Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-19-15826
Kohtuasi
Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias Palmitsa hagiavaldus X vastu X tahteavalduse asendamiseks Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Tederi hagi aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias Palmitsa ning Y vastu tahteavalduse asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.06.2023 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Tederi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hagejad: aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis, registrikood 10214334) pankrotihaldurid Toomas Saarma ja Andrias Palmits, lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter, vandeadvokaadi abi Mari Agarmaa ja vandeadvokaadi abi Liisa-Maria Puur Osaühingu Reyna Trade (pankrotis, registrikood 11411309) pankrotihaldur Kristo Teder, lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaadi abi Kristi Traagel Kostjad: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaadi abi Kristi Traagel aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis, registrikood 10214334) pankrotihaldurid Toomas Saarma
ja Andrias Palmits, lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter, vandeadvokaadi abi Mari Agarmaa ja vandeadvokaadi abi Liisa-Maria Puur Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Allan Viirma Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 07.06.2023 määruse resolutsiooni punkti 2 järgmiselt: Mõista Osaühingult Reyna Trade (pankrotis) aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 11 638,50 eurot, millest 7912 eurot tasuda määruse jõustumisel Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) poolt kohtudeposiiti kantud tagatise arvelt.
2.Muuta Harju Maakohtu 07.06.2023 määruse resolutsiooni punkte 5 ja 6 järgmiselt: Mõista Osaühingult Reyna Trade (pankrotis) Y kasuks välja menetluskulud 5284,80 eurot, millest 2400 eurot tasuda määruse jõustumisel Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) poolt kohtudeposiiti kantud tagatise arvelt. Tagatis maksta välja OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar arveldusarvele nr EE281010220214240222 AS-is SEB Pank.
3.Muuta Harju Maakohtu 07.06.2023 määruse resolutsiooni punkti 7 järgmiselt: Osaühingul Reyna Trade (pankrotis) tuleb Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) kasuks väljamõistetud menetluskulude summalt (3726,50 eurot) tasuda Aktsiaseltsile Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) viivist alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Osaühingul Reyna Trade (pankrotis) tuleb Y kasuks väljamõistetud menetluskulude summalt (2884,80 eurot) tasuda Yle viivist alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Xl tuleb Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) kasuks väljamõistetud menetluskulude summalt tasuda Aktsiaseltsile Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) viivist alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta Harju Maakohtu 07.06.2023 määrus ülejäänud osas muutmata.
5.Rahuldada Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihalduri Kristo Tederi määruskaebus osaliselt.
6.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
7.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
7.1.Rahuldada aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias Palmitsa taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.
7.2.Mõista Osaühingult Reyna Trade (pankrotis) aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 11 638,50 eurot, millest 7912 eurot tasuda määruse jõustumisel Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) poolt kohtudeposiiti kantud tagatise arvelt.
7.3.Mõista Xlt aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 11 613,11 eurot.
7.4.Rahuldada Y taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
7.5.Mõista Osaühingult Reyna Trade (pankrotis) Y kasuks välja menetluskulud 5284,80 eurot, millest 2400 eurot tasuda määruse jõustumisel Osaühingu Reyna
Trade (pankrotis) poolt kohtudeposiiti kantud tagatise arvelt. Tagatis maksta välja OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar arveldusarvele nr EE281010220214240222 AS-is SEB Pank.
7.6.Osaühingul Reyna Trade (pankrotis) tuleb Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) kasuks väljamõistetud menetluskulude summalt (3726,50 eurot) tasuda Aktsiaseltsile Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) viivist alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Osaühingul Reyna Trade (pankrotis) tuleb Y kasuks väljamõistetud menetluskulude summalt (2884,80 eurot) tasuda Yle viivist alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Xl tuleb Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) kasuks väljamõistetud menetluskulude summalt tasuda Aktsiaseltsile Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) viivist alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias Palmitsa (hageja I) hagiavaldus X (kostja I) vastu kostja I tahteavalduse asendamiseks ja Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihalduri Kristo Tederi (hageja II) hagiavaldus hageja I ning Y (kostja III) vastu tahteavalduse asendamiseks. Maakohus rahuldas 22.06.2022 otsusega hageja I hagi ning jättis hageja II hagi rahuldamata. Kohus jättis hageja I hagis kostja I vastu menetluskulud kostja I kanda ja hageja II hagis hageja I ning kostja III vastu menetluskulud hageja II enda kanda. Kostja I ja hageja II esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.12.2022 otsusega kostja I ja hageja II apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluses kantud hageja I menetluskulud jäid võrdsetes osades kostja I ja hageja II kanda, kostja III menetluskulud hageja II kanda ning kostja I ja hageja II menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsused jõustusid 20.03.2023.
