lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-9776/17

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-9776/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1344
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Sotsiaalkindlustusamet70001975(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-9776

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi V Gi ja L Ši vastu solidaarselt 9590 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9590 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti registrikood 70001975), lepinguline esindaja E H

kaudu;

Kostja I V G (isikukood xxx) Kostja II L Š (isikukood xxx) Viimase kohtuistungi aeg

26.11.2021

RESOLUTSIOON

1.Jätta läbi vaatamata Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi L Ši vastu 9590 euro väljamõistmiseks.
2.Rahuldada Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi V Gi vastu.
3.Välja mõista V Gilt Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks 9590 eurot.
4.Jätta menetluskulud, mis on tekkinud seoses hagi esitamisega L Ši vastu Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kanda. Jätta menetluskulud, mis on tekkinud seoses hagi esitamisega V Gi vastu V Gi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (29.11.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad

1.Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu; hageja) esitas 17.06.2021 Harju Maakohtule hagi V Gi (kostja I) ja L Ši (kostja II) vastu, paludes välja mõista kostjatelt solidaarselt 9560 eurot. Hagiavalduse kohaselt tunnistas Harju Maakohus 13.03.2017 otsusega kriminaalasjas nr xxx kostjad süüdi A Ki mõrvas. A. Ki ema G Ka taotles hagejalt vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitamist ohvriabi seaduse alusel. Hageja hüvitas 27.07.2016 otsusega G. Kale matusekulud 448 eurot ja määras talle kui A. Ki ülalpeetavale alates 07.07.2016 ohvri surmast tuleneva kahju hüvitise 258 eurot kuus. Hageja on maksnud G. Kale perioodil 07.07.2019–31.05.2019 ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist kokku 9590 eurot. G. Ki õigus nõuda kahju hüvitamist kostjatelt hüvitisena makstud summa ulatuses läks üle riigile. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt G. Kile makstud hüvitiste väljamõistmist.
2.Kostjad vaidlesid 26.11.2021 kohtuistungil hagiavaldusele vastu. Kostja II avaldas, et tema suhtes on välja kuulutatud pankrot 2018. a. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada V Gi osas. Hagi L Ši osas tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
4.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - Harju Maakohus tunnistas 13.03.2017 otsusega kriminaalasjas nr xxx kostjad süüdi A. Ki mõrvas (tl 51–59). Kohtuotsus jõustus 29.01.2018; - A. Ki ema G. Ka esitas hagejale 22.07.2016 avalduse vägivallakuriteo ohvri A. Ki matuseks tehtud kulutuste ja toitja surmast tuleneva kahju hüvitamiseks. Hageja määras 27.07.2016 otsusega hüvitada G. Kale matusekulud 448 eurot ja maksta alates 07.07.2016 ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist ühele ülalpeetavale 258 eurot kuus. Hageja maksis G. Kale ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist kokku 9142 eurot (tl 4–9); - kohtute infosüsteemi andmetel tegi Viru Maakohus 19.11.2018 määruse tsiviilasjas nr 2-18-8246, millega rahuldas kostja II pankrotiavalduse ja kuulutas välja kostja II pankroti. Infosüsteemi andmetel ei ole kostja II pankrotimenetlus lõppenud.
5.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud hagiavaldus tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata kostja II osas. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on tuvastanud, et Viru Maakohus kuulutas 19.11.2018 määrusega välja kostja II pankroti. Pankrotimenetlus ei ole lõppenud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 44 lg 1 esimene lause sätestab, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Seega peab hageja esitama nõude kostja II vastu

viimase pankrotimenetluses. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt II G. Kale makstud hüvitiste väljamõistmist väljaspool kostja II pankrotimenetlust. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seetõttu jätab kohus hageja poolt esitatud hagiavalduse kostja II osas läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.

6.Asjaolu, et kohus jätab hageja nõude kostja II vastu läbi vaatamata, ei välista hageja õigust nõuda kahju hüvitamist kostjalt I. Hageja on esitanud hagi kostjate kui kohustuse solidaarselt täitma kohustatud isikute vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täielikku täitmist kostjalt I.
7.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt I kahjuhüvitis 9590 eurot. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kostjad panid 05.07.2016 hilja õhtul ja ööl vastu 06.07.2016 toime A. Ki mõrva kaastäideviijatena. Harju Maakohus tunnistas 13.03.2017 otsusega kostjad kuriteo toimepanemises süüdi. Kohus leiab, et kostjad on oma käitumisega tekitanud õigusvastaselt kahju VÕS § 1045 lg 1 p 1 tähenduses. Märgitud sättest nähtuvalt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu kostjate käitumise õigusvastasust (VÕS § 1045 lg 2) ja süüd (VÕS § 1050 ja 1052) välistavad asjaolud.
8.A. Ki ema G. Ka, olles kuni 31.12.2016 kehtinud ohvriabi seaduse (edaspidi OAS2016) § 7 lg 1 ja § 9 lg 3 p 1 redaktsiooni ning riikliku pensionikindlustuse seaduse § 20 lg 2 p 2 redaktsiooni alusel A. Ki ülalpeetav, esitas hagejale 22.07.2016 avalduse matusekulude ja ohvri surmast tuleneva kahju hüvitamiseks. Hageja määras 27.07.2016 otsusega hüvitada G. Kale matusekulud 448 eurot OAS2016 § 10 lg 1 p 5 ja § 13 alusel (tl 4-5). G. Ki nõue hüvitada matusekulud hageja poolt määratud hüvitist 448 eurot ületavas osas oli rahuldatud kriminaalasjas nr xxx G. Ka poolt esitatud tsiviilhagi raames.
9.Hageja määras 27.07.2016 otsusega maksta G. Kale ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist 258 eurot kuus OAS2016 § 10 lg 1 p 3 ja § 14 p 1 alusel. Hageja on maksnud G. Kale viimati nimetatud hüvitist perioodil 01.08.2016–31.05.2019 kokku 9142 eurot (tl 6–9). G. Ka ei ole esitanud kriminaalasjas nr xxx tsiviilhagi A. Ki surmast tuleneva kahju hüvitamiseks.
10.OAS2016 § 31 lg 1 esimene lause sätestas, et pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Kuna hageja on maksnud G. Kale matusekulude ja ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist, on viimase õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest läinud üle hagejale. Kohus leiab, et tekkinud kahju ja kostja I teo vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 alusel. Kostja I teo tagajärjel on tekkinud varaline kahju VÕS § 128 lg 1 ja § 129 lg-te 1–3 tähenduses. Kostja I ei ole tõendanud asjaolusid, mis välistaksid tema poolt kahju tekitamist või põhjuslikku seost tema teo ja tekkinud kahju vahel. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt I hageja kasuks välja G. Kale makstud matusekulude hüvitise 448 eurot ja ohvri surmast tuleneva kahju hüvitise 9142 eurot, kokku 9590 eurot.
11.Kohus leiab, et menetluskulud, mis on tekkinud seoses hageja poolt nõude esitamisega kostja II vastu tuleb jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel. Menetluskulud, mis on tekkinud seoses hageja poolt nõude esitamisega kostja I vastu tuleb jätta kostja I kanda TsMS § 162 lg 2 alusel. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt ei ole pooltel menetluskulud tekkinud. Seetõttu jätab kohus kulud rahaliselt kindlaks määramata.
12.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja