Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil
ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Tartu Maakohtu 31. mai 2021 otsusega jäeti rahuldamata Grete Sarapi (hageja I) ja Elisabeth Jänese (hageja II; ühiselt: hagejad) hagi Priit Kirsi (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2021 määrusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, sh menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hageja II hagi kostja vastu ning jättis hageja II menetluskulud kostja kanda.
2.Hagejad esitasid menetluskulude nimekirjad 3. mail 2021 ja 10. novembril 2021. Hagejate menetluskulude nimekirjade kohaselt osutas hagejate esindaja hagejatele õigusabi kokku 36 h 15 min.
3.Maakohus andis 24. mail 2022 hagejale II tähtaja täpsustamaks, millised on hageja II menetluskulud ning esitamaks menetluskulusid tõendavaid dokumente.
4.Hageja II esitas 6. juunil 2022 esindajakulude aluseks olnud arved (I kd, tl 153-168 pöördel) ja taotluse mõista kostjalt välja pool hagejate kantud menetluskuludest 10 025,93 eurot koos lisanduva viivisega. Hagejad kandsid menetluskulusid ühiselt ning hageja II arvates on õiglane, kui kohus arvestab hageja II menetluskulude mahuks 50% kõigist hagejate kuludest, sest hagejad osalesid menetluses sisult samas ulatuses. Hageja II täpsustas, et hageja II ja arvetel märgitud isik (Tartu Noorsootöö Keskus) on sõlminud
5.juunil ja 6. juunil 2022 allkirjastatud kokkuleppe, mille kohaselt hüvitab hageja II Tartu Noorsootöö Keskusele arvetele märgitud kulu osas, milles kohus need kostjalt välja mõistab. Hagejale II on osutatud õigusabi ning lepinguline esindaja esitas tehtud töö eest arved Tartu Noorsootöö Keskusele. Allkirjastatud kokkulepe tõendab, et hagejal II on kohustus hüvitada kostjalt välja mõistetud menetluskulud kolmandale isikule. Kuna seadus ei keela, on hageja II ja Tartu Noostootöö Keskus olnud vabad sõlmima vastava kokkuleppe ükskõik missugusel ajal enne seda, kui hageja II pidi kohtule tõendama menetluskulude kandmise kohustuse olemasolu. Hageja II on täitnud kõik menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamise tingimused.
5.Kostja leidis, et hageja II menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Arvetest nähtub, et kõik kulud ei ole seotud käesoleva kohtuasjaga. Hageja II ei ole esitanud kokkulepet, mille kohaselt oleks hageja II võtnud endale kohustuse hüvitada Tartu Noorsootöö Keskusele õigusabikulud. Hageja II on esitanud asja juurde 5. juunil ja 6. juunil 2022 allkirjastatud dokumendi, mis kannab 28. juuli 2022 kuupäeva ehk tulevikukuupäeva. See on koostatud ja allkirjastatud alles pärast seda, kui kohus on nõudnud õigusabiarveid. Kokkuleppe sisu ja sõnastus viitavad sellele, et kostja II ja Tartu Noorsootöö Keskuse vahel on varasem kokkulepe õigusabiarvete hüvitamise kohta. Kostja II
ei ole siiani esitanud kohtule sellist (varasemat) kokkulepet õigusabikulude hüvitamise kohta, mistõttu tuleb tema taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Tartu linn on 29. juunil 2022 vastuseks kostja päringule kinnitanud, et hagejatega ei ole kliendilepingu sõlmimisel sõlmitud kokkuleppeid, et õigusabikulud tuleb hiljem linnale hüvitada. Kostja arvates on Tartu linn võtnud endale kohustuse Tartu Noorsootöö Keskuse ja nende töötajate õigusabikulude kandmiseks, mistõttu ei saa neid välja mõista kostjalt. Asjaolu, et kulude hüvitamise kokkulepe on vormistatud pärast kohtuotsuse jõustumist, näitab, et hageja II ja Tartu Noorsootöö Keskus soovivad olukorda enda kasuks ära kasutada. Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16 kinnitab, et sellist kokkulepet ei saa sõlmida pärast kohtulahendi jõustumist.