OÜ Aktiva Finants hagi A. J. vastu võla 583,44 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 79,17 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
709,29 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479), asukoht A.Weizenbergi tn 20, Tallinn, 10150 esindajad Hageja lepinguline [email protected] Menetluse liik
esindaja:
A.
Ž.,
e-post:
Kostja: A. J. (isikukood xxx), elukoht xxx, e-post: xxx Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt A. J.ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlg 583,44 eurot ja 27.11.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 79,17 eurot.
3.Välja mõista kostjalt A. J.ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt päevas alates 28.11.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid selliselt, et resolutsiooni p 2 väljamõistetud viivis 79,17 eurot ja edaspidine viivis võlalt alates 28.11.2020 ei ületaks kokku rohkem kui 583,44 eurot.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulud
1.Jätta OÜ Aktiva Finants ja A. J. menetluskulud kostja A. J. kanda.
2.Välja mõista kostjalt A. J.ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 545 eurot, millest 125 eurot riigilõiv ning 420 eurot õigusabikulud.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A. J.il tasuda OÜ-le Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Osaühing Aktiva Finants esitas 10.08.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 808,73 euro saamiseks. Kohus tegi 19.08.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 28.09.2020 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik A. J. esitas 12.10.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis asja Harju Maakohtule üle asja lahendamiseks hagimenetluse korras 28.10.2020. Harju Maakohus kohustas hagejat esitama enda nõue hagimenetluse korras.
3.Osaühing Aktiva Finants esitas 27.11.2020 hagi A. J. vastu võla 583,44 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 79,17 euro ja lisanduva viivise nõudes.
4.Kohus on 19.02.2021 teinud käesolevas tsiviilasjas pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Pooled kokkuleppele kompromissi sõlmimises ei jõudnud.
5.Harju Maakohtu 13.10.2021 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse. Kohus kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 kohaselt, kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
7.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 13.10.2021 menetlusse võtmise määrus kätte TsMS § 3141 lg 2 alusel 19.10.2021 e-posti aadressile xxx. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (14 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 02.11.2021.
8.Kostja pole hagile vastust esitanud. Hagi menetlusse võtmise määruses on kostjat hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Samuti on määruses kostjale selgitatud, et sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
9.Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulud
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
11.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi
vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena (lg 4).
12.Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista asjas tasutud riigilõivu summas 125 eurot ning 420 eurot õigusabikulud.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda hagiavalduse esitamisel kohtusse riigilõivu 125 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv.
14.TsMS § 144 p 1 alusel on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 420 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Samuti leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kohtupraktika kohaselt mõistlik ja põhjendatud.
15.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 545 eurot (riigilõivu summas 125 eurot ning 420 eurot õigusabikulud).
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (545 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.