Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2021, Tallinn Kohtuasja number
2-21-109273
Kohtuasi
Mittetulundusühingu EDU VALEM hagi X vastu 189 euro 19 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. oktoobri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Mittetulundusühing EDU VALEM (registrikood 80148142), seaduslik esindaja OF Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X 9. novembri 2021. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 18. oktoobri 2021. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-109273 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. Mittetulundusühingul EDU VALEM ei ole apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Mittetulundusühing EDU VALEM (hageja) esitas 31. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 189 euro 19 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 29. aprillil 2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 189 eurot 19 senti ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni sellelt viivise seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28. märtsil 2018 haridusteenuse kasutamise lepingu nr 2-2/1103 (haridusteenuse leping), mille alusel hageja kohustus andma kostja lapsele õppekavale vastava hariduse ning kostja kohustus tasuma õppemaksu ja muud tasud pangaülekandega hiljemalt jooksva kuu 10 kuupäevaks. Kostja saatis 9. septembril 2020 hagejale haridusteenuse lepingu lõpetamise teate, märkides, et 11. septembril 2020 on kostja lapse viimane päev lasteaias. Haridusteenuse lepingu järgi pidi kostja tasuma hagejale kogu septembrikuu õppemaksu ja lepingu lõpetamise tasu 55 eurot. Hageja korrigeeris 11. septembril 2020 kostjale 27. augustil 2020 esitatud arvet nr 01691 vastavalt kostja lapse lasteaias viibitud päevadele ja esitas arve ajavahemikul 1.–11. septembrini 2020. a arvestatud õppemaksu eest (134 eurot 19 senti). Kostja ei ole arvet siiani tasunud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei nõustunud ta hageja 27. augusti (ekslikult märgitud 26. augusti) 2020. a arvega ja ütles haridusteenuse lepingu erakorraliselt üles. Lepingu ülesütlemise põhjuseks oli ebakvaliteetne teenus. Hageja vahetas lapsevanemaid teavitamata pedagoogi, uus pedagoog karjus laste peale, lapsed ainult joonistasid lasteaias, hageja ei nõustunud korraldama koosolekut ning õhtuoode ei olnud lastele piisav. Kostja sai 27. augusti 2020. a arve, mille maksetähtaeg oli 6. september 2020. a, paranduse alles märtsis 2021. Kostja ei saanud vahepeal meeldetuletust arve tasumiseks. Riik maksis seoses Covid-19 pandeemiaga lasteaedadele toetust 72 eurot lapse kohta kuus. Hageja arvestas toetuse maha 2020. a märtsi ja aprilli õppemaksust, kuid mitte mai õppemaksust. Kostja on nõus tasuma õppemaksu, millest on maha arvatud hagejale makstud toetus. Haridusteenuse lepingus sisalduv tingimus lepingu lõpetamise tasu maksmise kohta on tühine tüüptingimus. Kostja ei saa selle tingimuse tõttu haridusteenuse lepingut 55 eurot maksmata lõpetada, mis kahjustab ebamõistlikult kostja õigusi. Kostja ei ole lepingu lõpetamise tasu maksmisega nõus ka seetõttu, et ütles haridusteenuse lepingu üles ebakvaliteetse teenuse tõttu. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 18. oktoobri 2021. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 134 eurot 19 senti ja alates 30. aprillist 2021 kuni põhivõla
2-21-109273 tasumiseni sellelt seadusjärgses määras viivise. Maakohus jättis hageja menetluskulud 71% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 29% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 53 eurot 25 senti koos kohustusega tasuda sellelt seaduses sätestatud määras viivist.
4.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
-
pooled sõlmisid 28. märtsil 2018 haridusteenuse lepingu, mis loeti kostja 9. septembri 2020. a avalduse alusel lõppenuks 11. septembril 2020; kostja kohustus haridusteenuse lepingu alusel tasuma hagejale mh õppemaksu hiljemalt jooksva kuu 10 kuupäevaks pangaülekandega; kostja kohustus haridusteenuse lepingu alusel tasuma lepingu lõpetamise tasu 55 eurot; hageja esitas kostjale 27. augustil 2020 arve nr 01691, mida korrigeeriti hiljem vastavalt kostja lapse lasteaias viibitud päevadele ning mis koosneb ajavahemikul 1.–11. september 2020. a arvestatud õppemaksust 134 eurot 19 senti ja lepingu lõpetamise tasust 55 eurot; kostja ei ole arvet nr 01691 tasunud; hageja esitas 24. märtsil 2020 kostjale 2020. a aprilli õppemaksu arve nr 00581, millest on maha arvatud Rae valla 41 euro suurune eriolukorra toetus 16.–31. märts 2020; hageja esitas 27. aprillil 2020 kostjale 2020. a mai õppemaksu arve nr 00783, millest on maha arvatud Rae valla 80 euro suurune eriolukorra toetus 1.–30. aprill 2020; hageja esitas 27. mail 2020 kostjale 2020. a juuni õppemaksu arve nr 01017, millel ei ole eriolukorra toetust märgitud.
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõue 55 euro saamiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Haridusteenuse lepingu tingimus, mille kohaselt tuleb lepingu lõpetamise korral tasuda lepingu lõpetamise tasu 55 eurot, on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 järgi tühine.
4.3.Hageja nõue 134 euro 19 sendi suuruse õppemaksu saamiseks on põhjendatud. Pooled ei vaidle haridusteenuse lepingu ülesütlemise aja ega põhjuste üle. Kui käsundisaaja ütles käsunduslepingu enne täitmist üles, võib käsundisaaja nõuda VÕS § 629 lg 3 järgi osutatud teenustele vastavat osa tasust ja tasuga katmata kulude hüvitamist niivõrd, kuivõrd käsundiandjal on seni osutatud teenuse vastu huvi. Arvestades seda, et kostja kasutas hageja lasteaiateenust kuni 11. septembrini 2020 ning kostja viidatud põhjused haridusteenuse lepingu ülesütlemiseks ei takistanud tal teenust kasutada ega ole alust järeldada, et kostja sai teenust tasuta kasutada, tuleb hageja nõue õppemaksu tasumiseks rahuldada. Kostja ei ole tõendanud, et Rae vald oleks hagejale seoses eriolukorraga osaliselt hüvitanud 2020. a mai õppemaksu. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt esitatakse õppemaksu arve kuu aega ette ning augustis saadetud arve sisaldas kogu septembri õppemaksu. Kui kostja lõpetas haridusteenuse lepingu, lubas hageja sekretär, et septembri õppemaksu arve tehakse ümber ja saadetakse meilile. Kostjale saadeti arve alles 30. märtsil 2021. Jääb arusaamatuks, kuidas oleks kostja pidanud
2-21-109273 tasuma arve, mida tal ei olnud, ja kuidas sai sellelt viivist arvestada. Kostjal ei olnud võimalik hageja juhtkonnaga kontakti saada. Eriolukorra toetus arvestati maha tagantjärele ning juunis tulnuks maha arvestada mai eriolukorra toetus. Hageja seda ei teinud. Hageja selgitas, et mais eriolukord lõpeb ja talle ei maksta enam toetust. Maakohus hindas tõendeid valesti, kui leidis, et toetus võeti maha mais, kuigi see oli aprilli toetus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 I lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 189 eurot 19 senti, millele lisandus hagi esitamisele järgneva aasta eest arvestatav viivis TsMS § 133 lg 2 tähenduses kokku 15 eurot 14 senti. Seega ei ületa hageja põhinõue 2000 eurot ega põhinõue koos viivisega 4000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.
10.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
10.1.Isegi, kui kostja sai hageja 27. augusti 2020. a arve nr 01691 paranduse kätte 30. märtsil 2021, ei tähenda see seda, et kostja ei peaks 2020. a septembri õppemaksu tasuma. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta kasutas ajavahemikul 1.–11. september 2020. a hageja teenust. Seega pidi ta selle eest tasuma ka õppemaksu. See asjaolu ei muuda maakohtu otsust ebaõigeks ka viivise osas, sest maakohus mõistis kostjalt viivise välja alates 30. aprillist 2021. Seega ei ole viivist arvestatud aja eest, mil kostja ei olnud parandatud arvet kätte saanud.
2-21-109273
10.2.Asja lahendamisel ei ole tähtsust sellel, kas hageja pidi kostjale 27. mail 2020 esitatud juuni õppemaksu arvest nr 0107 maha arvama hagejale 2020. a mai eest väidetavalt makstud eriolukorra toetuse. Hageja nõuab kostjalt septembri, mitte juuni õppemaksu tasumist. Kui kostja leidis, et ta oleks pidanud maksma hagejale 27. mai 2020. a arve alusel vähem, saanuks ta esitada hageja siinsele nõudele tasaarvestuse vastuväite või esitada hageja vastu (vastu)hagi. Seda ei ole kostja teinud. Kolleegium lisab, et isegi kui kostja oleks esitanud tasaarvestuse vastuväite, ei oleks kohtul alust jätta hagi rahuldamata, sest kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et hagejale maksti 2020. a mais eriolukorra toetust, ega seda, et kostjal oli õigus tasuda toetuse maksmise võrra vähem õppemaksu. Seega ei oleks kohtul alust järeldada, et kostja on kehtivalt oma nõude hageja nõudega osaliselt tasaarvestanud. Nõustuda ei saa kostja väitega, et maakohus hindas tõendeid valesti, leides, et mai eriolukorra toetus võeti õppemaksust maha. Maakohus tuvastas, et hageja arvestas aprilli õppemaksust maha märtsi eriolukorra toetuse ja mai õppemaksust aprilli eriolukorra toetuse. Maakohus ei tuvastanud, et hageja oleks maha arvestanud ka mai eriolukorra toetuse, vaid et juuni õppemaksu arvel ei ole seda märgitud ja kostja ei ole tõendanud, et hageja seda sai.
11.Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
13.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (75 eurot).
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.