2.Hageja I esitas 02.06.2022 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt olid tema menetluskulud maakohtu menetluses riigilõivud 1850 eurot, esindajakulu 48 694 eurot ja teenuse osutamisega seotud otsesed kulud 2,20 eurot (väljavõte äriregistrist ja panga teenustasud). Hagejale I osutati maakohtus õigusteenust 314,5 tunni ulatuses. Teenust osutasid vandeadvokaat Carri Ginter (15,5 tundi) keskmise tunnihinnaga 231,29 eurot (käibemaksuta), vandeadvokaat Piret Schasmin (57,7 tundi) keskmise tunnihinnaga 144,18 eurot (käibemaksuta), vandeadvokaadi abi Mari Agarmaa (147,9 tundi) keskmise tunnihinnaga 164,35 eurot (käibemaksuta) ja vandeadvokaadi abi Liisa-Maria Puur (93,4 tundi) keskmise tunnihinnaga 133,65 eurot (käibemaksuta). 18.11.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja I menetluskulud ringkonnakohtus 10 911,50 eurot, sh õigusabikulud 10 900,50 eurot (käibemaksuta) ning otseselt seonduvad kulud (kinnistusraamatu väljavõtted) 11 eurot. Hagejale I osutati ringkonnakohtus
õigusabiteenust 51,5 tunni ulatuses. Teenust osutasid vandeadvokaat Carri Ginter keskmise tunnitasuga 320 eurot, vandeadvokaadi abi Mari Agarmaa keskmise tunnitasuga 230 eurot ja vandeadvokaadi abi Liisa-Maria Puur keskmise tunnitasuga 179,56 eurot. Kostja III menetluskulude nimekirjade kohaselt moodustasid tema menetluskulud maakohtus 4096,80 eurot ja ringkonnakohtus 1188 eurot. Kostjale III osutati õigusabiteenust maakohtus 28,45 tunni ulatuses ja ringkonnakohtus 8,25 tunni ulatuses, tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta).
3.Hageja II ja kostja I palusid, et kohus hindaks hageja I ja kostja III menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning juhtisid tähelepanu asjaolule, et hageja I õigusabikulud ületasid olulisel määral hageja II menetluskulusid. Hageja I ei selgitanud, miks oli vajalik kasutada maakohtu menetluses nelja lepingulist esindajat ning ringkonnakohtu menetluses kolme esindajat. Samuti ei olnud põhjendatud mõista vastaspoolelt välja hageja I menetluskulude nimekirjas esitatud juristi ajakulu. Põhjendatud ei olnud ka hageja I esindaja Liisa-Maria Puuri enne 24.09.2020 tehtud toimingutega seotud menetluskulud, sest Liisa-Maria Puur sai advokaadi kutsenimetuse 24.09.2020 ning esindas hagejat I alates 2022. aasta kevadest. Kuivõrd hageja I asemel kandsid tema menetluskulusid kolmandad isikud, ei saanud vastaspooltelt välja mõista kulusid, mida hageja I ise ei kandnud. Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas hageja I taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt II hageja I kasuks välja menetluskulud 11 638,50 eurot. Kohus mõistis kostjalt I hageja I kasuks välja menetluskulud 11 613,11 eurot. Maakohus rahuldas kostja III taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis hagejalt II kostja III kasuks välja menetluskulud 5284,80 eurot. Hageja I maakohtu menetluskulud Kohus ei nõustunud väitega, et hageja I menetluskulud ei kuulunud hüvitamisele, sest hagejal I puudus kohustus kulud hüvitada, kuivõrd kulud kandsid kolmandad isikud (Tuulaja Osaühing ja aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus). Menetluskulude hüvitamist ei välistanud asjaolu, et need kandis muu isik. Hageja I selgitas, et ta ei vabanenud menetluskulude kandmisest seetõttu, et menetluskulud kandis muu isik. Hageja I, Tuulaja Osaühingu ja aktsiaseltsi Holostovi Kinnisvarahaldus vahel oli kokkulepe, et menetluskulud, mis mõistetakse antud tsiviilasjas hageja I kasuks teistelt menetlusosalistelt välja, kuuluvad hüvitamisele. Kuivõrd kokkuleppe pooled kinnitasid, et hageja I oli kohustatud hüvitama kolmandatele isikutele nende kantud menetluskulud, oli