Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Harju Maakohus Reena Lember Kairi Lints 02.10.2025, Tallinn 2-23-148358
Tsiviilasi
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi L G(endise nimega M) vastu tarbijakrediidilepingutest tuleneva võlgnevuste nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
4027,79 eurot ja
nende Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 11542046), asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, 13521 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Cärolin Markus, Sigrid Rahkema; e-post: [email protected] Kostja: L G(endise nimega M) (isikukood xxxx), elukoht xxxx; epost: xxxx
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi L G(endise nimega M) vastu osaliselt.
2.Mõista L G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja hageja ja kostja vahel 24.08.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 139,08 eurot ja viivis põhivõlalt (139,08 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Mõista L G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja hageja ja kostja vahel 18.04.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 225,25 eurot ja viivis põhivõlalt (225,25 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista L G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 18.04.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 153,63 eurot edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena järgmiselt: 10.10.2025 10.11.2025 10.12.2025 10.01.2026 10.02.2026 10.03.2026
5.Mõista L G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja hageja ja kostja vahel 18.04.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 230,79 eurot ja viivis põhivõlalt (230,79 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Mõista L G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 18.04.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 173,54 eurot edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena järgmiselt: 10.10.2025 10.11.2025 10.12.2025 10.01.2026 10.02.2026 10.03.2026
7.Mõista L G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja hageja ja kostja vahel 20.04.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 400,88 eurot ja viivis põhivõlalt (400,88 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi L G vastu intresside sissenõutavaks muutunud viiviste ja sissenõudmiskulude hüvitiste nõudes.
9.Jätta menetluskulud 35% ulatuses L G ja 65% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
10.Määrata kindlaks Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 610 eurot ja mõista L G 35% ehk 213.50 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks. Kostjal L Gl rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
11.L Gl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 01.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3032,14 euro saamiseks. Kohus tegi 04.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule 22.02.2024 hagiavalduse tarbijakrediidilepingutest tulenevate võlgnevuste nõudes (dtl 26-37).
2.Hageja palub kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja hageja 24.08.2021. Lepingu alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 508,44 eurot, millest saatmiskulu oli 3,99 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.09.2021-10.02.2024. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 42,28%, intressimäär 37,57% aastas ja 0,10% päevas, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 0 eurot (dtl 38-43).
3.Hageja palub mõista kostjalt välja lepingust tulenev põhivõlgnevus 399,31 eurot, intress 50,61 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 110,92 euro ja viivis alates 21.02.2024 kuni põhinõude 399,31 eurot täitmiseni 37,58% aastas.
4.Veel palub hageja palub välja mõista tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja hageja 18.04.2022. Lepingu alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 599 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.05.2022-10.04.2026. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 47,35%, intressimäär 39,39% aastas ja 0,10% päevas, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot (dtl 45-50).
5.Hageja palub mõista kostjalt välja lepingust tulenev põhivõlgnevus 544,55 eurot, intress 79,07 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 158,59 eurot ja viivis alates 21.02.2024 kuni põhinõude 544,55 eurot täitmiseni 39,39% aastas.
6.Veel palub hageja palub välja mõista tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja hageja 18.04.2022. Lepingu alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 628 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.05.2022-10.04.2026. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 47,35%, intressimäär 39,39% aastas ja 0,10% päevas, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot (dtl 52-57).
7.Hageja palub mõista kostjalt välja lepingust tulenev põhivõlgnevus 570,90 eurot, intress 82,91 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 166,26 eurot ja viivis alates 21.02.2024 kuni põhinõude 570,90 eurot täitmiseni 39,39% aastas.
8.Hageja palub lisaks välja mõista tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja hageja 20.04.2022. Lepingu alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 700 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.05.2022-10.04.2025. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49,47%, intressimäär 40,86% aastas ja 0,11% päevas, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot (dtl 59-64).
9.Hageja palub mõista kostjalt välja lepingust tulenev põhivõlgnevus 594,71 eurot, intress 87,87 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 179,66 eurot ja viivis alates 21.02.2024 kuni põhinõude 594,71 eurot täitmiseni 40,86% aastas. 3
10.Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 11.05.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 65, 67, 69, 71), milles anti kostjale täiendav tähtaeg 14 päeva võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 26.05.2023 lepingu üles (dtl 66, 68, 70, 72).
