AS Aktiva Portfolio hagi S. K. vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7715,9 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja: S. K. (isikukood xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Aktiva Portfolio hagi S. K. vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista S. K.lt AS Aktiva Portfolio kasuks välja põhivõlg 5461,97 eurot, intress 362,93 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, viivis 853,31 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.
3.Jätta rahuldamata AS Aktiva Portfolio hagi S. K.lt makseviivitusega tekkinud kulu 15 euro väljamõistmiseks.
4.Mõista S. K.lt AS Aktiva Portfolio kasuks välja viivis põhinõudelt alates 09.06.2021 kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 17,9% aastas.
6.Rahuldada AS Aktiva Portfolio kindlaksmääramiseks osaliselt.
taotlus
menetluskulude
rahalise
suuruse
7.Mõista S. K.lt AS Aktiva Portfolio kasuks menetluskulude hüvitisena välja 875 eurot (sh riigilõiv 475 eurot ja hageja õigusabikulu 400 eurot).
8.Mõista S. K.lt AS Aktiva Portfolio kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.AS Aktiva Portfolio esitas 08.06.2021 (täiendatud 07.07.2021) Harju Maakohtule hagiavalduse S. K. vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 5461,97 eurot, intressi 362,93 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 853,31 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt alates 09.06.2021 lepingujärgses viivisemääras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 475 eurot ja hageja õigusabikulud 480 eurot.
2.Maakohus võttis hagi 12.07.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjaliku vastuse 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest. Kohus saatis hagi materjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale tähitud kirjaga aadressile xxxx.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 lg 1 kohaselt tõendab dokumendi kättetoimetamist dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. Väljastusteate kohaselt toimetati menetlusdokumendid kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 18.10.2021. Väljastusteade vastab ministri kehtestatud vormile ja kättetoimetamine on usaldusväärselt dokumenteeritud (TsMS § 313 lg 3 ja 4). Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 08.11.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud osaliselt.
5.Kohus leiab, et õiguslikult ei ole põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja makseviivitusega tekkinud kulu 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale 3 tasulist meeldetuletuskirja (25 + 5 + 5 eurot). Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on seega 35 euro ulatuses põhjendatud. Lisaks nõuab hageja kostjalt 15 euro hüvitamist seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kuludega, kontaktandmete otsingu ja päringu kuludega, võlgnikule telefoni teel ja e-maili teel vastamisega, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamisega seotud kuludega, võlgnikule tehtavate kõnede kuludega ja võlanõude avaldamisega tehtud kuludega. Kohus leiab, et hageja üldsõnaline toimingute loetelu ei kinnita, et hagejale oleks tekkinud seoses võla sissenõudmisega kulud summas 15 eurot. Kohus selgitas hagejale 18.06.2021 määruses vajadust sisustada makseviivitusest tingitud kulude tekkimine. Hageja ei ole seda teinud. Kuna hageja ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid esile toonud, ei ole kohtul võimalik järeldada, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Seetõttu jääb hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 15 euro ulatuses rahuldamata. Muus osas on nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jäävad kõik tsiviilasja menetluskulud kostja kanda. Kohus arvestab, et osaHageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 955 eurot, sh riigilõiv 475 eurot ja hageja õigusabikulu 480 eurot (4 tunni tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)). Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav isik.
7.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
8.Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks
vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 360 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 100 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni (TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav isik). Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 875 eurot, so riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulu 400 eurot (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
9.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 149). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).