põhjendatud menetluskulude väljamõistmine hagejalt II ja kostjalt I. Kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud hageja I lepinguliste esindajate vandeadvokaadi Carri Ginteri tunnitasu maakohtu menetluses 231,29 eurot ja ringkonnakohtu menetluses 320 eurot ja vandeadvokaadi abi Mari Agarmaa tunnitasu ringkonnakohtu menetluses 230 eurot. Eelnimetatud tasud ületasid oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Antud asja keerukust ja mahtu ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid arvestades oli Carri Ginteri tunnitasu põhjendatud ja mõistlik suurus 200 eurot (käibemaksuta) ning Mari Agarmaa ringkonnakohtu menetluse mõistlik ja põhjendatud tunnitasu suurus 180 eurot (käibemaksuta). Hagejat I esindasid menetluses neli esindajat. Kohtumenetluse mahust ja keerukusest lähtuvalt pidas kohus põhjendatuks kuni kahe esindaja kasutamise ning jättis hageja I menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata kolmanda ja neljanda esindaja kasutamisega seotud kulude osas. Hageja I menetluskulude nimekirjas nimetatud jurist ei esindanud hagejat I menetluses ning tema puhul ei kontrollitud esindusõiguse olemasolu. Sellest tulenevalt ei kuulunud hüvitamisele menetluskulud, mis arvestati juristi poolt tehtud toimingute eest. Toimikust nähtuvalt märgiti Liisa-Maria Puur hageja I lepingulise esindajana esmakordselt
20.05.2022 esitatud menetlusdokumendil. Seega ei olnud põhjendatud mõista vastaspoolelt välja menetluskulud enne seda Liisa-Maria Puuri tehtud toimingute eest. Samuti ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude väljamõistmine 03-14.10.2019, 04.11.2019, 21.25.09.2020, 14.09.2021, 27.05.2022 ja 31.05.2022 toimingute eest. Seoses hageja I hagiga kostja I vastu tegid hageja I lepingulised esindajad põhjendatud toiminguid 51,7 tunni ulatuses, sh Mari Agarmaa toimingud 31,05 tundi (tunnitasu 164,35 eurot), Carri Ginteri toimingud 4,82 tundi (tunnitasu 200 eurot), Piret Schasmini toimingud 10,52 tundi (tunnitasu 144,18 eurot) ja Liisa-Maria Puuri toimingud 5,31 tundi (tunnitasu 133,65 eurot). Eeltoodust tulenevalt tekkisid hagejal I seoses hageja I hagiga kostja I vastu hüvitatavad õigusabikulud 8293,52 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistis kohus õigusabikulud välja kostjalt I. Seoses hageja II hagiga hageja I ning kostja III vastu olid hageja I lepinguliste esindajate toimingud põhjendatud 63,1 tunni ulatuses, sh Mari Agarmaa toimingud 38,04 tundi, Carri Ginteri toimingud 5,55 tundi, Piret Schasmini toimingud 14,2 tundi ja Liisa-Maria Puuri toimingud 5,31 tundi. Eeltoodust tulenevalt tekkisid hagejal I seoses hageja II hagiga hageja I ning kostja III vastu põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 10 118,91 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtuvalt mõistis kohus õigusabikulud välja hagejalt II. Hagejal I tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 1800 eurot. Samuti tasus hageja I riigilõivu 27.10.2021 esitatud määruskaebuse eest. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1800 eurot oli seotud hageja I hagiga kostja I vastu ning selles osas tuli menetluskulude jaotusest tulenevalt mõista riigilõiv välja kostjalt I. Määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot oli seotud mõlema hagiga, mistõttu mõistis kohus riigilõivu 25 euro ulatuses välja kostjalt I ja 25 euro ulatuses hagejalt II. Hageja I ringkonnakohtu menetluskulud Hageja I ringkonnakohtu menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud 16,5 tunni ulatuses, sh Mari Agarmaa ajakulu 8,74 tundi (tunnitasu 180 eurot), Liisa-Maria Puuri ajakulu 7,3 tundi (tunnitasu 179,56 eurot) ja Carri Ginteri