Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Jaotis (%) 7,41 16,74 32,78 13,50 8,88 20,70

kohta.

maksmata on pankrotihalduri lõplik töötasu. Haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks summas 1 600.00 eurot, millele lisandub käibemaks 320.00 eurot, s.o kokku 1 920.00 eurot. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pärast PankrS § 146 lg 1 väljamaksete tegemist tehakse PankrS § 153 lg 1 alusel väljamakseid võlausaldajatele (II järgu nõuded) järgmistes summades (kokku summas 2 144.66 eurot): Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood Tunnustatud Väljamakstav Jaotis nõue (EUR) summa (EUR) (%)

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood O OÜ (RK xxxx) O OÜ (nõude loovutas 18.03.22 Xxxx) Xxxx Eesti filiaal (RK xxxx) A OÜ (RK xxxx) A AS (RK xxxx) B AS (RK xxxx)

Tunnustatud nõue (EUR) 2 552,54 5 761,63

Väljamakstav summa (EUR) 159,02 358,93

Saamata jääv summa (EUR) 2 393,52 5 402,70

Jaotis (%) 7,41 16,74

11 283,22 4 646,84 3 056,86 7 125,11

702,91 289,49 190,43 443,88

10 580,31 4 357,35 2 866,43 6 681,23

32,78 13,50 8,88 20,70

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta ja hagide kohta, mida haldur kavatseb esitada: Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole. Haldur ei kavatse esitada ühtegi hagi. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused ja väljamaksed on kirjeldatud punktis „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse tekkimise põhjused: Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on makseraskustesse sattunud hooletu ja läbimõtlematu finantskäitumise tõttu. Võlgnik ei ole laene võttes arvestanud oma majandusliku olukorraga ning võimalusega sissetulekute vähenemisest. Võlgnik on üle viie aasta järjest võtnud kõrge intressiga laene, et rahuldada oma olmevajadusi ja tasuda varasemate laenude tagasimakseid. Lisaks krediidiasutustest võetud laenudele on võlgnik laenanud ka eraisikutelt. Pankrotihaldur

juhib tähelepanu asjaolule, et võlgnikul on viimase viie aasta jooksul pidevalt olnud püsiv sissetulek, kuid olenemata sellest on võlgnik igakuiselt raha juurde laenanud. Võlgnik on selgitanud haldurile, et püüdis varasemaid laene tasuda uutest laenudest saadud rahaga. Selline käitumine on lühinägelik ja ei ole jätkusuutlik ning näitab, et juba pikemat aega on võlgnik finantsraskustes. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus lõplikult välja kujunenud 2021 aasta teises pooles, kui võlgnik enam ei suutnud kõiki endale võetud finantskohustusi teenindada. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2, 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 22 lõike 5 tähenduses. Tulenevalt eeltoodust kuulub T. N. pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Aruandest nähtub, et kokku on pankrotihaldur pankrotimenetluse läbiviimiseks teinud 16 tundi tööd. PankrS § 65 lg 12 kohaselt, kui halduri tasu aluseks olev pankrotivara puudub või selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus halduri taotlusel pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 ja § 661 lg 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Haldur palub endale tasu määrata 16 töötunni eest, arvestusega 1 tund 100.00 eurot, s.o kokku summas 1 600.00 eurot, millele lisandub käibemaks 320.00 eurot, kokku 1 920.00 eurot. Haldur on kohtule kinnitanud, et tasu sisaldab kõiki pankrotimenetluse läbiviimisega seonduvaid halduri büroo, transpordi, side jms kulusid (PankrS § 66). Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus arvestada tasu määramisel töötasu tunnitöö alusel, on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Halduri tasu arvestusele ei ole vastuväiteid esitatud. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning määrab seega halduri töötasuks 1 600.00 eurot, millele lisandub käibemaks 320.00 eurot, s.o kokku 1 920.00 eurot. Halduri tunnitasu määr 100.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus mõistab vastavalt halduri taotlusele halduri tasu välja pankrotivarast Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole. PankrS § 171 lg 1 esimese lause lausel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vastavalt PankrS § 172 lg 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et 23.02.2022 võlausaldajate üldkoosolekule usaldusisiku nimetamiseks ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Kirjaliku nõusoleku T. N. usaldusisiku kohustuste täitmiseks on aga andnud M. U. (isikukood xxxx). Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab M. U.t täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb tal juhinduda PankrS § 173 sätestatust: -

võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1).

-

võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2).

-

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata

sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. -

võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus.

-

pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6).

Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Kohus kohustab usaldusisikut esitama üks kord aastas aruande võlgniku kohustuste täitmise kohta. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.