Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on Xxxx AS-iga sõlmitud internetipanga teenusleping, kohustused panga ees puuduvad. Võlgnikul on Xxxx AS-is arvelduskonto nr xxxx, mille saldo seisuga 27.10.2021 oli 41.60 eurot ja hoiukonto nr xxxx. Allkirjaõiguslik isik on võlgnik ainuisikuliselt, kohustused panga ees puuduvad. Maanteeameti 22.10.2021 vastuse kohaselt liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette käesoleval hetkel registreeritud ei ole. Varasemalt on võlgnikule kuulunud järgmised sõidukid: xxxx (esm. reg. aasta 2002, reg. number xxxx), sõiduk on võõrandatud 28.03.2018 ning 07.03.2019 on sõiduk liiklusregistrist lammutamise tõttu kustutatud; xxxx (esm. reg. aasta 1997, reg. number xxxx), sõiduk võõrandati 09.02.2020 ja 22.07.2021 on sõiduk liiklusregistrist kustutatud lammutamise tõttu. AS Pensionikeskus 16.07.2021 vastusest selgub, et pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto xxxx, mille saldo seisuga 25.10.2021 on 0 osakut. Võlgnik on esitatud väljamakse avalduse 07.01.2021 ning väljamakse on teostatud 03.09.2021 summas 4 747.83 eurot ja summas 525.44 eurot pangakontole xxxx. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja läbi viia pankrotimenetlus. Võlgniku ainsaks varaks on igakuine töötasu ja Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus, s.o kokku umbes 1 200.00 – 1 300.00 eurot kuus. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 22.10.2021 vastusest selgub, et võlgniku suhtes ei ole hetkel käimas ühtegi täitemenetlust, võlgnikus suhtes on lõpetatud 1 täitemenetlus. Maksu- ja Tolliameti 22.10.2021 teatise kohaselt ei ole võlgniku suhtes läbi viidud maksumenetlusi ning seisuga 22.10.2021 maksuvõlg puudub. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 27 817.00 eurot, mis suurenevad viiviste ja intresside näol. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku sissetulekuks on 1 200.00 – 1 300.00 eurot kuus, muu vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus, võlgnikul puudub. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise enda maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud hooletu ja läbimõtlematu finantskäitumise tõttu. Võlgnik ei ole laene võttes arvestanud oma majandusliku olukorraga ning võimalusega sissetulekute vähenemisest. Võlgnik on üle viie aasta järjest võtnud kõrge intressiga laene, et rahuldada oma olmevajadusi ning tasuda varasemate laenude tagasimakseid. Lisaks krediidiasutustest võetud laenudele on võlgnik laenanud ka eraisikutelt. Ajutine pankrotihaldur juhib tähelepanu asjaolule, et võlgnikul on viimase viie aasta jooksul pidevalt olnud püsiv sissetulek, kuid olenemata sellest on ta igakuiselt raha juurde laenanud. Võlgnik on selgitanud haldurile, et püüdis varasemaid laene tasuda uutest laenudest saadud rahaga. Selline käitumine

on lühinägelik ning kindlasti mitte jätkusuutlik ning näitab, et juba pikemat aega on võlgnik finantsraskustes. Ajutine haldur juhib tähelepanu ka asjaolule, et laenurahaga pole võlgnik tasunud vaid olemasolevaid võlgasid, vaid osa rahast kasutanud ka toreduslike ostude sooritamiseke ning meelelahutuseks. Selline käitumine tekitab mulje, et võlgnik suhtub kohustustesse kergekäeliselt ning ei oma täit arusaama laenude võtmisega kaasnevatest kohustustest. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus välja kujunenud 2021 aasta teises pooles, kui võlgnik enam ei suutnud kõiki endale võetud finantskohustusi teenindada. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleks võlgadest vabastamise menetluse korral võlgnikule usaldusisik määrata, kas võlausaldajate või võlgniku lähikondsete seast. Võlgnik ise ei sobi usaldusisikuks, kuna on alust arvata, et võlgnik ei mõista täies ulatuses laenude võtmisega kaasnevaid kohustusi ning omab puudulikku maksedistsipliini. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 9 tundi, tunnitasuga 90.00 eurot, kokku summas 810.00 eurot (lisandub käibemaks 162.00 eurot), s.o kokku 972.00 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 810.00 eurot (lisandub käibemaks 162.00 eurot), s.o kokku 972.00 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur PankrS § 23 lg 4 ülemmäära arvestades ajutise halduri tasu summas 584.00 eurot, millele lisandub käibemaks 116.80 eurot, s.o kokku 700.80 eurot, hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 584.00 eurot, millele lisandub käibemaks 116.80 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 271.20 eurot (sh käibemaks) jääb võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.