ajakulu 0,46 tundi (tunnitasu 200 eurot). Hageja I ringkonnakohtu menetluse õigusabikulude põhjendatud ja vajalik suurus oli seega 2975,99 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtuvalt mõistis kohus õigusabikuludest 1487,99 eurot välja hagejalt II ja 1487,99 eurot välja kostjalt I. Samuti olid teenuse osutamisega seotud otsesed kulud maakohtu menetluses 2,20 eurot ja ringkonnakohtu menetluses 11 eurot põhjendatud ja vajalikud, mistõttu mõistis kohus kulud 6,60 euro ulatuses välja hagejalt II ja 6,60 euro ulatuses kostjalt I. Kostja III menetluskulud Kostja III lepingulise esindaja ajakulu nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses oli mõistlik. Esindaja tunnitasu oli põhjendatud ega ületanud keskmist sarnase teenuse tasu. Kokku olid kostja III põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 5284,80 eurot (käibemaksuga). Kuivõrd kostja III ei olnud käibemaksukohuslane, mõistis kohus hagejalt II kostja III lepingulise esindaja kulud 5284,80 eurot välja koos käibemaksuga. Kohus määras, et menetluskulud tuleb 2400 euro ulatuses hüvitada hageja II poolt kohtu deposiiti tasutud tagatise arvelt. Kostja I määruskaebus
5.Kostja I palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus rahuldas hageja I taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistis kostjalt I hageja I kasuks välja menetluskulud 11 613,11 eurot ja viivise. Tühistatud osas palus kostja I teha uue määruse, millega jätta hageja I taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tervikuna rahuldamata.
Kostja I ei vaidlustanud maakohtu seisukohta menetluskulude suuruse osas, vaid leidis, et kohus asus ebaõigesti seisukohale, et hagejal I oli oma menetluskulude nimekirjas märgitud kulude kandmise kohustus. Poolte vahel puudus vaidlus, et hageja I ei kandnud oma menetluskulusid ise. Kuni 26.06.2020 tekkinud menetluskulude eest tasus Tuulaja Osaühing (kolmas isik) ning alates 26.06.2020 tekkinud menetluskulude eest aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus (kolmas isik). Menetlusosaline sai taotleda vaid nende menetluskulude hüvitamist, mida ta ise kandis või mille tasumise kohustus tal tekkis. Hagejal I ei tekkinud käesolevas asjas menetluskulu, mille hüvitamist nõuda ning mida seadus võimaldaks vastaspoolelt välja mõista. Kuivõrd hageja I menetluskulud arveldati tegelikult kolmandale isikule ja/või kolmas isik tasus formaalselt hagejale I väljastatud arveid, tuli hagejal I tõendada, et tal on kohustus hüvitada kolmandatele isikutele menetluskulude nimekirjades märgitud kulud. Menetluses puudusid tõendid, mille alusel jaatada hageja I kohustust hüvitada kolmandatele isikutele nende kantud kulud. Väidetavalt sõlmis hageja I kolmandate isikutega lepingu, mille alusel kolmandad isikud kandsid tema menetluskulusid. Kohustus hüvitada kolmandale isikule menetluskulude nimekirjades märgitud kulud sai tuleneda üksnes lepingust ning õigusliku alusena olid välistatud lepinguväliste võlasuhete koosseisud. Tõendamaks lepingu sõlmimist ja selle tingimusi, esitati kohtule poolte vastav kirjavahetus. E-kirjad ei olnud tõendid, mille alusel maakohus sai tuvastada kokkuleppe olemasolu ja sisu. Vastav leping oleks tulnud tõendina esitada, et kohus saaks hinnata lepingu tingimusi, sh kas ja millistel tingimustel võttis hageja I kohustuse hüvitada kolmandale isikule tema poolt kantud menetluskulud. Hageja I jättis lepingu teadlikult esitamata, kuigi kohus määras kulude kandmist tõendavate dokumentide esitamiseks tähtaja ning ka vastaspool juhtis tähelepanu lepingu esitamise vajadusele. Lepingu esitamata jätmine välistas võimaluse kontrollida, kas väited lepingu olemasolu ja sisu kohta