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Maakohus rahuldas hageja II taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras hageja II menetluskulude suuruseks 3555 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks menetluskulude katteks välja 3555 eurot ja viivise tasumata menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 nimetatud määras alates maakohtu määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja II menetluskulud koosnevad esindajakulust ja riigilõivust. Hagejad on hagilt ja apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu kokku 950 eurot. Hageja II õigusabikulude arved on lisatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele (tl 153-169). Asjas on tuvastatud, et vaidlusalused arved on tasunud kolmas isik. Maakohus selgitas, et TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Seega ei välista hagejale II menetluskulude hüvitamist asjaolu, et arvete saajaks on märgitud Tartu Noorsootöö Keskus. Vaidlust ei ole, et hagejat II esindas menetluses Robert Sarv ja igas kohtuastmes on esitatud hagejate menetluskulude nimekiri koos taotlusega vastavad kulud hüvitada. Täiendavalt on hageja II tõendanud, et tal on Tartu Noorsootöö Keskusega kokkulepe, mille kohaselt on tal kohustus kulud hüvitada (Riigikohtu
9.novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16). Kohtule esitatud õigusabiteenuse arvetest nähtub, et hagejale osutatud õigusteenuse sisu sisaldab ka enne kohtusse hagi esitamist osutatud teenust. Hagiavaldus on esimene dokument, mille koostamise kulud loetakse esindajakuludeks. Hageja esindaja toimingud enne hagi kohtusse esitamist (21. aprillil 2020) ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga ega kuulu menetluskuludena hüvitamisele. Seega ei kuulu kohtumenetluses menetluskuludena hüvitamisele 31. detsembri 2019 arve nr 2912047 ja 31. jaanuari 2020 arve nr 3001045. Maakohus leidis, et arvestades hageja II esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, antud tsiviilasja olemust ja keerukust, on kohtule esitatud menetlusdokumentide ettevalmistamisele, kohtuistungiteks ettevalmistamisele ja nendel osalemisele kulunud aeg põhjendatud 32 tunni ulatuses. Maakohus määras hageja II lepingulise esindaja kuludeks ((150 × 32) + 4800) × 20% (käibemaks) 5760 eurot. Hageja II on palunud määrata enda menetluskulude mahuks 50% kõigist hagejate kuludest. Eeltoodust tulenevalt määras maakohus hageja II menetluskulude suuruseks 3355 eurot, s.o esindajakulud 2880 eurot (5760÷2) ja riigilõiv 475 eurot (950÷2). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb 3355 eurot kostjalt hageja II kasuks välja mõista.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus lahend, millega jätta hageja II menetluskulude kindlaksmääramise taotlus täies ulatuses rahuldamata. Kostja palub nõuda Tartu Noorsootöö Keskuselt välja Advokaadibürooga Emeraldlegal sõlmitud kliendilepingu. Määruskaebuse kohaselt on kõik hagejate esindaja õigusabiarved esitatud Tartu Noorsootöö Keskusele, mis on Tartu linna allasutus. Advokaadibüroo Emeraldlegal on sõlminud kliendilepingu Tartu Noorsootöö Keskusega. Kostja on saanud aru, et Tartu linn tagas Tartu Noorsootöö Keskuse kaudu hagejatele õigusabi ja maksis selle Tartu Noorsootöö Keskuse kaudu kinni. Tartu linn on vastuses kostja päringule märkinud, et linnavalitsus ei ole hagejaga I sõlminud kokkulepet hageja I nõudega seotud õigusabi kulude hüvitamiseks. Kostja leiab, et Tartu linn tunnistas vastuses, et hagejaga II ei olnud varasemalt konkreetset kokkulepet, et hageja II peaks õigusabikulud hüvitama Tartu Noorsootöö Keskusele. Hageja II on oma esindaja kaudu kõigepealt üritanud varjata, et õigusabiarved on esitatud kolmandale isikule. Seejärel on hageja II kohtu nõudmisel esitanud õigusabiarved ning hiljem koostanud dokumendi, mis peaks kinnitama suulist kokkulepet hageja ja Tartu Noorsootöö Keskuse vahel. Kokkulepet kulude hüvitamise kohta Tartu Noorsootöö Keskusele ei ole siiani esitanud. 