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja enne lepingu nr xxxx sõlmimist muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja esitas tõendina ankeedi (dtl 73), pensioniregistri päringu vastuse (dtl 74) ja maksehäireregistri väljavõtte (dtl 75).
12.Enne järgmise, lepingu nr xxxx sõlmimist tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja esitas tõendina taotluse (dtl 76-77) ja maksehäireregistri väljavõtte (dtl 78).
13.Enne lepingu nr xxxx sõlmimist tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja esitas tõendina taotluse (dtl 79-80) ja maksehäireregistri väljavõtte (dtl 81).
14.Enne lepingu nr xxxx sõlmimist tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja esitas tõendina taotluse (dtl 82-83) ja maksehäireregistri väljavõtte (dtl 84).
15.Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega järelmaksulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
16.Kohus kohustas 13.05.2024 kohtumäärusega hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb põhistada ja tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
17.Hageja on 14.06.2024 täpsustatud hagiavalduses ja vastuses kohtunõudele (dtl 164-168) selgitanud hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et on lepingu nr xxxx kohta lisanud hagiavaldusele tõendi, et on teinud päringu pensioniregistrisse (hagi lisa 14). Vastavalt pensioniregistri väljavõttele oli kostja keskmine sissetulek umbes 40,76 eurot. Kostja märkis oma sissetulekuks 1200 eurot (hagi lisa 13). Samuti lisas hageja väljavõtte laenutaotluses esitatud andmetest. Igakuised kostja kohustused olid 300 eurot. Peale laenu väljastamist on kostja igakuised kohustused 335,69 (300+ 35,69) eurot, mis tähendab kostjale jäi sissetulekust veel kätte 863,31. Mis tähendab, et kostja oli krediidi maksmise võimeline, ning laenu vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud.
18.Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu, esitab hageja ümberarvestuse.
4
19.Lepingu nr xxxx alusel on kostjalt toimunud hagejale laekumine kokku summas 369,36 eurot, vastavalt laekumise väljavõttele (dtl 181-182). Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 10.09.2021-10.02.2024. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud 11.–25. osamaksed alates 10.07.2023-10.09.2023 täielikult summas 345,94 eurot ning 26. osamakse 10.10.2023 osaliselt summas 23,42 eurot. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla osamaksed alates 10.10.2023-10.02.2024 summas 139,08 eurot, maksetähtpäevale järgnevast päevas, kuna ilmselgelt kostja vabatahtlikult nõuet ei täida.
20.Lepingu nr xxxx kohta selgitab hageja, et on lisanud hagiavaldusele tõendi kostja taotlusest (hagi lisa 16), kostja poolt märgitud ning hageja poolt arvestatud sissetulek summas 740 eurot. Vastavalt taotlusele oli kostja sissetulek 740 eurot ning kohustused 122 eurot. Peale laenu väljastamist oli kostja kohustused kokku summas 146,96 (122+ 24,96) eurot. Mis tähendab, et kostjale jäi kätte peale kohustuste tasumist 593,04 eurot. Mis tähendab, et kostja oli krediidi maksmise võimeline, ning vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud.
21.Kostjalt on laekunud hagejale kokku summas 220,13 eurot, vastavalt laekumise väljavõttele (dtl 183-184). Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 10.05.2022-10.04.2026. Ümberarvestuse kohaselt (dtl 185) on kostjal tasutud osamaksed alates 10.05.202210.06.2024 summas 212,40 eurot täielikult ning 10.07.2024 summas 7,73 eurot osaliselt.
22.Juhul kui kohus leiab et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks (millega hageja ei nõustu), esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates 10.07.2024 – 10.04.2026 summas 378,88 eurot, maksetähtpäevale järgnevast päevas, kuna ilmselgelt kostja vabatahtlikult nõuet ei täida: 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48
23.Lepingu nr xxxx kohta on hageja lisanud hagiavaldusele tõendi kostja taotlusest (hagi lisa 18), kostja poolt märgitud ning hageja poolt arvestatud sissetulek summas 740 eurot. Vastavalt taotlusele oli kostja sissetulek 740 eurot ning kohustused 122 eurot. Peale laenu väljastamist oli kostja kohustused kokku summas 148,17 (122+ 26,17) eurot. Mis tähendab, 5
et kostjale jäi kätte peale kohustuste tasumist 591,83 eurot. Mis tähendab, et kostja oli krediidi maksmise võimeline, ning vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud.