vastasid tõele. E-kirjades antud kinnituste ja selgituste põhjal asja lahendamine ei vastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 6 nõuetele. Lepingut nägemata ei oleks maakohus tohtinud asuda seisukohale, et hagejal I oli oma menetluskulude nimekirjas märgitud kulude hüvitamise kohustus kolmandate isikute ees. Maakohtu järeldus oli ebaõige isegi, kui saaks aluseks võtta e-kirjades antud selgitused. Hageja I ega kolmandad isikud ei väitnud, et hageja I oleks võtnud endale kohustuse hüvitada kolmandale isikule menetluskulud. E-kirjade kohaselt oli kokkuleppe sisu, et kui hageja I kasuks mõistetakse välja menetluskulude hüvitis, kuulub see hüvitamisele. Seega ei olnud menetluskulude nimekirjades märgitud kulude hüvitamise kohustust hagejal I. Asja õigel lahendamisel oleks maakohus pidanud jätma hageja I taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tervikuna rahuldamata. Hageja II määruskaebus
6.Hageja II esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus rahuldas hageja I taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistis hagejalt II hageja I kasuks välja menetluskulud 11 638,50 eurot ja viivise. Tühistatud osas palus hageja II teha uue määruse, millega jätta hageja I taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tervikuna rahuldamata. Alternatiivselt palus hageja II määrata, et tal tuleb hüvitada hageja I menetluskulud 11 638,50 eurot alljärgnevas korras: a) määrata, et hagejale I tuleb menetluskulude katteks välja maksta 7912 eurot hageja II 17.03.2020 ja 30.09.2022 kohtu deposiiti kantud tagatisest; b) mõista hagejalt II hageja I kasuks välja ülejäänud osa menetluskuludest 3726,50 eurot. Seoses kostja III menetluskuludega palus hageja II tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus mõistis hagejalt II kostja III kasuks välja menetluskulud 5284,80 eurot ning nägi ette kostjale III menetluskulude tagatise väljamaksmise 2400 euro ulatuses. Tühistatud osas tuli teha
uus määrus, millega määrata, et hagejal II tuleb hüvitada kostjale III menetluskulud 5284,8 eurot alljärgnevas korras: a) määrata, et kostjale III tuleb menetluskulude katteks välja maksta 2400 eurot hageja II poolt 17.03.2020 kohtu deposiiti kantud tagatisest; b) mõista hagejalt II kostja III kasuks välja ülejäänud osa menetluskuludest 2884,80 eurot. Hageja II ei vaidlustanud maakohtu seisukohta menetluskulude suuruse osas, vaid leidis, et kohus asus ebaõigesti seisukohale, et hagejal I oli oma menetluskulude nimekirjas märgitud kulude kandmise kohustus. Hageja I ei kandnud oma menetluskulusid ise. Menetlusosaline sai taotleda vaid nende menetluskulude hüvitamist, mida ta ise kandis või mille tasumise kohustus tal tekkis. Hagejal I tuli tõendada, et tal on kohustus hüvitada kolmandatele isikutele nende kantud kulud, kuid menetluses puudusid tõendid, mille alusel sellist kohustust jaatada. Väidetavalt sõlmis hageja I kolmandate isikutega lepingu, mille alusel kolmandad isikud kandsid tema menetluskulusid. Tõendamaks lepingu sõlmimist ja selle tingimusi, esitati kohtule poolte kirjavahetus. E-kirjad ei olnud tõendid, mille alusel maakohus sai tuvastada kokkuleppe olemasolu. Vastav leping oleks tulnud tõendina esitada, et kohus saaks hinnata lepingu tingimusi, sh kas ja millistel tingimustel võttis hageja I kohustuse hüvitada kolmandale isikule tema poolt kantud menetluskulud. Hageja I jättis lepingu teadlikult esitamata, kuigi kohus määras kulude kandmist tõendavate dokumentide esitamiseks tähtaja ning ka vastaspool juhtis tähelepanu lepingu esitamise vajadusele. Lepingut nägemata ei oleks kohus tohtinud asuda seisukohale, et hagejal I oli oma kulude nimekirjas märgitud