6. juuni 2022 kokkulepet ei saa käsitleda Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16 p-s 13 märgitud kokkuleppena. Dokument on koostatud alles peale kohtu päringut ja sellisena kunstlikult loodud. Kostja esitas 6. detsembril 2022 Advokaadibüroo Emeraldlegal ja Tartu Noorsootöö Keskuse vahelise kliendilepingu, mille palus liita tsiviilasja materjalide juurde. Kostja sai kliendilepingu Tartu linnalt pärast Andmekaitse Inspektsiooni sekkumist. Kostja leiab, et kliendileping kinnitab, et advokaadibüroole ei ole antud volitusi või esindusõigust esindada kohtus hagejat II. Eelnev tähendab, et hagejal II ei ole õigust nõuda kostjalt menetluskulude hüvitamist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Hageja II (vastustaja) palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (TsMS § 174 lg 9). Riigikohtu seisukoha järgi tuleb kohtul kindlaks teha, kas ja millisel õiguslikul alusel tuleks menetlusosalisele hüvitada arve(te) saajale menetluskulud (Riigikohtu 9. novembri 2016 määrus asjas nr 3-2-1-102-16, p 13). Hageja II ja Tartu Noorsootöö Keskuse kokkulepe on allkirjastatud 5. juunil ja 6. juunil 2022. Seega tuleb lähtuda digitaalse allkirjastamise kuupäevast, mitte Word’i funktsiooni tõttu automaatselt muutuvast kuupäevast. Hageja II on tõendanud kokkulepet, mille kohaselt on tal kohustus hüvitada tema kasuks välja mõistetud kulud kolmandale isikule. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette vorminõudeid menetluskulude kandmise kokkuleppele ega piiranguid sellele, millal võib sellise kokkuleppe sõlmida ning millise sisuga see peab olema. Menetlusosaline ei pea ilma kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Alusetu on kostja väide, et hageja II on midagi varjanud. Kokkulepped hagejaga I ei oma asjas tähtsust. Menetluskulude hüvitamist saaks välistada vaid seeläbi, kui kostja tõendab kokkuleppe kehtetust. Kostja ei ole vastavaid asjaolusid esile toonud ega tõendanud. Kostja väide, et kokkulepe on kunstlikult loodud, on paljasõnaline. Hageja II pole taotlenud menetluskulude nimekirjas märkimata kulude hüvitamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja kostja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega määrati hageja II menetluskulude rahaline suurus kindlaks ja mõisteti kostjalt välja. Kostja palub jätta hageja II menetluskulud kindlaksmääramata. Kostja ei vaidlusta kaebuse põhjendustes menetluskulude rahalist suurust, vaid üksnes seda, et hageja II menetluskulud üldse kindlaks määrati ja kostjalt välja mõisteti.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Ka Riigikohus on selgitanud, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18). TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Käesoleval juhul on maakohus nõudnud menetluskulusid tõendavaid dokumente. Sõltumata sellest, kas kohus kohaldab õigusabikulude kindlaksmääramisel TsMS § 176 lg 6 esimest lauset või mitte, tuleb tuvastada õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu. Õigusabi tasu väljamõistmiseks peab poolel olema tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus ja ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16; 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13).