24.Kostjalt on toimunud hagejale laekumine kokku summas 236,30 eurot, vastavalt laekumise väljavõttele (dtl 186.187). Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 10.05.202210.04.2026. Ümberarvestuse kohaselt (dtl 188) on kostjal tasutud osamaksed 1-27. alates 10.06.2022- 10.07.2024 summas 235,62 täielikult ning 28. osamakse 10.08.2024 summa 0,68 osaliselt.
25.Juhul kui kohus leiab et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks (millega hageja ei nõustu), esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates 10.08.2024 – 10.04.2026 summas 379,11 eurot, maksetähtpäevale järgnevast päevas, kuna ilmselgelt kostja vabatahtlikult nõuet ei täida: 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48
26.Lepingu nr xxxx kohta on hageja lisanud hagiavaldusele tõendi kostja taotlusest (hagi lisa 20), kostja poolt märgitud ning hageja poolt arvestatud sissetulek summas 780 eurot. Vastavalt taotlusele oli kostja sissetulek 780 eurot ning kohustused 125 eurot. Peale laenu väljastamist oli kostja kohustused kokku summas 159,03 (125+ 34,03) eurot. Mis tähendab, et kostjale jäi kätte peale kohustuste tasumist 620,97 eurot. Mis tähendab, et kostja oli krediidi maksmise võimeline, ning vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud.
27.Kostjalt on toimunud hagejale laekumine kokku summas 299,12 eurot, vastavalt laekumise väljavõttele (dtl 189-190). Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 10.05.202210.04.2025. Ümberarvestuse kohaselt (dtl 191) on kostjal tasutud osamaksed alates 10.05.2210.01.2024 summas 293,74 eurot täielikult ning 10.02.2024 summas 5,38 eurot osaliselt.
28.Juhul kui kohus leiab et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks (millega hageja ei nõustu), esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 10.02.2024-10.06.2024 summas 84,26 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates 10.07.2024 – 10.04.2025 summas 299,55 eurot, maksetähtpäevale järgnevast päevas, kuna ilmselgelt kostja vabatahtlikult nõuet ei täida: 27
29.Hageja selgitab, et nõuab hagis viivist lepingus kokkulepitud intressi aastase määraga s.o 37,57%, 39,39%, 39,39% ja 40,86%. Hageja on arvestanud just neid % kuna lepingute kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist krediidilepingus sätestatud intressimääraga võrdses määras ehk lepingus kokkulepitud intressi aastase määraga.
30.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud kohtute infosüsteemi e-toimiku vahendusel 08.07.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
31.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud 14.06.2024 esitatud ümberarvestatud nõuete osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
32.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
33.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
34.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud krediidilepingutest.
35.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. hageja oli oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Hageja on esitanud kohtule kostja digitaalse allkirjaga krediidilepingud (dtl 38-64).
36.Kohtul on kohustus kontrollida, kas kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
37.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
38.Krediidilepingu personaalsete tingimuste (dtl 38) kohaselt on lepingu nr xxxx krediidi kulukuse määr 42,28% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (24.08.2021) oli Eesti Panga viimati 7
avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% (kolmekordne määr seega 56,04%).
antud
39.Krediidilepingu personaalsete tingimuste (dtl 45) kohaselt on lepingu nr xxxx krediidi kulukuse määr 47,35% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (18.04.2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%).
40.Krediidilepingu personaalsete tingimuste (dtl 52) kohaselt on lepingu nr xxxx krediidi kulukuse määr 47,35% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (18.04.2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%).
41.Krediidilepingu personaalsete tingimuste (dtl 59) kohaselt on lepingu nr xxxx krediidi kulukuse määr 49,47% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (20.04.2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%).
42.Krediidi kulukuse määra arvutusreeglid tulenevad VÕS §-dest 406 ja 406 1 ning VÕS § 406 lg 6 alusel kehtestatud rahandusministri määrusest „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ ning selle lisast nr 1. Hageja on 22.02.2024 menetlusdokumendi p-s 1.2 selgitanud krediidi kulukuse määrade. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et hageja on krediidi kulukuse määra arvutanud valesti.
43.Eelneva tõttu leiab kohus, et kostjaga sõlmitud lepingute järgsed krediidi kulukuse määrad ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
44.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
45.Kohus hindab järgmiseks, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et hageja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, pensioniregistrite päringu alusel ja tuvastas maksehäirete puudumise.
46.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
47.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
48.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud pensioniregistri päringuga sissetulekut, kontrollinud maksehäireregistrit ja teinud laenuotsuse esitatud laenutaotluse 8
põhjal, mida ei saa pidada piisavaks. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks. Kohtule esitatud pensioniregisti päringust nähtuvad pensionikonto maksed kolm kuud enne laenulepingu sõlmimist. Maksehäireregistri väljavõttest nähtub, et kostjal on olnud pikaajaliselt maksehäired (alates 01.08.2013-06.08.2021), mis on lõppenud vahetult enne esimese krediidilepingu sõlmimist. Laenuandja on tuginenud kostja esitatud taotlusele, millele kostja on märkinud sissetulekuks 1200 eurot. Järgnevate laenulepingute puhul, mis on sõlmitud 8 kuud peale esimese lepingu sõlmimist, on laenuandja tuginenud ainult kostja taotluses esitatud andmetele, milles netosissetulek on märgitud pea 40% väiksem ning maksehäireraportitele.
49.Lisaks märgib kohus, et kohtule esitatud neljast maksehäireraportist ei ole võimalik tuvastada, millal need tehtud on – kõik neli (dtl 75, 78, 81 ja 84) sarnanevad äravahetamiseni üksteisele ning võivad olla ka koopiad. Järgnevatele laenutaotlustele on kostja märkinud sissetulekuks 740 eurot ning laenuandja ei ole kostja tegelikku sissetuleku suurust kontrollinud. Lisaks ei ole laenuandja kontrollinud kordagi kostja kohustuste olemasolu ja suurust, sh teiste finantskohustuste olemasolu ja suurust.
50.Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 220-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kuivõrd praegusel juhul ei ole krediidiandja kostja konto väljavõtteid küsinud, on krediidiandja kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
51.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
52.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
53.Kohustas selgitas 13.05.2024 kohtumääruses, et hagejal tuleb hagejal põhistada ja tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastupidisel juhul esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
54.Hageja esitas kohtule ümberarvestuse alusel alternatiivsed nõuded. 1) Leping nr xxxx
55.Ümberarvestuse kohaselt on kostjalt laekunud hagejale kokku summas 369,36 eurot (dtl 181182). Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 10.09.2021-10.02.2024. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud 11.–25. osamaksed alates 10.07.2023-10.09.2023 täielikult summas 345,94 eurot ning 26. osamakse 10.10.2023 osaliselt summas 23,42 eurot. Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla osamaksed alates 10.10.2023-
9
10.02.2024 summas 139,08 eurot, maksetähtpäevale järgnevast päevas, kuna ilmselgelt kostja vabatahtlikult nõuet ei täida.
56.Kohtule nähtuvalt on kostja saanud lepingu alusel krediiti 508,44 eurot. Hageja väitel on kostja tasunud kokku 369,36 eurot. Esialgne laenuandja lepingu ütles üles pärast seda, kui kostja oli jätnud tasumata kolm järjestikust tagasimakset. Kohtule on esitatud kiri, mis on saadetud kostjale 11.05.2023 (dtl 65). Kirjas on märgitud, et võla tasumiseks anti täiendav tähtaeg 14 päeva ning et kui võlga selleks tähtajaks ei tasuta, ütleb laenuandja lepingu erakorraliselt üles. Hageja on esitanud kohtule ka kirja, mis on saadetud kostjale 26.05.2023 (dtl 66) ning milles on märgitud, et käesoleva tahteavaldusega ütleb TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal järelmaksulepingu erakorraliselt ülesüles. Hagiavalduses on selgitatud, et ülesütlemise teatised saadeti kostja poolt krediidiandjale viimati teatavaks tehtud postiaadressile ning kostja lepingus toodud e-posti aadressile xxxx; xxxx. Lisaks saadeti kiri ka kirjakandjal viimati teadaolevale aadressile xxxx.
