2-21-112789/7 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kosja ja hageja vahel 11.11.2007 sõlmiti liitumisleping ja 12.12.2019 sõlmiti liitumisleping telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. 12.12.2019 sõlmiti osamaksetega vara müügileping seadme LG K40 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 109,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 4,542 eurot. 12.12.2019 sõlmiti osamaksetega vara müügileping seadme Lenovo IdeaPad C340-14API (81N6000RMX) SWE ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 599,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 24,958 eurot. Kostja sai soodustust telefoni osamakselt igakuiselt 4,16 eurot. 12.12.2019 sõlmiti osamaksetega vara müügileping seadme LG K40 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 109,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 4,542 eurot. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Hagejale saadeti 18.05.2020 ülesütlemine kostja poolt hagejale avaldatud e-postiaadressile. Liitumislepingud on üles öeldud alates 25.05.2020. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: Arve nr 2026836855Summa 74,08 eurot, maksetähtpäev18.03.2020; arve nr 2027102113 summa

4.2.3.Eeltoodust tulenevalt on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 50,00 eurot. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Elisa Eesti AS üldtingimuste p 7.10 järgi maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% (null koma null seitse protsenti) võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 21.07.2021 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x lepingujärgne viivisemäär 0,07 päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 299,07 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1039,23 eurot, sissenõudmiskulu 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 299,07 eurot ning viivised alates 22.07.2021 kuni põhinõude summas 1039,23 eurot täitmiseni 0,07% päevas tasumata põhisummalt ja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 225,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud tähtsaadetisena väljastusteatega allkirja vastu edasiandmiseks 30.10.2021.a. (aadressil xxx, vennale A. B.). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 225 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja