Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue A L esitas 04.06.2021 kohtule hagi A Ji vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt osales A J liikluses jalgratturina, liigeldes mööda kõnniteed, sõitis hooga reguleerimata ülekäigurajale, andmata teed vasakult liikunud sõidukile xxx ning sõitis sellele ette. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju A Lile. Sõiduauto kahjustused on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokolliga. Sõiduki kahjustuste kõrvaldamine maksab vastavalt remondikoja hinnapakkumisele 2709.00 eurot. Hageja täiendas oma hagiavaldust 21.10.2021, milles selgitas, et politsei protokollis fikseeritakse mitte kõik kahjustused, vaid kõige suuremad ja nähtavad. Spetsialistid kolmest autoremonditöökojast leidsid kõik kahjustused ja praegu ei ole ühtegi põhjust, kuidas nad saaksid tekkida enne avariit. Hageja liikumiskiirus vastas teeoludele. Kostja rikkus liikluseeskirja nõudeid mis on näha ka ühemõtteliselt politseiametniku koostatud tõendist. Politsei juba andis hinnangu õnnetusele. Hagejal tekkis kahju ka rendiauto kasutamisest ja ta tegi kulutusi juriidilisele nõustamisele, kuid seda kahju ta sisse ei nõua. Hageja ei pea end kahju tekkimise osaliseks, sest tema käitumine oli 100% vastavuses liiklusreeglitega ja ainuke rikkumine selles situatsioonis oli tehtud vaid kostja poolt. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei nõustu hageja autoremondi hinnapakkumistega, kuna kõigi kahjude olemasolu ei ole võimalik jälgida. Osad defektid ei ole seotud juhtunud liiklusõnnetusega ning võisid varem olla. Sõiduki vaatlusprotokolliga olid fikseeritud vaid järgmised kahjustused: esiklaas, katus. 03.06.2020 Tunnistaja ülekuulamise protokolli kohaselt oli hageja kiirus 50 km/h ning hageja andis avarii kohta järgmised ütlused: „.. Ma hakkasin pidurdama kohe kui märkasin teda, aga distants oli juba liiga väike. Samal päike oli täiesti minu ees ja sellepärast nähtavus oli raskendatud. Pidurdamise kiirusele mõjutas ka see fakt, et sõitsin mäe pealt. ... Ma ei ole näinud kas jalgrattur ületas tee enne, peale või täpselt üleraja teel. Jõudsin pidurdada ainult 1-2 meetrit. ...“ Vaatamata väga halvale nähtavusele ja tee kaldele sõitis hageja ülekäigurajale lähenedes maksimaalse lubatud kiirusega. Teeolusid valesti hinnates rikkus hageja mootorsõidukijuhi üldisi hoolsusnõudeid ja kaitsekohustusi, mida sätestab liiklusseadus. Hageja kui suurema ohuallika valdaja pidi sellises olukorras valima väiksema kiiruse. Kui kostja ületaks ülekäigurada jalakäijana, jalgratast käekõrval lükates, oleks avarii ka vältimatu, kuna hageja seletuste kohaselt ei näinud ta ülekäigurajal toimuvat raskendatud nähtavuse tõttu. Väiksema kiirusega sõites (ideaalis ka ülekäiguraja ees seisma jäädes) oleks võimalik tekkinud kahju oluliselt vähendada või vältida. Hageja kui mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Kostja sai avarii tagajärjel raskelt vigastada. Kostja viibis töövõimetuslehel 4 kuud, mille tagajärjel lõpetas kostja tööandja temaga sõlmitud töölepingu. Vigastuste tagajärjel on kostja töövõime oluliselt vähenenud, ta ei suuda xxx teha sama tööd, mis on enne avariid teinud, kostja sissetulek on oluliselt vähenenud. Kostja sissetulek on 253-258 eurot kuus. Hageja on majanduslikult kindlustatud isik, tema omandisse kuulub vähemalt kinnistu, korteriomand, ja sõiduk, omab kindlat töökohta. Kostja on majanduslikult kindlustamata isik, tema ainuke väärtuslik vara – jalgratas ja kõrvaklapid, mis on avarii tagajärjel muutunud kasutuskõlbmatuks. Kostja on töötu, kuna saadud vigastuste tagajärjel ei suuda ta teha oma erialast tööd (kostja töötas xxx), mis eeldab head füüsilist tervist, muu töö leidmine ei ole siiamaani õnnestunud. Kostja palub vähendada kahju eest väljamõistetavat hüvitist summani 0 eurot seoses hageja osaga kahju tekkimisel ja seoses sellega, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja vastuvõtmatu.

Menetluse käik Kostja esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks, kohus rahuldas kostja taotluse, kuid kostja loobus esindajast. Kohus pidas kohtuistungi ning pidas pooltega läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks, kuid pooled kompromissi ei saavutanud. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et 03.06.2020 kell 19:35 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Narva mnt 91 juures, kus osalesid hageja ja kostja. Kostja sõitis jalgrattaga kõnniteel reguleerimata ülekäigurajale ega andnud teed hagejale. Poolte vahel on vaidlus selle, milline oli hageja ja kostja süü liiklusõnnetuse tekkimisel, millised vigastused tekkisid hageja sõidukil ning kui suur on kahjustuste kõrvaldamise hind. VÕS § 1043 on lepinguvälise kahjunõude eeldused õigusvastane tegevus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos kahju tekitava tegevuse ja kahju tekkimise vahel, samuti süü olemasolu. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on õigusvastane kannatanu omandi rikkumine ning VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on õigusvastane seadusest tulenevat kohustust rikkuv käitumine. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks oleva asjaolud ei olek esinenud. Kahju tekkimise ja õigusvastase tegevuse vahel peab olema põhjuslik seos. VÕS § 128 lg 2 järgi kuulub hüvitamisele otsene varaline kahju. Kohtule esitatud väärteo otsusest (tl 3) nähtub, et kostjat on karistatud liiklusõnnetuse põhjustamise eest ja liiklusnõuete rikkumise eest. Hagejat ei ole karistatud liiklusnõuete rikkumise eest. Kohtule esitatud hageja selgitusest liiklusõnnetuse kohta (tl 84) nähtub, et hageja sõitis kolmandal rajal ning kostja sõitis jalgrattal ülekäigurajal risti üle sõidutee. Väärteomenetluse käigus ei ole tuvastatud ega kostja pole ka tõendanud, et hageja oleks ületanud lubatud sõidukiirust. Liiklusseaduse § 35 lg 4 järgi peab juht ülekäigurajale lähenedes valima sõidukiiruse, mis ei ohustaks jalakäijat. Kostja sõitis jalgrattal. Jalakäija ja jalgratturi liikumiskiirus on erinev, jalakäija märkamine enne ülekäigurada on seega juhile oluliselt kergem ning tal on võimalik sõidukiirust vähendada. Jalgratturi märkamine tema sõidukiirusest tulenevalt ja sellel järgnev võimalus juhil reageerida on oluliselt lühem. Kohtu hinnangul ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks oma tegevuse rikkunud liiklusseadusest tulenevaid nõudeid. Kostja on rikkunud liiklusseaduse nõudeid, sest liiklusseaduse § 17 lg 21) järgi peab juht teed andma ülekäigurada ületavale jalakäijale. Kui jalgrattur ületab ülekäiguraja jalgrattal, ei ole ta jalakäija ning tee andmise kohustust juhil ei ole. Järelikult tegutses kostja seadusest tulenevat kohustust rikkudes, mis põhjustas liiklusõnnetuse, sest ta ületas ülekäiguraja jalgrattal sõites. Kohtule esitatud fotodest (tl 9- 13) nähtub, et hageja sõidukil on viga saanud esiklaas, katus, parem esituli, kaitseraud, registreerimismärk, kapott. Samad vigastused on nähtavad ka politsei poolt tehtud fotodel (tl 90-95). Näiteks on politsei fotol nr 8 ja 9 näha registrimärgi vigastused, fotol 11 parempoolne esinurk ja fotol nr 14 esimese parempoolse tule vigastused, fotol 15 kapoti vigastus, fotol 16 esiklaasi vigastus, fotol 17 katuse vigastus. Kohtu hinnangul on liiklusõnnetuse põhjustamise ja sõidukil tekkinud kahjustuste vahel põhjuslik seos. Kohtule esitatud fotodelt ja hageja selgitustest nähtub, et kostja sõitis sõiduteel paremalt poolt vasakule ning põrkas kokku hageja sõiduki parema esiküljega, maandudes sõiduki kapotile ja esiklaasi vastu. Järelikult on kahjustused tekitatud kõik kokkupõrke tagajärjel. Kohtule esitatud sõiduki remondikalkulatsioonidest (tl 4-8) nähtub, et sõiduki remontimiseks on vajalik teha järgmised tööd: sõiduki detailide maha ja peale komplekteerimine (lagi, katuse

reelingud, kapott, esimene stange ja iluvõre, esimene parem ja esimene vasak tiib, esimene parem tuli). Kohtu hinnangul vastavad kalkulatsioonides nimetatud peale ja tagasi monteerimist vajavate auto osade nimekiri vigastuste fotodega. On ilmselge, et vigastada saanud autoosad tuleb maha monteerida, seejärel remontida või vahetada ning siis tagasi monteerida. Kalkulatsioonides esitatud tööde nimekiri (katuse plekitööd, esiklaasi vahetus, kere värvitööd, plastitööd, registrimärgi parandamine ja kinnitusaluse vahetus) ning vahetamise vajavate autoosade nimekiri vastab avarii käigus saadud vigastustele. Kohtule esitatud kalkulatsioonide kohaselt on kahjustuse kõrvaldamise maksumus 2709 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et parandustöid oleks saanud teha või varuosi hankida odavamalt. Kohtu hinnangul on tõendatud, et otsene kahju, mis seisneb sõiduki kahjustuste kõrvaldamist ja õnnetuse eelsesse seisukorda viimises, on 2709 eurot. Kostja palub vähendada kahju hüvitist, sest hageja on majanduslikult kindlustatud isik ja kostja on töötu ning tema tervis on liiklusõnnetuse tõttu kahjustada saanud. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta ei ole süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises või esineks muid aluseid hüvitise vähendamiseks. Kostja vigastused on tema enda süülise tegevuse tulemus. Asjaolu, et hageja on majanduslikult kindlustatud, mille kohta tõendeid esitatud ei ole ja mida kohus ka ei analüüsi, ei välista kostja vastutust. Kostjalt tuleb välja mõista kahjuhüvitis 2709 eurot. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 1 järgi on hagi hinnaks 2709 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjalt tuleb välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv 275 eurot. Muid hüvitatavaid kulusid ei ole. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.