57.Kohtule esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud 369,36 eurot. Kui kostja tasutud maksed lugeda põhivõlgnevuse katteks, on kostjal tekkinud võlgnevus alles 26. graafikujärgsest osamaksest, s.o 10.10.2023 osamaksest. Lähtuvalt eeltoodust on kostja osaliselt võlgnevuses alles 10.10.2023 osamaksest ning 26.05.2023 lepingu ülesütlemine on kehtetu.
58.Lepingujärgne viimane makse graafiku järgi pidi toimuma 10.02.2024. Seega käesolevaks ajaks leping lõppenud korraliselt ning hagejal on tekkinud õigus nõude krediidisumma tagastamist. Kohus rahuldab põhivõlgnevuse nõude 139,08 eurot.
59.Hageja nõuab kostjal intressi summas 50,61 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi. 25.08.2022 oli seadusjärgne intressimäär 0%. Kuivõrd seadusjärgne intress oli laenulepingu sõlmimise ajal 0%, jätab kohus intressinõude 50,61 eurot rahuldamata.
60.Hageja on esitatud hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise summas 110,92 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 21.01.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 37,58% aastas.
61.Kohtule nähtuvalt on lepingu eritingimustes (dtl 38) eraldi kokku lepitud viivisemääras 24,15% aastas või 0,0671% päevas. Kohus selgitab, et kuigi pooltel on võimalik kokku leppida ka intressimääraga võrdses viivisemääras, on käesolevas lepingus eraldi kokku lepitud väiksemas viivisemääras, mis on siiski suurem kui seadusjärgne viivisemäär. Seega ei oleks hagejal õigust nõuda VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi intressiga samaväärset viivist vaid eritingimustes kokku lepitud viivist.
62.Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda viivist lepingujärgses viivisemääras (24,15%) , kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
63.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist alates 21.01.2024 kuni põhinõude kohase tasumiseni. Kuivõrd lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ning hagiavaldusele järgneval päeval, s.o 21.01.2024, ei olnud võlgnevus veel sissenõutavaks muutunud, on kohtu hinnangul viivisenõue seadusjärgses määras põhjendatud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni põhinõude kohase tasumiseni ning kohus rahuldab nõude. 2) Leping nr xxxx
64.Ümberarvestuse kohaselt on kostjalt laekunud hagejale kokku summas 220,13 eurot (dtl 183184). Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 10.05.2022-10.04.2026. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud osamaksed alates 10.05.2022-10.06.2024 summas 212,40 eurot 10
täielikult ning 10.07.2024 summas 7,73 eurot osaliselt. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates 10.07.2024–10.04.2026 summas 378,88 eurot, maksetähtpäevale järgnevast päevast, kuna ilmselgelt kostja vabatahtlikult nõuet ei täida, vastavalt hageja esitatud ümberarvestusele (dtl 185).
65.Kohtule nähtuvalt on kostja saanud krediiti summas 599 eurot. Hageja väitel on kostja tasunud kokku 220,13 eurot. Laen tuli tagastada perioodil 10.05.2022-10.04.2026. Kostja on tasunud osamaksed alates 10.05.2022-10.06.2024 summas 212,40 eurot täielikult ning 10.07.2024 summas 7,73 eurot osaliselt. Esialgne laenuandja lepingu ütles üles pärast seda, kui kostja oli jätnud tasumata kolm järjestikust tagasimakset. Kohtule on esitatud kiri, mis on saadetud kostjale 11.05.2023 (dtl 67). Kirjas on märgitud, et võla tasumiseks anti täiendav tähtaeg 14 päeva ning et kui võlga selleks tähtajaks ei tasuta, ütleb laenuandja lepingu erakorraliselt üles. Hageja on esitanud kohtule ka kirja, mis on saadetud kostjale 26.05.2023 (dtl 68) ning milles on märgitud, et käesoleva tahteavaldusega ütleb TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal järelmaksulepingu erakorraliselt ülesüles.
66.Kui kostja tasutud maksed lugeda põhivõlgnevuse katteks, on kostjal tekkinud võlgnevus alles 26. graafikujärgsest osamaksest, s.o 10.07.2024 osamaksest. Lähtuvalt eeltoodust on kostja võlgnevuses alles 27. graafikujärgsest osamaksest, s.o 10.07.2024 osamaksest ning 26.05.2023 lepingu ülesütlemine on kehtetu.
67.Leping ei ole ka korraliselt lõppenud, lepingujärgne viimane tagasimakse peaks olema 10.04.2026.
68.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tehtud ümberarvestuse tulemusel, st arvestades tasutu põhivõla katteks, on kostjal seega tagastamata 378,87 eurot (599-220,13). Kuid see ei ole tervikuna sissenõutavaks muutunud.
69.Hageja ei ole ümberarvestust tehes määranud tagasimakseid uuesti, vaid jääb lepingus oleva maksegraafiku juurde, arvestades ümberarvestuse korral maksegraafiku põhiosamakseid. Kohus märgib, et kostjalt tuleb välja mõista kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed põhiosamaksed, s.o alates 10.07.2024 tagasimaksest (osaliselt, summas 7,73 eurot) kuni 10.09.2025 tagasimakseni, kokku 225,25 eurot.
70.Hageja on palunud mõista kostjalt välja peale kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad lepingujärgsed põhiosamaksed. Hageja on seisukohal, et arvestades, et kostja ei ole pea kahe aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.
71.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada, sest poolte vahel oli laenuleping, kostja ei ole laenu täielikult tagastanud, tagasimaksetest osa on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt täita. Kohus mõistab seega kostjalt edasiulatuvalt välja lepingujärgsed tagasimaksed alates 10.10.2025 kuni 10.04.2026, kokku summas 153,63 eurot:
42.10.10.2025
19,92 eurot
43.10.11.2025
20,57 eurot
44.10.12.2025
21,25 eurot
45.10.01.2026
21,94 eurot
46.10.02.2026
22,66 eurot
47.10.03.2026
23,41 eurot
48.10.04.2026
23,88 eurot. 11
72.Hageja nõuab kostjalt intressi summas 79,07 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi. 18.04.2022 oli seadusjärgne intressimäär 0%. Kuivõrd seadusjärgne intress oli laenulepingu sõlmimise ajal 0%, jätab kohus intressinõude 19,07 eurot rahuldamata.
73.Hageja on esitatud hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise summas 158,59 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 21.01.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 39,39% aastas.
74.Kohtule nähtuvalt on lepingu eritingimustes (dtl 45) eraldi kokku lepitud viivisemääras 24,15% aastas või 0,0671% päevas. Seega ei oleks hagejal õigust nõuda VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi intressiga samaväärset viivist vaid eritingimustes kokku lepitud viivist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda viivist lepingujärgses määras (24,15%), kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
75.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist alates 21.01.2024 kuni põhinõude kohase tasumiseni. Kuivõrd lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ning hagiavaldusele järgneval päeval, s.o 21.01.2024, ei olnud võlgnevus veel sissenõutavaks muutunud, on kohtu hinnangul viivisenõue seadusjärgses määras põhjendatud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni kohase täitmiseni ning kohus rahuldab nõude. 3) Leping nr xxxx
76.Ümberarvestuse kohaselt on kostjalt laekunud hagejale kokku summas 236,30 eurot (dtl 186187). Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 10.05.2022-10.04.2026. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud osamaksed 1.-27. alates 10.06.2022-10.08.2024 summas 235,62 täielikult ning osamakse 28.10.08.2024 summa 0,68 osaliselt. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates 10.08.2024–10.04.2026 summas 379,11 eurot, maksetähtpäevale järgnevast päevas, kuna ilmselgelt kostja vabatahtlikult nõuet ei täida, vastavalt hageja esitatud graafikule (dtl 188).
