Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. november 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-5872
Tsiviilasi
G.S. ja B.B. hagi P.K. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7560 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. mai 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
G.S. ja B.B. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
9. november 2021 kell 11.00
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (hagejad): I. G.S. (isikukood XXXXXXXXXXX) II. B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja (kostja): C.C. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 31. mai 2021. a otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata B.B. hagi P.K. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada B.B. hagi P.K. vastu, mõista P.K.lt B.B. kasuks välja
eurot ja viivise sellelt kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates
5.1.Rahuldada B.B. hagi P.K. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks.
5.2.Mõista P.K.lt B.B. kasuks välja kahjuhüvitis 300 eurot.
5.3.Mõista P.K.lt B.B. kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 21. aprillist 2020 kuni põhinõude täitmiseni.
5.4.Jätta rahuldamata G.S. hagi P.K. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks.
5.5.Jätta B.B. menetluskulud P.K. kanda ning G.S. ja P.K. menetluskulud nende endi kanda.
6.Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.G.S. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid 21. aprillil 2020 Tartu Maakohtule hagi P.K. (kostja) vastu, milles palusid mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagejad palusid menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt avaldas Tartu XXXXX Keskus (XXXXXX) 10. oktoobril 2019 Facebookis postituse, milles kutsus Tartu noori XXXXXXes toimuvale teemaõhtule. Kostja avaldas postituse juures järgmise kommentaari: „Ettepanek järgmine. EKRE Tartu linna juhatuse peab esitama prokuratuuri teate kuriteo tunnustega teo toimepaneku kavatsusest XXXXXX töötajate poolt. Tsiteerin karistusseadustiku § 141 märgiga 1. Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu:
(1) Inimese tahte vastaselt temaga sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunud aru saama, ja kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141 sätestatud süüteokoosseis, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. (2) Sama teo eest: kui see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, kui see on toime pandud grupi poolt. Sest kuidas veel aru saada lausest: jagame kogemusi ja mõtteid. Kogemuste jagamine on minu tõlgendamist mööda füüsiline tegevus. Prokuratuuri kohustus on alustada kriminaalmenetlus antud faktis, et keskuse töötajad ei saaks hakata alaealiste peal oma kogemusi jagama ja ära hoida planeeritav grupiviisiline kuritegu. See avaldus tuleks teha võimalikult kiiresti.“ Kommentaaride lisamise võimaldas XXXXXX Facebooki konto haldaja, ilmunud kommentaare ei eemaldatud. Hagejad on XXXXXX töötajad ja kostja kommentaar käis hagejate kohta. Hageja I on XXXXXX direktor ning hageja II on teemaõhtut korraldanud projektijuht. Samuti on hagejad XXXXXX tegevusega otseselt seotud ka avalike andmete alusel ning seepärast seostavad inimesed kostja kommentaariga just hagejaid. Kostja avalduses sisaldub faktiväide/väärtushinnang hagejate kohta, nagu oleks hagejad kavatsenud toime panna karistusseadustiku (KarS) §-s 1411 märgitud kuriteo. Avaldatud faktiväide sisaldab endas väärtusotsustust, mis on hagejate au teotav ning kahjustab oluliselt nende eneseväärikust. Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige ja väärtushinnang on ebakohane. Teise inimese alusetu süüdistamine kuriteo kavatsemises või toimepanemises on inimese au teotav. Seega sisaldas kostja postitus hagejate kohta hinnangut, mis kahjustas hagejate mainet ning haavas nende eneseväärikust. Kostja põhjustas hagejatele läbi ebaõigete andmete avaldamise märkimisväärse mittevaralise kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hagejad on pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu. Hagejatel on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Lisaks on kostja avaldatud ebaõiged andmed toonud kaasa negatiivseid muudatusi hagejate elukorralduses, kuivõrd hagejad peavad korduvalt ja väsimatult selgitama kostja avaldatud andmete ebaõigsust ning seda, et nende tegevus noortega on õige ja kohane. Samuti on hagejatel nende au teotamisega tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad neid oma tavapärase elu elamisel. Hagejad märkisid, et arvestades üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hagejate au teotamise suhtes, hagejate maine hävitamist ning kostja ükskõiksust pärast nõudekirja saamist, peavad hagejad õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5000 eurot kummagi hageja kohta.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata ning menetluskulude hagejate kanda jätmist. Kostja oli seisukohal, et avaldatud kommentaar ei käinud hagejate kohta, vaid siin on mainitud XXXXXX töötajaid, mistõttu ei ole mõistlik kommentaari lugeda hagejate au teotamiseks. Tegemist ei ole kellegi suunas väärtushinnangu avaldamisega, vaid lihtsalt kostja hinnanguga situatsioonile. Kostja on soovinud, et kolmas isik (EKRE juhatus) esitaks kuriteoteate, aga kostja ei ole väitnud, et keegi on kurjategija või kuriteo toime pannud. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et lisaks faktiväidetele ja väärtushinnangutele eksisteerivad ka
mitmesugused hinnangud, mis ei ole väärtushinnangud, kuid mille suhtes ei saa sarnaselt (ebaõigete) väärtushinnangutega rakendada õiguskaitsevahendeid. Samuti ei ole kostja hinnangul alust rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Hagejad ei ole tõendanud ega põhjendanud, kuidas on mõistlikult võimalik, et kostja kommentaar on saanud põhjustada olulisi ebamugavusi või negatiivseid muudatusi hagejate elukorralduses või tema suhetes teiste isikutega, eriti arvestades asjaolu, et kommentaarides ei mainita kummagi hageja isikut. Oluline on arvestada, et kostja kommentaar oli võimalik hagejate poolt koheselt kustutada, mida aga ei tehtud. Seega on hagejad lasknud endale ise kahju tekitada ja seda kahju suurendada, mistõttu tuleks hüvitist vähendada nullini.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 31. mai 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Maakohus määras kostja menetluskulude suuruseks 3240 eurot ja mõistis kummaltki hagejalt kostja kasuks välja 1620 eurot menetluskulude katteks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja postitatud kommentaar sisaldas faktiväidet või negatiivset väärtushinnangut. Kohus oli seisukohal, et arvestades kostja postitatud kommentaari esitamise viisi ja konteksti, kujutab see endas ebakohast väärtushinnangut. Kohus asus sellele seisukohale eelkõige seetõttu, et tegemist on sotsiaalmeedia platvormil tehtud postitusega, kus kostja annab hinnangu (kostja selgitus, tl 98) ja loob seose XXXXXX töötajate tegevuse ja KarS §-s 1411 määratletud kuriteo koosseisu vahel. Kellegi tegevusele kuritegeliku hinnangu andmine on sellele negatiivse tähenduse omistamine. Kohus leidis, et mõistliku inimese vaates on tegemist Eesti kultuuriruumis negatiivse väärtushinnanguga. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kui au teotavad hinnangud on avaldatud isikute grupi kohta, siis ei saa see riivata üksikisikut. Kohus leidis, et sellisel juhul tuleb üksikjuhtumina hinnata, kas ja milline on grupi kohta avaldatud väärtushinnangu mõju ja riive konkreetse isiku suhtes. Seega tuleb antud asjas hinnata, kas kostja kommentaar omas sellist mõju, et on põhjendatud lugeda see hagejate au teotavaks. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestas kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindas rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb arvestada ka seda, kas väidetavalt au teotavad andmed või hinnangud olid suunatud konkreetse isiku vastu või isikute grupi vastu, kuhu hageja kuulub. Faktiväiteid ja hinnang, mis riivavad isiku au tühisel määral, ei ole mõistlik ega põhjendatud lugeda au teotamiseks (Riigikohtu
11.veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 p 11). Hagejad on XXXXXX töötajad. Hageja I on XXXXXX direktor ning hageja II on teemaõhtut korraldanud projektijuht (tl 2). Kohus oli seisukohal, et hagejate esile toodud asjaoludega ei ole tõendatud vaidlusaluse kommentaariga kummagi hageja au teotamine. Antud juhul ei ole tõendatud, et kostja tahe oli konkreetselt hagejaid kommenteerida. Kohtu hinnangul on antud asjas määravaks see, kas kommentaari avaldamise viisist ja kontekstist (sõnastusest), pidi mõistlik inimene aru saama,
et hagejad on kommentaaris viidatud isikud. Hagejad viitavad, et nende isikud on kergesti leitavad XXXXXX kodulehelt ning just nemad ongi need isikud, kellega seostavad inimesed XXXXXX tööd. Hageja I kinnitas kohtus antud ütlustega, et kommentaari avaldamise ajal oli XXXXXX-s 21 töötajat (tl 74). Kohus leidis, et isikute grupi kohta avaldatud väärtushinnangu puhul tuleb hinnata selle kommentaari nö intensiivsust, st seda, kuidas see isikut tabab. Arvestada tuleb ka grupis olevate isikute arvu, mis mõjutab isiku poolt negatiivse väärtushinnangu tajumist. Mitte igasugune isiku puudutatuna tundmine või subjektiivne solvumine ei ole veel teotamine - riive kvalifitseerimine teotamisena vajab teatud tugevusmäära (-astet) (Ü. Madise jt. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. vlj. Juura 2017, lk 249). Kohus leidis, et toodud asjaolude alusel ei saa asuda seisukohale, et mõistlik inimene nähes kostja postitatud kommentaari mõistab, et XXXXXX töötajatena peetakse silmas just mõlemat hagejat. Sellist järeldust ja seost ei saa teha ka tutvudes XXXXXX kodulehel esitatud töötajatega (XXXXXXXXX). Hagejate isikud ei ole kommentaaris kuidagi eristatud, esile tõstetud ega muu tunnuse alusel identifitseeritavad. Kohus leidis, et sellises üldises sõnastuses viitega XXXXXX töötajale, ei taba kostja kommentaar hagejaid sellises tugevusmääras, et on põhjendatud lugeda antud negatiivne väärtushinnang hagejate au teotavaks. Kohtu hinnangul ei saa välistada, et kostja avaldatud kommentaari ja hagejate individuaalse solvumise vahel võib esineda nõrk põhjuslik seos, kuid konkreetse kommentaari puhul oli tegemist sedavõrd väheintensiivse, efemeerse ja üksnes poolte subjektiivsusel põhineva elulise situatsiooniga, mille ei ole mõistlik rakendada õiguslikku kaitset. Rahalise hüvitise määramine hagejatele ei ole põhjendatud. Tulenevalt hagejate tehtava XXXXX sisust ja eripärast, lasus neil teatud määral ka nn teistsuguse arvamuse talumis- ja mõistmiskohustus, mille kostja oma postituses avaldas. Mõlemad hagejad on oma ütlustega kinnitanud, et plaanitud teemaõhtu sai negatiivset tähelepanu ka teiste inimeste poolt, kommenteeriti, helistati ja pöörduti ka ajakirjandusest (tl 16-21). Seega on mõistetav, et ka teiste ühiskonnaliikmete poolt negatiivse hinnangu andmine plaanitud teemaõhtule, mõjutas hagejate tundeelu ja hinnangut enda isikule. Kohtule esitatud tõenditega ei ole tuvastatud, et just kostja kommentaar põhjustas negatiivse asjade käigu. Isiklike õiguste kahjustamisel saab kahju väljamõistmise aluseks olla üksnes kostjale etteheidetav