Vallavalitsuse vahel 18.06.2012 sõlmitud koostööleping on haldusleping, sest sellega anti kohaliku omavalitsuse üksuse seadusest tuleneva kohustuse (vt 01.01.2003–30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 13) täitmine üle arendajale (nt Riigikohtu 24.11.2022 otsus nr 3-20120, p 12; 06.12.2011 määrus nr 3-3-4-2-11, p-d 7–12).
12.Ringkonnakohus märgib esmalt, et tühistamisnõuete tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel oli õiguspärane. Rapla Vallavalitsuse 13.05.2022 vastus nr 12-8/10-38 ning Rapla valla lepingulise esindaja 04.07.2022 vastus hagiavaldusele ja 12.10.2022 vastuhagi tsiviilasjas nr 222-6254 ei ole haldusaktid, mistõttu ei saa kaebaja nõuda nende tühistamist (s.o kõnealustel dokumentidel puudub kehtivus, mida oleks võimalik kõrvaldada). Tegemist ei ole ka eriliselt keeruka või ebaselge olukorraga, mis eeldanuks kaebuse menetlusse võtmist ja põhjalikumat hindamist asja sisulise läbivaatamise käigus. Kaebaja 07.04.2022 nõudekirjale antud vastus ei ole haldusakt, sest esiteks ei pidanud vastustaja võimalikuks enne auditi valmimist kujundada nõude suhtes oma lõplikku seisukohta ning teiseks ei ole halduslepingus sätestatud tasu suuruse väljaarvutamist ja tasu maksmist või ka tasu maksmisest keeldumist alust pidada haldusaktiks, vaid tegemist on (täite)toimingu või sellest keeldumisega. Seadusest ei tulene, et halduslepingu täitmisest keeldumise kohta tuleb väljastada haldusakt. Toimingu tegemisest keeldumine ei ole haldusakt, vaid samuti toiming (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2022 otsus nr 3-20-1973, p 11). Toimingu tegemisest keeldumise peale ei ole seega võimalik esitada tühistamisnõuet, vaid asjakohane on esitada kohustamiskaebus. Tsiviilasjas nr 2-22-6254 esitatud 04.07.2022 ja 12.10.2022 menetlusdokumente ei ole võimalik käsitada Rapla valla haldusaktidena ainuüksi põhjusel, et need on koostanud vastustajale kohtumenetluses lepingulisel alusel õigusteenust osutanud isik, kellel puudub pädevus anda valla nimel välja haldusakte. Tsiviilkohtumenetluse toimingute õiguspärasuse kontrollimine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1).
13.Halduskohus leidis Riigikohtu 28.06.2021 määrusele nr 3-19-143 viidates, et 18.06.2012 koostöölepingu p-st 13 tulenev kompensatsiooninõue kujutab olemuselt halduslepingu täitmise nõuet ja seega on kaebaja asjakohaselt esitanud kohustamisnõude (st tasu maksmise toimingu tegemiseks kohustamiseks). Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Koostöölepingu p 13 ei näe ette arendajale konkreetse suurusega tasu maksmist, vaid üksnes arendaja õiguse teatud tingimuste esinemise korral saada tema poolt DP järgse taristu väljaehitamiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks kompensatsiooni. Seda kompensatsiooni on kaebaja nõudnud 07.04.2022 nõudekirjas, 27.04.2022 hagiavalduses ning ka 13.02.2023 kaebuses. Ehkki kaebaja eesmärgiks on saada kompensatsiooni (hüvitust) tema poolt taristu väljaehitamiseks tehtud kulutuste eest, ei ole sellele vaatamata tegemist kahju hüvitamise kaebusega HKMS § 37 lg 2 p 4 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 tähenduses, sest nõude aluseks ei ole vastustaja õigusvastase tegevusega kaebajale kahju tekitamine (RVastS § 7 lg 1), vaid koostöölepingu p-s 13 kokkulepitu. Vallale üle antud taristu valmis ehitamiseks tehtud kulutused ega kolmandate isikute võimalik liitumine selle taristuga ei ole kaebaja kahju, vaid üksnes koostöölepingu p-st 13 võimalikult tuleneva nõudeõiguse tekkimise aluseks olevad asjaolud.
14.Kuna kaebaja käsutuses on tõhusam kohustamisnõue, mille ta on ka esitanud, siis ei ole Rapla Vallavalitsuse 13.05.2022 kirja (toimingu) õigusvastasuse tuvastamise nõue HKMS § 45 lg 2 kohaselt lubatav. Kohustamiskaebuse lahendamise raames oleks kaebajal võimalik esitada kõik vastuväited 13.05.2022 kirjas väljendatud seisukohtadele. Kokkuvõtlikult on halduskohus Rapla Vallavalitsuse 13.05.2022 kirja tühistamise ja selle õigusvastasuse tuvastamise nõuded HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt tagastanud.
7(8)
3-23-301
15.Nagu eespool märgitud, on kaebaja koostöölepingu p 13 täitmise nõudena asjakohaselt esitanud halduskohtule kohustamisnõude. Kaebaja on esmalt palunud kohustada vastustajat maksma kompensatsiooni kaebaja poolt välja arvutatud summas (723 881 eurot ja lisaks viivis VÕS §-s 113 sätestatud määras) või alternatiivselt kohustada vastustajat arvutama ja maksma kompensatsiooni vastavalt koostöölepingu p-le 13. HKMS § 46 lg 2 kohaselt saab toimingu tegemiseks kohustamiseks esitada kaebuse 30 päeva jooksul kaebajale toimingu tegemisest keeldumise teatavaks tegemisest arvates. Haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest või kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, siis kahe aasta jooksul toimingu taotlemisest arvates.
16.Halduskohus leidis, et kohustamiskaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, sest kaebaja pidanuks pöörduma halduskohtusse 30 päeva jooksul 13.05.2022 kirja kättesaamisest arvates. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Vastustaja vaidles 13.05.2022 kirjas kaebaja nõudekirjale küll vastu ja ei tunnustanud esitatud nõuet ega selle suurust (mh ei nõustunud vastustaja sellega, et tänavale juurdepääsu ehitamist saaks üldse käsitada kolmanda isiku „liitumisena“ taristuga), ei pidanud vastustaja kokkuvõttes siiski võimalikuks kujundada kaebaja nõude suhtes oma lõplikku seisukohta enne auditi valmimist. Seetõttu ei saa 13.05.2022 kirja käsitada vastustaja üheselt mõistetava keeldumisena, millest hakkas kulgema kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg (vt ka Riigikohtu 28.06.2021 määrus nr 3-19-143, p-d 16–17). Kaebaja ei pidanud sellest kirjast mõistma, et haldusorgan on tema taotluse lõplikult lahendanud ning tal tuleb kompensatsiooni saamiseks pöörduda 30 päeva jooksul kohustamiskaebusega halduskohtusse. Selles osas erineb praegune vaidlus Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2020 määruses nr 3-19-2347 kajastatust, kus haldusorgan oli kujundanud oma selge seisukoha. Järeldust, et Rapla Vallavalitsuse 13.05.2022 kirjaga ei ole otsustatud kompensatsiooni maksmisest keelduda, vaid sellega üksnes vastati 07.04.2022 nõudekirjale, on vastustaja kinnitanud ka vastuses määruskaebusele (p 2.13).
17.Kuivõrd vastustaja ei ole kaebaja poolt 07.04.2022 taotletud toimingu tegemisest selgelt keeldunud, tuleb kohustamiskaebuse esitamise tähtaega arvestada vastavalt HKMS § 46 lg 2 teisele ja kolmandale lausele. Kuna kaebus esitati halduskohtule 13.02.2023, siis on järgitud nii ühe- kui ka kaheaastast kohtusse pöördumise tähtaega. Seega on halduskohus lugenud kaebaja esitatud kohustamisnõude ekslikult mittetähtaegseks ja tähtaja ennistamise vajadust ei tõusetu. Ringkonnakohus ei nõustu ka vastustajaga, et kaebaja õiguseellane esitas koostöölepingu p 13 täitmise nõude juba 2013. a-l, sest olenemata sellest, et juba 2012. a-l ehitati mahasõit Tallinna mnt 2 kinnistule ja anti Kagu tänavale osaliselt kasutusluba, ei nähtu koostöölepingu p-st 13, et arendajal oleks õigus nõuda vallalt kompensatsiooni enne valmis ehitatud taristu vallale tasuta üleandmist, mis Kagu tänava puhul toimus 17.03.2022 lepinguga. Seda on vastustaja rõhutanud ka 13.05.2022 kirjas, märkides, et vald ei olegi pidanud varem hakkama koostöölepingu p-s 13 märgitud kalkulatsioone koostama või kinnitama. Rapla Vallavalitsuse 29.11.2013 koosoleku protokollist (kaebuse lisa 10) ei saa samuti välja lugeda, et Fausto Capital AS õiguseellane oleks esitanud koostöölepingu p 13 täitmise nõude, vaid arutati üksnes kompenseerimismehhanismi väljatöötamist, mille puhul on mh selgelt märgitud, et Kagu tänav jääb paketist välja.
18.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Fausto Capital AS määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tallinna Halduskohtu 02.08.2023 määruse resolutsiooni p-d 2–4. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega loeb kohustamiskaebuse tähtaegseks ja saadab selle halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuna menetlus jätkub, tuleb määrus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Tühistamis- ja tuvastamisnõuete tagastamist puudutavas osas jääb Fausto Capital AS määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.