kulude hüvitamise kohustus kolmandate isikute ees. Maakohtu järeldus oli ebaõige isegi, kui saaks aluseks võtta e-kirjades antud selgitused. Hageja I ega kolmandad isikud ei väitnud, et hageja I oleks võtnud endale kohustuse hüvitada menetluskulud. E-kirjade kohaselt oli kokkuleppe sisu, et kui hageja I kasuks mõistetakse välja menetluskulude hüvitis, kuulub see hüvitamisele. Seega ei olnud menetluskulude nimekirjades märgitud kulude hüvitamise kohustust hagejal I. Asja õigel lahendamisel oleks maakohus pidanud jätma hageja I taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tervikuna rahuldamata. Samuti lahendas kohus ebaõigesti menetluskulude tagatisega seonduvad küsimused. Hageja II andis hageja I menetluskulude katteks maakohtus tagatise 3960 eurot ja ringkonnakohtus 3952 eurot ning kostja III menetluskulude katteks maakohtus tagatise 2400 eurot. Maakohus mõistis hagejalt II välja kõik kohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud kulud ega võtnud arvesse menetluskulude tagatisi. Seega tuli vastavas osas maakohtu määruse resolutsiooni muuta ja sätestada, et hagejale I kuuluvad väljamaksmisele hageja II antud menetluskulude tagatised ning et hagejalt II mõistetakse hageja I kasuks välja üksnes menetluskulude tagatisi ületav osa menetluskulusid. Kuigi kostja III menetluskulude puhul sätestas maakohus määruse resolutsioonis kulude tagatise väljamaksmise, oli resolutsioon sõnastatud selliselt, et kostja III saab nõuda hagejalt II menetluskulude hüvitamist 5284,80 euro ulatuses ja täiendavalt kuulub kostjale III väljamaksmisele menetluskulude tagatis (määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6). Selge ja õiguslikult korrektne kohtulahendi resolutsioon tuli sõnastada selliselt, et selles on ettenähtud menetluskulude tagatise väljamaksmine ning menetlusosaliselt mõistetakse välja üksnes tagatist ületav osa menetluskulusid. Seega palus hageja II muuta kostja III menetluskulude osas maakohtu määruse resolutsiooni, nähes ette, et hagejalt II mõistetakse kostja III kasuks välja üksnes menetluskulude tagatist ületav osa menetluskulusid. Menetluse edasine käik
7.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis hagejale I ja kostjale III tähtaja nendele vastamiseks.
8.Hageja I palus jätta määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, v.a hageja II alternatiivsete taotluste osas, mis puudutavad määruse täitmise korda. Kostja III vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada (p 2 osas) ja täpsustada (p-de 5, 6 ja 7 osas). Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21 koosmõjus §-ga 659). Hageja II määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kostja I määruskaebus jääb rahuldamata.
11.Määruskaebustes märkisid nii kostja I kui ka hageja II, et kuivõrd hageja I menetluskulude nimekirjades kantud kulud kandsid kolmandad isikud, ei saanud hageja I menetluskulude hüvitamist nõuda. Määruskaebuste esitajate hinnangul sai menetlusosaline taotleda vaid nende menetluskulude hüvitamist, mida ta on ise kandnud või mille tasumise kohustus tal tekkis.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18). TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Sõltumata sellest, kas kohus kohaldab õigusabikulude kindlaksmääramisel TsMS § 176 lg 6 esimest lauset või mitte, tuleb tuvastada õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu. Õigusabi tasu väljamõistmiseks peab poolel olema tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus ja ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt nt RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-173-15, p 13; RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 16).