õigusvastane tegu. Antud asjas kohus ei tuvastanud kostja teos hagejate isikuõiguste rikkumist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused on vastuolulised, sest üheltpoolt tuvastas maakohus, et kostja avaldatud väited käisid hagejate kohta (otsuse p 14) ehk hagejad on VÕS § 1043 mõistes kannatanud ning kostja väited olid õigusvastased (otsuse p 13) ehk rikkusid kannatanute õiguseid, kuid seejärel leiab kohus, et väidete õigusvastasus polnud piisavalt intensiivne ja tegelikult ei pruugigi väited üldse hagejaid puudutada (vt otsuse p 16). Kohus pole hagejate nõude analüüsis järginud isiklike õiguste rikkumise nõude lahendamise struktuuri ning see muudab kohtuotsusest arusaamise raskeks. VÕS § 134 lg 2 kohustab mittevaralise kahju välja mõistma. VÕS § 1046 lg 1 (hagejate käsitluses VÕS § 1047 lg 1) ebaõige kohaldamine seisneb selles, et kui kohus pidas väidet
õigusvastaseks (au teotavaks), ei saa kohus sellest järeldusest edasises analüüsis taganeda või väita, et õigusvastasus on minimaalne. Kui kohus tuvastab isikuõiguste rikkumise (VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi), siis peab kohus VÕS § 134 lg 2 alusel kahju välja mõistma ning määrama kahju ulatuse VÕS § 134 lg-s 5 sätestatud kriteeriumide alusel. Maakohus eksis isikute grupi kohta öeldud väidete analüüsis selle vastu, kui ei eristanud XXXXXX töötajatest inimesi, keda avalikkuse ees presenteeriti kui XXXXXX ürituse korraldajaid (vastutavaid isikuid). Maakohus ei käsitlenud otsuses hagile lisatud lisasid 5 – meediaväljaannete artikleid, mis tõendavad objektiivselt, keda objektiivne kõrvalseisja pidas või sai pidada silmas kostja kommentaaris kirjeldatud kuriteo tunnustega teo toimepanekut kavatsevate XXXXXX töötajate all. Kui hinnata tõendeid kogumis, siis on arusaadav, et objektiivne kõrvalseisja pidi tajuma, et kostja väited puudutavad just konkreetse ürituse korraldamise ja keskuse juhtimise eest vastutavaid hagejaid. Objektiivsed kõrvalseisjad seostasid kostja väidetud kuriteo toimepanemise kavatsusega just hagejaid. Kostja tahe ei oma õiguslikku tähtsust. Kostja tahe pole kuidagi objektiivsele kõrvalseisjale tajutav (teada) ning lähtuda tuleb vaid kostja väidetest ja üleüldisest kontekstist. Kostja väidete eesmärk oli eraldiseisvalt kahjustada XXXXXX töötajaid (eeskätt hagejaid kui keskuse juhti ja ürituse eest vastutavat isikut). Teise isiku kuriteos süüdistamine on üks räigemaid süüdistusi, mida on võimalik teise isiku kohta avaldada. Kostja pole kordagi hagejate ees vabandanud ega enda tegu kahetsenud. Hagejad andsid kohtule vande all põhjalikud ütlused, milles kirjeldasid enda üleelamisi ning kostja põhjustatud ebamugavust. Maakohus hindas hagejate ütluseid ühekülgselt. Senisest kohtupraktikast pole teada ühtegi kaasust, kus kohus oleks jätnud isiku alusetu kuriteo toimepanemise või selle kavatsuse ebaõige süüdistamise korral kahju välja mõistmata. Kostja kohtupraktika viited on eksitavad ja menetlust venitavad. Kostja avaldas ebaõige väite, mitte ei avaldanud kohast kriitikat. Alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegevus on ühiskonnas äärmiselt taunitav ja hagejate kui XXXXXtöötajate seostamine sellise tegevusega on hagejate au ja head nime eriti teotav. Riigikohtu praktikast tulenevalt peavad hagejad tõendama vaid õigusvastase teo toimepanemise, st au teotava väite avaldamise. Hagejad ei saa hakata kohtule objektiivselt põhjendama ja tõendama, kui palju nad täpselt just kostja kommentaari tõttu haiget said. Mõlemad hagejad avaldasid, et kostja postitus tõi kaasa kolmandate isikute kõned (kõnedes mainiti kostja sõnakasutust ja alusetut süüdistust). Kohus ei ole põhjendanud, miks kohus on põhjuslikku seost eitanud, st et kostja õigusvastane tegu ei põhjustanud hagejatele kahju. Hagejad ei saa põhjuslikku seost tõendada. Kuna kostja väited rikuvad hagejate au (st on õigusvastased), siis ei mõjuta kahju väljamõistmist asjaolu, et ka teiste isikute negatiivne suhtumine võis kahju põhjustada.