77.Kostja on saanud krediiti summas 628 eurot. Hageja väitel on kostja tasunud kokku 236,30 eurot. Laen tuli tagastada perioodil 10.05.2022-10.04.2026. Kostja on tasunud osamaksed alates 10.06.2022-10.08.2024 summas 235,62 eurot täielikult ning 28.10.2024 summas 0,68 eurot osaliselt. Esialgne laenuandja lepingu ütles üles pärast seda, kui kostja oli jätnud tasumata kolm järjestikust tagasimakset. Kohtule on esitatud kiri, mis on saadetud kostjale 11.05.2023 (dtl 69). Kirjas on märgitud, et võla tasumiseks anti täiendav tähtaeg 14 päeva ning et kui võlga selleks tähtajaks ei tasuta, ütleb laenuandja lepingu erakorraliselt üles. Hageja on esitanud kohtule ka kirja, mis on saadetud kostjale 26.05.2023 (dtl 70) ning milles on märgitud, et käesoleva tahteavaldusega ütleb TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal järelmaksulepingu erakorraliselt ülesüles.
78.Kui kostja tasutud maksed lugeda põhivõlgnevuse katteks, on kostjal tekkinud võlgnevus alles 26. graafikujärgsest osamaksest, s.o 10.07.2024 osamaksest. Lähtuvalt eeltoodust on kostja võlgnevuses alles 27. graafikujärgsest osamaksest, s.o 10.07.2024 osamaksest ning 26.05.2023 lepingu ülesütlemine on kehtetu.
79.Leping ei ole ka korraliselt lõppenud, lepingujärgne viimane tagasimakse peaks olema 10.04.2026.
80.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tehtud ümberarvestuse tulemusel, st arvestades tasutu põhivõla katteks, on kostjal seega tagastamata 391,70 eurot (628-236,3). Kuid see ei ole tervikuna sissenõutavaks muutunud.
12
81.Hageja ei ole ümberarvestust tehes määranud tagasimakseid uuesti, vaid jääb lepingus oleva maksegraafiku juurde, arvestades ümberarvestuse korral maksegraafiku põhiosamakseid. Kohus märgib, et kostjalt tuleb välja mõista kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed põhiosamaksed, s.o alates 10.08.2024 tagasimaksest (osaliselt, summas 12,61 eurot) kuni 10.09.2025 tagasimakseni, kokku 230,79 eurot.
82.Hageja on palunud mõista kostjalt välja peale kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad lepingujärgsed põhiosamaksed. Hageja on seisukohal, et arvestades, et kostja ei ole pea kahe aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.
83.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada, sest poolte vahel oli laenuleping, kostja ei ole laenu täielikult tagastanud, tagasimaksetest osa on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt täita. Kohus mõistab seega kostjalt edasiulatuvalt välja lepingujärgsed tagasimaksed alates 10.10.2025 kuni 10.04.2026, kokku summas 173,54 eurot:
42.10.10.2025
20,89 eurot
43.10.11.2025
21,57 eurot
44.10.12.2025
22,28 eurot
45.10.01.2026
23,01 eurot
46.10.02.2026
23,77 eurot
47.10.03.2026
24,55 eurot
48.10.04.2026
37,47 eurot.
84.Hageja nõuab kostjal intressi summas 82,91 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi. 18.04.2022 oli seadusjärgne intressimäär 0%. Kuivõrd seadusjärgne intress oli laenulepingu sõlmimise ajal 0%, jätab kohus intressinõude 82,91 eurot rahuldamata.
85.Hageja on esitatud hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise summas 166,26 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 21.01.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 39,39% aastas.
86.Kohtule nähtuvalt on lepingu eritingimustes (dtl 52) kokku lepitud viivisemääras 24,15% aastas või 0,0671% päevas. Seega ei oleks hagejal õigust nõuda VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi intressiga samaväärset viivist vaid eritingimustes kokku lepitud viivist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda viivist lepingujärgses määras (24,15%), kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
87.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist alates 21.01.2024 kuni põhinõude kohase tasumiseni. Kuivõrd lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ning hagiavaldusele järgneval päeval, s.o 21.01.2024, ei olnud võlgnevus veel sissenõutavaks muutunud, on kohtu hinnangul viivisenõue seadusjärgses määras põhjendatud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni kohase täitmiseni ning kohus rahuldab nõude. 4) Leping nr xxxx
88.Ümberarvestuse kohaselt on kostjalt laekunud hagejale kokku summas 299,12 eurot, (dtl 189-190). Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 10.05.2022-10.04.2025. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud osamaksed alates 10.05.22-10.01.2024 summas 13
293,74 eurot täielikult ning 10.02.2024 summas 5,38 eurot osaliselt. Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 10.02.2024-10.06.2024 summas 84,26 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates 10.07.2024– 10.04.2025 summas 299,55 eurot, maksetähtpäevale järgnevast päevas, kuna ilmselgelt kostja vabatahtlikult nõuet ei täida (dtl 191).
89.Kohtule nähtuvalt on kostja saanud lepingu alusel krediiti 700 eurot. Hageja väitel on kostja tasunud kokku 299,12 eurot. Esialgne laenuandja lepingu ütles üles pärast seda, kui kostja oli jätnud tasumata kolm järjestikust tagasimakset. Kohtule on esitatud kiri, mis on saadetud kostjale 11.05.2023 (dtl 71). Kirjas on märgitud, et võla tasumiseks anti täiendav tähtaeg 14 päeva ning et kui võlga selleks tähtajaks ei tasuta, ütleb laenuandja lepingu erakorraliselt üles. Hageja on esitanud kohtule ka kirja, mis on saadetud kostjale 26.05.2023 (dtl 72) ning milles on märgitud, et käesoleva tahteavaldusega ütleb TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal järelmaksulepingu erakorraliselt ülesüles.
90.Kohtule esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud 299,12 eurot. Kui kostja tasutud maksed lugeda põhivõlgnevuse katteks, on kostjal tekkinud võlgnevus alles 22. graafikujärgsest osamaksest, s.o 10.12.2024 osamaksest. Lähtuvalt eeltoodust on kostja osaliselt võlgnevuses alles 10.02.2024 osamaksest ning 26.05.2023 lepingu ülesütlemine on kehtetu.
91.Lepingujärgne viimane makse graafiku järgi pidi toimuma 10.04.2025. Seega käesolevaks ajaks leping lõppenud korraliselt ning hagejal on tekkinud õigus nõude krediidisumma tagastamist. Kohus rahuldab põhivõlgnevuse nõude 400,88 eurot.
92.Hageja nõuab kostjal intressi summas 87,87 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi. 20.04.2022 oli seadusjärgne intressimäär 0%. Kuivõrd seadusjärgne intress oli laenulepingu sõlmimise ajal 0%, jätab kohus intressinõude 87,87 eurot rahuldamata.
93.Hageja on esitatud hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise summas 179,66 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 21.01.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 40,86% aastas.
94.Kohtule nähtuvalt on lepingu eritingimustes (dtl 59) eraldi kokku lepitud viivisemääras 24,15% aastas või 0,0671% päevas. Seega ei oleks hagejal õigust nõuda VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi intressiga samaväärset viivist vaid eritingimustes kokku lepitud viivist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda viivist lepingujärgses viivisemääras (24,15%), kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
95.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist alates 21.01.2024 kuni põhinõude kohase tasumiseni. Kuivõrd lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ning hagiavaldusele järgneval päeval, s.o 21.01.2024, ei olnud võlgnevus veel sissenõutavaks muutunud, on kohtu hinnangul viivisenõue seadusjärgses määras põhjendatud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni kohase täitmiseni ning kohus rahuldab nõude.
96.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohus märgib, et hageja on ise välja toonud, et ümberarvestuse korral ei oleks leping üles öeldud ning seega ei saaks nõuda peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist. Kuivõrd kohus on veendunud, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, jätab kohus sissenõudmiskulude nõude 40 eurot iga lepingu kohta, kokku summas 160 eurot, rahuldamata. 14
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
97.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
98.Kohus rahuldas hageja nõudest 4027,79 eurot 35% ehk 1424,31 euro ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 35% ulatuses kostja ja 65% ulatuses hageja kanda.
99.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 100.Hageja on esitanud 22.02.2024 menetluskulude nimekirja (dtl 37), mille kohaselt on kulud olnud: 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot; 2) täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 5h tunnihinnaga 169 eurot, summas 845 eurot. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 490 eurot. 101.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud. 102.TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. 103.Kohus märgib, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses 1h. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja tasutud riigilõiv 490 eurot, seega kokku 610 eurot. 104.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 610 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 35% hageja menetluskuludest ehk 213,50 eurot. 105.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 106.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 15
eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik
16
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.