13.Vajadusel tuleb sellel menetlusosalisel, kes taotleb kolmanda isiku poolt kantud menetluskulude hüvitamist, täiendavalt tõendada seda, et ta on kohustatud kulud hüvitama kulusid kandnud isikule. Selliseks õiguslikuks aluseks võib olla ka vastav kokkulepe menetlusosalise ja kolmanda isiku vahel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega Riigikohtu praktika ei näe ette vorminõudeid menetlusosalise ja kolmanda isiku vahelisele menetluskulude kandmise kokkuleppele ning seega on pooled vabad valima vormi, milles nad selle kokkuleppe sõlmivad. Samuti ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette kokkuleppe sõlmimisele ajalisi ega sisulisi piiranguid. Seega võib vastav kokkulepe olla ka suuline, mille olemasolu võib hiljem kohtu nõudmisel kirjalikult kinnitada (TrtRnKm 15.12.2022, 2-20-5872, p 12).
14.Käesoleval juhul määras maakohus hagejale I TsMS § 176 lg 6 alusel tähtaja menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamiseks. Vastuses kohtunõudele (VI kd, tl 147 p) märkis hageja I, et tema ja aktsiaseltsi Holostovi Kinnisvarahaldus vahel sõlmiti käesolevas tsiviilasjas tekkivate õigusabikulude kandmise kokkulepe. Kokkuleppe kohaselt kannab kolmas isik osaliselt hagejale I tekkivad menetluskulud ning hageja I kasuks välja mõistetud kolmanda isiku kantud kulud hüvitab hageja I kolmandale isikule. Kokkulepet kohustuse kohta kanda menetluskulud kinnitasid nii pankrotihaldur Andrias Palmits (VI kd, tl 138) kui ka aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus (VI kd, tl 150). Lisaks aktsiaseltsile Holostovi Kinnisvarahaldus kandis käesolevas asjas menetluskulusid ka Tuulaja Osaühing. Samuti esitas Tuulaja Osaühing kohtule kinnituse, mille kohaselt hageja I ei vabanenud tsiviilasjas nr 2-19-15826 jooksvate
menetluskulude kandmisest seetõttu, et menetluskulud kandis Tuulaja Osaühing. Hageja I ja Tuulaja Osaühingu vahel oli kokkulepe, et menetluskulud, mis mõistetakse käesolevas asjas hageja I kasuks teistelt menetlusosalistelt välja, kuuluvad hüvitamisele (VI kd, tl 198).
15.Ringkonnakohtu hinnangul on poolte antud kinnitustega tõendatud, et hageja I ei vabanenud käesolevas asjas menetluskulude kandmisest seetõttu, et menetluskulud kandsid kolmandad isikud ning hagejal I on kohustus hüvitada kulud, mis tema kasuks käesolevas asjas teistelt menetlusosalistelt välja mõistetakse. Seega olid määruskaebuste sellekohased väited põhjendamatud.
16.Hageja II märkis, et maakohus lahendas ebaõigesti menetluskulude tagatisega seonduvad küsimused, kuivõrd hageja II andis hageja I menetluskulude katteks tagatised, mida kohus arvesse ei võtnud. Samuti heitis hageja II ette, et kuigi kostja III puhul sätestas maakohus tagatise väljamaksmise, ei olnud kohtumääruse resolutsiooni vastav punkt selgelt ja arusaadavalt sõnastatud.
17.Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja II hageja I menetluskulude katteks maakohtus tagatise 3960 eurot ja ringkonnakohtus 3952 eurot. Kostja III menetluskulude katteks tasus hageja II tagatise 2400 eurot. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väidetega, et hageja I kasuks väljamõistetud menetluskuludest tuleb tagatis maha arvestada ning peab põhjendatuks eelnimetatud küsimuses maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2 osas täiendada ja p-de 5, 6 ja 7 osas täpsustada. Hagejalt II hageja I kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb osaliselt hüvitada hageja II poolt kohtu deposiiti tasutud 7912 (3960 + 3952) euro suuruse tagatise arvelt. Hagejal II tuleb täiendavalt menetluskulude katteks hagejale I hüvitada 3726,50 eurot (11 638,50-7912). Hagejalt II kostja III kasuks väljamõistetud menetluskuludest tuleb samuti osa hüvitada hageja II poolt kohtu deposiiti tasutud 2400 euro suuruse tagatise arvelt. Hagejal II tuleb täiendavalt kostjale III menetluskulude katteks hüvitada 2884,80 eurot (5284,80-2400).
18.Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja II määruskaebus rahuldamisele osaliselt. Kostja I määruskaebus jääb rahuldamata.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
20.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.