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude hagejate kanda jätmist. Kostja kommentaar ei ole hagejate au teotanud. Antud juhul on kommentaar puudutanud isikute gruppi ehk XXXXXX-d, mistõttu ei ole mõistlik vastavat kommentaari lugeda hagejate au teotamiseks. Ei ole tõendatud, et kostja tahe oli konkreetselt hagejaid kommenteerida. Maakohus on järginud Riigikohtu 11. veebruari 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 p-s 11 antud seisukohta. Riigikohtu lahendis toodud seisukohti ei ole muudetud ja kohtud
peavad endiselt arvestama, kas konkreetne kommentaar käib isikute grupi kohta või konkreetse isiku kohta. Hagejad ei suutnud maakohtu istungitel adekvaatselt selgitada, mis põhjusel peavad hagejad kostja kommentaari enda kohta käivaks. Kostja postituses ei ole sõnagagi hagejaid mainitud ja pole võimalik mõista, et kostja postitus peaks silmas konkreetset töötajat. Hagejate selgitatud häirivad telefonikõned ei tulenenud mitte kostja postitusest, vaid portaalis Objektiiv avaldatud artiklist. Kostja ei ole avaldanud ebakohast väärtushinnangut. Kostja on seisukohal, et tema ei ole avaldanud väidet või hinnangut, mille kohaselt kavatsesid hagejad toime panna KarS § 141 1 sätestatud kuriteo. Sellist väidet või hinnangut kostja postitusest ei leia. Tegemist ei ole ka kostja poolt kellelegi suunas väärtushinnangu avaldamisega, vaid lihtsalt tema hinnanguga situatsioonile. Kostja on soovinud, et kolmas isik (EKRE juhatus) esitaks kuriteoteate, aga kostja ei ole väitnud, et keegi on kurjategija või mingi kuriteo toime pannud. Hagejatel oli võimalik kostja kommentaar kustutada, mida nad ei teinud. Kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et kostja kommentaar on rikkunud konkreetsete hagejate isiklikke õigusi ja kohus näeb alust rahalise hüvitise väljamõistmiseks, tuleks seda hüvitist vähendada nullini. Kohaldamisele kuuluvad VÕS § 139 lg-d 1 ja 2.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja II hagi ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha ise uue otsuse, millega rahuldab hageja II hagi ning muudab menetluskulude jaotust. Hageja II apellatsioonkaebus rahuldatakse, hageja I apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejatele Facebookis avaldatud kommentaaridega tekitatud kahju. Pooled vaidlevad nii selle üle, kas kostja kommentaar sisaldas valesid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, kui ka selle üle, kas kommentaar oli tehtud hagejate kohta.
8.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohtu otsus on vastuoluline. Ringkonnakohus saab maakohtu otsusest aru selliselt, et maakohus on leidnud otsuse põhjenduste p-s 13, et kostja avaldatu on ebakohane väärtushinnang. Samas on ekslik hagejate järeldus sellest, et maakohus on otsuse põhjenduste p-s 14 leidnud, et see ebakohane väärtushinnang on avaldatud hagejate kohta. Maakohus on leidnud üksnes seda, et põhimõtteliselt on võimalik olukord, kus väärtushinnang, mis on esitatud isikute grupi suhtes, on ka üksikute grupi liikmete au teotav, kuid seda, kas see ka praeguses asjas nii on tuleb hinnata vastavalt konkreetsetele asjaoludele. Seejärel on maakohus otsuse põhjenduste p-s 16 leidnud, et praeguse asjas esitatud asjaoludel ei saa kostja avaldatut pidada hagejate au teotavaks. Kuigi maakohus oleks võinud hinnata enne kostja avaldatu õigusvastasuse hindamist seda, kas see üldse käis hagejate kohta, ei muuda see, et maakohus hagejate nõude eeldusi sellest erinevas järjekorras kontrollis maakohtu otsust vastuoluliseks.