11.Käesoleval juhul on tuvastatud, et vaidlusalused õigusabi arved on esitatud Tartu Noorsootöö Keskusele. Tartu linn on kostjale kinnitanud, et arved on tasutud linna eelarvest (I kd, tl 175-176). Hageja II esitas 6. juunil 2022 kohtule kinnituse, mille kohaselt on hageja II ja Tartu Noorsootöö Keskuse vahel kokkulepe, et hagejal II on kohustus kohtu poolt hageja II kasuks väljamõistetud summad Tartu Noorsootöö Keskusele hüvitada. Kostja esitas 6. detsembril 2022 uue tõendina Tartu Noorsootöö Keskuse ja Advokaadibüroo Emeraldlegal vahelise kliendilepingu. Ringkonnakohus jätab seetõttu tähelepanuta kostja määruskaebuses esitatud taotluse nimetatud kliendilepingu väljanõudmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kliendilepingu näol tegemist asjakohase tõendiga, mis tuleb võtta asja materjalide juurde (TsMS § 662 lg 3). Kliendileping ja 6. juuni 2022 kokkulepe kinnitavad, et Tartu Noorsootöö Keskus on TsMS § 174 lg 9 tähenduses kolmas isik, kes kandis hageja II menetluskulud. Kohtule esitatud arvetest (v.a 31. detsembri 2019 arve nr 2912047 ja 31. jaanuari 2020 arve nr 3001045, mida maakohus ei pidanud põhjendatuks) nähtub, et Tartu Noorsootöö Keskusele on esitatud arved seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Ka Tartu Linnavalitsus on kostjale kinnitanud, et nad on lähtunud põhimõttest, et hageja II kohustus õigusabikulud Tartu Noorsootöö Keskusele hüvitama, mistõttu on hageja II õigusabikulude eest tasumise kohustus tõendatud.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et 6. juuni 2022 kokkuleppe dokument kannab 28. juuli 2022 kuupäeva. Hageja II on selgitanud, et Word’i dokumendis on sisse lülitatud automaatselt värskendava kuupäeva funktsioon, st dokument värskendab kuupäeva iga kord, kui keegi selle dokumendi avab (vt ka https://support.microsoft.com/et-ee/office/wordi-dokumendis-t%C3%A4nasekuup%C3%A4eva-lisamine-fe7c08fe-7192-44a5-ac0a-88ccd51532ab). Seetõttu on hageja II õigesti viidanud, et tuleb lähtuda digitaalallkirjades toodud kuupäevast (viimane allkiri on antud 6. juunil 2022). Samas ei oma täpne kuupäev kokkuleppe olemasolu tõendamisel tähtsust. Kostja on Riigikohtu
9.novembri 2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16 p-st 13 ebaõigesti aru saanud, et vastav kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikult samaaegselt advokaadibüroo ja kolmanda isiku vahelise kliendilepingu sõlmimisega. Viidatud Riigikohtu lahendist tuleneb, et menetluskulude hüvitamiseks ei ole oluline, kas menetlusosaline kandis kulud ise või kandis menetlusosalise eest kulud muu isik. Kohtul tuleb kindlaks teha, kas ja millisel õiguslikul alusel tuleks menetluskulude jaotise alusel menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaliselt menetluskulud välja mõista. Vajadusel tuleb sellel menetlusosalisel, kes taotleb kolmanda isiku poolt kantud menetluskulude hüvitamist, täiendavalt tõendada seda, et ta on kohustatud kulud hüvitama kulusid kandnud isikule. Selliseks õiguslikuks aluseks võib olla ka vastav kokkulepe menetlusosalise ja kolmanda isiku vahel. Ringkonnakohus nõustub hagejaga II, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ega Riigikohtu praktika ei näe ette vorminõudeid menetlusosalise ja kolmanda isiku vahelisele menetluskulude kandmise kokkuleppele ning seega on pooled vabad valima vormi, milles nad selle kokkuleppe sõlmivad. Samuti ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette kokkuleppe sõlmimisele ajalisi ega sisulisi piiranguid. Seega võib vastav kokkulepe olla ka suuline, mille olemasolu võib hiljem kohtu nõudmisel kirjalikult kinnitada.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kliendilepingust, et advokaadibüroole ei ole antud volitusi või esindusõigust hageja II esindamiseks. Kliendilepingu p 1.3 sätestab mh, et leping laieneb ka lepingus nimetamata uuele ülesandele, mida klient (s.o Tartu Noorsootöö Keskus) edaspidi suulise või kirjaliku korraldusega advokaadibüroole annab ja mille advokaadibüroo täitmisele võtab. Seega on 6. detsembril 2019 sõlmitud kliendileping nn raamleping, mille alusel sai klient anda advokaadibüroole uusi ülesandeid, sh ka hageja II esindamiseks käesolevas kohtumenetluses. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja määruskaebuse rahuldamata.
14.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Margit Vutt
Indrek Parrest
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.