9.Ringkonnakohus nõustub iseenesest maakohtu õigusliku hinnanguga, et olukorras, kus kostja avaldatu käis isikute grupi (XXXXXX töötajad) kohta, tuli vastavalt praeguses asjas esitatud ja tõendatud asjaoludele hinnata, kas kostja avaldatu oli eraldi hagejate au teotav. Sellist
tõlgendust toetab ka Riigikohtu 11. veebruari 2004. a tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p-s 11 avaldatud seisukoht. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et asjaolu, et pärast viidatud Riigikohtu otsuse tegemist on seadusandja muutnud VÕS § 134 lg 2 sõnastust, ei tähenda, et see Riigikohtu seisukoht ei oleks enam asjakohane. Nimelt kaasneb küll VÕS § 134 lg 2 kehtiva redaktsiooni kohaselt isikuõiguse rikkumisega alati rahalise kahjuhüvitise maksmise kohustus, kuid selle kahjuhüvitise väljamõistmise eeldusena tuleb jätkuvalt tuvastada, et hageja isikuõigust on rikutud, st praegusel juhul tema au teotatud. Selles osas, mida saab lugeda isiku au teotamiseks, ei ole seadus võrreldes Riigikohtu otsuse tegemise ajaga muutunud.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on praeguses asjas esitatud asjaoludest ja tõenditest teinud eksliku järelduse, et kostja Facebooki kommentaar ei käinud hageja II kohta. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ainuüksi asjaolu, et kostja ei nimetanud hagejaid enda kommentaaris nimeliselt, ei välista seda, et selles avaldatu ei võinuks hagejate au teotada. Selle hindamiseks, kelle kohta kommentaar käis, tuleb vaadata kommentaari avaldamise konteksti ja seda, kuidas mõistlik isik sellest võis aru saada. Praeguses asjas on kostja kirjutanud kommentaari XXXXXX Facebooki postitusele (tl 11), kus on avaldatud kutse XXXXX teemaõhtule. Kuigi kostja kommentaaris (tl 12) ei ole sõnaselgelt kirjas, millised XXXXXX töötajad kostja hinnangul plaanivad noorte suhtes seksuaalkuritegusid toime panna, on kommentaari sisust ja asjaolust, et see on avaldatud kommentaarina eelnimetatud kutsele, võimalik mõistlikul isikul järeldada, et kostja mõtleb konkreetselt neid XXXXXX töötajaid, kes teemaõhtut korraldavad ja sellel osalevad. Hagejad on tuginenud asjaolule, et teemaõhtut korraldas vahetult hageja II. See asjaolu on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud hagejate vande all antud ütlustega. Seega leiab ringkonnakohus, et kuigi kommentaaris ei olnud hagejat II otseselt nimetatud, käis see otseselt hageja II kohta.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja avaldatud kommentaari ei saa pidada hageja I kohta käivaks. Hagejad ei ole väitnud, et hageja I oleks olnud otseselt seotud kommentaari ajendanud teemaõhtuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ainuüksi asjaolu, et hageja I on XXXXXX direktor, alust lugeda kostja kommentaari hageja I kohta käivaks. Hageja I võib küll asutuse juhina tunda end emotsionaalselt seotuna enda juhitava asutuse ja selle töötajatega, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja kommentaari, arvestades selle sisu ja konteksti, pidada käivaks muude XXXXXX töötajate, sh hageja I, kohta, kui need, kes teemaõhtut korraldasid. Hageja II vande all antud ütlustest (tl 89) nähtub, et teemaõhtut ei korraldanud XXXXXX tervikuna, vaid XXXXXX, mille juhataja oli sel ajal hageja II. Seega on maakohus jätnud õigesti hageja I hagi rahuldamata.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja kommentaar sisaldas endas väärtushinnangut. Ringkonnakohus leiab, et kommentaarist võis mõistlik isik aru saada, et kostja hinnangul planeerivad teemaõhtut korraldavad XXXXXX töötajad teemaõhtule tulevate noorte suhtes seksuaalkuriteo toimepanekut. Tegemist on kostja subjektiivse õigustõlgendusega, mida üldjuhul ei saa pidada faktiväiteks (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist hageja II au teotava väärtushinnanguga. Kostja avaldatu, et hageja II planeerib noorte suhtes seksuaalkuritegu toime panna on selgelt hageja II suhtes negatiivse tähendusega, viidates sellele, et hageja ei ole aus inimene ja on valmis toime panema ühiskonnas rangelt hukkamõistetavaid tegusid. Põhjendamatud on kostja väited, et ta ei süüdistanud
kommenetaaris kedagi kuriteo toimepanekus, vaid tegi üksnes ettepaneku asja uurimiseks. Kommentaari sisust on selgelt aru saadav kostja hinnang, et teemaõhtut korraldavad XXXXXX töötajad plaanivad noorte suhtes seksuaalkuritegusid toime panna. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võiksid objektiivselt õigustada avaldatud väärtushinnangut. Teemaõhtu kutse tekst ei anna mõistlikule isikule mingit põhjust arvata, et teemaõhtul võiks toimuda mingeid õigusrikkumisi, rääkimata noorte vastu suunatud seksuaalkuritegudest. Esiteks ei saa tähenda kogemuste jagamine üldjuhul seda, et selle käigus pannakse osalejad vahetult kellegi varem kogetut läbi elama, vaid see tähendab eelkõige enda kogemustest rääkimist. Samas isegi juhul, kui nõustuda kostja kommentaaris tehtud järeldusega, et kogemuste jagamine on füüsiline tegevus, ei nähtu kostja kommentaarist ega menetluses toodud väidetest ühtegi mõistlikku põhjendust, miks kostja hinnangul oleks selline tegevus toimunud teemaõhtul osalenute tahte vastaselt. Seega leiab ringkonnakohus, et kostja kommentaaris sisalduv väärtushinnang on põhjendamatu, st ebakohane.
13.VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Ringkonnakohus leiab, et Facebooki postituse kommentaaris avaldatud väärtushinnangut ei saa hüvitise suuruse määramisel samastada üleriigilise levikuga ajakirjandusväljaandes avaldatuga. Kuigi teoreetiliselt võib internetis avaldatud kommentaari lugeda suur hulk inimesi, ei tähenda see, et kõik inimesed, kel selleks võimalus on, kommentaari ka loeksid. Samuti tuleb arvestada ka seda, et erinevalt ajakirjandusväljaandest, mille puhul võib mõistlik isik eeldada teatavat ajakirjanduslikku kontrolli ja seetõttu omistada seal avaldatud väärtushinnangutele suuremat kaalu, ei ole suvalise inimese Facebookis avaldatud kommentaar mõistliku isiku jaoks kuigi suure kaaluga ja ei saa seetõttu ka väga intensiivselt isiku au riivata. Hageja II on küll välja toonud, et kostja kommentaari järel tema tervis halvenes ja ta ei saanud samas mahus enam tööd teha, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda siduda kostja kommentaariga. Hagejad on ise ka välja toonud, et lisaks kostja kommentaarile kajastati kommentaari ajendanud teemaõhtut negatiivselt ka ajakirjanduses (portaalis objektiiv.ee). Seega ei saa hagejale II tehtud sõimukõnesid ja verbaalseid rünnakuid seostada üksnes kostja kommentaariga. Riigikohtu avaldatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ nähtub, et internetikommentaarides toimunud au teotamiste eest on kohtud välja mõistnud hüvitisi vahemikus 200 kuni 1000 eurot. Praeguses asjas leiab ringkonnakohus, et põhjendatud hüvitise suurus on 300 eurot. Ringkonnakohus arvestab seejuures seda, et kostja avaldatud väärtushinnang oli küll äärmiselt ebasünnis, kuid nagu hagejate vande all antud ütlustest nähtub, oli mõlemal hagejal võimalus kommentaar kustutada ja sellega selle negatiivset mõju piirata. Hageja II põhinõude rahuldamise tõttu, tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka tema viivisenõue.
14.Hageja II hagi rahuldamise tõttu tuleb jätta tema menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja I hagi jääb küll rahuldamata, kuid ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus tema kohtusse pöördumise põhjustas kostja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine isikute grupi suhtes, kuhu ka hageja I kuulus, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kostja menetluskulud hageja I kanda, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 4 alusel hageja I ja kostja menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd maakohus otsuses hageja I menetluskulude suurust kindlaks ei
määranud, määrab TsMS § 177 lg 2 järgi menetluskulude suuruse kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.